X avaldus Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu vastu korterelamu Nikolai
rekonstrueerimisega korteritele Nikolai 18-1 ja 18-2 tekitatud kahjustuste likvideerimiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 06.06.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu (registrikood 80139031), seaduslik esindaja TL, lepinguline esindaja Jelena Smorodina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 06.06.2023 määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
3.Rahuldada Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
X (avaldaja) esitas 28.08.2019 Pärnu Maakohtule avalduse Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palus: − kohustada puudutatud isikut taastama korteris 1 elamu kasutuselevõtmise aegne olukord vastavalt ehitusloale EL-4527 ja Nikolai 18 ehitusprojektile (nõue 1);
− kohustada puudutatud isikut taastama elamu rekonstrueerimise käigus korterites 1 ja 2 lõhutud sisemiste aknaavade ümbrused ja põsed seitsme akna osas, asendama kõik lõhutud aknalauad, ehitama kinni vanade akende eemaldamisest tekkinud vaod ning taastama korterite 1 ja 2 akende paigaldamise eelne siseviimistlus (nõue 2); − alternatiivselt mõista puudutatud isikult välja kahjuhüvitis korterite 1 ja 2 kahjustatud asjade parandamise ja taastamise tööde eest vastavalt hinnapakkumisele või esitatud arvetele (alternatiivne nõue). Täiendavalt esitas avaldaja 22.12.2019 menetlusdokumendis järgnevad nõuded: − kohustada puudutatud isikut lõpetama alates 2015. aasta veebruarist kuni avalduse esitamise ajani suuremate arvete esitamine rekonstrueerimise käigus paigaldatud akende eest osas, mis ületab rekonstrueerimislaenu osamaksu võrreldes kõigile teistele korteriühistu liikmetele esitatava rekonstrueerimislaenu osamaksuga ja kohustada puudutatud isikut edaspidi hoiduma samasuguste rikkumiste toimepanemisest (nõue 3); − mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja enammakstud rekonstrueerimislaenu osamaksed alates 2015. aasta veebruarist kuni rikkumise lõpetamiseni. Maakohus võttis avalduse menetlusse 29.01.2020 määrusega. Pärast avalduse menetlusse võtmist täiendas avaldaja oma nõudeid ja palus kohustada puudutatud isikut eemaldama korteris 1 põhjapoolse seina külge paigaldatud radiaatori ja paigaldama selle projektijärgselt ümber põhjapoolsel otsafassaadil asuva uue akna alla (nõue 5). Menetluse edasine käik
2.01.06.2021 määruses selgitas maakohus, et avaldus on menetlusse võetud üksnes nõuete 1, 2 ja alternatiivse nõude osas, kuid lisas, et nõue 5 ei olnud oma olemuselt uus nõue ja vastava nõude osas esitas puudutatud isik oma seisukoha. Sama määrusega lõpetas kohus menetluse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 alusel.
3.Tallinna Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldustega nõuete 1, 2 ja 5 ning alternatiivse nõude aegumise osas, kuid kohustas maakohut jätkama menetlust avalduse menetlusse võtmise staadiumis nõuete 3 ja 4 osas.
4.Maakohus kohustas 18.01.2023 avaldajat esitama kohtule uus avalduse terviktekst, sealjuures selgitades, millistele nõuetele see peab vastama. Avaldaja esitas uue avalduse tervikteksti 03.04.2023.
5.20.04.2023 määrusega jättis maakohus avalduse korduvalt käiguta, selgitas avaldajale tema esitatud menetlusdokumendis esinevaid puuduseid ja andis teistkordselt võimaluse puuduste kõrvaldamiseks.
6.Avaldaja esitas 10.05.2023 uue avalduse tervikteksti, mille kohaselt on avalduse ese: − kohustada puudutatud isikut lõpetama alates 2015. aasta veebruarist kuni käesoleva ajani kestnud ebaõigete arvete igakuine esitamine (kestev kahju õigusvastane tekitamine) korteritele Nikolai 18-1 ja Nikolai 18-2 rekonstrueerimise käigus paigaldatud projektijärgsete akende eest osas, mis ületab rekonstrueerimislaenu osamaksu võrreldes teistele korteriühistu liikmetele esitatava rekonstrueerimislaenu osamaksuga (ebavõrdne kohtlemine) ja kohustada korteriühistut hoiduma selliste rikkumiste toimepanemisest; − mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja enammakstud rekonstrueerimislaenu osamaksed projektijärgsete akende eest alates 2015. aasta veebruarist kuni rikkumise lõpetamiseni ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses enammakstud rekonstrueerimismaksu suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu määrus
7.Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 ja lg 1 p 4 alusel avalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Kohus märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad ega määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitas menetluse vältel korduvalt avaldajale, milles seisnevad avalduse puudused ja mida nende kõrvaldamiseks teha. Avaldaja arvestas osaliselt kohtu juhistega, kuid avaldus oli endiselt oluliste ja menetlust takistavate puudustega. Avaldaja ei toonud välja, kui suur on summa, mille väljamõistmist ta taotleb ega viidanud asjaoludele ja tõenditele, millest nähtub talle ebaõigete arvete esitamine. Avaldaja viited 22.12.2019 menetlusdokumendile ei olnud korrektsed, sest kohus asja materjalide hulgast sellise kuupäevaga dokumenti ei tuvastanud. Samuti viitas avaldaja võimalikule kuriteole või kriminaalmenetlusele, mida tsiviilkohus läbi viia ei saa. Avaldaja oli seisukohal, et tema kohustamine täita rekonstrueerimislaenu kohustust teistest ühistu liikmetest erinevalt korteriühistu 17.12.2014 üldkoosoleku otsuse alusel, oli õigusvastane ning tõi välja, et akende eest talle rahalise nõude esitamise õigusvastasus tuvastati Pärnu Maakohtu 17.12.2015 otsusega asjas nr 2-14-55713. Eeltoodud asja raames lahendas maakohus avaldaja hagi puudutatud isiku vastu 08.05.2014 ja 17.12.2014 üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Seega hindas kohus juba varasemalt läbi üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamise/kehtetuks tunnistamise nõuete avaldajalt teistest korteriühistu liikmetest erinevate rekonstrueerimislaenu osamaksete nõudmise õiguspärasust. Eelnevast tulenevalt esines TsMS § 371 lg 1 p-s 4 sätestatud alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Varasema lahendi olemasolu välistas avaldaja kohtusse pöördumise 10.05.2023 avalduse terviktekstis esitatud nõuetega. Avaldaja määruskaebus
8.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule lahendamiseks teises koosseisus. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Vaidlustatud määrus ei olnud seaduslik ja põhjendatud. Kohus hindas tõendeid ebaõigesti ja rikkus oluliselt materiaal- ja menetlusõiguse norme. Antud juhul puudus alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kohus ei põhjendanud, milles seisnesid vorminõuete rikkumised TsMS § 371 lg 1 p 9 tähenduses. Samuti ei nõustunud avaldaja menetlusse võtmisest keeldumisega TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Käesolevas asjas ei olnud samade poolte vahel jõustunud kohtulahendit samal alusel sama eseme üle, sest 10.05.2023 esitatud avalduse nõuded erinesid asjas nr 2-14-55713 esitatud nõuetest. Ebaõige oli maakohtu järeldus, et avaldaja ei viidanud asjaoludele ega tõenditele, millest nähtuks ebaõigete arvete igakuine esitamine korteriühistu poolt. 10.05.2023 avalduse p-des 914 nähtus ebaõigete arvete esitamine korteriühistu poolt kuni 10.05.2023. Avaldaja viitas 10.05.2023 avalduse terviktekstis detailselt kohtule esitatud tõendite asukohale. Samuti selgitas avaldaja, mida ta iga tõendiga tõendada soovib. Avaldaja 22.12.2019 menetlusdokumendi saabumise ajaks dateeriti 23.12.2019 ja viidatud dokument sisaldus toimikus. Kohtunik oli asja lahendamisel erapoolik. Kohtumääruse põhjendustesse lisas maakohus väljavõtte asjas nr 2-1455713 tehtud kohtuotsusest, kuid jättis välja avaldaja osas positiivsed tekstiosad. Akende eest avaldajale rahalise nõude esitamise õigusvastasus tuvastati ka eeltoodud otsusega. Maakohtu väide, et avaldaja muutis korduvalt avaldust, oli ebaõige. Kahjunõude arvestuse alusel tasus avaldaja alates 2015. aasta veebruarist kuni 2023. maini rekonstrueerimislaenu
osamaksu 1652 euro võrra enam kui teised korteriühistu liikmed. Nõue puudutatud isiku vastu suurenes iga kuuga 16,52 euro võrra. Eeltoodud arvestuse näol ei olnud tegemist avalduse muutmisega. Käesoleva seisuga ei olnud võimalik arvutada, milliseks kujuneb lõplik rahaline nõue puudutatud isiku vastu. Kohus peab esmalt kohustamata puudutatud isikut lõpetama ebaõigete arvete igakuine esitamine ja seejärel on võimalik lõplik rahaline nõue kokku arvutada. Puudutatud isiku määruskaebus
9.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse menetluskulude kindlaks määramata jätmise osas ja teha vaidlustatud osas uus määrus, millega mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 1240 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Alternatiivselt palus puudutatud isik saata asi vaidlustatud osas tagasi maakohtule menetluskulude kindlaksmääramiseks. Puudutatud isik ei nõustunud maakohtu järeldusega, mille kohaselt hüvitatavad menetluskulud puudusid. Enne vaidlustatud määruse tegemist kandis puudutatud isik menetluskulusid kokku 1240 euro ulatuses. Kuigi menetluskulude nimekiri esitati tähtaegselt, jättis kohus selle tähelepanuta. Esimese astme menetluses kandis puudutatud isik menetluskulusid 790 euro ulatuses, mille maakohus mõistis avaldajalt välja 01.06.2021 määrusega. Määruskaebemenetluses kandis puudutatud isik menetluskulusid 450 euro ulatuses. Ringkonnakohus tühistas 29.03.2022 määrusega maakohtu 01.06.2021 määruse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ja määras, et maakohtul tuleb menetluskulud jaotada ja nende suurus kindlaks määrata menetlust lõpetavas lahendis. Menetluse edasine käik
10.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis avaldajale ja puudutatud isikule tähtaja seisukoha esitamiseks.
11.Avaldaja ja puudutatud isik vaidlesid üksteise määruskaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.
12.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Puudutatud isiku määruskaebus kuulub rahuldamisele alternatiivse nõude osas.
14.Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2022 määruse kohaselt kohustas ringkonnakohus maakohut jätkama menetlust avalduse menetlusse võtmise staadiumis avaldaja nõuete 3 ja 4 osas. Maakohus keeldus 06.06.2023 määrusega avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 1 p 4 alusel. Vaidlustatud määruses märkis maakohus, et avaldus oli oluliste ja menetlemist takistavate puudustega, sest avaldaja ei toonud välja nõutava kahjuhüvitise suurust ega viidanud asjaoludele ja tõenditele, millest nähtuks talle ebaõigete arvete esitamine. Samuti viitas maakohus asjaolule, et Pärnu Maakohtu 17.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-55713 käsitles samade poolte vahel ja käesolevas menetluses uuesti esitatud asjaoludel põhinevaid nõudeid, mida kohus on juba lahendanud.
15.TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagi võib jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel ka haginõude ebaselguse tõttu, kui ebaselgus ei võimalda hagiavalduse menetlemist. TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel hagiavalduse
menetlemist takistavaks ebaselguseks võivad olla eelkõige olulised puudused hagi esemes ja aluses TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ning 2 mõttes. Asja materjalidest nähtuvalt palus maakohus 18.01.2023 kirjaga avaldajal esitada avalduse terviktekst, millise nõude avaldaja täitis. Kohus jättis 20.04.2023 avalduse korduvalt käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama avalduses esinenud puudused, sh täpsustama summat, mille väljamõistmist ta taotleb. Avaldaja esitas 10.05.2023 uue avalduse tervikteksti vastavalt maakohtu 20.04.2023 määrusele. Ringkonnakohtu hinnangul kõrvaldas avaldaja puudused määral, mis ei võimalda asuda seisukohale, et avaldus on oluliste ja menetlemist takistavate puudustega. Korteriomandi ja kaasomandi asjad on TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjade üks liike. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 5 lg 3 esimene lause näeb ette, et hagita asjas selgitab kohus ise üldjuhul välja asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid. Antud juhul ei järginud maakohus hagita menetluses kehtivat uurimisprintsiipi. Nimelt ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 kohaselt hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega ning on TsMS § 477 lg 7 kohaselt kohustatud kontrollima avalduse tõendatust sõltumata menetlusosaliste esitatud seisukohtadest, st kohus peab ise tõlgendama avaldaja nõuet ning vajaduse korral koguma ise tõendeid või tegema menetlusosalistele ettepaneku tõendite esitamiseks. Avaldaja selgitas 10.05.2023 menetlusdokumendis, et kahjunõue alates 2015. aasta veebruarist kuni 2023. aasta maini oli 1652 eurot ja märkis, et nõue puudutatud isiku vastu suureneb iga kuuga 16,52 euro võrra kuni rikkumise lõpetamiseni. Maakohus lähtus asja lahendamisel liialt kitsalt avalduses esitatud nõude sõnastusest. Ringkonnakohus leiab, et avalduse alusega seotud asjaolud on selle menetlusse võtmise otsustamiseks piisavalt selged. Samuti nõudis maakohus avaldust käiguta jättes põhjendamatult tõendeid avalduse aluseks olevate asjaolude kohta, kuivõrd asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei ole kohtul õigust hinnata tõendeid, vaid lähtuda tuleb avalduses esitatust (vt nt RKTKm 06.01.2021, 2-1920574/19, p 9). Seetõttu on põhjendamatu vaidlustatud määruses esitatud etteheide tõendite esitamata jätmise kohta. Tõendeid hindab kohus asja sisulisel lahendamisel (TsMS § 442 lg 8).
16.Maakohus märkis, et esineb ka TsMS § 371 lg 1 p-s 4 sätestatud alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks, sest Pärnu Maakohus lahendas tsiviilasjas nr 2-14-55713 avaldaja hagi puudutatud isiku vastu korteriühistu 08.05.2014 ja 17.12.2014 üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamiseks/kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus jättis 17.12.2015 otsusega hagi rahuldamata, otsus jõustus 07.11.2016. TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel on tehtud jõustunud lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Väljendi "sama nõue samal alusel" all mõeldakse kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga) (vt nt RKTKm 22.03.2017, 3-2-1-167-16, p 11). Tsiviilasjas nr 2-14-55713 esitas avaldaja hagi puudutatud isiku vastu korteriühistu 08.05.2014 ja 17.12.2014 üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Käesolevas asjas palus avaldaja kohustada puudutatud isikut lõpetama ebaõigete arvete esitamine rekonstrueerimise käigus paigaldatud projektijärgsete akende eest ja mõista puudutatud isikult tema kasuks välja enammakstud rekonstrueerimislaenu osamaksed. Seega ei ole tegemist TsMS § 371 lg 1 p-s 4 sätestatud olukorraga, kus on olemas jõustunud lahend, mis on tehtud vaidluses samade poolt vahel sama eseme kohta samadel alustel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
17.Eelnevast tulenevalt oli avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ennatlik ega olnud vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel ja maakohtu viidatud õiguslikel alustel põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohtul ei ole pädevust korraldada
maakohtu tööd, sh määrata avaldust lahendavat kohtukoosseisu, mistõttu ei ole võimalik rahuldada avaldaja määruskaebust osas, milles avaldaja soovib asja tagasi saatmist maakohtule teises koosseisus. Seetõttu kuulub avaldaja määruskaebus osaliselt rahuldamisele.
18.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Maakohtul tuleb menetluskulud jaotada ja nende suurus kindlaks määrata menetlust lõpetavas lahendis. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isiku määruskaebus rahuldamisele alternatiivse nõude osas.
19.Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.