Kohtulahend

hüpoteekide seadmise ja rahasummade osas, mille maksmisel kohtu deposiitkontole või mille ulatuses pangagarantii andmisel hagi tagamisabinõud nende kinnistute osas tühistatakse (ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-d 2-4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

hageja tehasele. Kahju seisneb Berglandmilchi kantud täiendavates tööjõukuludes, mida ettevõte ei oleks pidanud kandma, kui kõne all olevaid seadmeid oleks olnud võimalik kasutada Austria tehases. Hageja sattus kostjate tegevuse tõttu Berglandmilchi ees rikkumisse nii kasutus- kui müügilepingu alusel ning on oma kohustust kahju hüvitada tunnustanud. Hageja nõude suuruseks on 166 273 eurot 55 senti, millest 71 435 euro 59 sendi hüvitamist nõuab hageja solidaarselt kostjatelt I-IV ning 94 837 euro 96 sendi hüvitamist solidaarselt kostjatelt I, III ja IV. Hageja taotles hagi tagamist, leides, et hagi tagamata jätmise korral võib nõuet rahuldava kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks. Eeldades, et hagimenetlus kestab vähemalt ühe aasta, on põhjendatud hagi tagamine nõudesumma, s.o 187 414 euro 63 sendi ulatuses, mis katab lisaks põhinõudele ja sissenõutavaks muutunud viivisele ka aasta jooksul haginõudele lisanduva viivise. Hageja palus hagi tagamise korras: 1) seada hageja kasuks kohtulik hüpoteek kostjale I kuuluvale neljale kinnisasjale alljärgnevalt: - kohtulik hüpoteek summas 123 298 eurot 63 senti kinnistule I; - kohtulik hüpoteek summas 12 330 eurot kinnistule II; - kohtulik hüpoteek summas 39 456 eurot kinnistule III; - kohtulik hüpoteek summas 12 330 eurot kinnistule IV; 2) seada hageja kasuks kostjale II kuuluvale ühele kinnistule kohtulik hüpoteek summas 78 763 eurot 20 senti ja teisele kinnistule summas 2500 eurot; 3) arestida kostja II kaheksa sõidukit ning teha sõidukite käsutuskeeld nähtavaks kande tegemisega liiklusregistris; 4) seada hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 70 000 eurot kostjale III kuuluvale kinnistule; 5) arestida kostjale III kuuluv OÜ AH Seenior (registrikoodiga 11135358) osa nimiväärtusega 3834 eurot, mis moodustab 75% OÜ AH Seenior osakapitalist; 6) keelata kostjal III OÜ AH Seenior juhatuse liikmena osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemine, sh osaluste ning kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamine; keelata kostjal III OÜ AH Seenior osanikuna selliste otsuste vastuvõtmise poolt hääletamine, mis võivad vähendada temale kuuluva osa nimiväärtust või proportsiooni OÜ AH Seenior osakapitalis, sh osakapitali suuruse muutmisele ning osaühingu lõpetamisele, jagunemisele, ühinemisele, ümberkujundamisele ja osanikele väljamaksete tegemisele suunatud otsuste poolt hääletamine, samuti keelata kostjal III OÜ AH Seenior juhatuse liikmena selliste otsuste alusel avalduste esitamine äriregistrile; 7) seada hageja kasuks kostjale IV kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek summas 187 414 eurot 63 senti. Vaatamata sellele, et kostjatele I ja II kuuluvad mitmed kinnisasjad, on hagi tagamine vajalik, kuna kostjate käitumine annab alust eeldada, et nad võivad asuda oma vara võõrandama või koormama, et vältida kinnisasjade võõrandamist kohtuotsuse täitmiseks. Kostja I on teavitanud Põlva Vallavalitsust huvist oma kinnistuid võõrandada. Kuna kostjatele I ja II kuuluva kinnisvara väärtus on oluliselt väiksem hageja nõudest ning

kohtulikud hüpoteegid ei ole seetõttu piisavad hagi rahuldava kohtuotsuse täitmise tagamiseks, samuti võib kinnisvara võõrandamine osutuda keeruliseks ja aeganõudvaks, on hagi tõhusaks tagamiseks vajalik lisaks arestida ka kostjate vallasvara. Sõidukite arestimine on proportsionaalne hagi tagamise abinõu, kuna ei takista kostjal II sõidukite kasutamist kostja II igapäevases majandustegevuses, kuivõrd kohtulik registerpant ei piira koormatud asja omanikul koormatud asja vabalt vallata ja kasutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud asja väärtust ega kahjusta pandipidaja huve muul viisil. Hagi tagamise abinõusid on vajalik kohaldada ka kostjate III ja IV vara suhtes, et vältida nende vara võõrandamist, varjamist või koormamist, mis muudaks kostjate III ja IV suhtes kohtuotsuse täitmise võimatuks. Hagejale teadaolevalt on osa kostjaga III seotud varadest juba kantud tema lähikondsete nimele. Kostjale III kuulub kinnistusraamatu andmetel korteriomand Tartus, mille hinnanguline väärtus sarnase korteri müügikuulutuse järgi võib olla suurusjärgus 70 000 eurot, ning äriregistri andmetel 75%-line osalus OÜ-s AH Seenior, mille ainuke juhatuse liige ta on. Kostjale III kuulub 100%-line osalus OÜ-s Põlva Pull, mille omakapital ei ole aga ligilähedanegi hageja nõudesummale. Kostjale IV kuulub elamumaa Tartumaal, talle kuuluvad ka mäetööstusmaad ja maatulundusmaad, kuid nende väärtus on raskesti hinnatav ja likviidsus küsitav. Kostjale IV kuulub osalusi erinevates äriühingutes, kuid osa arest ei ole tagamisabinõuna võrreldav kinnisvarale seatava kohtuliku hüpoteegiga, kuivõrd osa väärtuse säilimine ei pruugi olla tagatud. Tagamaks hagi tagamise määruse täitmist ning välistamaks võimalust, et kostjad muudavad määruse täitmise võimatuks, palus hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 384 lg 3 alusel kostjaid hagi tagamise avalduse läbivaatamisest mitte teavitada ning lükata määruse kättetoimetamine kostjatele TsMS § 387 lg-te 1 ja 2 alusel edasi, kuni määrus on täidetud. Hageja palus kohtul edastada hagi tagamise määrus täitmiseks kinnistusraamatu ning liiklusregistri pidajale.

osaühingu lõpetamisele, jagunemisele, ühinemisele, ümberkujundamisele ja osanikele väljamaksete tegemisele suunatud otsuste poolt hääletamise; keelas kostjal III OÜ AH Seenior juhatuse liikmena selliste otsuste alusel avalduste esitamise äriregistrile. Maakohus määras kindlaks, et kui kostjad maksavad kohtu deposiitkontole 175 000 eurot või esitavad selles ulatuses pangagarantii, tühistatakse kostjate avalduse alusel hagi tagamine, asendades selle rahaga või pangagarantiiga. Maakohus edastas hagi tagamise määruse täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ning Maanteeameti liiklusregistrile. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagi tagamise taotlus piisavalt põhjendatud. Viidates TsMS § 377 lg-le 1, leidis maakohus, et hagiavalduses on esitatud asjaolud, mille tõele vastavuse korral on võimalik väita, et kostjate tegevuse tõttu võib olla hagejale tekkinud kahju. Maakohus leidis, et aluse eeldada kohtuotsuse täitmise raskendatust või võimatust annavad hageja nõude suurus ning kostjate senine käitumine, mille tagajärjel on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole nõudega juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele üle kostjate I, II ja AS-i Tere kinnisasjade. Kostjate pikaajaline suutmatus või soovimatus oma rahalisi kohustusi täita viitab ilmselgelt ohule, et võimalikku hagi rahuldavat kohtuotsust ei ole hagi tagamata jätmise korral võimalik täita või on see märkimisväärselt raskendatud. Hageja on taotlenud TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt kohtuliku hüpoteegi seadmist kostjate omandis olevatele kinnistutele, TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel kostja II sõidukite arestimist ning käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist Maanteeameti liiklusregistrisse ning TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaselt kostjal III OÜ AH Seenior juhatuse liikmena osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise keelamist. Maakohtu hinnangul puuduvad teised, kostjaid vähem koormavad ja hageja nõude rahuldamist tagavad hagi tagamise abinõud. Hüpoteek ei takista kinnistute valdamist, kasutamist ega käsutamist, kuid hagi rahuldamisel on hagejal võimalik nõuda kohtuotsuse täitmist hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjate I ja II kinnisasjadele ei piira nende võimalust kinnisasju oma igapäevases majandustegevuses kasutada ega ole muul moel kostjaid kahjustav. Samuti ei takista sõidukite arestimine ja käsutuskeelu kohaldamine sõidukite valdamist ja kasutamist, sealhulgas igapäevases majandustegevuses. See on proportsionaalne hagi tagamise abinõu. Äriregistris osa arestimine ja kostja III keelamine teha OÜ AH Seenior juhatuse liikmena osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid ei takista äriühingu igapäevast majandustegevust. Maakohus ei pidanud võimalikuks hagi tagamise korras kahe sõiduki arestimist, kuna need ei kuulu kostjale II, vaid nende omanikuna on registrisse kantud AS Nordea Finance Estonia. Hagi tagamise eesmärgiks on kohtu tunnustatud nõude maksimaalselt efektiivne realiseerimine. Hüpoteegisumma ja arestimine tuleb määrata hagi hinna, s.o 187 414 euro 63 sendi ulatuses.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

lahendamisel arvestanud. Kostjate väited selle kohta, et hagi tagamisel ei ole arvestatud hageja nõude suurust ning hagi on tagatud hagihinnast oluliselt suuremas summas (ligi kolm korda), on põhjendatud. Kostjad I ja II heidavad maakohtule ette, et kohus on hagi tagades tuginenud vastustaja esitatud ebaõigetele andmetele kostjate I ja II kinnistute turuväärtuse kohta. Hagiavalduse kohaselt on kostjale I kuuluva nelja kinnistu turuväärtus kokku vahemikus 57 220-80 108 eurot ning kostjale II kuuluva kinnisasja hinnanguline väärtus 31 890-44 646 eurot. Kostja I esitas määruskaebemenetluses Pindi Realia Group eksperdihinnangud järgmises: 1) kinnistu II turuväärtus 18 000 eurot, likviidsus madal; 2) kinnistu IV turuväärtus 19 000 eurot, likviidsus madal; 3) kinnistu III turuväärtus 47 000 eurot, likviidsus madal; 4) kinnistu I turuväärtus 105 000 eurot, likviidsus madal. Saadud tulemuse täpsuseks hindas hindaja +/-30%. Hagiavalduses on kostjale II kuuluvate kinnistute turuväärtuseks hinnatud kokku 31 890 eurot. Samas on hageja taotlenud ühele kostja II kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 78 763 eurot 20 senti, mis ületab oluliselt hageja väidetud turuväärtust. Kostja II esitas määruskaebemenetluses Pindi Realia Group eksperdihinnangud järgmises: 1) kostja II kinnistu II turuväärtus 50 000 eurot, likviidsus madal; 2) kostja II kinnistu I turuväärtus 300 000 eurot, likviidsus keskmine. Saadud tulemuse täpsuseks hindab hindaja esimese kinnistu korral +/-30% ja teise kinnistu puhul +/-20%. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Nõustuda saab kostjaga I, et temale kuuluvate kinnistute hind ei pruugi olla nii madal, nagu on hagiavalduses leidnud hageja. See on tõendatud Pindi Realia Group eksperdiarvamustega. Kaudselt tõendab seda ka asjaolu, et hageja on palunud kostja I kinnistutele seada hüpoteegid kogu hagihinna ulatuses 187 414 eurot 63 senti. TsMS § 381 lg 1 p 5 kohaselt tuleb juhul, kui taotletakse kohtuliku hüpoteegi seadmist mitmele asjale korraga, märkida hagi tagamise avalduses nõude jagunemine erinevate hüpoteegiga koormatud asjade vahel. Sama tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 3631. Kuigi AÕS § 3631 sätestab nõude jaotamise mitme kinnisasja vahel, mitte kohtuliku hüpoteegi summa jaotamise, langevad kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsuse tõttu kinnisasjadele seatavate kohtulike hüpoteekide summad kokku nõude jaotatud summadega. Seega kantakse kohtuliku hüpoteegi summadena kostja kinnisasjade kohta sisse need summad, mida sissenõudja on taotlenud nõude jaotamisel. Olukorras, kus maakohus on rikkunud ületagamise keeldu, hageja keeldub hagi tagamise taotlust määruskaebemenetluses täpsustamast ja kostjad leiavad, et hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ning ei tee samuti omapoolseid ettepanekuid, määrab ringkonnakohus ise, millise võlgniku (kostja) osas kõigepealt ja millises ulatuses jääb hagi tagatuks. Ringkonnakohus arvestab seejuures kõigi menetlusosaliste huvidega ja poole õigusega esitada edasises menetluses taotlus ühe hagi tagamise abinõu asendamiseks teisega. Hagi tagamiseks piisab kohtulikest hüpoteekidest kostja I neljale kinnistule kogu haginõude 187 414 euro 63 sendi ulatuses. Tulenevalt TsMS § 381 lg 1 p-s 5 sätestatust on ringkonnakohus seotud hageja määratud nõude jagunemisega erinevate hüpoteekidega koormatud asjade vahel. Muul viisil otsustades võib hagi jääda üle- või alatagatuks. Kuna solidaarvõlgnikest kostjatel on piisavalt

kinnistuid, millele seada hagi tagamiseks kohtulikud hüpoteegid nõudesumma ulatuses, siis puudub igasugune vajadus hagi tagamiseks vallasvara (kostja II sõidukid) ja kostjale III kuuluva OÜ AH Seenior osa arestimiseks. Liiatigi koormab kostjale III seatud OÜ AH Seenior juhatuse liikmena tegutsemise keeld kostjat III ebaproportsionaalselt. Hagi täielikult tagamata jätmiseks ei anna määruskaebuste põhjendused alust. Selles asjas annavad aluse eeldada kohtuotsuse täitmise raskendatust või võimatust hageja nõude suurus ja poolte varasemad suhted.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

(solidaarvõlgnikud), nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega saab solidaarkohustuse puhul võlausaldaja valida, kellelt solidaarvõlgnikest (kas kõigilt võlgnikelt ühiselt, igaühelt või mõnelt neist) ta kohustuse täitmist nõuab. Kolleegium leiab, et kohus võib olukorras, kus hageja on esitanud hagi erinevate solidaarvõlgnike vastu ühiselt, tagada hagi iga kostja vastu kogu nõude ulatuses, kui hageja põhistab, et hagi tagamine iga solidaarvõlgnikust kostja suhtes kogu nõude ulatuses on vajalik. Kohus ei saa ise valida, millise solidaarse kostja vara koormata, eelistades nii teisi. Ringkonnakohus, tagades hagi üksnes kostja I kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmisega, on taganud kohtulahendi täitmise üksnes kostja I vastu nõude rahuldamise puhuks. AÕS § 363 lg 1 järgi võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. AÕS § 363 lg 2 järgi on kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Kohtuliku hüpoteegiga saab tagada menetluses maksma pandud nõudeid kinnisasja omaniku, mitte aga kolmanda isiku vastu. Seega juhul, kui hagi jääb rahuldamata selle kostja vastu, kelle kinnistutele on seatud kohtulikud hüpoteegid, ei pruugi teiste solidaarvõlgnike vastu esitatud rahuldatud nõude täitmine olla tagatud. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud ringkonnakohtu järeldus, et maakohus rikkus ületagamise keeldu, kui tagas hagi iga solidaarvõlgnikust kostja suhtes eraldi kogu nõude ulatuses. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse kostjaid II ja IV puudutavas osas, samuti kostjale III kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmist ja talle kuuluva OÜ AH Seenior osa arestimist puudutavas osas. TsMS § 695 ja § 701 lg 3 teise lause alusel tuleb asi tühistatud osas saata uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel hagi tagamise üle otsustamisel hindama, kas hagi tagamine kõigi kostjate suhtes on vajalik (TsMS § 377 lg 1). Kui hagi tagamine iga kostja vastu kogu nõude ulatuses on vajalik, tuleb hagi tagamisel hinnata mh kostjate väiteid kinnistute, sõidukite ja OÜ AH Seenior osa väärtuse kohta. TsMS § 388 lg 5 järgi märgib kohus kohtuliku hüpoteegi seadmisel mitmele kinnisasjale, laevale või õhusõidukile hagi tagamise määruses iga koormatud asja kohta käiva rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse. TsMS § 389 lg 3 järgi märgib mitme asja arestimisel kohus hagi tagamise määruses iga koormatud asja kohta käiva rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse. Seega tuleb ringkonnakohtul juhul, kui ta peab hagi täiendavat tagamist vajalikuks, kostjate kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmisel ning sõidukite ja osaühingu osa arestimisel märkida lahendisse iga varaeseme kohta rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine selle eseme osas tühistatakse. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et tulenevalt TsMS § 383 lg-st 11 tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt viie protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Tagatise eesmärgiks on tagada

kostjatele tagatise arvel alusetu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine (TsMS § 391). Seda eesmärki tuleks arvestada ka hagejalt TsMS § 383 lg 11 järgi tagatise nõudmisel juhul, kui kohus otsustab hagi tagada iga solidaarkostja suhtes kogu nõude ulatuses. Seega tuleks sel juhul hagejalt nõuda hagi tagamise tagatise maksmist vähemalt 5% iga kostja vastu esitatud nõudesummalt.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.