Kaasapellant (kostja IV): Corporate Investors OÜ (registrikood: 11389892); juhatuse liige Urmas Järna
esindajad
Vastustaja (hageja): AS DNB Pank (registrikood: 11315936); esindajad Olga Christensen ja Eliza Lainela;
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 17. veebruari 2015 otsus tühistada osaliselt Hillar Soosalu pankrotimenetluses AS DnB Pank PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgus tunnustatud nõude suuruse, menetluskulude jaotuse ning väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnustada Hillar Soosalu pankrotimenetluses AS DnB Pank nõuet PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärku kuuluva nõudena summas 127 823 eurot ja PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluva nõudena summas 2 203 557, 31 eurot ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2.Lugeda Tartu Maakohtu 17. veebruari 2015 otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
2.1.Rahuldada osaliselt AS DnB Pank hagi Hillar Soosalu (pankrotis), Valev Plato, Vambola Kolbakovi ja Corporate Investors OÜ vastu nõude tunnustamiseks Hillar Soosalu pankrotimenetluses.
2.2.Tunnustada AS DnB Pank nõuet Hillar Soosalu pankrotimenetluses summas 127 823 (ükssada kakskümmend seitse tuhat kaheksasada kakskümmend kolm) eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärku kuuluva nõudena (laenulepingust nr TAL08H/113 tulenev nõue 111 063,15 eurot ja laenulepingust nr TAL08H/295 tulenev nõue 16 759,85 eurot).
2.3.Tunnustada AS DnB Pank nõuet Hillar Soosalu pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluva nõudena summas 2 203 557,31 eurot (kaks miljonit kakssada kolm tuhat viissada viiskümmend seitse eurot ja 31 senti) (laenulepingust nr TAL08H/295 tulenev nõue 99243,16 eurot ja käenduslepingust nr 05/07S33 tulenev nõue 2 104 314,15 eurot).
2.4.Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
4.Apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendid (kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-15653, H. Soosalu ja P. Soosalu abieluvaraleping ning korteri Dunkri 3-1 Tallinnas 20. mai 1994 ostu-müügi leping) lugeda Vambola Kolbakovile tagastatuks kohtuotsuse jõustumisel.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS DNB Pank (hageja, Pank) esitas 27. märtsil 2014 hagi Hillar Soosalu (pankrotis) (kostja I), Valev Plato (kostja II), Vambola Kolbakovi (kostja III) ja OÜ Corporate Investors (kostja IV) vastu nõude tunnustamiseks H. Soosalu pankrotimenetluses summas 2 331 380,31 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena. Hageja palus menetluskulud jätta kostjate kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja õiguseellane Bank DnB NORD A/S Eesti filiaal H. Soosaluga 29. aprillil 2008 laenulepingu nr TAL08H/113, mille kohaselt H. Soosalu sai laenu 88 171,36 eurot tähtajaga kuni 15. oktoober 2008. Laenulepingut muudeti 30. septembril 2008 (I kd tl 47) ja 15. aprillil 2009 (I kd tl 48). Laenulepingu lõppemise seisuga 16. aprill 2010 võlgnes H. Soosalu hagejale laenumaksed summas 87 362,60 eurot ja intressimaksed summas 3 389,60 eurot, kokku 90 752,20 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivised lepingu lõppemisest 16. aprillil 2010 kuni H. Soosalu pankroti väljakuulutamiseni 26. veebruaril 2013 on 20 310,95 eurot. Kokku võlgneb H. Soosalu hagejale laenulepingu nr TAL08H/113 alusel 111 063,15 eurot.
30.septembril 2008 sõlmis hageja õiguseellane Bank DnB NORD A/S Eesti filiaal H. Soosaluga laenulepingu nr TAL08H/295 (I kd tl 52–58), mille alusel andis Pank H. Soosalule laenu 90 098 eurot kolme väljamaksega. Lepingu lõppemise, s.o 16. september 2009 seisuga võlgnes H. Soosalu hagejale 90 811,50 eurot, millest laenu põhiosa on 90 098 eurot ja intressi võlgnevus 713,50 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 16. september 2009 kuni 26. veebruar 2013 eest on 25 191,51 eurot. Kokku võlgneb H. Soosalu hagejale laenulepingu nr TAL08H/295 alusel 116 003,01 eurot.
08.veebruaril 2007 sõlmisid Pank ja H. Soosalu käenduslepingu nr 05/07S33 (I kd tl 80–81) Panga ja Sõpruse Grupp OÜ vahel sõlmitud laenulepingu tagamiseks. Käenduslepinguga kohustus H. Soosalu tagama kõiki Panga ja Sõpruse Grupp OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr 04/07K33 (I kd tl 62–79) ja selle tulevastest lisadest tulenevaid kohustusi solidaarselt laenusaajaga. Võlgniku vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 2 596 000 eurot. H. Soosalu võlgneb hagejale käenduslepingu nr 05/07S33 alusel kokku 2 104 314,15 eurot, millest põhiosa on 2 063 026,20 eurot ja intressid 41 287,95 eurot. Hageja nõuded on tagatud ühishüpoteegiga kolmele kinnisasjale, hüpoteegi summa on 2 miljonit krooni (I kd tl 82–86).
1.2.Tartu Maakohtu 27. veebruari 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-48403 (I kd tl 14–25) kuulutati välja H. Soosalu pankrot. 15. märtsil 2013 esitas hageja pankrotihaldurile nõudeavalduse (I kd tl 26– 28), milles palus tunnustada nõuet summas 2 825 483,71 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 järgse nõudena. Kostjad esitasid 27. veebruaril 2014 hageja nõudele vastuväite.
1.3.Hageja on seisukohal, et käenduslepingust tulenev nõue ei ole aegunud. Kokkuleppel põhivõlgnikuga realiseeriti enne käendaja vastu nõude esitamist laenusaaja vara, millele oli seatud pandiõigus hageja kasuks. Vastavalt TsÜS §-le 1451 ei võta pandiga tagatud nõude aegumine
pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Käenduslepingust tulenev nõue on tagatud ühishüpoteegiga ja hageja taotleb oma nõude rahuldamist I järgu nõudena, st soovib oma nõude rahuldamist panditud eseme arvel. Hageja on H. Soosalule ja Sõpruse Grupp OÜ-le laenude andmisel käitunud vastutustundlikult, laenulepingute sõlmimisel järginud kõiki laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja sellel ajal üldlevinud turupraktikat. Laenude andmiseks krediidiotsuste tegemisel on sisuliselt analüüsitud laenusaajate finantsolukorda (sh rahavood, sissetulekud, tagatised) ning jõutud järeldusele, et laenutaotlusi oli võimalik rahuldada.
2.Kostja III vaidles hagile vastu ning palus jätta menetluskulud hageja kanda. Käenduslepingust nr 05/07S33 tulenev nõue on aegunud. Kuivõrd laenulepingu nr 04/07K33 alusel laenu tagastamise tähtaeg oli 08. veebruar 2009, siis algas käenduslepingust nr 05/07S33 tuleneva nõude aegumistähtaeg
09.veebruaril 2009 ning tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 aegus see nõue 08. veebruaril 2012. Põhivõlgniku (laenusaaja) Sõpruse Grupp OÜ pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluses nõuete esitamine ei mõjuta käendaja käenduslepingust tulenevat kohustust täita põhivõlgniku täitmata kohustust. Võlausaldaja saab esitada oma nõude käendaja vastu kohe pärast põhivõlgniku vastu esitatava nõude sissenõutavaks muutumist. Hageja nõue on 2,3 miljonit eurot, kuid hüpoteegiga on tagatud 127 823 eurot. Hageja ei ole H. Soosalule ega Sõpruse Grupp OÜ-le (pankrotis) laenu andes käitunud vastutustundlikult, mistõttu ei saa laenulepingutest nr TAL08H/113, nr TAL08H/295 ega käenduslepingust nr 04/07K33 tulenevad nõuded olla seaduslikud. Puuduvad andmed, et pank oleks lepingute sõlmimisel kontrollinud H. Soosalu ja Sõpruse Grupp OÜ (pankrotis) varasemat tegevust, äriühingu tegevuse jätkusuutlikkust või kummagi laenusaaja võimet laenu tagastada, s.o täitnud kõiki laenuandjale seadusest tulenevaid kohustusi. Maakohtu istungil esitas kostja III aegumise vastuväite ka laenulepingutest tulenevatele nõuetele ning leidis, et nende nõuete aegumine algas 31. detsembril 2009 ja lõppes 31. detsembril 2012 (II kd lk 11).
3.Kostja I avaldas maakohtu istungil (II kd lk 10-12), et talle on nõude tekkimine arusaamatu. Teda veendi laenulepingule alla kirjutama, kuid raha ta reaalselt ei saanud. Laenu andmise eel tema majanduslikku seisu ei kontrollitud. Ehitused olid pooleli, tekkis majanduslangus, korterite hinnad langesid ja ta ei jõudnud Pangale tagasi maksta. Panga juhataja soovitas vormistada eraisiku laenu, mis läks ettevõtte laenu katteks. Kostja uskus Panka ja kirjutas lepingutele alla.
4.Kostjad II ja IV maakohtu menetluses hagile vastuväiteid ei esitanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 17. veebruari 2015 otsusega AS DNB Pank hagi H. Soosalu (pankrotis), V. Plato, V. Kolbakovi ja Corporate Investors OÜ vastu nõude tunnustamiseks H. Soosalu pankrotimenetluses ning tunnustas AS DnB Pank nõuet summas 2 331 380,31 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärku kuuluva nõudena. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõistis menetluskuluna solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja riigilõivu 250 eurot.
3.1.Maakohus leidis, et kuna nõuded on tagatud ühishüpoteegiga, ei kohaldu vastavalt TsÜS 1451 lg-le 1 aegumine hüpoteegiga tagatud osas põhinõudele. Maakohus leidis, et nõuded ei ole aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Laenulepingu nr TAL08H/113 muutmise lepingu nr 2 p 2 kohaselt oli laenu tagasimakse päevaks 15. aprill 2010. Laenulepingust nr TAL08H/113 tulenev nõue muutus TsÜS § 147 lg 2 kohaselt sissenõutavaks
15.aprillil 2010. Bank DnB A/S Eesti filiaal esitas 11. oktoobril 2011 avalduse H. Soosalu pankroti väljakuulutamiseks. Kuna ei esinenud PankrS § 14 lõikes 1 sätestatud keeldumise aluseid ja kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse, peatus nõude aegumine TsÜS § 160 lg 1 alusel alates 11. oktoobrist
2011 kuni 27. veebruarini 2013, s.o H. Soosalu pankroti väljakuulutamiseni. Aegumine hakkas taas kulgema 28. veebruaril 2013 ning peatus nõude esitamisega pankrotimenetluses 15. märtsil 2013. Aegumine peatub ka siis, kui võlausaldajate üldkoosolek jätab nõude tunnustamata ja seda teeb võlausaldaja hagi alusel kohus. Kuna asja materjalidest nähtub, et võlausaldajate üldkoosolek jättis
27.veebruaril 2014 hageja nõude tunnustamata ning hageja esitas hagi nõude tunnustamiseks kohtule
27.märtsil 2014, ei ole laenulepingu nr TAL08H/113 muutmise lepingust nr 2 tulenev nõue aegunud. Laenulepingu nr TAL08H/295 p 6 kohaselt oli laenu tagasimakse päevaks 15. september 2009. Ka selle nõude puhul peatus aegumine TsÜS § 160 lg 1 alusel alates 11. oktoobrist 2011 kuni 27. veebruaril 2013 H. Soosalu pankroti väljakuulutamiseni ning hakkas taas kulgema 28. veebruaril 2013 ning peatus
15.märtsil 2013 nõude esitamisega pankrotimenetluses. Kuna võlausaldajate üldkoosolek jättis
27.veebruaril 2014 hageja nõude tunnustamata ning hageja esitas hagi nõude tunnustamiseks kohtule
27.märtsil 2014, ei ole laenulepingust nr TAL08H/295 tulenev nõue aegunud. Hageja ja Sõpruse Grupp OÜ (pankrotis) vahel 08. veebruaril 2007 sõlmitud laenulepingu p 1.5. kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 08. veebruar 2009. Käenduslepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg algas 09. veebruaril 2009. Aegumine peatus TsÜS § 160 lg 1 alusel 11. oktoobrist 2011 kuni 27. veebruaril 2013 H. Soosalu pankroti väljakuulutamiseni ning hakkas kulgema 28. veebruarist 2013 kuni peatus 15. märtsil 2013 nõude esitamisega H. Soosalu pankrotimenetluses. Kuna võlausaldajate üldkoosolek jättis 27. veebruaril 2014 hageja nõude tunnustamata ning hageja esitas hagi nõude tunnustamiseks kohtule 27. märtsil 2014, ei ole käenduslepingust nr 05/07S33 tulenev nõue aegunud.
3.2.Maakohus leidis, et vastutustundliku laenamise põhimõtted ei tule antud asjas kohaldamisele. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib professionaalsel krediidiandjal olla sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja krediidivõimekuse analüüs. See tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Alates 01. jaanuarist 2007 kehtiva KAS § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe ja häid pangandustavasid. Laenulepingu nr 04/07K33 (I kd tl 62–78) p-st 1.3 nähtuvalt maksti laen laenuandja poolt välja laenusaaja poolt teatud tingimuste täitmisel, samuti nähtub lepingu p-st 4.2, et laenu tagamiseks sõlmiti käendusleping nr 05/07S33. Laenulepingu nr TAL08H/295 järgne laen oli lepingu p 2 kohaselt antud eesmärgiga kustutada Sõpruse Grupp OÜ ärilaenu võlgnevus, samuti on lepingu p-s 23 loetletud need asjaolud, mille esinemisel on pangal õigus keelduda laenu väljamaksmisest. Nähtuvalt sõlmitud lepingute sisust on laenuandja hinnanud laenusaaja krediidivõimelisust ning laenusaajal on olnud võimalus lepingu sõlmimisel hinnata oma rahalisi võimalusi. Sõpruse Grupp OÜ (pankrotis) ei olnud finantsasjades kogenematu ning laenu andmise eesmärgiks oli, et laenusaaja likvideerib oma võlgnevused. Seega arvestati mõlema poole huvidega lepingute sõlmimisel ning lepingupooled on VÕS § 14 lg-s 1 sätestatud nõudeid järginud. Laenulepingu TAL08H/113 muutmise lepingu nr 2 p-st 2 nähtuvalt muudeti laenulepingu p-i 6 ja sätestati uueks laenu tagasimaksmise päevaks 15. aprill 2010. Üksnes eelmise laenulepingu maksetähtpäeva edasilükkamisest põhjusel, et laenusaaja ei ole suuteline laenu tasuma, ei saa järeldada, et leping oleks sõlmitud laenusaaja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Maakohus ei tuvastanud kohtule esitatud tõendite alusel, et H. Soosalule või Sõpruse Grupp OÜ-le (pankrotis) oleks laenulepingu järgi langenud ülemäära suure intressi maksmise kohustus, samuti ei ületanud poolte vahel sõlmitud laenulepingute järgne krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidikulukuse määra enam kui kolm korda, mis annaks eelduse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.V. Kolbakov esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 17. veebruari 2015 otsus. Vastavalt 20. oktoobri 2015 menetlusdokumendile palub apellant teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Kui kohus leiab, et apellandi esmast nõuet ei ole võimalik rahuldada, siis palub apellant ringkonnakohtul teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ehk tunnustada AS DnB Pank nõuet 127 283 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärku kuuluva nõudena. Apellant palub jätta menetluskulud täielikult vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus väljunud haginõude piiridest. Vastustaja on taotlenud oma nõude summas 2 331 380,21 eurot tunnustamist I järku kuuluva nõudena, s.o pandiga tagatud tunnustatud nõudena. See on õiguslikult võimatu, sest registriosa nr 17482201 kohta tehtud kinnistusraamatu väljavõttest ja pandilepingust (hüpoteegi seadmise lepingust) nähtuvalt on pandiga (hüpoteegiga) tagatud nõude maksimaalseks suuruseks 127 823 eurot. Seetõttu oleks maakohus pidanud ülejäänud nõude osas jätma vastustaja nõude tunnustamata; 2) on maakohus vääralt leidnud, et vastustaja nõue ei ole aegunud. Nõue ei aegu üksnes põhivõlgnevuse osas. TsÜS 1451 lg 1 kohaselt ei võta pandiga tagatud nõude aegumine pandipidajalt võimalust rahuldada panditud vara arvelt oma põhivõla nõue. Maakohus ei ole analüüsinud, milline osa vastustaja nõudest on põhinõue ja kas hüpoteegi arvel rahuldada soovitav nõue on tervikuna põhinõue või on selle hulgas ka kõrvalnõudeid.. Võlausaldaja nõue käendaja vastu muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma samal ajal kui sama nõue põhivõlgniku vastu. Seega aegus käenduslepingust tulenev nõue
09.veebruaril 2012; 3) on maakohus vääralt leidnud, et aegumine on peatunud vastustaja poolt pankrotiavalduse esitamisega 11. oktoobril 2011, kohaldades ebaõigesti TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3. Pankrotiavalduse esitamine ei ole nõude peatumise aluseks TsÜS § 160 lg 2 p 3 mõttes, vaid selleks on nõude esitamine pankrotimenetluses, mida vastustaja tegi alles 15. märtsil 2013, s.o pärast nõude aegumistähtaja möödumist; 4) on maakohus jätnud käsitlemata vastutustundetu laenamise osas esitatud vastuväited. Vastustaja ei ole tõendanud, milliseid toiminguid ta tegi selleks, et veenduda, et põhivõlgnik on suuteline laenu teenindama, st et laen on antud vastutustundlikult; 5) on hüpoteegi seadmise leping tühine. Tagatisvara on abikaasade ühisvara. Pankrotivõlgniku H. Soosalu abikaasa P.S. on esitanud H. Soosalu pankrotimenetluses taotluse, mille kohaselt ei ole vastustaja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasi (korteriomand XXXXXXXX, registriosa nr XXXXX) mitte H. Soosalu (pankrotis) ainuomandis, vaid see on abikaasade ühisomand. Sellest tulenevalt oleks hüpoteegi seadmise lepingus pidanud hüpoteegi seadmiseks nõusoleku andma ka pantija abikaasa P.S.. Kuivõrd hüpoteegi seadmise lepingust ei nähtu, et pantija abikaasa oleks selleks tehinguks andnud oma nõusoleku, siis on sõlmitud asjaõigusleping tühine ja vastustajal puudub pankrotimenetluses pandiga (hüpoteegiga) tagatud nõue. Apellant esitab ringkonnakohtule uue tõendina Harju Maakohtu 10. märtsi 2015 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-15653 kaaskäendaja K. Lepiku osas, mis peaks tõendama käenduslepingust tuleneva nõude aegumist ja H. Soosalu ja P.S. abieluvaralepingu ning korteri kui vallasasja ostumüügilepingu.
5.Kaasapellandid H. Soosalu (pankrotis), V. Plato ja Corporate Investors OÜ ei ole apellatsioonkaebusele vastuväiteid esitanud.
6.Vastustaja AS DNB Pank vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Vastuse kohaselt: 1) nõustub vastustaja, et vastustaja nõudest on pandiga tagatud (I järgu nõue) 127 823 eurot ning ülejäänud osas, s.t 2 203 546 eurot, kuulub nõue rahuldamisele II järgu nõudena. Vastustaja palub jätta tunnustatud nõude suurus muutmata, kuid nõustub 2 203 546 euro tunnustamisega II järgu nõudena. Järgu muutmine ei ole käsitletav hagiavalduse piiridest väljumisena; 2) on tsiviilasjas nr 2-14-15653 tehtud kohtuotsus asjakohatu tõend. Otsus ei ole ka jõustunud; 3) puudus maakohtul vajadus analüüsida TsÜS § 1451 lg 1 tulenevaid piiranguid, ehk seda, millise osa vastustaja nõudest moodustab põhivõlg ja millise osa kõrvalnõuded. Antud asjaolu ei oma tähtsust, kuivõrd kohtu hinnangul ei ole vastustaja nõuded H. Soosalu (pankrotis) vastu aegunud; 4) ei nõustu vastustaja apellandi seisukohaga, et pankrotiavalduse esitamine ei ole nõude aegumise peatumise aluseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Aegumine loetakse TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel peatunuks ajaks, mil kohtu menetluses on hageja avaldus kostja pankroti väljakuulutamiseks, mis põhineb samast alusest tuleneval nõudel (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-19-14); 5) oli laen antud vastutustundlikult. Apellandi viide Sõpruse Grupp OÜ (pankrotis) võimekusele laenu teenindada on esmakordne ja asjasse puutumatu. Sõpruse Grupp OÜ-le (pankrotis) väljastatud laen oli täies ulatuses hüpoteegiga tagatud ning laenusaaja Sõpruse Grupp OÜ (pankrotis) poolt esitatud dokumentatsioon vastas panga nõuetele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-157-14 selgitanud, et käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna alust pidada käenduslepingut tühiseks ega kohaldada muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule. Vastustaja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui sõlmis H. Soosaluga (pankrotis) käenduslepingu, mille piirsummaks on 2 596 000 eurot. H. Soosalul (pankrotis) oli laenu andmisel vara nii kinnisvara, aktsiate/osaluste kui sissetuleku (töötasu, dividendid) näol (ajutise halduri aruanne, I kd tl 87–101); 6) on apellandi väide, et hüpoteegiga koormatud kinnisasi kuulub H. Soosalu (pankrotis) ja P.S. ühisvara hulka, uus asjaolu, mis jäi esimese astme kohtus esitamata. Apellant on vaidlusalusest asjaolust olnud teadlik menetluse algusest peale pankrotihaldur E.Vallandi poolt 29. jaanuaril 2013 koostatud ajutise pankrotihalduri aruande p-st 4.5.
MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
7.Vastustaja täpsustas 07. oktoobri 2015 menetlusdokumendis oma nõuet järgnevalt. Vastustaja ja võlgniku vahel oli sõlmitud laenuleping nr TAL08H/113 (nõudeavalduse punkt 1), millest tulenev vastustaja nõue võlgniku vastu on 112 349, 54 eurot, s.o tähtaegselt tasumata laenusumma 87 362, 60 eurot, tasumata intress 1 696, 07 eurot, tasumata viivis 23 290, 87 eurot. Vastustaja ja võlgniku vahel oli sõlmitud laenuleping nt TAL08H/295 (nõudeavalduse punkt 2), millest tulenev vastustaja nõue võlgniku vastu on 116 750, 71 eurot, s.o tähtaegselt tasumata laenusumma 90 098 eurot, tasumata intress 713, 50 eurot, viivis 25 939, 21 eurot. Vastustaja ja võlgniku vahel oli sõlmitud käendusleping nr 05/07S33, mille kohaselt kohustus võlgnik tagama kõiki vastustaja ja Sõpruse Grupp OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr 04/07K33 tulenevaid Sõpruse Grupp OÜ kohustusi vastustaja ees. Võlgniku vastutuse piirmäär käenduslepingu alusel oli 2 596 000 eurot.
30.09.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepinguga (vt vastustaja hagiavalduse lisa 12) seati võlgnikule kuuluvatele kinnistutele asukohaga XXX, Märjamaa vald (registriosa nr XXX); XXX tn XX, Tallinn (registriosa nr XXX); XXX küla Otepää vald, Valgamaa (registriosa nr XXX) hüpoteek hüpoteegisummaga 2 000 000 Eesti krooni. Vastustaja palub esimese järgu nõudena tunnustada laenulepingust nr TAL08H/113 tulenevat nõuet summas 112 349, 54 eurot ning laenulepingust nr TAL08H/295 tulenevat põhiosa nõuet summas 14 933, 46 eurot, s.o kokku 127 823 eurot. Teises järgus palub vastustaja tunnustada laenulepingust nr TAL08H/295 tulenevat nõuet summas 101 817, 25 eurot (s.o põhiosa võlgnevus 75 164,54 eurot; tasumata intress 713, 50 eurot, viivis 25 939, 21 eurot); käenduslepingust nr 05/07S33 tulenevat nõuet summas 2 596 000 eurot. Järgu muutmine ei ole käsitletav hagiavalduse piiridest väljumisena, kuivõrd tegemist on õigusliku hinnanguga nõude tagatusele, millega kohus otsustamisel seotud ei ole. Tegemist on ebatäpsusega, mille võis kõrvaldada nii pankrotihaldur nõude tunnustamisel, kui ka maakohus otsuse tegemisel. Apellandi soov vaidlustada vastustaja nõuet tervikuna nähtub samuti maakohtu menetluses ning apellatsioonikaebuses esitatud apellandi vastuväidetest ning taotlustest. Seetõttu leiab vastustaja, et menetluskulud mingis osas vastustaja kanda jätmine on põhjendamatu. Apellant leidis 21. oktoobri 2015 menetlusdokumendis, et hageja on vähendanud oma hagiavalduses esitatud nõuet 2 204 097, 21 euro võrra ehk 127 283 euroni. Kohus peaks hageja nõude vähendamise vastu võtma ja tegema määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta. Paludes tunnustada PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärku kuuluva nõudena 2 697 817, 25 eurot, soovib hageja muuta nii hagi alust kui ka eset, mis on TsMS § 376 lõikest 1 tulenevalt lubamatu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus kuulub materiaalõiguse normide rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistamisele osaliselt Hillar Soosalu pankrotimenetluses AS DnB Pank PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgus tunnustatud nõude suuruse, menetluskulude jaotuse ning väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, tunnustab AS DnB Pank nõuet Hillar Soosalu pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärku kuuluva nõudena summas 127 283 eurot ja PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluva nõudena summas 2 203 557, 31 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Apellant väidab kaebuses, et XXX Tallinnas asuva kinnisasja osas on hüpoteegi seadmise tehing tühine. Tühisust põhistab apellant asjaoluga, et kinnisasi kuulub H. Soosalu ja tema abikaasa ühisvara hulka, kuid abikaasa ei ole hüpoteegi seadmiseks nõusolekut andnud. Tegemist on uue asjaolu ja väitega, mida apellant ei ole esitanud maakohtu menetluses. Asjaolu tõendamiseks esitas apellant koos apellatsioonkaebusega uued tõendid (kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-15653, H. Soosalu ja P.S. abieluvaraleping ning korteri XXX Tallinnas 20. mai 1994 ostu-müügi leping). TsMS § 633 lg 5 ja 652 lg 4 järgi peab pool kaebuses uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust ja esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjust põhjendama. Apellant väidab, et esitatud uus asjaolu sai talle teatavaks pärast maakohtus kohtuistungi toimumist. Hageja vaidleb uute tõendite vastuvõtmisele vastu. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud tõendina H. Soosalu ajutise pankrotihalduri aruande, mille p 4.5 kohaselt on võlgnik H. Soosalu ajutisele haldurile avaldanud, et XXX tänava kinnisasi on abikaasade ühisvara, kuigi kõigis hüpoteegi seadmise lepingutes on H. Soosalu kinnitanud, et lepingu eseme suhtes kehtib abieluvaraleping, mille kohaselt kuulub vara talle lahusvarana (I kd lk 98). Seetõttu ei ole põhjendatud apellandi väide, et ta sai hüpoteegi seadmise lepingu võimalikust tühisusest teada alles pärast maakohtu menetlust. Ringkonnakohus asja lahendamisel apellandi esitatud uue asjaoluga ei arvesta ja jätab esitatud väite tähelepanuta ning loeb koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid apellandile tagastatuks kohtuotsuse jõustumisel.
10.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud. Asjas puudub vaidlus, et hageja ja H. Soosalu on sõlminud laenulepingud nr TAL08H/113 ja TAL09H/2 ning käenduslepingu nr 05/07S33. Apellant kinnitas ringkonnakohtu istungil, et vaidlust ei ole ka nõude arvestuse üle (II kd lk 87). Ringkonnakohtu menetluses on hageja tunnistanud, et kogu nõude tunnustamine I järgu nõudena (nagu on otsustanud maakohus) ei ole õiguslikult võimalik. Seega on pooled jäänud vaidlema selle üle, kas hageja nõue on aegunud, kas vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud ja kas seda põhimõtet rikkudes sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded saavad olla seaduslikud ning kas kohus saab tekkinud olukorras tunnustada hageja nõuet osaliselt II järgu nõudena.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et laenulepingutest ega käenduslepingust tulenevad hageja nõuded ei ole aegunud. Õige on maakohtu seisukoht, et hageja nõue ei ole aegunud, sest aegumine oli TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel peatunud ajaks, mil kohtu menetluses oli hageja avaldus kostja I pankroti väljakuulutamiseks, mis põhines samadest laenulepingutest ja käenduslepingust tulenevatel nõuetel. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses – aegumine loetakse TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel peatunuks ajaks, mil kohtu menetluses on hageja avaldus kostja pankroti väljakuulutamiseks, mis põhineb samast alusest tuleneval nõudel (vt Riigikohtu 12. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1914 p 12). Maakohtu viide TsÜS §-le 1451 oleks asjakohane üksnes siis, kui nõue oleks aegunud, kuna võimaldab pandipidajal ka nõude aegumise korral põhivõla nõude rahuldamist panditud eseme arvel. Praegusel juhul hageja nõue aegunud ei ole. Seetõttu puudub kohtul vajadus analüüsida põhi- ja kõrvalnõuete suurust. Ringkonnakohus märgib, et hageja on hagiavalduses põhi- ja kõrvalnõuete täpse suuruse ka esitanud.
12.Maakohus asus otsuses seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtted ei tule asjas kohaldamisele, samas kontrollis maakohus vastuväidet sisuliselt ja jõudis järeldusele, et seda põhimõtet ei ole rikutud. Sellisena on maakohtu otsus vastuoluline. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12 selgitanud, et professionaalsel krediidiandjal on VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. Krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 1. jaanuarist 2007 kehtivas krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 redaktsioonis ning see on põhimõtteliselt järeldatav sama sätte varem kehtinud redaktsioonist. Ka antud juhul pidi hageja laenu andmisel krediiditaotleja krediidivõimekust kontrollima. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, kas hageja laenuandjana hindas laenu- ja käenduslepingu sõlmimisel H. Soosalu krediidivõimekust, ei oma tähtsust tehingu kehtivuse kontrollimisel. Käenduslepingu osas on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise vastuväide ka välistatud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-157-14 selgitanud, et käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna alust pidada käenduslepingut tühiseks ega kohaldada muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule. Apellant ei ole oma „põhjendatud kahtlust, et ka Sõpruse Grupp OÜ-le laenu andes on hageja lähtunud vastutustundliku laenamise põhimõtet eirates üksnes enda kasust ja tugevama lepingupoolena mõjutanud laenusaajaid laenulepinguid sõlmima“ (I kd lk 151) millegagi põhistanud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumise korral võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Sellist krediiti käendanud käendaja võib VÕS § 149 lg 3 järgi tasaarvestuse korral selles ulatuses (tekitatud kahju ulatuses) täitmisest keelduda. Vastavat nõuet ja vastuväidet (vastutustundetu laenamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue ja nõude tasaarvestusavaldus) ei ole H. Soosalu (kostja
I) käesolevas menetluses esitanud, mistõttu ei saa kohus kostja III vastuväite alusel kaaluda pankrotimenetluses tunnustamisele kuuluva hageja nõude vähendamist.
13.Hageja taotles nõudeavalduses (I kd lk 28) oma nõude tunnustamist PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärku kuuluva nõudena summas 2 825 483,71 eurot. Hagiavalduses taotles hageja nõude tunnustamist samas järgus 2 331 380,31 euro suuruses summas. Hagis on märgitud laenulepingust nr TAL08H/113 tuleva nõude suuruseks 111 063,15 eurot, laenulepingust nr TAL08H/295 tuleneva nõude suuruseks 116 003,01 eurot ja käenduslepingust tuleneva nõude suuruseks 2 104 314, 15 eurot.
07.oktoobri 2015 menetlusdokumendis soovib hageja nõude tunnustamist PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärku kuuluva (I järgu) nõudena summas 127 823 eurot (st hüpoteegi summa suuruses). Ülejäänud nõuet soovib hageja tunnustada II järgu nõudena, samas on hageja muutnud (suurendanud) võrreldes hagiavaldusega oma nõude suurust, taotledes nõude tunnustamist suuremas summas kui maakohtu menetluses. Ringkonnakohus leiab, et tunnustatava nõude suurendamine apellatsioonimenetluses ei ole lubatav, mistõttu lähtub ringkonnakohus hagi rahuldamisel maakohtu menetluses esitatud nõude ja selle osade suurusest. Maakohus on jätnud hagi rahuldamisel kontrollimata, millises ulatuses on hageja nõue tagatud hüpoteegiga, st millises ulatuses vastab hageja tunnustamisele esitatud nõue PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatule. Esimese järgu nõudena kuuluvad pankrotimenetluses rahuldamisele pandiga tagatud tunnustatud nõuded. Vaidlust ei ole, et hageja nõue on hüpoteegiga tagatud 127 823 euro ulatuses, mis osas tuleb nõue tunnustada I järgu nõudena. I järgus kuulub tunnustamisele hageja laenulepingust nr TAL08H/113 tulenev nõue summas 111 063,15 eurot ja laenulepingust nr TAL08H/295 tulenev nõue summas 16 759, 85 eurot. Ülejäänud hagiavalduses märgitud osas tuleb nõuet tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel II järgu nõudena (2 331 380, 31- 127 823 = 2 203 557,31 euro ulatuses. II järgus kuulub tunnustamisele hageja laenulepingust nr TAL08H/295 tulenev nõue summas 99 243,16 eurot ja käenduslepingust nr 05/07S33 tulenev nõue summas 2 104 314,15 eurot. Hageja ei ole oma nõuet vähendanud (vastupidi, hageja on nõuet suurendanud) ning ei ole muutnud samal ajal hagi alust ja eset. Kohtul on õigus kontrollida tunnustatava nõude järku ja määrata nõue tunnustamisele madalamasse järku, kui on taotlenud hageja. Tegemist on õiguse kohaldamisega kohtu poolt ja mitte hagi piiridest väljumisega.
14.Seoses hagi osalise rahuldamisega peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 kolmanda võimaluse alusel poolte endi kanda. Kostjate poolt pankrotimenetluses esitatud vastuväide, millele järgnes hagi esitamine, oli vaieldamatult tingitud asjaolust, et hageja krediidiasutusena esitas pankrotimenetluses ebaselge nõudeavalduse. Hageja on oma nõuet täpsustanud viimati apellatsioonimenetluses. Sellistel asjaoludel ei pea ringkonnakohus õiglaseks panna menetluskulusid teatud ulatuses kostjate kanda, kuigi hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.