nende Võlgnik XX (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx) Võlausaldaja I Elisa Teleteenused AS (varasemalt Aktsiaselts Starman, registrikood 10069659), esindaja Irina Metsler-Verner Võlausaldaja II Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (registrikood 70007340), esindaja Kadri Kööp
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks.
2.Lõpetada XX kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada XX kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 14.04.2015. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
3.Vabastada XX usaldusisiku kohustustest.
4.Avaldada teade XX kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 14.04.2015 määrusega kuulutati välja XXi pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Peeter Sepper. Harju Maakohtu 18.12.2015 määrusega lõpetati XXi (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatati XXi suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.03.10.2017 kohtumäärusega vabastas kohus XXi iseenda usaldusisiku kohustuste täitmisest ja määras XXi (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi täitma Y.
3.28.12.2020 kohtunõues selgitas kohus võlgnikule, et käesolevaks ajaks on XXi kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud rohkem kui viis aastat ning kui võlgnik soovib tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, tuleb kohtule selleks esitada võlgniku poolt allkirjastatud taotlus.
4.15.01.2021 vastuses 28.12.2020 kohtunõudele teatas võlgnik, et ei esita taotlust kohustustest vabastamiseks, sest soovib oma kohustusi veel täita. Võlgnik selgitas, et tahab võlausaldajatele rohkem raha maksta, vabaneb kinnipidamisasutusest 2022 jaanuaris või 2023 aprillis, hiljemalt selleks kuupäevaks on tasutud.
5.10.01.2023 esitas võlgnik taotluse usaldusisiku vabastamiseks ja uue määramiseks.
6.10.01.2023 kohtumäärusega vabastati Y usaldusisiku kohustustest, kohustati XXi täitma usaldusisiku kohustusi ja kohustati XXi esitama kohtule taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
7.30.01.2023 esitas võlgnik XX taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks.
8.30.01.2023 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajate seisukohta menetluse lõpetamise osas.
9.Elisa Teleteenused AS teatas, et võlgnik ei ole võlausaldajale midagi tasunud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on oma seadusest tulenevad kohustused jätnud täitmata, võlgnik ei ole tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega ega ka selle otsimisega, kahjustades võlausaldaja huve. Juhul kui võlgnik oleks käitunud õiguskuulekalt, oleks tal võimalus tegeleda tööga ja/või tulutoovama töö otsimisega. Lähtudes eeltoodust palub võlausaldaja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
10.Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu märgib, et puudub teave selle kohta, et võlgnik oleks rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtule esitatud usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik on vangistuses viibides kogunud rahalisi vahendeid võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks kogusummas 2400 eurot. Võlgnik ei ole seni teinud väljamakseid, kuivõrd puuduvad ülekande tegemiseks võlausaldajate andmed. Eeltoodust tulenevalt, kui XX teeb Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks väljamakse, siis puuduvad võlausaldajal vastuväited XXi kohustustest vabastamisele.
11.04.09.2023 teatas Riigi Tugiteenuste Keskus kohtule, et 19.04.2023 laekus Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks 2450,89 eurot. Nõude jääk on 16 865,64 eurot.
12.18.10.2023 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et on kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud väljamakse võlausaldajatele 13.08.2023 (makse Elisa Eesti AS-ile summas 61,81 eurot; makse RTK-le summas 2 450,89 eurot). Sissetulekute osas selgitas võlgnik, et kinnipidamisasutuses oli ainult vahepeal minimaalselt tööd, aga põhiliselt küsis raha vabadusest kellegi käest. Võlgnik selgitas, et vabanes vanglast 20.04.2023, pea pool aastat tagasi. Kaks korda on tööle saanud, kummaski kohas ei ole üle kuu aja töötanud. Võlgniku sõnul läks ta xxx ametikooli 12ndat klassi lõpetama, e-õppes. Paralleelselt tegi tõstukijuhiload. Nüüd saab tööturul paremini tööd leida. Hetkel on töötu. CV-keskuses on CV üleval, on erinevatesse kohtadesse kandideerinud. Mõnest kohast on vastus tulnud, et lähevad teiste kandidaatidega edasi. Tööd on otsinud mitmest valdkonnast: ehitusest, tööstusest, isegi kulleritööd Omnivasse. Osadel töökohtadel on taustakriteeriumid, millest lähtuvalt ei saa lubada teada sinna tööle, see ongi suur takistus.
2 (4)
Kohtumääruse põhjendused
13.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Käesolevas asjas on kohustustest vabastamise avaldus esitatud enne Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist, mistõttu kohaldub käesolevas asjas Pankrotiseaduse (PankrS) redaktsioon, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
14.PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Tulenevalt PankrS § 175 lg 2 p 1 ja p 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS §-s 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt PankrS § 175 lg 51 kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
15.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
16.30.01.2023 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajatelt seisukohta kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. Vastuses kohtunõudele teatas võlausaldaja Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, et kui XX teeb Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks väljamakse, siis puuduvad võlausaldajal vastuväited XXi kohustustest vabastamisele. 04.09.2023 teatas Riigi Tugiteenuste Keskus kohtule, et 19.04.2023 laekus Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks 2450,89 eurot ja nõude jääk on 16 865,64 eurot. Võlausaldaja Elisa Teleteenused AS leiab, et juhul kui võlgnik oleks käitunud õiguskuulekalt, oleks tal võimalus tegeleda tööga ja/või tulutoovama töö otsimisega. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata.
17.Kohus on võlgniku vande all ära kuulanud ning kutsunud ärakuulamisele ka võlausaldajad. Võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud.
18.Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Käesoleval juhul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel viibinud kinnipidamisasutuses, kuid vaatamata sellele, et tema sissetuleku teenimise võimalused on olnud piiratud ning sissetulekud marginaalsed, on võlgnik suutnud raha säästa ja leidnud võimaluse teha võlausaldajatele väljamakse ning näidanud sellega üles tahet oma kohustusi täita. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnik on viibinud kinnipidamisasutuses, kus sissetulekud on marginaalsed, kuid võlgnik on siiski võlausaldajate ees oma kohustusi täitnud, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Samas möönab kohus, et võlausaldajate nõudeid ei ole arvestatavas ulatuses rahuldatud.
19.Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevaid kohustusi oma võimaluste ja võimete piires. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise 3 (4)
menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16 on Riigikohus asunud seisukohale, et kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta. Kuivõrd kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud võlgniku süülist käitumist, siis puudub kohtul alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 8 alusel.
22.Juhindudes TsMS § 172 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
23.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.