Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 30.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-15-3801/27
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 30.12.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4622

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

E. K. (pankrotis) pankrotimenetlus

Tsiviilasja number

2-15-3801

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu; pankrotihalduri tasu ja kulutuste määramine; võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende esindajad võlgnik E. K. (pankrotis; ik XXX, elukoht XXX, tel XXX, e-post XXX, XXX); pankrotihaldur Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a 51003 Tartu, tel 742 0583, 505 3344, e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada E. K. (pankrotis), isikukood XXX, pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

2.Vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt pankrotihalduri kohustustest E. K. (pankrotis) pankrotimenetluses.

3.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:

2.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2): Jrk Võlausaldaja 1 Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) 2 Era Liisingu Inkassoteenused AS 3 Kohtutäitur Jane Rumjantseva 4 Julianus Inkasso OÜ Kokku:

Tunnustatud nõue eurodes 1 502,25 1 595,90 32,70 251,85 3 382,70

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

Nimetatud summa moodustavad: 1) ajutise pankrotihalduri tasu koos käibemaksuga (Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määruse 08.05.2015 tsiviilasjas 2-15-3801 alusel) 690,00 €; 2) ajutise pankrotimenetluse kulud koos käibemaksuga (Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määruse 08.05.2015 tsiviilasjas 2-15-3801 alusel) 121,12 €; 3) pankrotimenetluse ajal kontoriruumide ja -seadmete kasutamisega seotud kulud koos käibemaksuga 116,10 € (10,75 h x 9,00 = 96,75 + km = 116,10 €); 4) pankrotimenetluse ajal koosolekuruumi kasutamisega seotud kulud koos käibemaksuga 17,27 € (1,50 h x 9,59 = 14,39 + km = 17,27 € ); 5) pankrotimenetluse ajal koopiate ja arvutiväljatrükkide tegemisega seotud kulud koos käibemaksuga 41,66 € (261 tk x 0,13 = 34,72 € + km = 41,66 €); 6) pankrotimenetluse ajal pangateenuste kasutamisega seotud kulud 1,14 € (3 x 0,38 = 1,14 €). E. K. pankrotimenetluse läbiviimiseks on halduril olnud vajalik kasutada bürooteenust. Selleks on ostetud teenust OÜ-lt ÜK Büroo. Büroo- ja nõupidamisruume ning seadmeid on kasutatud näiteks võlgniku vastu esitatud nõuete kontrollimiseks, kirjavahetuse pidamiseks, aruannete ja muude avalduste koostamiseks, võlausaldajate üldkoosolekute ja võlgnikuga kohtumiste läbiviimiseks, dokumentide hoidmiseks, suhtlemiseks võlgnikuga ja võlausaldajatega. Pankrotihaldur kinnitab, et vastavalt PankrS §-le 125 ei ole pankrotihaldur teinud pankrotimenetluse ajal tehinguid iseendaga või endaga seotud äriühingutega (sh OÜ-ga Õigusbüroo Faktootum). PankrS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotiste alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud. Vastavalt PankrS §-le 158 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (lg 1). Pärast eelnimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt PankrS §-s 146 sätestatule. Haldur on 02.10.2015 esitatud jaotusettepaneku punktis 5.5 teatanud kohtule, et pankrotivara seisu ning senist pankrotimenetluse käiku arvestades lõppeb E. K. pankrotimenetlus suure tõenäosusega raugemisega PankrS § 158 alusel, kuna pankrotivarast ei ole võimalik täita kõiki pankrotimenetluse ajal tekkinud kohustusi. 5/11

Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Küllike Mitiga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning E. K. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus avaldas 08.12.2015 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus E. K. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiiti 958 eurot 15 päeva jooksul määruse kättetoimetatuks lugemisest alates. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et E. K. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse olulisimaks põhjuseks on võlgniku pikaajaline seadusevastane käitumine ning üleüldine kergemeelne suhtumine oma võlakohustuste täitmisse. Kohus leiab, et E. K. (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb Küllike Mitt vabastada E. K. (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu 9/11

haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 275 eurot, millele lisandub käibemaks 55 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb – OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 11. Pankrotihalduri tunnitasuks on 25 eurot. Haldur loeb õigustatud tasuks pankrotimenetluse läbiviimise eest 275 eurot, millele lisandub käibemaks 55 eurot. Kohus leiab, et pankrotihaldur Küllike Miti taotlus tuleb rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 275 eurot, millele lisandub käibemaks 55 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista OÜ-le Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri vajalike ja põhjendatud kulude suuruseks 176,17 eurot, milles sisaldub käibemaks. Kohus kinnitab pankrotihaldur Küllike Mitt ́i poolt E. K. (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 176,17 eurot, sh käibemaks. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulutused tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista OÜ-le ÜK Büroo. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist pankrotihalduri vajalike ja põhjendatud kulutuste ja pankrotihalduri tasu kandmiseks riigi vahenditest. Pankrotihalduri menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja riigi vahenditest välja mõista OÜ-le ÜK Büroo pankrotihaldur Küllike Miti vajalike ja põhjendatud kulutuste hüvitamiseks 122 eurot, millele lisandub käibemaks 24,40 eurot ning pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 275 eurot, millele lisandub käibemaks 55 eurot. Pankrotimenetluse kulusid on menetlusabi korras võimalik tasuda summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Ülejäänud summas – 29,77 eurot - tuleb pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku kanda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. E. K. (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 25.05.2015. E. K. esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos pankrotiavaldusega 27.03.2015 (I kd, tl 35). Pankrotihaldur Küllike Mitt esitas kohtule PankrS § 158 lg 1 ja 4 teatise ja aruande 30.11.2015. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad ka PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole E. K. (pankrotis) kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada E. K. kohustustest vabastamise menetluse. 10/11

PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajate üldkoosoleku ettepaneku saamiseks korraldas pankrotihaldur 30.11.2015 E. K. (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku. Koosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitanud. Kohtule on esitatud võlgniku 30.11.2015 kirjalik nõusolek, mille kohaselt E. K. ei ole vastuväiteid, et kohus kohustab teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitas 21.12.2015 toimunud kohtuistungil võlgnikule tema kohustusi ja usaldusisiku ülesandeid võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnikule on tema ülesanded ja kohustused kohustustest vabastamise menetluses üldjoontes teada, mistõttu tuleb E. K. ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab E. K. esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 1. juuliks 2016, järgnev 1. jaanuariks 2017 jne. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt E. K. tööandjale, Pensioniametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (E. K. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab E. K. kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. E. K. on kohustus kontrollida võlgniku arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta