Pankrotihaldur: Ene Ahas Pankrotitoimkonna esimees: Priit Heinsalu Võlausaldaja: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Birgit Juhanson
RESOLUTSIOON
1.Jätta Hillar Soosalu määruskaebus Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2020 määruse peale läbi vaatamata.
2.Jätta määruskaebemenetluse kulud Hillar Soosalu kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Tartu Maakohtu 27. veebruari 2013 määrusega kuulutati välja Hillar Soosalu (võlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi.
2.Nõuete kaitsmise koosolek toimus 27. veebruaril 2014.
3.Maakohus vabastas 8. veebruari 2018 määrusega pankrotihaldur Einar Vallandi võlgniku pankrotihalduri kohustustest ja nimetas uueks pankrotihalduriks Ene Ahase.
4.Pankrotihaldur esitas 14. septembril 2018 kohtule taotluse esialgse jaotusettepaneku kinnitamiseks. Maakohus kinnitas 9. oktoobri 2018 määrusega esialgse jaotusettepaneku.
5.Võlgnik esitas 14. oktoobril 2019 kohtule avalduse, milles taotles pankrotimenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Pankrotimenetlus on kestnud kokku üle kümne aasta. Võlgnik on osalenud kõikides kohtu- ja muudes vaidlustes ning on seisukohad, et kõik asjad ei ole olnud objektiivsed ega õiglased. Kümne aasta jooksul on pankrotimenetlus takistanud võlgnikul aktiivselt ühiskonnas osalemast.
24.oktoobri 2019 võlausaldajate üldkoosolekul arutati muu hulgas pankrotimenetluse lõpetamist. Pankrotihaldur esitas 19. detsembril 2019 kohtule pankrotiseaduse (PankrS) § 165 järgse aruande pankrotimenetluse käigu kohta ning seisukoha võlgniku taotluse osas. Praegusel juhul on tegemist erandliku pankrotimenetlusega, kus on tulnud lahendada mitmeid õiguslikke probleeme ning tasandada vastuolusid võlausaldajate ja võlgniku vahel. Pankrotimenetluse lõpetamise alused on ammendavalt sätestatud seaduses. Pankrotimenetlust ei ole võimalik lõpetada põhjendusel, et selle kestvus on osutunud liiga pikaks ja võlgniku jaoks koormavaks. Kuna käimas on kohtumenetlus võlgniku abikaasaga abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes, ei ole pankrotimenetluse lõpetamine võimalik enne, kui kohtumenetlus on lõppenud. Juhul, kui võlausaldajad otsustavad, et neile sobib, et osa pankrotivarast jääbki müümata, saavad kõik võlausaldajad anda nõusoleku pankrotimenetluse lõpetamiseks. Pankrotitoimkond esitas 19. detsembril 2019 seisukoha võlgniku taotluses osas. Pankrotimenetlus on kestnud ebamõistlikult kaua ning selle jätkamine ei ole võlausaldajate huvides.
MAAKOHTU SEISUKOHT
6.Tartu Maakohus jättis 24. jaanuari 2020 määrusega võlgniku taotluse rahuldamata ja jätkas võlgniku pankrotimenetlust. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei tulene pankrotiseadusest alust menetluse lõpetamiseks ebamõistlikult pika menetlusaja tõttu. Samuti ei tulene sellist alust tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 428 lg-test 1 ja 2. Ehkki seadusest ei tulene alust menetluse lõpetamiseks, on kohtul kohustus teostada järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle ja selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohast tähtsust. Mõistliku menetlusaja põhimõte tuleneb TsMS §-st 2. Vastavalt PankrS § 3 lg-le 2 kehtib see põhimõte ka pankrotimenetluses. Pankrotiseadus näeb ette pankrotimenetluse korra ning tähtajad, mille järgimise tagab kohus järelevalvekohustuse täitmise raames. Seaduses ei ole sätestatud pankrotimenetluse kestust, sest see sõltub oluliselt pankrotivõlgniku isikust, kohustuste koosseisust ja mahust, pankrotivara koosseisust ja suurusest, õigusvaidlustest, õiguslikest probleemidest ja muudest olulistest asjaoludest. Võlgnik on olnud pankrotimenetlusest puudutatud kaheksa aastat ning tema pankrotimenetlus on kestnud kuus ja pool aastat. Kuigi seadus ei näe ette füüsilise isiku pankrotimenetluse kestust, nõustus maakohus senist kohtupraktikat arvestades võlgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna seisukohaga, et tegemist on füüsilise isiku keskmisest pikema pankrotimenetlusega. Sellest tulenevalt kontrollis kohus järelevalvekohustuse raames täiendavalt, kas pankrotimenetluses on mh järgitud TsMS §-st 2 tulenevat põhimõtet. Juba võlgniku ajutisele pankrotimenetlusele oli iseloomulik erinevate taotluste ja kaebuste paljusus. Pankrotiavaldused vaadati läbi alles 29. jaanuari 2013 kohtuistungil. Maakohus on pikendanud kahel korral nõuete kaitsmise koosoleku tähtaega. Nii võlausaldajate koguarv kui võlgnevuste summa on füüsilise isiku pankrotimenetluse kohta märkimisväärsed, mistõttu kaasneb nii pankrotihalduril kui kohtul kohustus teha rohkem toiminguid kui menetluses, kus on üksikud võlausaldajad ning võlgnevuste summa kordades väiksem. Nõuete kaitsmisega kaasnes mitmeid nõude tunnustamise hagisid (tsiviilasjad nr 2-14-11743, nr 2-14-11886, nr 2-14-50547, nr 2-14-14012, nr 2-14-14566). Need vaidlused on seotud võlgniku esitatud vastuväidetega nõuete kaitsmise koosolekul ja kohtulahendite tulemusel on võlausaldajate nõudeid olulises osas tunnustatud. Vaidlused on kestnud üle kolme aasta ja on mõjutanud oluliselt võlgniku pankrotimenetluse kestust. Pankrotimenetluse kestust on mõjutanud ka võimalik pankrotivara koosseis. Pankrotimenetluses on halduritel tulnud võõrandada nii kinnis- kui muu registervara. Pandiõigusega koormatud mitmekülgse vara võõrandamine pikendab pankrotimenetlust. Samuti raskendavad või takistavad pankrotivara realiseerimist sellega seonduvad õigusvaidlused. Võlgniku pankrotivarasse kuulus nõudeõigusi, millest ühega seondus õigusvaidlus (tsiviilasi nr 2-12-35556). Käimas on kohtumenetlus võlgniku abikaasa hagis ühisvara jagamiseks ja välistamiseks pankrotivarast ning hüvitise ja viivise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-16-9434). Riigikohus saatis 9. oktoobri 2019 otsusega asja läbivaatamiseks maakohtule. Kuna vaidlus puudutab Swedbank AS-i pandieset, ei ole halduril võimalik koostada jaotusettepanekut ega sellele järgnevat lõpparuannet. Tegemist on keeruka õigusvaidlusega ning menetluse kestust on mõjutanud poolte taotlus menetluse peatamiseks kompromissi saavutamise eesmärgil. Harju Maakohtu menetluses on ka Swedbank AS-i hagi võlgniku abikaasa vastu (tsiviilasi nr 2-18-6630). Võlgniku abikaasa on esitanud kassatsioonkaebuse ning Riigikohus ei ole kaebuse menetlusse võtmist otsustanud. Otsuse jõustumiseni ei ole selge, kas pangal oleks alternatiivi oma nõude maksmapanekuks. Praegune pankrotimenetlus eristub teistest füüsilise isiku pankrotimenetlusest ka võlgniku ja temaga seotud isikute rohkete taotluste ja kaebuste poolest nii pankrotimenetluses kui ka sellega seotud erinevates hagimenetlustes. Kuigi menetlusosalistele ei saa ette heita soovi kasutada
seaduses ettenähtud võimalusi oma õiguste ja huvide kaitseks, on selle õiguse kasutamisega kaasnenud menetluste pikem kestus. Eelneva tõttu leidis maakohus, et tegemist on keskmisest keerukama ja mahukama pankrotimenetlusega. Pankrotimenetluses ei ole rikutud võlgniku õigust mõistlikule menetlusajale. Pankrotimenetlust tuleb jätkata, kuni on lõppenud õigusvaidlused, müüdud pankrotivara, tehtud väljamaksed võlausaldajatele ning tehtud muud pankrotimenetluse lõpetamiseks vajalikud toimingud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Võlgnik palus määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja lõpetada pankrotimenetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei maini maakohus, kui kaua läks võlgnikul aega, et ta saaks tutvuda halduri toimikuga, kuna viimane varjas teadlikult ning kooskõlastatult osade võlausaldajatega võlgniku eest dokumente. Pärast justiitsministeeriumi järelevalve sekkumist sai võlgnik toimikuga tutvuda, kuid sealt olid pooled dokumendid puudu.
29.jaanuari 2013 kohtuistungil teatas kohtunik, et võlgnikule on väga raske haldurit leida. Hiljem kuulis võlgnik, et mitmed haldurid olid keeldunud avalduste kvaliteedi tõttu, mis eeldas palju vaidlusi. 25. jaanuari 2018 kohtuistungil, kus arutati võlgniku 29. jaanuari 2017 kaebust, küsis võlgnik, kas see on normaalne, et kohus arutab kaebust aasta aega hiljem. Õnneks vastas kohtunik, et ei ole. 24. oktoobril 2019 toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus Swedbank AS-i esindaja teatas, et tal pole volitusi menetluse lõpetamiseks. Pärast volituste kontrolli selgus, et tegelikult need volitused olid olemas. Pärast teiste võlausaldajate, toimkonna ja halduri protesti manitseb kohtunik, et Swedbank AS-i ei survestataks. Kohtunik kinnitas halduri ja pankade soovi, et väikese võlausaldaja nõue on alates 25 000 eurost, mis välistab teiste isikute peale pankade osalemise toimkonna töös. Toimikust on selgelt näha, kellele ja kuidas hääled anti. Kõikide pankade nõuded vähenesid kohtuvaidluste käigus. Haldur koos kohtunikuga arvasid pankrotivara hulka võõra vara. Riigikohus tegi teistsuguse lahendi. Einar Vallandi oli Leviehitus AS ja GMP Levi projekt esindaja. Hiljem oli nende esindaja Einar Vallandi kursusekaaslane Jüri Ploom. Siin olid Einar Vallandil omad isiklikud huvid kasusaamise eesmärgil. Maakohus on moonutanud avalduses viidatud asjaolu. Määruses on märgitud, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on pankrotimenetluse normaalne aeg viis aastat. Tegelik sõnastus oli see, et ükski menetlus ei tohi kesta üle viie aasta. Kummastav on maakohtu seisukoht, et kuigi võlgnik on kaitsnud oma õigusi pankrotimenetluses põhjendatult ja talle ei saa seda ette heita, siis just seetõttu tuleb pankrotimenetlus mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu jätta lõpetamata. Õigus menetlusele mõistliku aja jooksul kohaldub ka pankrotimenetlusele. Seda on kinnitanud Euroopa Inimõiguste Kohus oma lahendites (vt Cipolletta vs Itaalia). Endine justiitsminister Rein Lang on korduvalt sõnavõttudes ja artiklites rõhutanud, et kui on ebaselge, kummal poolel on õigus, on üldteada praktika demokraatlikes riikides, et otsus langetatakse nõrgema poole ehk üksikisiku kasuks. Eesti Vabariigis on see vastupidi. Määruses mainitud käekirja ekspertiis leidis, et allkiri võib olla võlgniku oma, aga ei pruugi. Kohtunik aga väidab, et tõenäoliselt on.
On üldteada ning võime ka igapäevaselt ajakirjandusest lugeda, kuidas kriminaalmenetlused lõpetatakse ebamõistlikult veninud menetlusaja tõttu. Võlgniku pankrotimenetlus on kokku kestnud 13 või isegi enam aastat. Kui võrrelda seda kriminaalmenetlusega, siis on pankrotimenetluses nö karistused kordi hullemad ja piinavamad. Võlgnik on kümneid kordi viidanud avaldustes ja kohtuistungitel, et kõigile teistele on see lihtsalt töö, aga tema ja tema lähedaste jaoks on see isiklik asi. Võlgnik nõustub sellega, et pankrotimenetlus ei peagi olema kerge, kuid ka see peaks lõppema mõistliku aja jooksul. Euroopas on riike (Suurbritannia), kus füüsilise isiku pankroti menetlus ei tohi kesta üle ühe aasta, sest inimene ei tohi olla kauem ühiskonnast eemal. Lätis kestavad pankrotimenetlused 1-2 aastat.
8.Pankrotihaldur asus seisukohale, et pankrotimenetluse lõpetamise alused on ammendatavalt sätestatud pankrotiseaduses. Pankrotiseadus ei näe ette pankrotimenetluse lõpetamist sellel alusel, et see on kestnud pikka aega ja muutunud võlgniku jaoks koormavaks. Maakohtul ei olnud võimalik teha muud lahendit, kui jätta võlgniku kaebus rahuldamata. Haldur selgitas, et 19. veebruaril 2020 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul oli enamus võlausaldajatest pankrotimenetluse lõpetamisega nõus. Koosolekul viibis ka võlgnik, kes avaldas, et tema on igati nõus pankrotimenetluse lõpetamisega võlausaldajate nõusolekul. Täiendava avalduse esitamist ei pidanud võlgnik vajalikuks, kuna selgitas haldurile, et ta on juba esitanud avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks.
9.Swedbank AS vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
11.TsMS § 663 lg 1 kohaselt otsustab maakohus määruse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
12.Vaidlustatud määrusega jättis maakohus võlgniku taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks rahuldamata ja jätkas võlgniku pankrotimenetlust. PankrS § 5 lg 1 sätestab, et pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ette nähtud juhtudes. Pankrotimenetluse lõppemist reguleerib pankrotiseaduse 10. peatükk. Pankrotimenetluse lõppemise alused on sätestatud PankrS §-s 157 ning määruskaebuse esitamist reguleerib PankrS § 164. Selle paragrahvi esimene lõige sätestab, et määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Eelnevalt tuleneb, et võlgnik saab vaidlustada üksnes pankrotimenetluse lõpetamist. Pankrotimenetluse lõpetamata jätmist ei saa võlgnik aga vaidlustada. Eelneva tõttu ei saanud võlgnik praegusel juhul esitada maakohtu määruse peale määruskaebust. Maakohus
on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud ning ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
13.Arvestades halduri vastuses toodud asjaolusid peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka järgmist. PankrS § 160 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui menetluse lõpetamisega on nõustunud kõik tähtaegselt nõuded esitanud võlausaldajad. PankrS § 160 lg 2 sätestab, et kui menetluse lõpetamisega ei ole nõustunud võlausaldaja, kelle nõude on haldur või võlgnik vaidlustanud või kelle nõue on pandiga tagatud, siis otsustab kohus, kas menetluse lõpetamine selle võlausaldaja nõusolekuta või talle tagatist andmata on võimalik. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et kuna võlgnik on juba esitanud avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks, ei pea ta uut avaldust esitama. 14. oktoobri 2019 avalduses taotles võlgnik pankrotimenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Selle avalduse jättis maakohus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab võlgniku määruskaebuse maakohtu määruse peale läbi vaatamata. Maakohus ei saa 14. oktoobri 2019 avaldust uuesti läbi vaadata. Isegi kui kohus saaks seda teha, on avaldus esitatud hoopis teisel alusel (mõistliku menetlusaja möödumisele tuginedes). Maakohus ei pea kaaluma pankrotimenetluse lõpetamist muudel (avalduses märkimata) alustel. Eelnevast tulenevalt on võlgnikul võimalik esitada uus avaldus pankrotimenetluse lõpetamiseks võlausaldajate nõusolekul.
14.Määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel võlgniku kanda. Haldur vastas määruskaebusele ise ning Swedbank AS-i nimel vastas määruskaebusele tema töötaja, seega ei ole neil eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Eelneva tõttu tuleb määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.