Määruse tegemise aeg ja koht 29.03.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-19-13178
Kohtuasi
X avaldus Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu vastu korterelamu Nikolai
rekonstrueerimisega korteritele Nikolai 18-1 ja 18-2 tekitatud kahjustuste likvideerimiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 01.06.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu, (registrikood 80139031), esindajad JS ja TL
RESOLUTSIOON
1.Keelduda X 23.07.2021 määruskaebuse ja 18.02.2022 menetlusdokumendi lisadena esitatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmisest.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 01.06.2021 määrus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Täiendada Pärnu Maakohtu 01.06.2021 määruse põhjendusi ja täpsustada määruse resolutsiooni vastavalt kohtumääruse resolutsiooni terviklikule sõnastusele.
Maakohtul jätkata menetlust avalduse menetlusse võtmise staadiumis X nõuetes kohustada Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistut lõpetama alates veebruarist 2015 kuni avalduse esitamise ajani suuremate arvete esitamine rekonstrueerimise käigus paigaldatud akende eest osas, mis ületab rekonstrueerimislaenu osamaksu, võrreldes kõigile teistele puudutatud isiku liikmetele esitatava rekonstrueerimislaenu osamaksuga, ja kohustada korteriühistut edaspidi hoiduma samasuguste rikkumiste toimepanemisest ja välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks enammakstud rekonstrueerimislaenu osamaksed perioodi eest veebruar 2015 kuni detsember 2019 summas 974,68 eurot.
5.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus:
2-19-13178
5.1.Jätta rahuldamata järgmised X nõuded Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu vastu:
5.1.1.Kohustada Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistut taastama korteris 1 elamu kasutusele võtmise aegne olukord vastavalt ehitusloale EL-4527 ja Nikolai 18 ehitusprojektile.
5.1.2.Kohustada Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistut taastama elamu rekonstrueerimise käigus korterites 1 ja 2 lõhutud sisemiste aknaavade ümbrused ja põsed seitsme akna osas, asendama kõik lõhutud aknalauad ja kinni ehitama vanade akende eemaldamisest tekkinud vaod ning taastama korterite 1 ja 2 akende paigaldamise eelne siseviimistlus.
5.1.3.Kohustada puudutatud isikut eemaldama korteris 1 põhjapoolse seina külge paigaldatud radiaator ja paigaldama selle projektijärgselt ümber põhjapoolsel otsafassaadil asuva uue akna alla.
5.1.4.Välja mõista kahjuhüvitis korterite 1 ja 2 kahjustatud asjade parandamise ja taastamise tööde eest vastavalt hinnapakkumisele või esitatud arvetele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 28.08.2019 Pärnu Maakohtule avalduse Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu järgmised nõuded: 1) kohustada puudutatud isikut taastama korteris 1 elamu kasutusele võtmise aegne olukord vastavalt ehitusloale EL4527 ja Nikolai 18 ehitusprojektile (nõue 1); 2) kohustada puudutatud isikut taastama elamu rekonstrueerimise käigus korterites 1 ja 2 lõhutud sisemiste aknaavade ümbrused ja põsed seitsme akna osas, asendama kõik lõhutud aknalauad ja kinni ehitama vanade akende eemaldamisest tekkinud vaod ning taastama korterite 1 ja 2 akende paigaldamise eelne olukord siseviimistluse osas (nõue 2); alternatiivselt palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitis korterite 1 ja 2 kahjustatud asjade parandamise ja taastamise tööde eest vastavalt hinnapakkumisele või esitatud arvetele (alternatiivne nõue).
2.Maakohus jättis 08.10.2019 määrusega avalduse käiguta, paludes avaldajal välja tuua selgelt väljendatud nõue ja asjaolud.
3.22.12.2019 menetlusdokumendis esitas avaldaja lisaks algselt esitatud nõuetele järgmised nõuded: 1) kohustada puudutatud isikut lõpetama alates veebruarist 2015 kuni avalduse esitamise ajani suuremate arvete esitamine rekonstrueerimise käigus paigaldatud akende eest osas, mis ületab rekonstrueerimislaenu osamaksu, võrreldes kõigile teistele puudutatud isiku liikmetele esitatava rekonstrueerimislaenu osamaksuga, ja kohustada korteriühistut edaspidi
2-19-13178 hoiduma samasuguste rikkumiste toimepanemisest (nõue 3); 2) välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks enammakstud rekonstrueerimislaenu osamaksed perioodi eest veebruar 2015 kuni detsember 2019 summas 974,68 eurot (nõue 4) (I kd, tl 39).
4.Maakohus võttis 29.01.2020 määrusega avaldaja nõuded menetlusse.
5.Pärast nõuete menetlusse võtmist täiendas avaldaja 04.02.2020 oma nõudeid ja palus kohustada puudutatud isikut eemaldama korteris 1 põhjapoolse seina külge paigaldatud radiaator ja paigaldama selle projektijärgselt ümber põhjapoolsel otsafassaadil asuva uue akna alla (nõue 5) (I kd, tl 108-110).
6.Avalduse ja selle täpsustuste kohaselt rekonstrueeriti elamu Pärnu Linnavalitsuse poolt 22.01.2014 väljastatud ehitusloa EL-4527 alusel, mille kohaselt peab korteriühistu mh taastama korteris 1 kasutusse võtmise aegse olukorra ning vahetama korterites 1 ja 2 vanad puitaknad uute akende vastu. Avaldajale kuuluvates korterites vahetati aknad ning tehti fassaaditööd augustis 2014. Avaldaja väidab, et korteriühistu ei ole kuni käesoleva ajani likvideerinud 2014 elamu rekonstrueerimisega tema korteritele tekitatud kahjustusi.
7.Avaldaja esitas vastuväite aegumise kohaldamisele, leides, et tegemist on asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 alusel esitatud negatoorhagiga, kus avaldaja nõuab omandiõiguse vältava rikkumise lõpetamist. Negatoornõude aegumistähtaeg on tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 149 kümme aastat. Puudutatud isiku seisukoht
8.Puudutatud isik avaldaja nõudeid ei tunnista ja leiab, et avaldaja nõuded on TsÜS § 150 lg-st 1 tulenevalt aegunud.
9.Puudutatud isik toob esile, et akende vahetus otsustati 29.06.2005 üldkoosolekul ja nimetatud otsust ei vaidlustatud. 2005. aastal vahetasid kõik omanikud oma korterite aknad, v.a avaldaja. 28.03.2013 üldkoosoleku otsusega kohustati avaldajat korraldama oma akende vahetus (sh ukse taastamine aknaks, avaldaja oli selle ukse omavoliliselt paigaldanud) ja arutati laenu võtmist maja renoveerimiseks. 22.01.2014 väljastati Pärnu Linnavalitsuse poolt ehitusluba, mille aluseks on ehitusprojekt, kus on ette nähtud, et taastatakse elamu kasutusele võtmise aegne olukord korteri 1 osas. 08.05.2014 otsustati esitada avaldajale nõue akende vahetamise eest, see otsus kinnitati veelkord 17.12.2014 üldkoosolekul. Avaldaja vaidlustas mõlemad otsused, kuid tema hagi korteriühistu vastu 08.05.2014 ja 17.12.2014 üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks jäeti Pärnu Maakohtu 17.12.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-55713 rahuldamata (jõustunud 07.11.2016). 2014. aastal toimusid elamu renoveerimistööd ehitusprojekti ja ehitusloa EL-4527 alusel, sh korraldas korteriühistu avaldaja akende vahetuse 29.08.2014 avaldaja juuresolekul ja augustis–septembris 2014 renoveeriti majas küttesüsteem ja mh paigaldati avaldaja korterisse vaidlusalune radiaator. Peale rekonstrueerimistööde lõppemist on 16.02.2015 korteriühistule väljastatud tehtud tööde kohta kasutusluba. Menetluse käik
10.Maakohus korraldas avaldaja nõude selgitamiseks 12.04.2021 eelistungi.
2-19-13178 Maakohtu määrus
11.Maakohus jättis 01.06.2021 määrusega avaldaja avalduse, milles avaldaja palub kohustada korteriühistut taastama korteris 1 elamu kasutusele võtmise aegne olukord vastavalt ehitusloale EL-4527 ja Nikolai 18 ehitusprojektile, täies ulatuses nõude aegumise tõttu rahuldamata. Samuti jättis maakohus nõude aegumise tõttu rahuldamata avaldaja alternatiivse nõude, milles avaldaja palub korteriühistult välja mõista kahjuhüvitis korterite 1 ja 2 kahjustatud asjade parandamise ja taastamise tööde eest vastavalt hinnapakkumisele või esitatud arvetele. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt korteriühistu kasuks välja menetluslukud 790 eurot.
12.Esmalt võttis maakohus seisukoha pärast avalduse menetlusse võtmist esitatud avaldaja täiendatud nõuete osas. Kohus asus seisukohale, et avaldaja nõuete täiendamine kütteprojekti puudutavate asjaolude osas, s.o kohustada korteriühistut eemaldama korteris Nikolai 18-1 eluruumi põhjapoolse seina külge paigaldatud keskkütteradiaator ja paigaldama selle projektikohaselt ümber korteri põhjapoolse otsa fassaadil asuva uue projektijärgse akna alla, ei kujuta endast avalduse muutmist TsMS § 376 lg 4 mõttes. Kuigi avaldaja ei ole neid täpsustusi enne menetlusse võtmist esitanud, on puudutatud isik täiendustega tutvunud ja saanud võimaluse nende osas oma seisukohad esitada. Puudutatud isik on ka nende nõuete osas esitanud aegumise vastuväite ja lisaks ka sisulised vastuväited. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et tegemist on augustis 2014 puudutatud isiku poolt läbi viidud remonttöödega. Seega ei ole avaldaja keskkütteradiaatoreid puudutav nõue oma olemuselt uus nõue, mis erineb esialgsest nõudest eseme ja asjaolude poolest.
13.Nõude kvalifitseerimisel selgitas maakohus, et kehtiva õiguspraktika kohaselt ei kuulu asja muutmine, kahjustamine või hävitamine, mis on lõpule viidud, AÕS § 89 kohaldamisalasse. Avaldaja selgitas kohtule, et vaidlusalused tööd tehti 2014. Peale rekonstrueerimistööde lõppemist on 16.02.2015 korteriühistule väljastatud kasutusluba, mida avaldaja kinnitas oma avalduses. Avaldaja välja toodud nõuete aluseks olevate asjaolude põhjal on ilmne, et tegemist on puudutatud isiku poolt ühekordselt augustis 2014 tehtud remonttöödega ning avaldaja hinnangul on tema omandiõiguse rikkumine 2014. aastal lõpule viidud. Seda tüüpi lõpule viidud omandiõiguse rikkumise tagajärgede kõrvaldamine on kahju hüvitamise õiguse ülesandeks. Seega ei ole tegemist mitte negatoorhagiga, vaid kahju hüvitamise nõudega. Tulenevalt TsÜS § 150 lg-st 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Avaldaja on kahju tekitanud isikust (puudutatud isik) olnud hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt teadlik juba augustis 2014. Seega pidi hageja esitatud nõue aeguma hiljemalt augustis 2017. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu nõude rikkumise kõrvaldamiseks 28.08.2019. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et avaldaja nõue on aegunud ja menetlus tuleb lõpetada TsÜS § 150 lg 1 alusel aegumise tõttu.
14.Lisaks märkis maakohus, et esitatud selgitustest ja asjaoludest nähtuvalt on avaldajal avalduses toodud asjaolude suhtes tsiviilasja nr 2-14-55713 otsusest nähtuvalt talumiskohustus, kuna avaldaja hagi korteriühistu vastu 08.05.2014 ja 17.12.2014 üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks jäeti Pärnu Maakohtu 17.12.2015 otsusega rahuldamata täies ulatuses (jõustunud 07.11.2016). 28.03.2013 üldkoosolek kohustas avaldajat korraldama hiljemalt 01.05.2013 olemasolevas aknaavas ukse asemel akna taastamise ning juhul, kui avaldaja aknaava ei taasta, korraldab korteriühistu ava taastamise endises mahus, kuid akna paigaldamise korraldab omanik ise. Avaldajat oli teavitatud üldkoosoleku otsusest, kuid avaldaja otsust ei täitnud. Kuna avaldaja ei vahetanud oma aknaid ise, oli korteriühistu sunnitud ise korraldama projektijärgsete tööde tegemise. 08.05.2014 toimunud korteriühistu üldkoosolek
2-19-13178 otsustas esitada tasunõue akende vahetamise eest avaldajale, milline otsus kinnitati teistkordselt 17.12.2014 toimunud üldkoosoleku otsusega. Samuti on peale rekonstrueerimistööde lõppemist 16.02.2015 korteriühistule väljastatud kasutusluba. Seega ei ole avalduses välja toodud alustel avaldaja õiguste rikkumine üldse võimalik. Määruskaebus
15.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega määruskaebus rahuldada ja jätta menetluskulud korteriühistu kanda.
16.Maakohus lõpetas menetluse aegumise tõttu ilma õigusliku aluseta. Maakohus rikkus oluliselt materiaal- ja menetlusõigusnorme.
17.Maakohus võttis menetlusse avaldaja kaks nõuet ja alternatiivse kahju hüvitamise nõude, kuid määruse resolutsioonist nähtuvalt jäeti aegumise tõttu rahuldamata avaldaja esimene nõue ja alternatiivne nõue. Aegumist ei ole kohaldatud avaldaja esitatud nõude 2 osas. Lisaks ei ole maakohus teinud osade nõuete kohta menetlusse võtmisest keeldumise määrust, kuid ei ole neid nõudeid samas ka menetlenud. Maakohus ei põhjendanud, miks ta neid nõudeid ei menetle.
18.Avaldaja hinnangul on nõue ebaõigesti kvalifitseeritud ja seetõttu valesti ka aegumist kohaldatud. Maakohus tugines ebaõigesti TsÜS § 150 lg-le 1. Nimetatud säte ei kuulu praeguses asjas kohaldamisele, kuna elamu rekonstrueerimise käigus on korteriühistu rikkunud avaldaja põhi- ja omandiõigusi põhiseaduse (PS) §-de 32, 33, AÕS § 89, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 ja § 1055 lg 1 tähenduses. Avaldajal on seadusest tulenev nõue seoses korteriühistu poolt õigusvastaselt toimepandud omandiõiguse rikkumisega, millele kohaldub TsÜS § 149 lg 1, mistõttu on aegumistähtaeg kümme aastat. Tegemist on omandi rikkumisega ning selline õigusrikkumine on kestev ja aegumatu. Muu hulgas väidab avaldaja, et sai kütteradiaatori olemasolust teada jaanuaris 2020, s.o pärast üürilepingu lõppemist ja korteri vabastamist üürniku poolt.
19.Maakohus ei analüüsinud ega hinnanud ühtegi avaldaja esitatud tõendit, rikkudes sellega TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2, § 438 lg-s 1 ja § 442 lg 8 kolmandas lauses sätestatud kohustust.
20.Menetluskulud jäeti ebaõiglaselt avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel tuleb kulud jätta korteriühistu kanda seoses sellega, et viimane esitas kohtule valeandmeid. Menetlusosaliste seisukohad
21.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja määras kindlaks nende suuruse. Ülejäänud osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 (koostoimes TsMS §-ga 659) alusel tuleb täpsustada maakohtu määruse
2-19-13178 resolutsiooni ja täiendada vaidlustatud määrust käesoleva määruse põhjendustega. Kuna ringkonnakohus täpsustab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel. Nõuete 3 ja 4 osas tuleb tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks, kuna maakohus ei ole nimetatud nõudeid kohaselt menetlenud.
24.Järgnevalt määratleb ringkonnakohus, millised nõuded on avaldaja esitanud ja kas maakohus on need menetlusse võtnud ning lahendanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määrusega lahendanud avaldaja nõuded 1, 2 ja 5 ning alternatiivse nõude. Ebaõige on kaebuse väide, et maakohus on jätnud nõude 2 osas otsustuse tegemata. Küll aga on maakohus puudulikult menetlenud nõudeid 3 ja 4 ning tsiviilasja toimikust ei ole võimalik aru saada, kas maakohus on need nõuded menetlusse võtnud või mitte.
25.TsMS § 371 ja § 477 lg 1 järgi tuleb hagita menetluses esitatud avaldus menetlusse võtta. Avalduse menetlusse võtmise määrusega määratletakse kohtuvaidluses menetlusosalised, avalduse ese ja avalduse hind. Kui avaldaja on esitanud mitu nõuet, siis peab menetlusse võtmise määrusest täpselt nähtuma, millised avaldaja nõuded on maakohus menetlusse võtnud.
26.Nõuded 1 ja 2 ning alternatiivse nõude esitas avaldaja 28.08.2019 avalduses (I kd tl 3-6), nõude 5 04.02.2020 esitatud menetlusdokumendis (I kd, tl 108-110). 22.12.2019 menetlusdokumendis esitas avaldaja maakohtule lisaks eelnevatele nõuded 3 ja 4 (I kd, tl 2839). Maakohus võttis 29.01.2020 määrusega menetlusse avaldaja nõuded 1 ja 2 ja alternatiivse nõude, kuid nõuete 3 ja 4 osas ei ole maakohus selgesõnalist seisukohta võtnud. 29.01.2020 määruse resolutsiooni järgi on võetud avaldaja avaldus menetlusse, kuid määruse kirjeldavas osas on maakohus märkinud ainult nõuded 1 ja 2 ning alternatiivse nõude (I kd, tl 104). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on avaldaja nõuete menetlusse võtmisel teinud 29.01.2020 vastuolulise määruse, mille resolutsioonist saab järeldada, et maakohus on kõik avaldaja enne 29.01.2020 esitatud nõuded menetlusse võtnud, kuid kirjeldavas osas on esile toodud ainult nõuded 1 ja 2 ning alternatiivne nõue. Nõuete 3 ja 4 osas ei ole maakohus üheti mõistetavat otsustust teinud, kas võtta nõuded menetlusse või mitte. Määruskaebuses on õigesti viidatud sellele, et arusaadav ei ole, kas kohus on keeldunud osade nõuete menetlusse võtmisest.
27.Pärast nõuete menetlusse võtmist täiendas avaldaja 04.02.2020 oma nõudeid. Seejärel palus maakohus pärast nõuete korduvat täpsustamist esitada avaldajal oma lõplikult täpsustatud nõuded hiljemalt 01.04.2021 (I kd, tl 174 pöördel). Avaldaja esitas 01.04.2021 menetlusdokumendi p-s 26 sõnaselgelt nõuded 1, 2 ja 5, kuid p-s 9 on esile toodud nõuete 3 ja 4 aluseks olevad asjaolud (I kd, tl 196). Nõude 5 osas võttis maakohus seisukoha vaidlustatud määruses, leides, et see ei ole oma olemuselt uus nõue, mis erineb esialgse nõude esemest, kuna asjaoludest nähtuvalt on nii nõue 1 kui ka nõue 5 esitatud sooviga, et korter 1 vastaks ehitusprojektile. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõuded osaliselt kattuvad, kuna mõlema nõude eesmärgiks on korteris 1 projektijärgse olukorra taastamine. Seega leidis maakohus ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et nõue 5 on hõlmatud nõudega 1, mistõttu nõude eraldi menetlusse võtmata jätmine ei eksitanud menetlusosalisi. Puudutatud isik on saanud aru, et maakohus menetleb nõuet 5 ja on esitanud sellele vastuväited.
28.Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et maakohus on teinud ainult osade avaldaja nõuete (nõuded 1, 2, 5 ja alternatiivne nõue) aegumise kohta määruse. Seega on tegemist ringkonnakohtu arvates TsMS § 449 lg 3, § 450 lg 1 ja § 477 lg 1 järgi olukorraga, kus on tehtud vahemäärus osamäärusena. Avaldaja nõuete 3 ja 4 osas on menetlus pooleli ja maakohtul tuleb selles osas menetlust jätkata. Eelviidatud nõuete osas tuleb tsiviilasi saata maakohtule
2-19-13178 menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus peab esmalt selgesõnaliselt otsustama, kas ta võtab nõuded 3 ja 4 menetlusse või mitte.
29.Järgnevalt vastab ringkonnakohus avaldaja väitele, et ta on esitanud lisaks ringkonnakohtu poolt käsitatud nõuetele ka muid nõudeid, mille kohta ei ole maakohus otsustust teinud. Ringkonnakohus rõhutab, et kohtule esitatud nõuded peavad olema selgelt formuleeritud ja väljendatud eelistatult ühes menetlusdokumendis konkreetse taotlusena. Õigeks ja TsMS § 363 lg 1 p-le 1 vastavaks ei saa pidada nõuete esitamist viisil, kus igas järgnevalt esitatud menetlusdokumendis tuuakse esile juba esitatud väidete vahel uusi väiteid ja asjaolusid ning võimalikke uusi nõudeid, muutes sellega avaldaja menetlusdokumendid raskesti jälgitavaks nii kohtu kui puudutatud isiku jaoks. Maakohus selgitas avaldajale 25.02.2020 kirjaga TsMS § 363 lg 1 p-de 1-3 sisu ja andis tähtaja lõplike nõuete esitamiseks kuni 01.04.2020 (I kd, tl 174). Vaatamata sellele, jätkas avaldaja ebaselgete menetlusdokumentide esitamist.
30.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust.
31.Avaldaja esitas oma kõigi nõuete, mille kohta on vaidlustatud määrus tehtud, alusena väite, et korteriühistu tegi 2014. aastal ebaseaduslikke ehitustöid, mis ei vasta elamu ehitusprojektile, mistõttu avaldaja soovib korteriühistu poolt elamu renoveerimisel avaldajale kuuluvates korterites 1 ja 2 muudetud olukorra taastamist või alternatiivselt kahju hüvitamist.
32.Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku ees korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17). Riigikohus on asunud seisukohale, et korteriühistu liikme suhe korteriühistuga on tehingulaadne suhe. Sellise korteriomaniku nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastane aegumistähtaeg (Riigikohtu 22.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081, p 17). Eeltoodust tulenevalt asus maakohus põhjendamatult seisukohale, et avaldaja nõuete aegumisele tuleb kohaldada TsÜS § 150 lg 1. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu põhjendusi.
33.Kui korteriühistu kohustuste rikkumise tõttu on korteriomanikule kahju tekkinud, siis peab korteriomanik üldjuhul arvestama kõikide mõistlikult ettenähtavate tagajärgedega ning esitama kõik sellest tulenevad nõuded kolmeaastase aegumistähtaja jooksul. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist (Riigikohtu 17.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-10, p 13). Aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb tuvastada, millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju hüvitamiseks VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi pärast lepingu rikkumist (Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-09, p 15). Sealjuures ei saa kahju hüvitamise nõue muutuda sissenõutavaks enne, kui kahju on tekkinud (Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-15, p 9). Eelnevast tulenevalt tekib kohustuse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue pärast kohustuse rikkumise tõttu kahju tekkimist ning muutub sissenõutavaks kohustuse täitmiseks vajaliku mõistliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist. Ringkonnakohtu hinnangul on nii akende vahetus kui ka radiaatori paigaldus sellised toimingud, mille toimumine ja vähemalt osaline tagajärg on kohe nähtavad. Riigikohtu praktika järgi hakkas seega praegusel juhul aegumine kulgema kolm kuud pärast
2-19-13178 nimetatud tööde tegemist, s.o hiljemalt detsembris 2014 (Riigikohtu 22.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081, p 18).
34.Praegusel juhul on esile toodud, et 2014. aastal toimusid elamu renoveerimistööd ehitusprojekti ja ehitusloa EL-4527 alusel, sh korraldas korteriühistu avaldaja akende vahetuse 29.08.2014 avaldaja juuresolekul ja augustis–septembris 2014 renoveeriti majas küttesüsteem, s.t paigaldati avaldaja korterisse vaidlusalune radiaator (II kd, tl 38 pöördel). Avaldaja nõustub, et akende vahetus toimus augustis 2014 ja möönab, et radiaatorite paigaldamine toimus samal aastal, kuid ta väidab, et tema sai radiaatorite paigaldamisest teada alles jaanuaris 2020. Ringkonnakohtu arvates ei ole usutav avaldaja paljasõnaline väide, et ta ei olnud 6 aastat teadlik enda korterisse paigaldatud radiaatorist. Asja materjalidest, sh korteriomanike üldkoosoleku protokollides kajastatud teemadest ja aruteludest, nähtuvalt on avaldaja olnud teadlik elamus planeeritavatest töödest, sh akende ja radiaatorite vahetusest, samuti korteriomanike poolt üldkoosolekutel vastu võetud vastavatest otsustest. Seega muutusid võimalikud avaldaja kahju hüvitamise nõuded korteriühistu vastu, mis tulenevad elamu renoveerimistöödest, sh akende ja radiaatorite vahetusest, sissenõutavaks 2014. aastal ja aegusid TsÜS § 146 lg 1 järgi hiljemalt 2017. aasta lõpuks.
35.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus jättis avaldaja nõude 2 lahendamata. Ringkonnakohus möönab, et vaidlustatud määruse resolutsioon on eksitav, mistõttu täpsustab ringkonnakohus seda ja esitab määruse tervikresolutsiooni. Maakohtu põhjendustest on aru saada, et maakohus käsitles elamu renoveerimistöödest tulenevaid nõudeid koos ja järeldas, et kõik avaldaja esitatud nõuded on aegunud, kuid määruse resolutsioonis on maakohus toonud ekslikult eraldi punktidena välja vaid nõude 1 ja alternatiivse nõude. Seega saab maakohtu määruse resolutsiooni mõistlikult tõlgendada nii, et maakohus kohaldas aegumist avaldaja nõuetele 1, 2 ja 5 ning alternatiivsele nõudele. TsMS § 449 lg 3 kolmanda lause järgi teeb kohus asjas lõppotsuse, kui ta leiab, et nõue on aegunud. Leides, et nõuded 1, 2 ja 5 ning alternatiivne nõue on aegunud, pidanuks maakohus määruse resolutsioonis märkima, et avaldus jääb nende nõuete osas rahuldamata (Riigikohtu 18.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 11). Eeltoodud põhjendustel täpsustab ringkonnakohus määruse resolutsiooni, jättes eelviidatud nõuete osas avalduse rahuldamata. Nõuete 3 ja 4 osas tuleb maakohtul viia läbi korrektne menetlus, esmalt otsustada, kas võtta nõuded menetlusse.
36.Põhjendatud ei ole etteheide, et maakohus ei analüüsinud ega hinnanud ühtegi avaldaja esitatud tõendit. Aegumise kohaldamise taotluse lahendamise jaoks ei ole tähtsust küsimustel, mis puudutavad nõude põhjendatust. Maakohus pidi analüüsima ja hindama tõendeid üksnes sellises ulatuses, mis oli vajalik aegumise kontrollimiseks.
37.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab TsMS § 238 lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Avaldaja esitas määruskaebusega koos remonttööde hinnapakkumise ning 18.02.2022 menetlusdokumendiga koos puudutatud isiku üldkoosoleku protokolli väljavõtte aastast 2014, hooneregistri õiendi aastast 1996, 22.05.1995 plaani korteri 1 ümberehitamiseks ja muinsuskaitseameti inspektsiooni 30.01.2017 tõendi. Kuna maakohus jättis avalduses esitatud neli nõuet rahuldamata aegumise tõttu, siis ringkonnakohus kontrollib määruskaebuse lahendamisel üksnes seda, kas maakohtu järeldus aegumise kohaldamisel on õige. Seega ei ole praegusel juhul asjakohased tõendid, mis on esitatud nõude sisuliseks põhjendamiseks, ja ringkonnakohus jätab need vastu võtmata.
2-19-13178 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
39.Kuna maakohus ei ole lahendanud kõiki avaldaja poolt esitatud nõudeid, siis menetluskulude jaotamine praeguses menetlusetapis on ennatlik ja vastuolus TsMS § 173 lgga 1. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotamise ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.
40.Maakohtul tuleb menetluskulud jaotada ja nende suurus kindlaks määrata menetlust lõpetavas lahendis, arvestades sealjuures ka seda, et nõuded 1, 2, 5 ja alternatiivne nõue on jäetud rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.