2-15-3801/12 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

11.Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud E. K. esitas kohtule 11.03.2015 avalduse enda kui füüsilise isiku pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja võtnud endale aastaid tagasi kohustusi, mida ta kohustuste võtmise ajal oli suuteline täitma. Avaldaja elustiil oli teistsugune ja sissetulek suurem. Lisaks kogunes seadusvastasest elustiilist erinevate kuri- ja väärtegude kohtukulusid, kahju hüvitamise kohustusi ning trahve. 19.08.2009 otsusega määrati avaldajale XXX, mistõttu puudus tal 2009-2014 sissetulek. Praeguseks on avaldaja XXX, muutnud oma elustiili, sh leidnud endale töö ning teenib seaduslikult elatist. Avaldaja teenib miinimumpalka XXX eurot, mis kulub enda ülalpidamiseks ning sellest ei jätku varasemate võlgnevuste ning kuhjunud viiviste (kokku 8517,58 eurot) tasumiseks. Avaldajal puudub vara, mille arvelt võlgnevusi rahuldada. 31.03.2015 määrusega nimetas kohus E. K. ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning E. K. pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Rahvastikuregistris on E. K. elukohaks märgitud XXX. Nimetatud aadressil asuv kinnistu ei kuulu võlgnikule, vaid on registreeritud tema XXX – K. K. (ik XXX) nimele. E. K. on avaldanud, et tema faktiline elukoht käesoleval ajal on XXX. Nimetatud aadressil asuv kinnistu ei kuulu võlgnikule, vaid on registreeritud E. K. (ik XXX) nimele. Võlgniku kinnitusel ei ole tema faktilises elukohas temale kuuluvaid realiseerimiskõlbulikke isikliku tarbimise esemeid, mille müügist saadava arvelt oleks võimalik rahuldada teadaolevate võlausaldajate nõudeid. Perekonnaseisult on võlgnik vallaline ja tal ei ole alaealisi ülalpeetavaid. E. K. nimel on pankrotiavalduse menetlusse võtmise seisuga teadaolevalt järgmine vara:

pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara võlausaldajate huvides suurendada (vara tagasivõitmine). PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. E. K. maksejõuetuse kujunemine on kindlasti olnud seotud tema poolt väär- ja kuritegude toimepanemisega perioodil 2008-2010. Isikut on korduvalt karistatud väärteomenetlustes rahatrahvidega. Lisaks on isik korduvalt süüdi mõistetud ka varavastastes (vargused, röövid) jms kuritegudes. Vastavates kohtumenetlustes on isikult mõistetud välja kahjuhüvitised kannatanutele, kohtukulud ja määratud rahalised karistused. Suutmatus vastavaid rahalisi kohustusi täita on toonud endaga omakorda kaasa sundtäitmiste algatamise ning kohtutäiturite tasu- ning täitemenetlustega seotud kulude nõuded. Kuritegudes süüdimõistmisele järgnenud pikaajaline vabadusekaotuslik karistus kindlasti ei soosi võlgniku poolt püsiva töö vms sissetulekuallika leidmist ning olemasolevate võlakohustuste mõistliku aja jooksul täitmist. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks võib pidada võlgniku pikaajalist seadusevastast käitumist ning üleüldist kergemeelset suhtumist oma võlakohustuste täitmisse. Võlgniku senine käitumine annab mõista, et tema arvates võlausaldajate nõuete võimalikult kiire ja kohane rahuldamine ei ole mitte tema ülesanne, vaid hoopis kohtutäiturite probleem ning osavuse küsimus. Võlgnik on esitanud kohtule 27.03.2015 avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Arvestades tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13 Riigikohtu 27.02.2013 määruses antud suuniseid, tuleb E. K. pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse katteks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik olla kohtu loata tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse § 65 lõikes 11 sätestatust (halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 575 eurot, millele lisandub käibemaks 115 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 100,93 eurot, millele lisandub käibemaks 20,19 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 11,5 tundi tunnitasuga 50 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Küllike Mitile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 575 eurot, millele lisandub käibemaks 115 eurot, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks 100,93 eurot, millele lisandub käibemaks 20,19 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Kohus leiab, et kuna E. K. näol on tegemist isikuga, kelle sissetulekuks on töötasu vaid miinimummäära ulatuses ja kellel puudub igasugune vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb talle anda menetlusabi ja välja mõista ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamine PankrS § 23 lõigete 1-3