Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate toimingute tegemiseks T. R. ja E. S.i suhtes
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isikud, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – T. R. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja E. S. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 15. novembri 2017. a taotlus haldusasjas nr 3-17-2413 ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) T. R. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja E. S.i (isikukood xxxxxxxxxxx) nimel olevate panga- ja hoiukontode arestimiseks 38 088,30 euro ulatuses kõikides Eesti krediidiasutustes.
2.Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetatakse määrus kätte T. R.le ja E. S.ile.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 15. novembril 2017 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 3 alusel Tartu Halduskohtule hiljem parandatud taotluse, milles palus luba pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ehk arestida T. R. ja E. S.i panga- ja hoiukontod 38 088,3 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu. Taotlust põhjendati järgmiselt.
1.1.MTA menetluses on ScanBygg OÜ (registrikood 12720490) maksuvõla sissenõudmine. Äriühing on äriregistris registreeritud 15. septembril 2014 ning selle juhatuse liikmeteks on alates
4.novembrist 2014 T. R. ja E. S.. 15. novembri 2017. a seisuga on ScanBygg OÜ maksuvõlg 38 088,30 eurot, sh põhivõlg 30 530,64 eurot, intressinõuded summas 1 666,79 eurot ning arvestatud intress 5 890,871 eurot. ScanBygg OÜ maksuvõlg on kujunenud maksustamisperioodidel aprill
2016, juuni 2016, august kuni detsember 2016 ning tegemist on äriühingu enda poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummadega ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressiga.
1.2.ScanBygg OÜ Swedbank AS arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et 2016. aastal, mil maksuvõlgnevus ilmnes, on ScanBygg OÜ arvelduskontolt välja võetud sularaha summas 130 140,00 eurot. Swedbank AS vastusest maksuhalduri korraldusele selgub, et arvelduskontole nr EE462200221060800472 on väljastatud kaks deebetkaarti, millest ühe kasutajaks on T. R. ja teise kasutajaks E. S.. Raha on äriühingu arveldusarvelt välja viidud mõlema kasutaja kaartidega. Sellega on T. R. ja E. S. äriühingut juhtides teadlikult rikkunud neil lasuvaid kohustusi, sh maksuseadustest tulenevat maksude tasumise kohustust. T. R. ja E. S. ei kasutanud ScanBygg OÜ olemasolevaid rahalisi vahendeid deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuse tasumiseks.
1.3.Kuna eeltoodu tulemusena sattus äriühing sellisesse majanduslikku olukorda, kus maksuvõla sissenõudmine äriühingult osutus võimatuks, on põhjendatud kahtlus, et T. R. ja E. S. rikkusid teadlikult tasumiskohustust, jättes tasumata maksukohustusi kokku summas 38 088,30 eurot.
1.4.MTA alustab kohtule esitatava taotlusega ScanBygg OÜ juhatuse liikmete T. R. ja E. S.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille eesmärk on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel ning mille tulemuseks võib olla T. R. ja E. S.i solidaarne vastutus ScanBygg OÜ-ga deklareeritud ning tasumata jäetud ScanBygg OÜ maksukohustuste ning tasumata summadelt arvestatud intressi eest MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. Vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine T. R.le ja E. S.ile, kes vastutavad seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest ning peavad tasuma ScanBygg OÜ maksuvõla summas 38 088,30 eurot (sh intress).
1.5.Äriühingu suhtes alustatud pankrotimenetlus on lõppenud raugemisega, mis kinnitab äriühingu maksejõuetust ja võimatust maksuvõlgnevus sisse nõuda äriühingu vahenditest. Tartu Maakohtu 14. juuli 2017. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-10666 võeti menetlusse võlausaldaja avaldus Scanbygg OÜ pankroti väljakuulutamiseks ning 31. oktoobri 2017. a kohtumäärusega lõpetati ScanBygg OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. ScanBygg OÜ näol ei ole tegemist tegutseva ettevõttega.
1.6.ScanBygg OÜ ei oma kinnistuid ega väärtpaberikontosid, kuid omab kolme sõidukit – Ford Transit 150L VAN (registreerimismärk 650AMU), kerghaagis Tiki treiler (registreerimismärk 297YJX) ja Ford Transit 190L Kombi (registreerimismärk 034TFC), kuid nende arvelt ei oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada.
1.7.MTA-le kättesaadavate andmete kohaselt said T. R. ja E. S. viimati tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid ScanBygg OÜ-st 2016. aastal keskmise kuutasuga 513,33 eurot. Praegusel hetkel tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid T. R. ega E. S. ei saa. Äriregistri andmete kohaselt on T. R. juhatuse liige RTB Grupp OÜ-s ja E. S. juhatuse liige Ercsol Grupp OÜ-s ning maksuhalduri andmebaasi töötamise registri kohaselt on nimetatud äriühingutes töötamise liigiks tasuta töötamine. Seega puudub igasugune info T. R. ja E. S.i võimalikest sissetulekutest. T. R.l puuduvad kinnistud ja väärtpaberikontod ning E. S.il puuduvad kinnistud, väärtpaberikontod ja sõidukid. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi andmete kohaselt kuulub T. R.le sõiduk Audi 80, mille kohta on Eesti Liikluskindlustuse Fondis märge, et sõiduk ei ole liiklusregistris registreeritud ning seetõttu on alust arvata, et sõidukil puudub igasugune väärtus või ei ole seda enam olemaski. Seega ei ole T. R.l ega E. S.il sissetulekuid ega piisavalt vara vastutusotsusega kavandatava kohustuse täielikuks täitmiseks ning tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks.
1.8.Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et T. R. ning E. S. on ScanBygg OÜ juhatuse liikmetena põhjustanud oma süülise rikkumisega äriühingu maksuvõlad, kuna viisid teadlikult ettevõttest välja rahalisi vahendeid olukorras, kus jooksvalt jäid tasumata maksukohustused. Arvestades T. R. ning E. S.i käitumist, on taotlejal põhjendatud kahtlus, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib isik asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara.
1.9.Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. ScanBygg OÜ-lt sissenõutavad nõuded ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. ScanBygg OÜ ei ole registrist kustutatud ning juriidilise isiku õigusvõime ei ole lõppenud.
1.10.Et tagada võimaliku vastutusotsusega tasumisele kuuluvat vastutuskohustust, s.o kokku summas 38 088,30 eurot, on põhjendatud T. R. ning E. S.i pangakonto(de) ja võimalike hoiuste arestimine. Ühtlasi on põhjendatud see, et T. R. ning E. S.i kui solidaarvõlgnike kohustus oleks tagatud kogu nõude ulatuses. Täitetoimingu sooritamisel väljastatakse korraldus panga- ja hoiukonto arestimiseks kõikidesse Eesti krediidiasutustesse ning kohustatakse krediidiasutust teatama panga- ja hoiukonto olemasolust või nende puudumisest ning nende jääk arestimise hetkel. Nii on võimalik saada informatsiooni, mille alusel teha vastavad toimingud (nt panga- ja hoiukonto arestitava summa vähendus), et tagada maksuhalduri nõue.
1.11.Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab MTA T. R. ning E. S.i vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 42 705,94 eurot. Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 38 088,30 eurot.
1.12.Tulenevalt MKS § 1361 lg-st 3 juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.Praeguses asjas esitas MTA halduskohtule MKS § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 3 alusel taotluse, milles palus luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) T. R. ja E. S.i nimel olevate panga- ja hoiukontode arestimiseks 38 008,30 euro ulatuses kõikides Eesti krediidiasutustes.
4.MKS § 1361 lg 1 järgi kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 sätestab, et kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või MKS § 128 lg 4 p-s 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on MKS § 130 lg 1 alusel õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta; taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt; pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras; arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata käesoleva lõike punkti 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse; anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule.
5.MKS § 1361 lg 1 sõnastusest võib järeldada, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olemas olema menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida.
6.MTA taotlusest nähtub, et vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust alustati taotluse esitamisega kohtule. Riigikohus on senises praktikas aktsepteerinud MTA õigust alustada maksumenetlust täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks taotluse esitamisega selgelt piiratud juhtudel, kui maksustamise aluseks olevad asjaolud on mõnes eelnevas menetluses juba välja selgitatud. Vastutusmenetluse korral on maksuhaldur kontrollinud eelnevalt juriidilise isiku suhtes läbi viidud maksumenetluse käigus maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikme vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel. Seega saab menetlust alustada taotluse esitamisega halduskohtule.
7.MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st, maksuseadusest ja MKS § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. T. R. ja E. S.i kui seaduslike esindajate vastutusotsusega esitatava nõude tõenäoliseks suuruseks on vähemalt 38 088,30 eurot. MKS § 96 lg 1 ja § 40 lg 1 alusel rakendatava vastutuse materiaalsed eeldused on täidetud. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaks vastutusotsuse tegemise. ScanBygg OÜ-l on maksuvõlg, selle sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Ka ei ole ScanBygg OÜ õigusvõime lõppenud.
8.MKS § 96 lg 5 teine lause sätestab, et vastutusotsuse võib teha alles pärast seda, kui maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale on välja kuulutatud pankrot. Maksuhaldur on põhjendanud, et Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2017. a kohtumäärusega lõpetati ScanBygg OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. MTA hinnangul kinnitab eeltoodu ScanBygg OÜ maksejõuetust ja võimatust maksuvõlgnevus sisse nõuda äriühingu vahenditest. Arvestades, et vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust alustati alles 15. novembril 2017 kohtule taotluse esitamisega, Tartu Maakohtu menetluses olnud ScanBygg OÜ pankrotimenetlus lõppes pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt tähendab eeltoodu tuvastamist, et pankrotivarast ei jätku isegi massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, on kohus seisukohal, et suure tõenäosusega ei õnnestu MTA-l sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult maksuvõlga sisse nõuda ning seega on kohtu hinnangul vastutusotsuse tegemine õiguslikult võimalik ja tõenäoline.
9.ScanBygg OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele ning Swedbank AS vastusest maksuhalduri korraldusele tuginedes on maksuhaldur tuvastanud, et 2016 aastal, mil maksuvõlgnevus ilmnes, viidi ScanBygg OÜ arvelduskontolt T. R. ja E. S.i kasutuses olnud deebertkaartidega välja sularaha summas 130 140,00 eurot. Kohus nõustub MTA seisukohaga, et olukorras, kus T. R. ja E. S. viisid suures summas ScanBygg OÜ-st välja rahalisi vahendeid ajal, kui jooksvalt olid tasumata ScanBygg OÜ maksukohustused, võib esineda kahtlus, et T. R. ja E. S. on teinud seda teadlikult, rikkudes maksuseadustest tulenevat maksude tasumise kohustust ja põhjustades sellega äriühingule maksuvõla.
10.MKS § 1361 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu sama seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Selles asjas taotleb maksuhaldur MKS § 130 lg 1 p-le 3 tuginedes sissenõue pööramist T. R. ja E. S.i rahalistele õigusele ehk aresti seadmist nende panga- ja hoiukontodele. Seejuures on MTA seisukohal, et MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on sissenõude pööramine rahalisele nõudele kõige sobivam meede, kuivõrd MTA-l on põhjendatud kahtlus, et T. R.l ega E. S.il ei ole vara, mille arvelt tulevikus määratavat maksukohustust täielikult tasuda. MTA-le teadaolevalt kuulub küll T. R.le sõiduk Audi 80, kuid selle kohta on Eesti Liikluskindlustuse Fondis tehtud märge, et sõiduk ei ole liiklusregistris registreeritud ning seetõttu on alust arvata, et sõidukil puudub igasugune väärtus või ei ole seda enam olemaski. Arvestades, et MTA-l ei ole võimalik teha täitetoiminguid registervara ja muude varaliste õiguste suhtes, on MTA seisukohal, et põhjendatud on T. R. ning E. S.i pangakonto(de) ja hoiuste arestimine.
11.Täitetoimingu lubamiseks peab esinema maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur peab oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu ülesanne on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 23).
12.MTA on taotluses märkinud, et arvestades T. R. ja E. S.i käitumist, viies teadlikult ettevõttest välja rahalisi vahendeid olukorras, kus jooksvalt jäid tasumata maksukohustused, on MTA-l põhjendatud kahtlus, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib isik asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. T. R. ning E. S.i käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel (hoiduda maksukohustuse tasumisest) ning asjaolu, et juhatuse liikmetena pole T. R. ning E. S. taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete tasumist, iseloomustavad maksuhalduri hinnangul nende suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on maksuhalduri arvates üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võidakse nende poolt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara. Kohus leiab, et eelpoolnimetatud asjaolud on käesolevas asjas piisavad tekitamaks maksuhalduril põhjendatud kahtluse selles, et kontrolli tulemusena antava vastutusotsuse sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, st et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib isik asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks endale kuuluvatel panga- ja hoiukontodel olevad ja sinna veel laekuda võivad rahalised vahendid kontodelt ära kanda.
13.Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-51698).
14.Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 19. novembri 2013. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-48-13 (p-s 21), et haldustoiminguks loa andmise menetluses maksuhaldur alles kogub tõendeid ja tulevase maksuotsuse faktiline ja õiguslik alus pole veel teada.
15.Riigikohtu üldkogu rõhutas 27. novembri 2012. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, et loa andmine täitetoiminguks MKS § 1361 alusel on kaalutlusotsus. Lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas (võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada) (p 57). MKS § 1361 kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi asjaolusid arvestades vältida ületagamist. Üldkogu leidis, et kui ei võrrelda nõude suurust ja vara väärtust, mille osas sundtäitmise tagamise abinõusid taotletakse, rikutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg-t 4 (p 60).
16.TsMS § 378 lg 4 sätestab, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas nr 3-2-1-140-15 tehtud kohtumääruse p-s 10 leidnud, et kohus võib olukorras, kus hageja on esitanud hagi erinevate solidaarvõlgnike vastu ühiselt, tagada hagi iga kostja vastu kogu nõude ulatuses, kui hageja põhistab, et hagi tagamine iga solidaarvõlgnikust kostja suhtes kogu nõude ulatuses on vajalik. Kohus ei saa ise valida, millise solidaarse kostja vara koormata, eelistades nii teisi.
17.Kohus peab vajalikuks rõhutada, et arvestades, et T. R. ja E. S. olid maksukohustuse tekkimise hetkel ScanBygg OÜ juhatuse liikmed ning on kahtlus, et nad on rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi, on T. R. ja E. S.i puhul tegemist solidaarvõlgnikega (MKS § 40 lg-d 1, 3). Võlaõigusseaduse § 65 lg 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega saab solidaarkohustuse puhul võlausaldaja valida, kellelt solidaarvõlgnikest (kas kõigilt võlgnikelt ühiselt, igaühelt või mõnelt neist) ta kohustuse täitmist nõuab.
18.Käesoleval juhul on MTA kohtule põhistanud, et MTA-le ei ole teada, millistes krediidiasutustes on T. R.l ning E. S.il avatud panga- ja/või hoiukontod. Maksuhalduril puudub alus seda küsida T. R.lt ning E. S.ilt. Maksuhaldur selgitab, et täitetoimingu sooritamisel väljastatakse korraldus panga- ja hoiukonto arestimiseks kõikidesse Eesti krediidiasutustesse. Korraldustega kohustatakse krediidiasutust teatama panga- ja hoiukonto olemasolust või nende puudumisest ning nende jääk arestimise hetkel. Nii on võimalik saada informatsiooni, mille alusel teha vastavad toimingud (nt panga- ja hoiukonto arestitava summa vähendus), et tagada maksuhalduri nõue. Kohus leiab, et olukorras, kus pole teada, kas üldsegi R. R.l ja E. S.il on olemas panga- ja/või hoiukontod, on aresti seadmine mõlema isiku suhtes kogu maksusumma ulatuses vajalik. Kohus märgib siinkohal, et maksuhalduri selgituste kohaselt juhul, kui T. R.l ning E. S.il on mitu panga- ja hoiukontot, millel aresti hoidmise ajal koguneb ühele või mitmele neist võimaliku vastutusotsusega nõutav summa, on tal võimalus anda maksuhaldurile sellest teada, misläbi on maksuhalduril võimalik jooksvalt vabastada kontod, millel olevad rahalised vahendid võivad hakata üle tagama maksuhalduri nõuet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole tegemist ületagamise olukorraga.
19.Lähtudes MTA poolt esitatud taotlusest ning asjaolust, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on vastavas suuruses rahalise nõude määramine, peab kohus MTA valitud täitmist tagava toimingu liiki käesoleval juhul proportsionaalseks. Kohus märgib täiendavalt, et panga- ja hoiukonto arestimine on sisuliselt ainus meede MKS § 130 lg-s 1 sätestatud kataloogist, mille sooritamine on käesoleval juhul võimalik. Nimelt puudub E. S.il registervara ja T. R.le kuulub registervarana üksnes sõiduk Audi 80, mille kohta on aga Eesti Liikluskindlustuse Fondis märge, et sõiduk ei ole liiklusregistris registreeritud ning seetõttu on alust arvata, et sõidukil puudub igasugune väärtus või ei ole seda enam olemaski.
20.MTA on parandatud taotluses märkinud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohaselt tagatise suuruses 42 705,94 eurot. Seega on T. R.l ja E. S.il võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (MKS § 1361 lg 3). Kui täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses selgub, et rahalise nõude või kohustuse suurus on tunduvalt väiksem, kui esialgu leiti, tuleb MKS §-st 121 lähtudes muuta ka tagatise ulatust. Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks antud luba pole tähtajatu, vaid see antakse n-ö äramuutva tingimusega, kuivõrd täitetoimingu sooritamise lõpetamise tähtpäev on kindlaks määratud vastava sündmuse saabumisega.
21.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega tuleb taotlus rahuldada.
22.MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Informatsiooni ülalpeetavate olemasolu kohta annab maksuhaldurile isik, esitades maksuhalduri nõudmisel vajalikud dokumendid. Maksuhaldur võib korralduse andmisel lähtuda võlgniku ülalpeetavate olemasolu kohta talle teadaolevatest andmetest. Kui isik esitab pärast korralduse andmist ülalpeetavate olemasolu kohta varasemast erinevat teavet, muudetakse korraldust. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määrusele nr 139 on alates 1. jaanuarist 2017 kuupalga alammäär 470 eurot. MKS § 131 lg 4 sätestab, et arestitud pangakontolt võib väljamakseid teha ainult maksuhalduri loal, s.t et vajadusel on MTA nõusolekul tagatud T. R. ja E. S.i kohustuste täitmine.
23.MKS § 1361 lg 4 kohaselt võib käesoleva taotluse rahuldamise määruse peale esitada määruskaebuse nii maksuhaldur kui ka isik, kelle õigusi määrus puudutab. HKMS § 204 lg 1 sätestab, et määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse, ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.