võlgnik E. K. (pankrotis, ik XXX; XXX) võlausaldaja I Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (rg-kood 70000349; asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn; epost [email protected]) võlausaldaja II Era Liisingu Inkassoteenused AS (rg-kood 10625474; asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn; epost [email protected]) võlausaldaja III kohtutäitur Jane Rumjantseva (Anne 4741, 50606 Tartu; [email protected]) võlausaldaja IV Julianus Inkasso OÜ (rg-kood 10686553; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post [email protected]) võlausaldaja V Telia Eesti AS (rg-kood 10234957; asukoht Mustamäe tee 3, 15033 Tallinn; e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
18. märts 2021
RESOLUTSIOON
1.Keelduda E. K. (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
2.Lõpetada E. K. kohustustest vabastamise menetlus.
Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade E. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
2-15-3801
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 08.05.2015 määrusega välja E. K. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. 30.12.2015 määrusega kinnitas kohus lõpparuande E. K. pankrotimenetluses ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnikku ennast kohustati täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused moodustasid kokku 4238,30 eurot.
2.Võlgnik ei esitanud kohtule 01.07.2016 aruannet. Kohus saatis võlgnikule 11.01.2017 meeldetuletuse 01.07.2016 ning 01.01.2017 aruande esitamiseks. 17.01.2017 esitas võlgnik aruande, milles teavitas, et ta ei teadnud aruande esitamise kohustusest kaks korda aastas, kuid kinnitas, et on oma kohustusi täitnud. Võlgnik teostas 29.12.2016 väljamakse võlausaldajatele summas 740 eurot.
3.Järgmise aruande esitas võlgnik 02.07.2017. Aruande kohaselt töötas võlgnik XXX M. T. O. Võlgnik teostas 20.06.2017 väljamakse võlausaldajatele summas 728,10 eurot.
4.02.01.2018 aruandega muutusi toimunud ei olnud. Võlgnik teostas väljamakse 01.01.2018 ja 01.02.2018 võlausaldajatele summas 373,01 eurot.
5.18.06.2018 esitatud aruande kohaselt töötas võlgnik endiselt XXX M. T. O., kuid poole kohaga tööandja soovil. Võlgnik teostas võlausaldajatele 18.06.2018 väljamakse summas 220 eurot.
6.24.01.2019 saatis kohus võlgnikule meeldetuletuse aruande esitamiseks. 01.02.2019 saatis võlgnik kirja, milles teavitas, et ei pääse ligi aruande esitamiseks vajalikele dokumentidele. 06.03.2019 esitas võlgnik aruande, mille kohaselt ta enam XXX ei töötanud. Võlgnik on otsinud tööd ning kandideerinud erinevatele ametitele, kuid mineviku tõttu on keeruline tööle saada. Võlgnik on teinud juhutöid tuttavatele. 19.02.2019 teostas võlgnik väljamakse üksnes Maksu- ja Tolliametile 20 eurot. Kohus saatis 14.03.2019 võlgnikule kirja oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks.
7.30.06.2019 esitas võlgnik järgmise aruande. Aruande kohaselt ei olnud võlgniku olukord paranenud, võlgnik oli endiselt töötu. Võlgnik võlausaldajatele eraldusi ega väljamakseid ei teinud.
8.21.01.2020 saatis kohus võlgnikule meeldetuletuse aruande esitamiseks. 02.02.2020 esitas võlgnik aruande. Aruandes teavitas võlgnik, et alates 21.01.2020 asus võlgnik tööle B. O., kus töötab XXX. Võlgnik teostas väljamaksed võlausaldajatele summas 119,57 eurot, millest 86,54 eurot tagastati võlgniku kontole. Kohus saatis võlgnikule 25.02.2020 kirja, milles palus võtta ühendust võlausaldajaga, et selgitada välja korrektsed makserekvisiidid. 09.04.2020 saatis võlgnik kohtule täiendava aruande, millest ei nähtunud tagastatud summade ülekandmine. Kohus saatis 28.05.2020 võlgnikule meeldetuletuse puuduva summa tasumiseks.
9.Kohus saatis 06.07.2020 ja 17.07.2020 taas meeldetuletused aruande esitamiseks. 17.08.2020 esitas võlgnik kohtule aruande, milles teavitas, et on taaskord töötu. 18.08.2020 saatis kohus võlgnikule päringu, milles palus täpsustada, kuhu laekub võlgniku XXX ning kuidas võlgnik katab oma igapäevased kulutused, kuhu on võlgnik tööle kandideerinud ning kas võlgnik on osalenud töötukassa kaudu koolitustel. Võlgnik kohtunõudele ei vastanud. Kohus saatis 07.09.2020 võlgnikul korduva kohtunõude. Järgmise aruande pidi võlgnik esitama 01.01.2021. Võlgnik tähtaegselt aruannet ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule 11.01.2021 ja 01.02.2021 nõuded aruande esitamiseks. Kohus püüdis võlgnikku kätte saada ka telefoni teel, kuid tulutult.
10.18.03.2021 toimus kohtuistung, kus võlgnik teavitas, et viibib XXX XXX eest. Võlgnik on teadlik, et on rikkunud enda kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning on ka ise seisukohal, et ta oleks pidanud rohkem pingutama. 2/4
2-15-3801
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
11.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
12.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-21-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 1 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12).
14.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. E. K. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos, kuid ta on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud XXX seotud kuriteos.
15.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
16.E. K. kohustustest vabastamise menetlus on algatatud Tartu Maakohtu 30.12.2015 määrusega, mille resolutsiooni p 12 kohaselt tuli E. K. esitada kord kuue (6) kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistliku tulutoova tegevuse kohta ja võlgniku mõlema arvelduskonto väljavõtteid. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 1. juulil 2016, järgnev 1. jaanuaril 2017 jne. Väljamaksed võlausaldajatele tuli teha üks kord aastas – iga aasta 20. juunil (resolutsiooni p 11).
17.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
18.Võlgnik on menetluse kestel kohut teavitanud, et on töötanud XXX M. T. O. kui ka B. O. Võlgnik on menetluse kestel olnud periooditi töötu. Võlgnik on kajastanud aruandes, et on otsinud tööd, kuid oma mineviku ja XXX puudumise tõttu on võlgnikul olnud keeruline tööd leida. Kriminaalasjas peeti E. K. kahtlustatavana kinni XX.XX.XXXX ja ta on kokkuleppemenetluses antud kohtu alla XXX seotud kuriteos (ta on tegelenud XXXainete edasimüügiga kasu saamise eesmärgil). Seega on E. K. rikkunud PankrS § 173 lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
19.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei ole täitnud tähtaegselt aruannete esitamise kohustust ega andnud kohtule teavet oma tegevuse ja sissetulekute kohta ega teatanud enda kinnipidamisest. Seega on võlgnik rikkunud kohtule teabe andmise kohustust.
20.PankrS § 173 lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. PankrS § 173 lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. PankrS § 173 3/4
2-15-3801
lg 4 kohaselt peab PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25%. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
21.Kuna võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi, kontrollib kohus PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi, kas võlgnik oma kohustusi ka usaldusisiku ülesannetes täidab (sama kohtu järelevalve pädevus tuleneb ka TsMS § 4772 lõikest 1). PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
22.Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni (PankrS §-d 169-177) eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
23.Võlgnik on menetluse kestel korduvalt rikkunud aruannete esitamise ja teabe andmise kohustust. Võlgnik täitis võlausaldajatele raha eraldamise kohustust menetluse alguses. XXX seotud süüteo menetlemisega kaasnevad võlgnikule kriminaalasja menetluskulud, millega on kahjustada saanud võlausaldajate huvid. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik sellises olukorras andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning ei ole isikuks, kellele pankrotiseadus näeb ette võimaluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabanemiseks.
24.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et E. K. kohustustest vabastamise menetluses on viie aasta möödumisel ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud tahtlikult oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
25.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda E. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka E. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
26.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud E. K. kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.