Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.12.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-55032
Tsiviilasi
AS Narva Auto hagi Formag Agency OÜ vastu võla ja viiviste saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.06.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3772 eurot 59 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Narva Auto apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): AS Narva Auto (registrikood 10128184), lepinguline esindaja Igor Sumarok Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Formag Agency OÜ (registrikood 11327299), lepinguline esindaja Andrei Petrov (isikukood 37605200311)
Istungi toimumise aeg
02.11.2015
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 22.06.2015 otsuse resolutsioon jätta muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
Jätta rahuldamata kostja poolt 08.11.2015 esitatud taotlus 02.11.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja, AS Narva Auto kanda.
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-12-55032
5.Rahuldada kostja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
6.Mõista AS-ilt Narva Auto kostja Formag Agency OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Narva Auto (hageja) esitas 21.12.2012 Harju Maakohtule hagi Formag Agency OÜ (kostja) vastu põhivõla 3456,10 euro ja seisuga 20.12.2012 sissenõutavaks muutnud viivise 38,97 euro ja lisanduva viivise saamiseks. 23.03.2015 täpsustas hageja viivisenõuet, paludes mõista kostjalt välja 23.03.2015 seisuga viivis 427,42 eurot ja edasi viivis protsendina põhinõudelt 5% aastas kuni põhinõude kohase täitmiseni.
2.Pooled sõlmisid 14.09.2012 veotellimuse nr 2807 ning 15.10.2012 veotellimuse nr 2844. Lepingute järgi võttis hageja endale kohustuse vedada kostja jaoks kaupu Saksamaalt Venemaale ning osutada kaupade tollivormistuse teenuseid. Kostja kohustus selle eest maksma kindlaksmääratud tasu. Osutatud teenuste eest esitas hageja kostjale 08.10.2012 arve nr 1229 summas 4250 eurot ning 01.11.2012 arve nr 1353 summas 4600 eurot. Kostjal on tasutud arve nr 1229 täielikult, kuid arvest nr 1353 tasus kostja 30.10.2012 vaid 1143,90 eurot. Tasumata on 3456,10 eurot. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 27 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda viivist 5% aastas.
3.Kauba vedamise ajal varastati hageja veokist kostjale kuuluvat kaupa. Sellegipoolest pole hageja nõus kostja tasaarvestuse avaldusega. Hageja tegi endast oleneva, et vältida vargust. Hageja veok peatus parkimisplatsil, sest kahe liiklusõnnetuse tõttu oli sõiduaja normi täitmiseni jäänud alles 1 tund. Autojuht peatus tavapärases parklas, kus peatuvad kõik veoautojuhid. Tegu oli tasulise valvega parklaga, mis oli varustatud turvakaameratega.
4.Kostja pole avaldanud saatelehes kauba maksumust, mis ületab CMR art 23 p-s 3 näidatud piiri ega määranud kindlaks kohaletoimetamise erihuvi kauba kaotsimineku
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-12-55032 korral. Seega pole kostjal õigus saada kahju hüvitamist suuremas summas kui näeb ette CMR art 23 p 3. Tõendatud pole, et kaup läks kaotsi vedaja raske hooletuse tõttu, mistõttu CMR art 29 ei kohaldu. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Ööl vastu 20.09.2012, kui hageja teostas reisi kostja tellimuse alusel CMR nr 9121 järgi, varastati osa kaubast Leedus Kėdainiai linnas ühes parklas. Autojuht avastas vargad kell 3.30, kes sündmuskohalt põgenesid. Ta kutsus kohale politsei, kes fikseeris, et haagise kate oli katki lõigatud ja puudus 3-4 karpi veost. Politsei väljastas autojuhile juhtumi kohta protokolli. Arvete kohaselt oli varastatud kauba hinnaks 3456,10 eurot, brutokaal 53,8 kg.
6.Kostja arutas juhtumit vedaja esindaja ND-ga, kes kinnitas kostjale, et hageja tunnistab oma vastutust juhtumi ees ja on valmis hüvitama kaubasaaja kulud täies ulatuses. ND palus kostjal väljastada vedajale arve 3456,10 eurot ja vormistada pretensioon, mida kostja tegi. Kostja tasaarvestas oma kahjunõude hageja arvest nr 1353 tuleneva nõudega.
7.Hageja pole välja toonud, mis kõrgendatud hoolsust ta rakendas kahju ärahoidmiseks. Vargus toimus tankla juures. Mingit mõjuvat põhjust seal peatuda kaugsõidu autojuhil polnud. Hageja jättis veoki valveta parklasse. Hageja raske hooletus seisneb selles, et ta ei planeerinud marsruuti. Kostja erihuvi on deklareeritud saatedokumendis 022SH. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus tegi 22.06.2015 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.
9.Maakohus tuvastas, et 20.09.2012 varastati hageja veoki haagisest 40 jalatsipaari kogumaksumusega 3456,10 eurot (I kd lk 27, 30, 85-89). Kostja esitas 04.10.2012 avalduse hageja nõude tasaarvestamiseks kahju hüvitamise nõudega summas 3456,10 eurot (I kd lk 91; lk 93- tõlge I kd lk 137; lk 94- tõlge I kd lk 138). Maakohus märkis, et pooled vaidlevad hageja viivisenõude ja selle üle, kas hageja nõue kostja vastu lõppes kostja tasaarvestuse avalduse esitamisega. Täpsemalt selle üle, millises ulatuses on hageja kohustatud hüvitama kauba puudujäägi, kas CMR artikli 23 p 3 kohaselt, arvestades kauba brutokaalu, või artikli 29 kohaselt, mis välistab vedaja vastutuse piirangu.
10.Vedaja vastutus ei sõltu vedaja süüst. Pigem on CMR-s sätestatud vedaja vastutus lähedane riskivastutusele, sest vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2 alusel vastutusest vaid juhul, kui tõendab, et rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud, mitte üksnes tavapärast hoolsust. Seetõttu vabaneb vedaja vastutusest vaid juhul, kui kahju tekkis erilistel asjaoludel, mida vedaja ei oleks suutnud ära hoida ka kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel. Maakohus leidis, et käesolevas vaidluses pole hageja esile toonud asjaolusid, mis tingiksid CMR art 17 lg 2 kohaldamise. Kauba rööv ei ole iseenesest selline asjaolu, mis vabastaks vedaja igal juhul vastutusest CMR art 17 lg 2 järgi.
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-12-55032
11.Maakohtu hinnangul leidis asjas tõendust, et hagejal oli võimalik veoautot parkida turvalisemas kohas st hageja ei ole tõendanud, et käitus kompetentse professionaalse vedajana. Leedu Vabariigi, Kaunase maakonna politsei peakomissariaadi tõendi kohaselt seisis hageja sõiduk valveta parklas. Tegemist oli tanklaga. Tankla sissesõidukeelumärgi taha on paigutatud silt parkla (III kd lk 16, II kd lk 64, 69), kuid liiklusmärk "Parkimine" tanklas puudub. Tegemist oli sertifitseerimata parklaga. Lähima valveparklani oli 13 minutit (III kd lk 11-13), mis oleks jäänud ka autojuhi lubatud sõiduaja piiresse. Rahvusvahelise Autovedajate Assotsiatsiooni liikmena ja professionaalse vedajana oleks hageja pidanud olema teadlik valvega parklatest ning planeerima oma teekonna nii, et parkimiskohad oleksid olnud piisavalt turvalised ja arvestama nii turvalisusega kui ka autojuhi lubatud sõiduajaga juba veo korraldamisel s.o enne veo alustamist. Seega oli hageja raskelt hooletu juba veo teekonna planeerimisel. Hageja ei ole CMR art 18 lg 1 järgi tõendanud, et ta rakendas kõrgendatud hoolsust röövi ärahoidmiseks.
12.Maakohtu hinnangul leidis tuvastamist asjaolu, et hageja oli raskelt hooletu. Seetõttu ei hinnanud maakohus kostja hüvitise suuruse piiramise vajadust tulenevalt CMR art 23 lõikest 3. CMR art 29 kohaselt kuulub hüvitamisele kogu tekitatud kahju.
13.Maakohus tuvastas, et kostjal on hageja vastu 3456,10 euro suurune kahjunõue. Vaidlust pole selles, et kostja kohustus tasuma lepingu järgi hagejale veotasu 3456,10 eurot ja et see summa on tasumata. Seega on hagejal kostja vastu 3456,10 euro suurune veotasu nõue, mille kostja on tasaarvestanud. Pooltel on seega tasaarvestatavad nõuded, mis on tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses lõppenud. Apellatsioonkaebus
14.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja hagi rahuldada.
15.Maakohtu otsuse põhjendused pole hageja hinnangul rajatud menetluse raames uuritud tõenditele. Samuti pole maakohus arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2014 otsuses väljendatud seisukohtadega. Maakohus hindas valesti hageja poolt esitatud tõendeid. Hageja hinnangul on ta tõendanud, et hageja poolt valitud parkimiskoht oli turvaline ja hageja käitumist ei saa hinnata raskelt hooletuks. Parklat kasutatakse teiste veoautode parkimiseks. Hageja autojuht on peatunud samas kohas mitmekordselt pika perioodi jooksul. Hageja autojuhi ja teiste autojuhtide kogemustest on tehtud järeldus, et parkimiskoht on turvaline. Antud asjaolu on tõendatud hageja poolt esitatud fotomaterjalidega ja tunnistaja ütlusega. Kohus pole hageja tõendeid analüüsinud.
16.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et tuvastatud on kostja nõue hageja vastu summas 3456,10 eurot. Kohtutoimikus asuvad dokumendid tõendavad, et kaotsi läinud kauba maksumuseks on kokku 1084,55 eurot.
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-12-55032
17.Kostja pole avaldanud ega näidanud 25.09.2012 saatekirjas kauba maksumust, mis ületab CMR artikli 23 p-s 3 näidatud piiri ega määranud kindlaks kohaletoimetamise erihuvi kauba kaotsimineku korral. Seetõttu pole kostjal õigust saada kahjuhüvitist suuremas summas. Vastustaja seisukoht
18.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
20.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 järgi tuleb otsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
21.Osaliselt maakohtu otsus nimetatud nõuetele ei vasta. Lahendis märgitu kohaselt on kohus tuvastanud, et kostjal on hageja vastu 3456,10 euro suurune kahjunõue. Samas ei nähtu otsuse põhjendustest, millistele tõenditele kohtu taoline järeldus rajaneb. Hageja ei ole vargusega kostjale tekitatud kahju suurust kui asjaolu menetluses omaks võtnud (TsMS § 231 lg 2) ning omaksvõttu ei saa kolleegiumi hinnangul hageja poolt avaldatu põhjal ka eeldada (TsMS § 231 lg 4). Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ei saa arvestada hageja poolt esitatud fotomaterjalidega ja tunnistaja ütlusega. Ringkonnakohtul on võimalik maakohtu osundatud vead apellatsioonimenetluses kõrvaldada, täiendades maakohtu otsust järgmiste põhjendustega.
22.CMR art 23 p-st 1 tuleneb, et kui vedaja on vastavalt konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. Sama artikli 2. punkti järgi määratakse kauba maksumus kindlaks börsi koteeringu alusel või kui see puudub, siis kehtiva turuhinna alusel, või mõlema puudumise korral sama liiki ja kvaliteediga kauba tavalise maksumuse alusel. Kostjal tekkinud kahju suurus tuleb praegusel juhul kindlaks määrata veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel, milleks tuleb lugeda turuhinda.
23.Kaotsiläinud kauba turuhind on kolleegiumi hinnangul tõendatud kostja poolt 04.02.2013 vastusele lisatud kaubaarvetelt (I kd, tl 85-89) nähtuvate hindadega (arvete tõlked, II kd, tl 25-33). Kauba puudujääk on fikseeritud veo sihtpunktis (Moskvas)
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-12-55032 koostatud aktis, millele on alla kirjutanud kaubasaaja esindaja, lao esindaja ning vedu teostanud auto juht (I kd, tl 30, tõlge tl 141). Kaubamärki Peter Kaiser kandva kaotsiläinud kauba ühikuhind oli 13.09.2012 arve nr 27396 järgi 59,60 eurot, kaupa läks kaduma üks ühik, kokku seega 59,60 euro eest. Kaubamärki Hŏgl kandva kaotsiläinud kauba ühikuhind oli 17.09.2012 arve nr 26578 järgi 63,80 eurot, kaupa läks kaduma neli ühikut, kokku seega 255,20 (4*63,8) euro eest. Kaubamärki Kennel & Schmenger kandvate kaotsiläinud kaupade ühikuhind oli 13.09.2012 arve nr 1446424 järgi 135,90 eurot ning arve nr 1446429 järgi 117,9 eurot, seda kaupa läks kaduma vastavalt kuus ühikut ja 13 ühikut, kokku seega 815,40 (6*135,9) euro ning 1532,70 (13*117,9) euro eest. Kaubamärki Sioux kandva kaotsiläinud kauba ühikuhind oli 17.09.2012 arve nr 4437377 kohaselt 53,3 eurot, kaupa läks kaduma 16 ühikut, seega kokku 852,80 (16*53,3) euro eest. Kaubaarvete põhjal moodustab kaotsi läinud kaupade maksumus 3515,70 eurot. Kauba müüja EXTRAWOOD LLP oli ostjaga kokku leppinud kaupade saatmises autotranspordiga tingimusel CPT (Carriage Paid To) ("Incoterms 2002") Moskva. Seega pidi kaupade üleandmine toimuma Moskvas ning EXTRAWOOD LLP oli vastutav kaupade veo ees. Nimetatud tarnetingimuste üle ei ole pooled menetluses vaielnud ning seda tõendavad ka asja materjalide hulgas olevad lepingud nr EX 10-12 (II kd, tl 37-41, tõlge tl 51-53) ja nr EX10-11 (II kd, tl 46-50, tõlge tl 42-45). Kostja väidete järgi on kauba saatja EXTRAWOOD LLP jätnud kostjale seoses kauba kaotsimnekuga tellitud veo eest tasumata siiski üksnes 3456,10 eurot ning loovutanud vastavas osas kahjunõude kostjale (tõenditest nähtuvalt on loovutatud nõue suurem, 3515,70 eurot (I kd, tl 98, tõlge tl 140)). EXTRAWOOD LLP poolt tellitud veo algne maksumus on kajastatud 14.09.2012 veotellimuses (I kd, tl 124, tõlge lk 123).
24.Hageja hinnangul ei kajasta ülalviidatud kaubaarved kauba maksumust (ega ka turuhinda). Hageja arvates tuleks aluseks võtta EXTRAWOOD LLP poolt 25.09.2012 väljastatud arve nr 022SH (II kd, tl 157-184), mille põhjal võiks kaotsiläinud kauba maksumuseks olla 1084,55 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei ole siiski veenvad hageja väited, et 25.09.2012 arve nr 022SH kajastab kaotsiläinud kauba maksumust selle veoks vastuvõtmise kohas ja ajal. Pigem on usutavad kostja väited, et kõnealune arve on koostatud üksnes tollivormistuse eesmärkidel ning ei kajasta kaupade turuhinda. Kostja on esitanud menetluses ka sellesisulise EXTRAWOOD LLP poolse kirjaliku kinnituse (III kd, tl 22, tõlge tl 21). Lisaks nähtub asja materjalidest, et kohtumenetlusele eelnenud suhtluses hageja kostjal tekkinud kahju suurust 3456,10 eurot iseenesest kahtluse alla seadnud ei ole, küll on erimeelsused olnud hüvitamise kohustuses (I kd, tl 90-92). Ka seetõttu tunduvad menetluses kauba maksumuse osas esitatud vastuväited otsitutena.
25.Hageja hinnangul kinnitavad tunnistaja SV ütlused ja hageja esitatud fotomaterjal, et tema vaidlusalune parkimiskoht oli turvaline. Selline järeldus on hageja arvates võimalik teha asjaoludest, et parklat on pikaajaliselt kasutatud teiste veoautode parkimiseks ning hageja autojuht on peatanud samas kohas mitmekordselt pika perioodi jooksul. Kolleegium leiab, et nimetatud asjaolust, nagu oleksid hageja
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-12-55032 autojuhid sama parklat juba pikemat aega autode parkimiseks kasutanud, ei saa järeldada, et hageja on järginud kaupade vedamisel temalt nõutavat kõrgendatud hoolsust. Seega ei olnud SV ütlused vastavas aspektis asjakohased. Hageja esitatud fotomaterjalist nähtub, et kaubaveoautod vaidlusaluses parklas peatuvad. Samas ei võimalda fotomaterjal teha järeldusi, et parklat kasutatakse pikemaajaliseks peatumiseks, sh öiseks parkimiseks. Võimalik, et peatutud on üksnes lühiajaliselt, tankimiseks, einestamiseks vms.
26.Muus osas järgib kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lõikest 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Apellatsioonkaebuse eelpool käsitlemata väited kordavad hageja poolt varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuna vaidlustatud otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka neid apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, ei pea kolleegium vajalikuks neile veelkord vastata. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata tõendeid maakohtust erinevalt või anda menetluses tuvastatud asjaoludele teistsugust õiguslikku hinnangut. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu poolt käesolevas asjas 22.04.2014 tehtud otsuses sisalduvad juhiseid on maakohus asja uuel läbivaatamisel järginud.
27.Kuivõrd maakohus tuvastas, et hageja oli raskelt hooletu, kuulub CMR art 29 kohaselt hüvitamisele kogu tekitatud, ning kohtul puudus vajadus hinnata, kas kostja hüvitise suurust peaks tulenevalt CMR art 23 lõikest 3 piirama. Ka ringkonnakohus ei pea seetõttu vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuses esitatud väiteid selle kohta, et kostja pole avaldanud ega näidanud 25.09.2012 saatekirjas CMR artikli 23 p-s 3 nimetatud piiri ületavat kauba maksumust ega määranud kindlaks kohaletoimetamise erihuvi kauba kaotsimineku korral.
28.Kostja on esitanud 08.11.2015 TsMS § 53 lg-le 2 tuginedes taotluse ringkonnakohtu 02.11.2015 istungi protokolli parandamiseks. Hageja taotluse osas omapoolset seisukohta esitanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul vastab protokoll TsMS § 50 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Ringkonnakohus osundab, et sama lõike 8. punktist tulenevalt ei olnud vaja protokolli märkida kostja vastuväidete sisu, mis on kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kooskõlas TsMS § 53 lg 4 teise lausega lisatakse kostja protokolli parandamise taotluses esitatud vastuväited protokollile.
29.Ringkonnakohus lõpetas 02.11.2015 kohtuistungil asja arutamise. Kostja on esitanud 05.11.2015 ringkonnakohtule täiendava selgituse. Kohus jätab nimetatud selgituse asja lahendamisel tähelepanuta, kuna menetlusseadustik ei võimalda menetlusosaliste poolt täiendavate seisukohade esitamist pärast asja arutamise lõpetamist.
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-12-55032 Menetluskulude jaotus
30.Kuna kohus apellatsioonkaebust ei rahulda, tuleb jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
32.Kostja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid kokku 350 eurot (käibemaksu esindaja teenustelt arvestatud ei ole). Esindaja tunnitasu suuruseks on arvestustest nähtuvalt 50 eurot. Õigusabiteenus apellatsioonimenetluses on seisnenud apellatsioonkaebusega tutvumises ja kirjaliku vastuse koostamises apellatsioonkaebusele (4 tundi), kohtuistungiks ettevalmistamises (1 tund), istungil osalemises (1 tund) ning hageja menetluskulude osas seisukoha esitamises (1 tund). Kostja kinnituste kohaselt on kõik menetluskulud kantud seoses käesolevas tsiviilasjas toimuva kohtumenetlusega. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole kostja menetluskulud piisaval määral põhjendatud, vajalikud ega tõendatud. Hageja palub hüvitatavad menetluskulud välja mõista põhjendatud ja vajalikus suuruses.
33.TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kostja esindaja poolt hageja menetluskulude osas seisukoha esitamisega seotud kulusid saab põhjendatuks ja vajalikuks lugeda üksnes osaliselt – 0,5 tunni ulatuses. Olulise osa kõnealuse menetlusdokumendi mahust moodustavad õigusnormide refereeringud, mille tegemisele ei kulu professionaalsel õigusnõustajal eelduslikult märkimisväärselt aega. Samuti on seisukohas esitatud mh vastuväiteid hageja poolt maakohtus kantud kulude osas. Taolistele väidetele tuginemine vastaspoole apellatsioonimenetluse kulude kohta esitatud seisukohas polnud vajalik.
34.Muus osas on kostja esindaja poolt õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutele kulunud aeg esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja on pidanud kostja menetluskulude suurust üldiselt põhjendamatuks ja ülepaisutatuks, kuid pole ühegi konkreetse toimingu osas ega kostja esindaja tunnitasu osas oma vastuväiteid konkretiseerinud. Ülalmärgitut arvestades, rahuldab kolleegium kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab kostjalt välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kogusummas 325 eurot (6,5*50).
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-12-55032
35.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.