17. detsember 2015. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-15-12026
Tsiviilasi
XXXhagi mittetulundusühing XXX vastu töövaidluses (töövaidlusasi nr 4-1-/1204)
Tsiviilasja hind
3 588,53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX), lepingulised esindajad advokaadid XXX ja XXX Kostja: mittetulundusühing XXX (registrikood XXX), lepinguline esindaja XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Tuvastada hageja XXX(isikukood XXX) ja kostja mittetulundusühing XXX (registrikood XXX) vahelise 1. detsembri 2005 töölepingu kostjapoolse 19. mai 2015 ülesütlemise tühisus. Töölepingu seaduse § 107 lõike 2 alusel lõpetada resolutsiooni punktis 1 viidatud tööleping kohtus alates 19. maist 2015. Mõista kostjalt mittetulundusühing XXX hageja XXX kasuks välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis 3 393,30 eurot ja töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatamise tõttu välja töötamata jäänud puhkuse hüvitis 195,23 eurot. Rahuldada kostja 27. novembri 2015 taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada kostjale enamtasutud riigilõiv summas 100 eurot, mis kanda mittetulundusühing XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXX. Jätta 28. septembri 2015. aasta kohtumäärusega menetlusse võtmata jäänud täiendava nõudega seotud menetluskulud hageja kanda ja kõik ülejäänud menetluskulud kostja kanda. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista kostjalt mittetulundusühing XXX hageja XXX kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 1 296 eurot (vajalik ja põhjendatud õigusabikulu).
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitus kostjale Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kostjal on õigus taotleda täiendavalt riigilõivu tagastamist summas 325 eurot.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX(hageja, töötaja) esitas 1. juunil 2015 Tööinspektsiooni juures tegutsevale töövaidluskomisjonile (TVK) töövaidlusavalduse mittetulundusühing XXX (kostja, tööandja) vastu. TVK lahendas avalduse 13. juuli 2015. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1204 ja rahuldas selle osaliselt. Muu hulgas tuvastas TVK, et pooltevahelise töölepingu kostjapoolne ülesütlemine koondamise alusel on tühine ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja teatavad rahasummad.
2.Kostja esitas 12. augustil 2015 kohtule avalduse vaadata pooltevaheline töövaidlus läbi hagimenetluse korras. Seeläbi vaidlustas kostja TVK otsuse osaliselt. Kostja ei vaidlustanud TVK otsust osas, mis käsitles juba makstud koondamishüvitise ja töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest täiendavate hüvitiste väljamõistmist, aga soovis kohtus vaidluse lahendamist seoses hageja nõudega töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, sellega seonduva hüvitise saamiseks ja töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud ajale vastava kasutamata põhipuhkuse hüvitamiseks.
3.Kohus võttis 4. septembri 2015. aasta määrusega hagina menetlusse hageja töövaidlusavalduse kostja avaldusega vaidlustatud osas. Hageja esitas 15. septembril 2015 avalduse, milles soovis TVK-le esitatud nõuete kohtus lahendamist kostja avaldusega vaidlustatust suuremas ulatuses, aga vastava täiendava nõude menetlemisest kohus keeldus 28. septembri 2015. aasta määrusega. Kostja esitas 22. septembril 2015 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Hageja esitas 8. oktoobril 2015 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde.
4.Kohus määras 20. novembri 2015. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled esitasid kohtu määratud tähtajaks täiendavad seisukohad ja taotlused, sh menetluskulude nimekirjad. Muu hulgas esitas kostja 27. novembril 2015 taotluse riigilõivu tagastamiseks.
POOLTE SEISUKOHAD
2 (9)
2-15-12026 Hageja nõuded ja väited
5.Vastavalt hageja töövaidlusavaldusele, TVK otsusele ja kostja poolt selle vaidlustamise ulatusele menetleb kohus järgmisi nõudeid: (1) tuvastada pooltevahelise 1. detsembri 2005 töölepingu kostjapoolse 19. mai 2015 ülesütlemise tühisus; (2) lõpetada tööleping alates 19. maist 2015; (3) mõista kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis 3 393,30 eurot ja (4) töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatamise tõttu välja töötamata jäänud puhkuse hüvitis 195,23 eurot.
6.Hageja põhiväited on järgmised: − pooled sõlmisid töölepingu ja selle alusel asus hageja kostja juures tööle peasekretäri assistendina (edaspidi „assistent”); − pärast lapsehoolduspuhkust soovis hageja 19. mail 2015 tööle asuda, aga kostja esitas samal päeval hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse koondamise alusel; − hageja hinnangul koondamissituatsiooni ei esine, sest endiselt töötab kostja juures hageja asendajana tööle võetud isik, kuigi ametinimetus on praegu teine; seega on tööleping lõpetatud ilma seadusliku aluseta; isegi kui koondamissituatsioon oleks esinenud siis tulnuks eelistada hagejat kui töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast last; − hageja töötasu 2015. aastal pidi olema 1 696,65 eurot kuus; − TVK-s nõudis hageja hüvitist töölepingu alusetu lõpetamise eest kolme kuu töötasu summas, aga TVK rahuldas selle nõude kahe kuu summas võttes arvesse kostja tasaarvestust; hageja arvates tuleb kohtus sama nõue tervikuna rahuldada; − töölepingu lõpetamisest kostja ette ei teatanud, aga pidi ette teatama kaks kuud, mistõttu hageja kaotas võimaluse vastav periood veel töötasu teenida ja saada sellele vastava aja eest kas põhipuhkust või kasutamata põhipuhkuse eest rahalist hüvitist; hageja arvutuste kohaselt on vastava hüvitise summa 195,23 eurot.
7.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud 3 240 eurot (koos käibemaksuga summa, lepingulise esindaja kulu 18 h eest tunnihinnaga 180 eurot). Hageja on füüsiline isik ega ole käibemaksukohustuslane, siis palub hageja menetluskulud kostjalt välja mõista koos käibemaksuga. Hageja kinnitab, et kõik eelnimetatud kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga menetlusega.
8.Kostja menetluskulude nimekirjale vaidleb hageja vastu. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − kostja koondas hageja õigustatult, sest töömaht vähenes ja töö korraldati ümber. Varem töötas kostja juures lisaks assistendile ka sekretär, aga kostja otsustas need ametikohad ühendada registreerimise projektijuhi (edaspidi „projektijuht”) kohaks. Sekretäriga tööleping koondamise tõttu ja sõlmiti hageja asendajaga tööleping uuel ametikohal. Kui hageja soovis lapsehoolduspuhkuselt tööle naasta, siis ta koondati, sest vastavat ametikohta enam ei olnud. Assistendi ja projektijuhi ametiülesanded on oluliselt erinevad. Kostjal ei olnud pakkuda hagejale teist tööd, sest kostja juures töötas kõnealusel ajal ainult kaks inimest (peasekretär ja projektijuht);
3 (9)
2-15-12026 − lisaks tugineb kostja oma MTÜ-staatusele, rahaliste vahendite piiratusele ning assistendi ja projektijuhi töötasude erinevusele (vastavalt 1 696,65 eurot ja 1 014,98 eurot); − kuna põhipuhkust antakse ainult tegelikult töötatud aja eest, siis ei tule kostjal maksta hagejale täiendavat puhkusehüvitist selle aja eest, mis vastab töölepingu lõpetamisest vähem ette teatamisele; − kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse, millega soovib tasaarvestada hageja nõuetega hagejale makstud hüvitised kokku summas kuni 5 089,95 eurot. Kostja tugineb väitele, et kui kohus tuvastab, et hageja koondamise alus puudus, siis on hüvitised makstud alusetult ja kostjal on õigus nõuda vastava rahasumma tagastamist.
10.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja resolutsiooni kohaselt taotleb kostja hagejalt 1 075 euro väljamõistmist. Kostja esindaja märgib, et tema tunnitasu maksumus on 100 eurot ja kokku on tal kulunud aega 7,5 h (vastav summa on 750 eurot). Kostja märgib, et 100 eurole lisandub ka käibemaks, aga samas kostja ei ole taotlenud kulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Samuti taotleb kostja riigilõivu summas 325 euro väljamõistmist. Kokku 1 075 eurot (325 eurot riigilõiv ja 750 eurot lepingulise esindaja tasu).
11.Kostja vaidleb hageja menetluskulude nimekirjale vastu.
12.Kostja taotleb 100 euro riigilõivu tagastamist. Kostja lähtus taotluse esitamisel sellest, et ta tasudes riigilõivu summas 425 eurot maksis ta 100 eurot ettenähtust rohkem.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus valdavalt kostja kanda.
14.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 sätestab, et TVK otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates TVK otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule ITVS § 24 lg 4 alusel taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja TVK poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Seega lahendab kohus käesolevas asjas hageja töövaidlusavalduses märgitud nõudeid ulatuses, mis on esmalt piiratud nõuete TVK-s rahuldamise ulatusega ja teiseks kostja avaldusega kohtusse pöördumisel.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
16.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − tähtajatu töölepingu nr 13002 (TVK tl 15–18) alusel töötas hageja kostja juures alates
1.detsembrist 2005 assistendi ametikohal (töötamise registri väljavõte TVK tl 29); lisaks töötasid kostja juures sekretär ja peasekretär; − hageja jäi alates 22. juulist 2013 lapsehoolduspuhkusele; − hageja asendajaga sõlmis kostja esmalt tähtajalise töölepingu, aga seejärel uue töölepingu sama asendajaga projektijuhi ametikohal (tl 37–40); samal ajal lõpetas kostja töösuhte sekretäriga koondamise tõttu (tl 36); 4 (9)
2-15-12026 − hageja teatas 5. mail 2015 tööandjale soovist naasta tööle 19. mail 2015, aga kostja tööandjana ütles töölepingu 19. mail 2015 koondamise tõttu ilma etteteatamise tähtaega järgimata üles (TVK tl 19); − töölepingu lõpetamisel maksis kostja hagejale koondamishüvitise summas 1 169,93 eurot ja etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitise 2 339,86 eurot (TVK tl 21); − TVK otsuse alusel maksis kostja hagejale täiendava koondamishüvitise 526,72 eurot ja täiendava hüvitise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest 1 053,44 eurot (tl 11, 13); − hageja töötasu kostja juures töölepingu lõpetamise ajal oli töölepingu järgi 1 696,65 eurot.
17.Nõude (1) õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg 1, mis sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja juures esines hageja ametikoha koondamissituatsioon TLS § 89 lg 1 tähenduses. Töölepingu ülesütlemise aluse esinemise peab esile tooma ja vaidluse korral tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval juhul kostja. Kohus hindab esmalt, kas kostja esile toodud asjaolud viitavad töömahu vähenemisele või töö ümberkorraldamisele või muule töö lõppemise juhule. Kui selline järeldus kostja märgitud asjaoludest on põhimõtteliselt võimalik, siis saab kohus kontrollida, kas vastavad asjaolud on tõendatud või saab neist lähtuda hageja vastuväidete puudumise tõttu. Kui kohus tuvastab koondamissituatsiooni esinemise, siis tuleb järgmiseks kontrollida, kas kostja pidi hagejale pakkuma teist tööd TLS § 89 lg 3 alusel või hagejat eelistama TLS § 89 lg 5 alusel.
18.Senise kahe ametikohta (sekretär ja assistent) ühendamisel projektijuhi ametikohaks toimus sisuliselt ühe töötaja koondamine, sest töö korraldati ümber ja selle tulemusel muutus ka töökohtade struktuur. Tööandjal on õigus otsustada, kuidas töö tegemist korraldada ja kui palju töötajaid on selleks vajalikud. Kostja väitel lõpetati kirjeldatud olukorras sekretäriga tööleping koondamise tõttu ja sõlmiti hageja senise asendajaga uus tööleping loodud uuel ametikohal. Kohus leiab, et kui töömaht väheneb sel viisil, et senise kahe töötaja asemele jääb tööle üks, siis on vähemalt üldjuhul alust ka ainult ühe töötaja koondamiseks. Sellises olukorras esinenuks täiendavalt hageja töö suhtes koondamissituatsioon, kui assistendi ja projektijuhi ametiülesanded oleks oluliselt erinevad ja hageja ei sobiks või ei sooviks asuda tööle uuel (ühendatud) töökohal. Kohus ei tuvasta viidatud töökohtade ametiülesannete olulist erinevust. Töölepingu järgi olid hageja tööülesanneteks klientidega, klubidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega suhtlemine, dokumentide ettevalmistamine ja edastamine, võistlejate registreerimine, litsentside tellimine, tagastamine võistlejate kindlustamise korraldamine, raamatupidamise arvete koostamine, laekumiste kontroll, sularahaarveldus ja muud asjaajamisega seotud tegevused. Projektijuhi ametijuhendi (tl 41–42) järgi kuuluvad tema ülesannete hulka spordiürituste korraldamine, personalitöö, turundustegevuse toetamine, telefonikõnedele vastamine, külastajate vastuvõtmine, dokumentide, posti, teadete ja tellimuste haldamine, samuti abistamine nõupidamiste ja koosolekute korraldamisel. Võttes arvesse kostja tegevust MTÜ-na ja ainult kahe palgalise töötaja kasutamist, ei tähelda kohus sisulist erinevust assistendi ja projektijuhi töös. Mõlemal juhul oodatakse töötajalt korralduslikke toiminguid ja peasekretäri abistamist, samuti suhtlemist seoses spordiürituste korraldamisega ja dokumentide haldamist. Seega ei esinenud hageja ametikoha koondamissituatsiooni TLS § 89 lg 1 tähenduses. Täiendavat alust koondamiseks ei saa järeldada kostja MTÜ-staatusest, rahaliste vahendite piiratusest ega assistendi ja projektijuhi töötasude erinevusest. Hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine ja nõue (1) tuleb rahuldada. Eeltoodud järelduse tõttu ei ole vaja enam kontrollida, kas kostja pidi hagejale pakkuma teist tööd TLS § 89 lg 3 alusel või hagejat eelistama TLS § 89 lg 5 alusel. 5 (9)
2-15-12026
19.Kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, siis TLS § 107 lg 1 kohaselt loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 näeb ette, et sel juhul lõpetab kohus tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Nimetatud õiguslikul alusel taotlebki hageja nõudega (2) töölepingu lõpetamist alates 19. maist 2015. Pooled on üksmeelsed, et kui kohus peaks töölepingu lõpetama, siis tuleks seda teha 19. maist 2015. Riigikohtu senise praktika järgi tuleb kohtul tööleping lõpetada kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ning § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (10. oktoobri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 16 teine lõik). Samas lahendab kohus hagiasja TsMS § 5 lg 1 järgi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus leiab, et hagi menetlemisel ei saa kohus kaaluda töölepingu lõpetamist mingist muust ajast, kui see, milles pooled on üksmeelsed. Kohus tõlgendab TLS § 107 lg 2 ja Riigikohtu eelviidatud praktikat viisil, et töölepingu kohtus lõpetamise aega tuleb kaaluda ja põhjendada üksnes siis, kui pooltel on selle üle vaidlus. Hagimenetluse eesmärk ei ole kohtu poolt vaidluse laiendamine küsimustele, milles pooled ei taha vaielda, samuti ei või kohus TsMS § 439 tõttu otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Neil kaalutlustel rahuldab kohus nõude (2).
20.Nõude (3) õiguslik alus on TLS § 109 lg 1 esimese lause, mis sätestab, et kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, siis maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja nõudiski TVK-s algselt hüvitist kolme kuu töötasu summas, millest TVK rahuldas nõude kahe kuu summas. Siiski ei vähendanud TVK hüvitist TLS § 109 lg 1 teises lauses märgitud alustel, vaid kostja tasaarvestuse tõttu. TVK otsusest nähtub, et TVK võttis hüvitise määramisel arvesse juba makstud koondamishüvitise summas 1 169,93 eurot, samuti aga täiendavalt välja mõistetud koondamishüvitise osasumma. Kuna selle tulemusel vähenes hageja kasuks välja mõistetav hüvitis ühe kuu töötasu ehk 1 696,65 euro võrra, siis pidanuks otsusega kirjeldatud osas mittenõustumise korral hageja TVK otsuse tähtaegselt vaidlustama. Kohus asus 28. septembri 2015. aasta määruses seisukohale, et tähtaegselt kohtusse pöördumata jätmisel on hageja minetanud võimaluse nõuda TVK-s välja mõistetud summast suuremaid hüvitisi samadel alustel. Kui kostja on esitanud menetluses tasaarvestuse vastuväite, siis vastavalt TsMS § 457 lg-le 2 seob otsus pooli ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. ITVS ei sisalda TsMS § 457 lg-ga 2 võrreldavat normi. Lisaks ei võimalda TLS § 78 lg 1 kohtuvälist tööandja tasaarvestust töötasu arvel ilma töötaja nõusolekuta, aga käesoleval juhul ei ole tasaarvestuseks kasutatud töötasu nõuet. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 2 esimese lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kohus asub eelneva põhjal seisukohale, et ühe kuu töötasule vastavas summas on algselt TVK-le esitatud nõue kostja tasaarvestuse tulemusel lõppenud. Ülejäänud kahe kuu töötasu summas saab kohus nõude (3) rahuldada, sest hüvitise tervikuna vähendamiseks alust andvaid asjaolusid ei ole kostja esile toonud.
21.Nõude (4) õiguslik alus on TLS § 100 lg 5, mis näeb muu hulgas ette, et kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, siis on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Selles osas vaidlevad pooled õigusküsimuses, kas TLS § 100 lg 5 alusel võib töötaja nõuda lisaks töötasule samale perioodi eest muul juhul võimaldatava põhipuhkuse päevade arvule vastava puhkusehüvitise maksmist. Viidatud normi sõnastuse järgi on töötajal õigus hüvitisele ja seaduse tekstist ei nähtu üheselt, et hüvitis peaks olema piiratud töötasu summaga. Riigikohus on otsustanud, et samal alusel tööandja nõutava hüvitise puhul ei ole vähemalt ainumäärav töötaja töötasu summa (15. aprilli 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 13 teine
6 (9)
2-15-12026 lõik). TLS eelnõu seletuskirjas märgitakse, et etteteatamistähtaeg [on] töötajale aeg ümberkohanemiseks ja uue töökoha leidmiseks. Rahvusvahelise põhimõtte kohaselt on mõistliku etteteatamisaja peamiseks eesmärgiks anda töötajale vaba aega uue töö otsimiseks enne olemasoleva töösuhte lõppemist ehk ajal, millal töötaja saab veel töötasu. Eeltooduga on kooskõlas etteteatamistähtaja kohaldamise asemel selle hüvitamine rahas. [---] Vaba aja andmisel säilib töötajale tema keskmine töötasu (vt 299 SE, lk 76). Kohus näeb tsiteeritud tekstiosas seadusandja tahet tagada töötajale etteteatamistähtaja järgimata jätmise korral vähemalt samad hüved, kui tal oleks olnud tähtaja järgimise korral. Kui kostja oleks järginud töölepingu ülesütlemisel selleks ette nähtud tähtaega, siis tekkinuks hagejal õigus saada töötasu veel kahe kuu eest, aga samuti töölepingu lõppemisel saada TLS § 71 alusel hüvitist kasutatama põhipuhkuse eest vastavalt sama pikale täiendavale töötamise perioodile. Kohus asub seisukohale, et nõudega (4) taotletav hüvitis ei ole kaetud teiste töölepingu lõppemisel makstavate hüvitistega ja töötajal on õigus seda täiendavalt nõuda. Seadusest tuleneva etteteatamisaja kestuse ja nõude (4) arvutuste üle pooled ei vaidle. Seega saab kohus nõude (4) rahuldada.
22.Kostja esitas ka kohtumenetluses tasaarvestuse avalduse ja palub hagejale makstud hüvitised brutosummas 5 089,95 tasaarvestada hagetava summaga. Ühtlasi nähtub kostja vastusest, et kostja soovib makstud hüvitised hagejalt tagasi nõuda hageja nõuet ületavas osas. Kostja menetluslik tasaarvestus on lubatav (vt nt Riigikohtu 5. jaanuari 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 44). Kui tööleping lõppeb muul alusel kui koondamise tulemusel, siis on kostjal õigus VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi nõuda ja tasaarvestada koondamise tõttu makstud hüvitised (vt Riigikohtu 29. septembri 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-14, p 11). Kuna hagi rahalistes nõuetes (3) ja (4) on edukas, siis saab kohus kostja tasaarvestust hinnata. Hageja ei esitanud vastuväited kostja tasaarvestuseks kasutatava nõude summade osas, aga vaidleb vastu sellele sisuliselt. Kohus sedastas eespool p-s 20, et kokku summas 1 696,65 eurot on poolte nõuded TVK menetluses tehtud ja otsuse tegemisel arvesse võetud tasaarvestuse tulemusel lõppenud. Hageja nõuetest hõlmab tasaarvestus ühe kuu töötasule vastavat hüvitise nõuet TLS § 109 lg 1 alusel ja kostja nõuetest TLS § 100 lg 1 järgi makstud koondamishüvitise tagasinõuet VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kohus ei nõustu kostjaga, et tal oleks õigus nõuda tagasi ka töölepingu lõppemisest vähem ette teatatud aja hüvitis. Vastavat hüvitist tuleb kostjal käesoleva juhtumi asjaoludel maksta TLS § 100 lg 5 alusel sõltumata sellest, millisel alusel kostja töölepingu lõpetas. Neil kaalutlustel ei ole kostja tasaarvestus kohtumenetluses enam edukas ja hagi saab tervikuna rahuldada.
23.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kostja nõukogu koosolekute protokollid (TVK tl 22–25) ja kostja tulemiaruande (TVK tl 28), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
24.TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata kostja 27. novembri 2015 riigilõivu tagastamise taotlus. Kohus rahuldab selle taotluse TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Kostja tasus kohtusse pöördumisel riigilõivu 425 eurot, millest taotleb 100 euro tagastamist. Kõik hageja nõuded kuuluvad riigilõivuseaduse § 22 lg 1 kohaldamisalasse, mistõttu ka kostjal ei tulnud ITVS § 24 lg 4 viimse lause järgi lõivu tasuda. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes avalduse alusel, seega saab kohus praegu tagastada kostja taotletud summa 100 eurot, aga kostjal on õigus taotleda ka ülejäänud lõivu tagastamist.
25.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ja § 134 lg-te 1 ja 3 alusel 3 588,53 eurot.
7 (9)
2-15-12026
26.Hageja täiendava nõude menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad selle nõude esitamisega seonduvad kulud TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Menetlusse võetud nõuetes kohus rahuldab hagi tervikuna, st ülejäänud kulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
27.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 esimesest lausest ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole hageja esindaja tasumäär ja ajakulu kvalifikatsiooni ning vaidluse sisu arvestades kõigis positsioonides põhjendatud.
28.Hageja esindaja tasumäär 180 eurot tunnis (koos käibemaksuga) ei ole põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 1. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
2.oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 ja 9. detsembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Riigikohus on hilisemas lahendis jäänud selle seisukoha juurde (vt 11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14 esimene lõik). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (ibid teine lõik). Käesolevas asjas esindaja tasumäär ei vasta asja sisule ja keerukusele ning kohus leiab, et põhjendatud tasumäär on 144 eurot tunnis (koos käibemaksuga).
29.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada sisendkäibemaksuna. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa koos käibemaksuga.
30.Kohus kontrollib hageja esindaja ajakulu vajalikkust ja põhjendatust iga toimingu juures eraldi. Kohtu hinnang hageja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine: Nr Kuupäev
Toiming, ajakulu ja tasu taotluses 24.08.15 kohtumine, kaasuse 1:30 asjaolude ja TVK toimiku materjalidega tutvumine 04.09.15 kostja taotluse ja 1:30 kohtumäärusega tutvumine, edasise tegevuskava koostamine
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu ning tasu kohta põhjendatud ning vajalik toiming 1:30 ja ajakulu
põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 30 min (kostja taotlusega tutvumine 10 min ja kohtumäärusega tutvumine 10 min arvestades dokumentide sisu ning tegevuskava koostamine 10 min arvestades vaidluse ulatust ja nr 1 juba hinnatud toiminguid)
0:30
8 (9)
2-15-12026 Nr Kuupäev
Toiming, ajakulu ja tasu Kohtu seisukoht põhjendatud ja taotluses vajaliku ajakulu ning tasu kohta 11.09.15 TVK otsuse analüüs 2:00 menetluskulude jaotamisel jäi 0:00 summade osas, õiguslik nimetatud kulu hageja kanda (vt analüüs ja hagi otsuse p 26) täpsustuse koostamine 15.09.15 täpsustuse viimistlemine 0:30 ja edastamine 30.09.15 kostja vastusega ja määrusega tutvumine, vastuväidete koostamine 01.10.15 kostja vastuse osas seisukoha kujundamine, seisukohtade koostamine, suhtlus kliendiga täiendava info osas 05.10.15 kohtumine kliendiga, kirjalike seisukohtade koostamine 08.10.15 seisukoha viimistlemine ja edastamine kohtule
1:00 hageja 8. oktoobri 2015 arvamuse 4:00 ettevalmistamise ja koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2:00 kokku 4 h arvestades kostja vastuse ja hageja arvamuse sisu, kohtumäärusega (nõude menetlusest keeldumine) tutvumise ajakulu ei kuulu aga kostjalt 2:30 väljamõistmisele kuna tegemist ei ole kuluga, mida kostja peaks hagejale hüvitama 0:30
0:30 vajalik ja põhjendatud ajakulu on 2 h arvestades kostja ja hageja vastuste sisu ja menetluse 3:00 varasemat käiku
2:00
1:30
1:00 vajalik ja põhjendatud ajakulu on 1 h arvestades poolte menetlusdokumentide sisu 0:30
Kokku (tund:minut) 18:00 (tundides) 18,00
1:00
Kokku (tund:minut) 9:00 (tundides) 9,00
31.Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 1 296 eurot (lepingulise esindaja tasu 9 tunni eest tasumääraga 144 eurot tunnis). Rahuldamata jääb hageja taotlus 1 944 euro saamiseks õigusabikulude osas ( = 3240 – 1296). Kohus leiab, et taotluse rahuldamise ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades tervikuna põhjendatud. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.