Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 2015. aasta 1. jaanuarist on töötasu alammäär tunnis 2,34 eurot. Töötasu alammäär kuus täistööajaga töötamise korral on 390 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p-de 1–11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lg 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

määrata pankrotihaldurile tasu 624 eurot, millele lisandub käibemaks 124,80 eurot, millest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot palub hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest, jätta võlgniku pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda, vabastada haldur võlgniku pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest ja otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning usaldusisiku nimetamine. Pankrotihaldur Peeter Sepperi poolt XXX(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. 18.11.2015 esitas XXX(pankrotis) võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, edaspidi RTK) vastuväite võlgniku kohustustest vabastamisele. RTK leiab, et olukorras, kus võlgnik kannab pikaajalist vabaduskaotuslikku karistust, ei pruugi kohustustest vabastamise menetlus täita oma eesmärki. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13 selgitanud, et see, et pankrotivõlgnik viibib vangistuses, ei välista kohtu keeldumist võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 2 alusel. RTK arvates on eelnimetatu asjakohane juhtudel, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kohustustest vabastamise menetluse läbi viimine ja kohustustest vabastamine füüsilise isiku suhtes toovad kaasa ja tagavad kohustustest vabastamise menetluse eesmärkide täitmise. PankrS § 2 teise lause kohaselt on füüsilise isiku pankrotimenetluse üheks eesmärgiks võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseadusega ettenähtud korras. PankrS § 175 kohaselt kestab kohustustest vabastamise menetlus 3-7 aastat, milline tähtaeg käesoleval juhul saabuks enne vabanemist 2023 aastal. RTK leiab, et PankrS §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamise hindamisel on oluline hinnata isiku, kes taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kohustuste struktuuri. Käesoleval juhul on võlgnikul teadaolevalt pankrotimenetluses tunnustatud ja täitmata kohustustest üle 87% kohustused Eesti Vabariigi ees (Tartu Ringkonnakohtu otsus 2-13-19613). Võlgnik ei ole vaidlustanud lõpparuandes toodut, et tegemist on kriminaalasjades väljamõistetud menetluskuludega. RTK leiab, et kuigi PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei ole kriminaalkohtumenetluse kuludest vabastamine pankrotiseadusega välistatud, ei täida PankrS 2 sätestatud eesmärki ka see, kui kohustustest vabastamise menetlus tuleb algatada ja läbi viia selleks, et isik, kes kannab karistusena pikaajalist vangistust, saaks vabaneda oma kohustustest. Seega ei täidaks kohustustest vabastamise menetluse algatamine antud olukorras oma eesmärki anda kohustustest vabastamise võimalus neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja võimaldada võlgnikule lõpptulemusena uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uus majanduslik algus saab kinnipeetava puhul saabuda ikkagi koos vabanemisega, kuid antud juhul kulgeks kohustustest vabastamise menetluse periood isiku vangistuses viibimise ajal. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule esitatud aruande kohaselt XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 16.11.2015 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 800 eurot hiljemalt 21.11.2015. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule

valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud kahe võlausaldaja II rahuldamisjärgu nõuet kokku summas 19 803,79 eurot. I ja III rahuldamisjärgu nõudeid ei esitatud. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul vara puudub. Jaotiste alusel väljamakseid vahendite puudumise tõttu tehtud ei ole. Müümata pankrotivara puudub. Võlgnikul teistelt isikutelt saada olevat vara ei ole. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul kuritegude, mis ei ole pankrotikuriteod, toimepanemine. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajatele nende rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 7,8 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 624 eurot, millele lisandub käibemaks summas 124,80 eurot, kokku 748,80 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Võlgnikul ja võlausaldajatel halduri tasu osas vastuväited puuduvad. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 624 eurot, millele lisandub käibemaks 124,80 eurot, kokku 748,80 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks võlgniku pankrotimenetluses 748,80 eurot (s.h käibemaks). PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur on palunud kinnitada pankrotimenetluse kuluna

bürookulud summas 124,48 eurot, mille osas võlgnik ega võlausaldajad vastuväidet esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Jaotusettepanekuga kohus halduri esitatud bürookulusid ei kinnitanud. PankrS § 66 lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus leiab, et tehtud kulutused on põhjendatud ning vajalikud. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Seega kuuluvad pankrotimenetluse kulud summas 124,48 eurot kinnitamisele. PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd kohus lõpetab XXX(pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 § 65 lg 11 ja lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ülejäänud osas, so summas 227 eurot, millele lisandub käibemaks 45,40 eurot, kokku 272,40 eurot, kuulub pankrotihalduri tasu väljamõistmisele võlgnikult XXX. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu väljamaksmise Bürooteenused ja Õigusabi OÜ-le. PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. XXX(pankrotis) on kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. XXX(pankrotis) võlausaldaja RTK esitas vastuväite võlgniku kohustustest vabastamisele. Võlausaldaja leiab, et olukorras, kus võlgnik kannab pikaajalist vabaduskaotuslikku karistust, ei pruugi kohustustest vabastamise menetlus täita oma eesmärki. RTK leiab, et PankrS §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamise hindamisel on oluline hinnata isiku, kes taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kohustuste struktuuri. Käesoleval juhul on võlgnikul teadaolevalt pankrotimenetluses tunnustatud ja täitmata kohustustest üle 87% kohustused Eesti Vabariigi ees. PankrS § 2 sätestatud eesmärki ei täida asjaolu, et, kui kohustustest vabastamise menetlus tuleb algatada ja läbi viia selleks, et isik, kes kannab karistusena pikaajalist vangistust, saaks vabaneda oma kohustustest. Seega ei täidaks kohustustest vabastamise menetluse algatamine antud olukorras oma eesmärki anda kohustustest vabastamise võimalus neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja võimaldada võlgnikule lõpptulemusena uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uus majanduslik algus saab kinnipeetava puhul saabuda ikkagi koos vabanemisega, kuid antud juhul kulgeks kohustustest vabastamise menetluse periood isiku vangistuses viibimise ajal. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas märgib kohus järgmist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13 selgitanud, et see, et pankrotivõlgnik viibib vangistuses, ei välista kohtu

keeldumist võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 2 alusel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 eelnimetatut täpsustanud ja märkinud, et eeltoodu on asjakohane juhtudel, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine ja kohustustest vabastamine aitavad kaasa ja tagavad kohustustest vabastamise menetluse eesmärkide saavutamisele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb arvestada PankrS § 2 teises lauses sätestatud eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 märgib, et PankrS §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamise üle otsustamisel on oluline hinnata isiku, kes taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kohustuste struktuuri. XXX(pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud kahe võlausaldaja, so Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu nõuet summas 19 316,53 eurot, mis seisneb XXX(pankrotis) riigi kasuks väljamõistetud kriminaalmenetluse kuludes ning Aktsiaselts XXX nõuet summas 487,26 eurot. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. Võlgnikul puuduvad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustusest tulenevad tunnustatud nõuded, mis PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe. Kohus peab siiski võimalikuks riigi kasuks väljamõistetud menetluskuludest kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise teel vabaneda. Kohtu hinnangul XXX(pankrotis) kohustuste struktuur ei ole takistuseks pankrotimenetluse eesmärkide saavutamisel. XXX(pankrotis) kannab alates 20.04.2012 karistust Tallinna Vanglas tähtajaga kuni aprill 2023. PankrS § 175 kohaselt kestab kohustustest vabastamise menetlus 3-7 aastat, millest tulenevalt saabuks XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise tähtaeg kõige varem detsembris 2018 ja kõige hiljem detsembris 2022. Kohus nõustub Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu seisukohaga osas, milles võlausaldaja leidis, et uus majanduslik algus saab kinnipeetava puhul saabuda koos vabanemisega. XXX(pankrotis) kinnipidamisasutusest vabanemise tähtaeg on aprillis 2023. TsÜS § 157 lg 3 kohaselt aeguvad pankrotimenetluses tunnustatud nõuded kümme aastat pärast pankrotimenetluse lõppemist. Seega aeguvad XXX(pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuded detsembris 2025, st peale võlgnikule karistuseks mõistetud vangistusaja lõppu aprillis 2023. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd võlgnik vabaneb kinnipidamisasutusest enne pankrotimenetluses tunnustatud nõuete aegumist, siis täidaks kohustustest vabastamise menetluse algatamine antud olukorras oma eesmärki anda kohustustest vabastamise võimalus neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja võimaldaks võlgnikule kinnipidamisasutusest vabanedes uut majanduslikku algust. Kohus on teinud järelepärimise Tallinna Vanglale saamaks teada võlgniku tööhõive kohta kinnipidamisasutuses. Tallinna Vangla teatas, et kinnipeetav XXXon varasemalt avaldanud soovi tööhõives osalemiseks, kuid vabade töökohtade puudumisel ei olnud vanglal võimalik teda tööle rakendada. Vangla määras XXXmajandustöödele 23.12.2014, kuid Vangla meditsiiniosakonna poolt vabastati XXXmajandustöödelt seoses tervisliku seisundiga. XXXei ole makstud töötasu. Kohtu hinnangul asjaolu, kas võlgnikul on või ei ole kinnipidamiskohas võimalik täita kohustusest vabastamise menetluse kohustusi, ei saa olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Samuti ei saa välistada kohustustest vabastamise menetluse kestel võlgniku kohustuste täitmist kolmanda isiku poolt. Täiendavalt kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei tähenda automaatselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Otsustamisel kohus hindab kuidas on võlgnik menetluse kestel oma kohustusi täitnud ja kas võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. PankrS § 171 lg 2 p-d 1-5 sätestavad alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Tegemist ei ole avatud loeteluga. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Kuivõrd kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise, siis leiab kohus, et tuleb algatada XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihalduri aruande kohaselt võlausaldajate üldkoosolek ei ole omapoolset ettepanekut usaldusisiku kandidaadi osas teinud. Asja materjalidest nähtuvalt on kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks andnud võlgnik ise. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgniku enda usaldusisikuks määramine majanduslikult otstarbekas ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Eelnevast tulenevalt kohustab kohus XXXennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab XXXesitama kohtule aruandeid ja arveldamiseks kasutatavate kontode väljavõtted usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 1. juuliks 2016. Vangistuses viibides tuleb XXXkohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Vangistuses viibides kehtib XXXkohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes PankrS § 173 lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (võlgniku tööandjale) teatama. Pärast vangistusest vabanemist peab usaldusisik PankrS § 173 lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (XXXtöö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab XXXkandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. Vangistuses viibides lasub XXXkohustus kontrollida võlgniku vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Tallinna Vanglal teha üks kord aastas, iga aasta 30. detsembril, väljamakseid võlausaldajatele võrdeliselt jaotusettepanekus kajastatud jaotiste suhtarvuga. Pärast vangistusest vabanemist lasub XXXkohustus kontrollida võlgniku arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 30. detsembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. Pärast vangistusest vabanemist võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 176 lg-le 2 ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. /Allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.