Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-15-12305
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. detsember 2015. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Viljo Junolainen
Kohtuasi
M. P. hagi Jõhvi valla (Jõhvi Põhikooli kaudu) vastu töövaidluses Jõhvi valla (Jõhvi Põhikooli kaudu) taotlus M. P. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses
Hagihind
330,68 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
19. november 2015. a
Menetlusosalised
Hageja :
M. P. (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)
Kostja:
Jõhvi vald (Jõhvi Põhikooli kaudu, registrikood xxx, aadress: Kooli 2, 41595 Jõhvi, e-post: [email protected])
Kostja esindaja:
Silver Peepmaa [email protected])
(e-post:
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
M. P. esitas 09. juunil 2015. a Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles välja mõista Jõhvi Gümnaasiumi poolt 2015. aastal maksmata jäänud töötasu 141,43 eurot. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 10. augusti 2015. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1273 avaldaja nõude ja mõistis välja Jõhvi Vallavalitsuselt (Jõhvi Gümnaasiumi kaudu) M. P. kasuks 141,43 eurot. Jõhvi vald (Jõhvi Põhikooli kaudu) esitas 18. augustil 2015. a Viru Maakohtusse taotluse vaadata M. P. poolt 09. juunil 2015. a Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt töötas M. P. alates jaanuarist 2014. a töölepingu alusel Jõhvi Põhikooli õpetajana Viru Vanglas, mistõttu lisandus lepingu kohaselt arvestatud palgale vanglaõppe
koefitsent 1,3 (30%). Mais 2015. a maksti vähem 141,43 ja juunis maksti vähem 70,71 eurot. Seoses töölepingu lõppemisega maksti vähem puhkusetasu 41,40 eurot ja koondamishüvitist 47,14 eurot. Hageja palub kokku välja mõista saamata jäänud tasu 300,68 eurot ja viivist (tl 29). Kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista (tl 52-55). 01.09.2014. a sõlmisid pooled töölepingu nr 81-2014, mille punkti 2.1 alusel asus hageja tööle põhikooli ühe või mitme aine õpetaja ametikohale. Lepingu punkti 9.1 alusel kohustus kostja maksma töötasu 419,05 eurot ning töölepingu punkti 9.2 kohaselt võis tööandja maksta lisatasu. Kostja märgib, et ta ei nõustu hageja väitega, et hagejale maksti lisatasu töötamise eest erilistes töötingimustes. Kuni detsembrini 2013. a arvestati hagejale tõepoolest töötasu koefitsiendiga 1,3 seoses töötamisega Viru Vanglas, kuid alates jaanuarist 2014. a muutsid pooled töölepingut ning koefitsienti enam ei kohaldatud. Kuna hageja õigusaktides sätestatud korras töölepingu olulise tingimuse muudatust ei vaidlustanud, tähendab see kostja arvates hageja nõustumist töötasu arvestamise aluste muutumisega. Vanglaõppe rahastamine toimub faktiliselt Haridus- ja Teadusministeeriumiga iga-aastaselt sõlmitava riigieelarveliste toetuste kasutamise lepingu alusel riigieelarvest kalendriaastate kaupa. Toetuste kasutamise lepingud sõlmiti igal aastal jooksva aasta märtsikuus, leping 2015. a kohta sõlmiti 23. märtsil 2015. a Igal aastal ajavahemikul jaanuar kuni märts puudus info selle kohta, millises ulatuses rahalisi vahendeid eraldatakse. Kuni märtsini 2015. a maksti hagejale lisatasu 30% põhipalgast. Kostja arvates ei anna asjaolu, et kostja maksis hagejale teatud perioodil lisaks töölepingus kokku lepitud töötasule veel lisatasu, hagejale alust nõuda lisatasu maksmist. Kostja on kogu töösuhte kestuse jooksul täitnud kohaselt töötasu maksmise kohustust. Kuna kostja poolt ei ole kehtestatud lisatasu määramise alust ja suurust reguleerivat korda, puudub hagejal mistahes alus nõuda lisatasu maksmist. Lisatasu maksmine oli pooltevahelises töösuhtes kostja õigus ja rahaliste vahendite olemasolul kostja seda õigust ka realiseeris. Kohtuistungil 18.11.2015. a hageja selgitas, et kui ta tööle asus, siis talle selgitati, et kuna töö vanglas on teistsugune, kui töö tavakoolis, siis makstakse ka kõrgemat palka
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja asus kostja juures tööle alates 14.01.2014 õpetajana Viru Vanglas. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejale maksti alates tööle asumisest so 14.01.2014. a kuni märtsikuuni 2015. a (kaasa arvatud) lisaks hageja ametijärgule vastava töötasu alammäärale 30% lisatasu. Aprillist 2015. a lisatasu enam ei makstud, kuigi töötaja täitis tööülesandeid endises mahus.
Jõhvi Gümnaasiumi direktori 25.09.2014. a käskkirja nr 4-4.1/51 (tl 92), mille kohaselt Jõhvi Gümnaasiumi põhimääruse § 22 lg 1 juhindudes makstakse Viru Vanglas õppetööd läbiviivatele töötajatele lisatasu 30% kuupalgast alates septembrist 2014. a kuni märtsini 2015. a., hagejale tutvustatud ei ole. Poolte vahel 01.09.2014. a sõlmitud töölepingu nr 81-2014 (tl 62-67) punkti 9.1 kohaselt maksab tööandja töötajale tasu 419,05 eurot kuus ning punktist 9.2 tulenevalt võib tööandja maksta töötajale lisatasu. Poolte vahel 02.01.2015. a sõlmitud töölepingu nr 81-2015 (tl 687367) punkti 9.1 kohaselt maksab tööandja töötajale tasu 471,43 eurot kuus ning punktist 9.2 tulenevalt võib tööandja maksta töötajale lisatasu. Poolte vahel on vaidlus selles, kas tööandjal oli kohustus ka alates 2015. a märtsist maksta 30% lisatasu või oli see tööandja õigus. Töölepinguseaduse (TLS) § 28 lg 1 sätestab tööandja lojaalsuskohustuse töötaja suhtes. Sarnaselt töötajaga peab ka tööandja täitma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Lojaalsuskohustus on sisustatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 ja § 76 lg 1 ja 2 ehk kohustused tuleb täita vastavalt lepingule ja seadustele, lähtudes heast usust ja mõistlikkuse põhimõttest võttes arvesse tavasid ja praktikat. Vastavalt TLS § 28 lg 2 p 2 on tööandja muuhulgas kohustatud maksma töötajale töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töötasu on TLS § 5 lg 1 p 5 tulenevalt töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud. Kui kuni 01.07.2009. a kehtinud palgaseaduse (PalS) alusel maksti töötajale töö tegemise eest palka, mis jagunes põhipalgaks ja lisatasudeks, preemiateks jm juurdemakseteks, siis TLS ei näe ette töötasu erinevaid liike ega määratle nende sisu. Töölepingulises kui eraõigusliku suhtes on pooled vabad otsustamaks, millistest osadest töötasu koosneb ning millise arvestusliku mehhanismi kaudu kujuneb töötasu ja selle võimalikud osad. TLS § 29 lg 1 kohaselt eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku. Kokkuleppe puudumisel loetakse TLS § 29 lg 2 kohaselt töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Töölepingu tingimusi (sh töötasu suurust) saab muuta üksnes poolte kokkuleppel
Hagejale on makstud lisatasu alates 14.01.2014. a. Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul ei ole töötaja täitnud 30% lisatasu saamiseks täiendavaid tööülesandeid. Hageja täitis oma tavapäraseid töölepingust tulenevaid kohustusi ja tööandja maksis talle iga kuu 30% lisatasu. Kohus märgib, et õppetöö teostamine vanglas on võrreldes õppetööga tavakoolis, töötamine eritingimustes, mistõttu on põhjendatud ka erinev (kõrgem) töötasu. Eeltoodut kinnitab ka kostja käitumine - alates hageja tööle asumisest kuni 2015. a märtsikuuni, olenemata mitmete (määramata ajaks sõlmitud) töölepingute sõnastusele maksti hagejale igakuiselt 30% (kindlas ulatuses) lisatasu. Kuigi tööandja ei ole kehtestanud lisatasu määramise alust ja suurust reguleerivat korda, ometi on lisatasu jätkuvalt kindlas suuruses igakuiselt makstud, millest tulenevalt järeldub, et ka tööandja ise on käsitlenud seda töötaja töötasu osana. Tulenevalt eeltoodust, kuna lisatasu maksti üle ühe aasta igakuiselt ja kindlas ulatuses, on kohus seisukohal, et lisatasu maksmine oli muutunud palgakorralduse osaks ning reeglid (põhipalk +
30% töötamise eest eritingimustes) töölepingu osaks, mille muutmine on võimalik vaid poolte kokkuleppel. Vanglaõppe rahastamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumiga iga-aastase riigieelarveliste toetuste kasutamise lepingu alusel. Kohus märgib, et ka eelarveliste vahendite vähendamine iseenesest ei õigusta aastate vältel tasutud töötasu osa tasumise ühepoolset lõpetamist. Tööandjal olnuks võimalus kaaluda ka nt töötajate arvu vähendamist jättes töötavatele pedagoogidele muutmata tasu, milles tööle asumisel kokkulepitud ja mille saamiseks oli töötajatel õigustatud ootus. Hea usu põhimõtte vastane on tööandja ühepoolne tegutsemine töötajaid eelnevalt tegelike asjaoludega kurssi viimata ja selgitusi andmata. Kohus on seisukohal, et eritingimustes töötamise eest aastate vältel ja igakuiselt tasutud 30% oli hageja töötasu osa, mille ühepoolne muutmine (tasumata jätmine) vastuolus TLS § 12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 30% tasumine oli tööandja kohustus, mitte õigus ning kostja jättis põhjendamatult hagejale mais ja juunis 2015. a lisatasu. Seetõttu on vähem arvestatud ka koondamishüvitist ja kasutamata jäänud puhkuse kompensatsiooni. Hageja nõue on põhjendatud. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras 270 eurolt alates 30.05.2015. a ja 150 eurolt alates 14.06.2015. a. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus seoses hagi rahuldamisega menetluskulud kostja kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.