3.Jätta rahuldamata OÜ XXX (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villmani taotlus välja mõista hagejalt menetluskuluna 31,62 eurot.
4.Tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist osaühingule XXX riigilõiv tasutust pooles ulatuses, s.o summas 750 (seitsesada viiskümmend) eurot, mis kanda OÜ Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co (registrikood 10639559) arveldusarvele nr EE072200221013864232.
5.Määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on osaühingu XXX(hageja) hagi osaühingu XXX (pankrotis) pankrotihalduri Tarmo Villmani (kostja) vastu nõusoleku andmise kohustamise tuvastamiseks hoonestusõiguse omandiõiguse üleandmiseks, alternatiivselt lepinguliste kohustuste vahekorra muutmiseks.
2.04.11.2015 esitas hageja hagist loobumise avalduse ning taotluse poole tasutud riigilõivu (s.o 750 euro) tagastamiseks. Hageja märgib, et 14.10.2015 kinnistamisavalduse alusel on kantud 19.10.2015 hageja hoonestusõiguse omanikuna kinnistusraamatusse ning hoonestusõigus on kinnistusraamatust kustutatud ehk kostja on hageja hagi kohtuväliselt rahuldanud pärast 08.10.2015 hagiavalduse kätte saamist.
3.06.11.2015 esitas kostja seisukoha hageja hagist loobumise taotlusele, milles märkis, et kostjal puuduvad vastuväited hageja taotluse rahuldamise osas, kuid ei nõustu loobumise põhjendusega. Hageja on osaühingu XXX (pankrotis) pankrotivaras olnud hoonestusõiguse omandanud pankrotivara enampakkumisel ning peale enampakkumist esitatud tahteavaldustega taotlenud nimetatud registriosa sulgemist. Kostja esitas seda kinnitavad tõendid. Samuti esitas kostja taotluse välja mõista hagejalt kostja kohtuvälised menetluskulud (kulu seoses menetlusdokumentide koopiate/väljatrükkide tegemisega kokku 102 lehel) summas 31,62 eurot ja
viivise menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
4.Hageja leiab oma 19.11.2015 vastuses kostja 06.11.2015 seisukohale, et kostja on hagejale pärast hagi esitamist ja selle tagamist hoonestusõiguse omandi üle andnud: juhul, kui hageja ei oleks kostja vastu hagi esitanud, siis ei oleks kostja pruukinud ka enampakkumise tulemusel hoonestusõigust hagejale üle anda, kuna viidatut on kostja hagejale enne hagi esitamist mõista andnud. Ühtlasi vaidleb hageja vastu kostja esitatud menetluskuludele. Arusaamatuks jääb, millisel alusel nõuab kostja hagejalt käesoleva tsiviilasjas raames PankrS § 55 lg 32 alusel tehtud väljatrüki kulusid, mis ei puutu kuidagi käesolevasse tsiviilasja. Ühtlasi puudus igasugune vajadus väljatrükkide tegemiseks arvestades asjaolu, et kõik dokumendid on olnud kättesaadavad elektrooniliselt ning kostja on esitanud enda menetlusdokumendid elektrooniliselt.
5.Kostja 22.12.2015 seisukoha kohaselt ei ole hageja tõendanud, et hageja nõue rahuldati. Hageja nõue on olnud „Tuvastada OÜ XXX (pankrotis), reg. kood XXX, kohustus anda nõusolekud hoonestusõiguse, nr XXX, asukohaga Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, XXXomandiõiguse üle andmiseks XXXOÜ-le, reg. kood XXX, Tallinn ning vastavasisulise kandeavalduse esitamiseks kinnistusraamatusse.“ Lisaks on olnud hagejal ka alternatiivne nõue. Asjaolu, et vara müüdi pankrotivara enampakkumisel hagejale ei tõenda, et hagis esitatud nõue rahuldati. Kostja leiab ka, et asjaolu, et menetlusdokumente edastatakse elektrooniliselt, ei tähenda seda, et menetlusosaline peaks nendega ka tutvuma elektrooniliselt.
6.21.12.2015 tegi kohus hagejale ettepaneku menetluskulude nimekirja esitamiseks (t lk 140).
7.Hageja esitas 28.12.2015 kohtule menetluskulude nimekirja, paludes kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu summas 750 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 1 287 eurot (ilma käibemaksuta).
8.Kostja leiab oma 30.12.2015 vastuses hageja 28.12.2015 menetluskulude nimekirjale, et kostja ei ole rahuldanud hageja põhinõuet ega ka alternatiivnõuet. Samuti leiab kostja, et menetluskulusid saab nõuda ainult tegevuse eest, mis on kontrollitav kohtutoimikust. Tutvumine hagi tagamise määrusega ja nõupidamine kliendiga ei ole kohtutoimikust kontrollitav (toiming 14.09.2015). Kohtumääruse põhjendused
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja märgib loobumise avalduses, et 14.10.2015 kinnistamisavalduse alusel on kantud 19.10.2015 hageja hoonestusõiguse omanikuna kinnistusraamatusse ning hoonestusõigus on kinnistusraamatust kustutatud ehk kostja on hageja hagi kohtuväliselt rahuldanud pärast 08.10.2015 hagiavalduse kätte saamist. Kostjal puudusid vastuväited hagist loobumise osas, kuid ei nõustunud hagist loobumise põhjendusega. Kostja leidis, et ta ei ole hageja n Uet rahuldanud vaid hageja omandas osaühingu XXX (pankrotis) pankrotivaras olnud hoonestusõiguse pankrotivara enampakkumisel ning peale enampakkumist esitatud tahteavaldustega taotlenud registriosa sulgemist. Nimetatud tõendavad OÜ XXX (pankrotis) pankrotivara enampakkumise akt, hageja avaldus kinnistusosakonnale ja hageja avaldus notarile. 14.10.2015 on kostja esitanud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale taotluse kustutamaks
registriosa nr XXX kande nr 4 all kantud omanik osaühing XXX ja kanda uue omanikuna sisse osaühing GMPP Disain. 19.10.2015 on kanded tehtud.
10.TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada. Ühtlasi selgitab kohus, et tulenevalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Hageja on esitanud avalduse ka poole riigilõivu tagastamiseks. OÜ Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co on hageja eest hagiavalduse esitamisel tasunud 11.09.2015 riigilõivu summas 1 500 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega tuleb riigilõiv tagastada osaliselt, summas 750 eurot. Menetluskulud jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
13.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul ilmneb poolte poolt esile toodud asjaoludest, et hagi eesmärgile samane tagajärg ei ole saabunud mitte kostja poolt hagi nõuete rahuldamise tõttu vaid seetõttu, et hageja on osalenud pankrotihalduri poolt läbiviidud pankrotivara (s.o hoonestusõiguse) müügi enampakkumisel ja omandanud seeläbi hoonestusõiguse ja ka kinnistusraamatus kannete muutmise taotlemise õiguse. Hageja avalduste alusel on kanded kinnistusraamatusse ka tehtud. Kostja on oma kirjalikes vastustes hagile vastu vaielnud. Seega ei saa väita, et hageja on saavutanud hagi eesmärgi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõuded rahuldanud. Hageja on saanud hoonestusõiguse omanikuks muid õiguslikke võimalusi kasutades.
Eeltoodud põhjustel tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
15.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja ja kohus andis hagejale aja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetlusosalised on üksteise menetluskulude osas seisukohti avaldanud.
16.Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja kostja mõista kohtuvälised menetluskulud (kulu seoses menetlusdokumentide koopiate/väljatrükkide tegemisega kokku 102 lehel) summas 31,62 eurot. Kostja leiab ka, et asjaolu, et menetlusdokumente edastatakse elektrooniliselt, ei tähenda seda, et menetlusosaline peaks nendega ka tutvuma elektrooniliselt. Hageja vaidles menetluskulude avaldusele vastu.
17.Pankrotihaldur viitab menetluskulude nõude põhjendamisel Pankrotiseaduse (PaS) § 55 lg 32, mille kohaselt on haldurile ettenähtud hüvitis dokumendi koopia valmistamise eest, mille suuruseks on seaduses sätestatud 0,31 eurot A4 formaadis lehekülje eest. Kohus ei nõustu halduri seisukohaga, et tegemist on menetluskuluga või pankrotimenetluse kuluga, mille eest on halduril õigus saada hüvitist PaS § 55 lg 32 alusel. PaS § 55 lg 32 on sätestatud sama § lg 31 rakendamiseks ehk juhuks, kui haldurile esitatakse taotlus dokumendi ärakirja tegemiseks. PaS § 31 sätestab halduri õiguse nõuda hüvitist isikult, kes on haldurilt ärakirja tegemist taotlenud. Enda tarbeks elektroonilistest dokumentidest ärakirjade tegemine ei ole haldurile hüvitamisele kuuluvaks kuluks ei PaS § 55 lg 32 ega ka TsMS § 144 järgi.
18.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata.