3.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta TS kanda.
4.Apellatsiooniastmes kantud H OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada.
5.Välja mõista TS-lt H OÜ kasuks menetluskulud 781,25 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks
1(10)
tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.12.06.2014 esitas TS (hageja) maakohtule H OÜ (kostja) vastu hagi (täiendatud 12.08.2014 ja 24.03.2015), milles palus tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu tühisuse.
2.Pooled sõlmisid 17.06.2013 töölepingu, mille alusel hageja asus tööle vahetuse vanemana. 29.05.2014 sai hageja kostjalt töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Kostja põhjendas ülesütlemist hageja töökohustuste rikkumisega, hoolimata kostja hoiatusest. Hageja ei rikkunud töökohustusi ega eiranud kostja korraldusi. Kostja 07.12.2013 ja 17.04.2014 kirjalikud hoiatused olid põhjendamatud. Kostja ei ole kirjeldanud, milles väidetavalt 04.05.2014, 09.05.2014 ja 11.05.2014 toimunud mitmed intsidendid seisnesid, kuidas hageja lahendas mängulauas tekkinud olukorrad, miks kostja arvab, et hageja lahendas olukorrad valesti ning kuidas oleks hageja kostja arvates pidanud olukorrad lahendama. Kostja ei ole viidanud mängulaua reeglite konkreetsetele punktidele, millega hageja tegevus oli vastuolus.
3.Hageja on 02.12.2013 seletuskirjas selgitanud, et 29.03.2014 Blackjacki reeglite rikkumine oli tingitud tehnilistest probleemidest musta kaardi skaneerimisega. Kostja ei täitnud kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning ei saa eeldada, et hageja oleks 25.03.2014 maganud kauem kui 10% tööajast. Hageja ei saanud MŽ-lt korraldusi vahetusevanemate koosoleku protokollimiseks ja diiler MŠ informeerimiseks tööaja muudatustest. Hageja ei pannud ruleti ketast vales suunas pöörlema. Väidetavad rikkumised ei ole tõendatud. Hageja on 22.05.2014 seletuskirjas viidanud, et PM Manual (p 2.2.9.4) nõuab juhul, kui diiler pillas kaardid lauale, kaartide segamist ja seejärel mängu jätkamist. Hageja ei õõnestanud mängijate usaldust kostja teenuse vastu, vead on kasiino töös tekkivad tavapärased probleemid. Töölepingu ülesütlemine oli vastuolus mõistlikkuse põhimõttega. Antud põhjustel töölepingu ülesütlemine kasiino töötajaga on vastuolus kasiinode tava ja praktikaga. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2(10)
5.Töölepingu p 1.4 kohaselt oli hageja tööülesanneteks teostada järelevalvet Live Diilerite üle ja ametijuhendi p 3 kohaselt tagada vahetuse jooksul kasiino töökorraldus, vastutada mängulaua mängute nõuetekohase läbiviimise eest, lahendada esinevad vead ja probleemid efektiivselt, tagades mängijatele hea klienditeeninduse. 16.11.2013 ei ilmunud hageja tööle ja 02.12.2013 seletuskirjas tunnistas enda viga otsese ülemuse teavitamata jätmisel. 29.11.2013 lahendas hageja Blackjacki mängus tekkinud olukorra reeglite vastaselt, mida tunnistas 02.12.2013 seletuskirjas. 07.12.2013 esitas kostja hagejale kirjaliku hoiatuse seoses 29.11.2013 aset leidnud Blackjacki reeglite rikkumisega. 25.03.2014 jäi hageja töökohal magama, mida möönis 14.04.2014 seletuskirjas. 03.04.2014 ei täitnud hageja oma otsese ülemuse MŽ-lt korraldusi vahetusevanemate koosoleku protokollimiseks ja diiler MŠ informeerimiseks tööaja muudatustest. 17.04.2014 esitas kostja hagejale kirjaliku hoiatuse 25.03.2014 ja 03.04.2014 intsidentide kohta. 04.05.2014 ja 11.05.2014 pani hageja ruleti mängus ketta vales suunas pöörlema ning 22.05.2014 seletuskirjas möönis rikkumisi. 09.05.2014 jättis hageja vahetamata mängijale paljastatud kaardid ning 22.05.2014 seletuskirjas möönis oma käitumist. Töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus 18.05.2015 otsusega jättis hagi rahuldamata, jättis menetluskulud hageja kanda, rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2625 eurot ja otsustas, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 17.06.2013 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures tööle vahetuse vanemana (kd I tl 6) ning kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 29.05.2014 (kd I tl 14).
8.Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei ilmunud 16.11.2013 tööle, jättes sellest oma ülemust teavitamata. Märgitud rikkumine ei ole asja lahendamisel tähtis. Hageja teavitas ka tööandjat võimatusest tööle tulla.
9.Kostja heidab hagejale ette, et hageja lahendas 29.11.2013 valesti Blackjacki mängus tekkinud olukorra seoses musta kaardiga (kd I tl 46, tk 174–175). Kui mängus ilmneb must kaart, tuleb vahetuse vanemal kindlaks teha, kas laual olev must kaart pärineb käimaolevast mängust või lõpetatud mängust. Hageja otsustas kaardid vahetada, kuigi must kaart pärines olemasolevast mängust (kd I tl 61–62). Hageja tunnistas, et ta ei käitunud tekkinud olukorras õigesti. Asjaolu, et hageja väitel oli probleem tingitud tehnilisest veast, ei vabasta hagejat kohustusest lahendada tekkinud probleem juhendis sätestatud korra järgi. Kostja koostas hagejale 29.11.2013 rikkumise kohta 07.12.2013 hoiatuse (kd I tl 63), mille hageja allkirjastas. Hageja ei ole hoiatuses märgitud rikkumisele vastu vaielnud ega märkinud hoiatusele, et ta keeldub hoiatusele allkirjastamast, kuna ei ole talle etteheidetavat rikkumist toime pannud. 29.11.2013 rikkumine on tõendatud hageja seletuskirjaga ja kostja poolt hagejale tehtud hoiatusega.
10.Kostja heidab hagejale ette, et hageja jäi 25.03.2014 oma töökohal magama. Vahejuhtumi kohta esitas hageja 14.04.2014 seletuskirja (kd I tl 64–65), milles
3(10)
kinnitas, et jäi töökohal magama. Kostja tegi hagejale 25.03.2014 toimunuga seoses hoiatuse 17.04.2014 (kd I tl 66). Hageja ülesandeks oli vahetuse jooksul kasiino töökorralduse tagamine (ametijuhendi p 3.1, kd I tl 12), diilerite/krupjeede tegevuse jälgimine läbi video ja valvekaamera (ametijuhendi p 3.7, kd I tl 12) ja stuudio jälgimine (ametijuhendi p 3.9, kd I tl 12). Töökohal magama jäämist saab pidada töökohustuse rikkumiseks, kuna tähelepanelikkus ja kasiinos toimuva jälgimine on hageja kui vahetuse vanema töös oluline, mida kinnitavad ka eeltoodud ametijuhendis sätestatud hageja kohustused. Hageja ei ole 14.04.2014 seletuskirjas rikkumisele vastu vaielnud ega väitnud, et tema jäi magama, kuna kostja ei võimaldanud puhkepausi. Hageja ei ole rikkumisele ka 17.04.2014 hoiatuses vastu vaielnud. Hageja ei ole väitnud, et temal ei olnud võimalik puhkepause kasutada. 25.03.2014 rikkumine on tõendatud hageja 14.04.2014 seletuskirjaga ja 17.04.2014 hoiatusega.
11.Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei täitnud 03.04.2014 oma otsese ülemuse (operatsioonide juhi) MŽ korraldusi vahetusevanemate koosoleku protokollimiseks ning diiler MŠ informeerimiseks tema tööaja muudatusest. MŽ seletuskirjast nähtuvalt (kd I tl 146) andis tema kui hageja otsene ülemus hagejale korralduse koostada vahetuse vanemate koosoleku protokoll ja informeerida MŠ-it tema järgmise tööpäeva tööaja muudatustest. Hageja ei ole operatsioonide juhi MŽ korraldusi täitnud. Seega on eeltooduga tõendatud, et hageja ei täitnud oma vahetu ülemuse korraldust, kuigi see oli tema tööülesandeks tulenevalt töölepingu p-st 1.4 ja ametijuhendi p-st 3.12. Hageja poolt 25.03.2014 ja 03.04.2014 rikkumiste toimepanemist kinnitab ka kostja poolt hagejale 17.04.2014 tehtud hoiatus (kd I tl 66), millele kirjutas hageja alla. Hageja ei ole hoiatuses märgitud rikkumisele vastu vaielnud ega keeldunud sellele allkirjastamast, nt tuues põhjuseks välja, et tema ei ole talle etteheidetavad rikkumised toime pannud. Hageja ei ole väitnud, et 29.08.2014 seletuskirja ei ole koostanud MŽ, mistõttu on lubatav isiku seletuse esitamine 03.04.2014 vahejuhtumi kohta dokumentaalse tõendina.
12.Kostja heidab hagejale ette, et 04.05.2014 ja 11.05.2014 leidsid aset vahejuhtumid, kus diiler tegi ruleti mängus „bad spinni“ ja kutsus mängulaua äärde hageja, kes lõpetas mängu ning pani seejärel ruleti ketta tööle vales suunas, rikkudes sellega kehtestatud reeglid. Hageja esitas toimunu kohta 22.05.2014 seletuskirja (kd I tl 125– 126), kus tunnistab, et keerutas ratast vales suunas. Vahetuse vanema ametijuhendist nähtuvalt pidi hagejal olema inglise keele oskus tööks vajalikul tasemel ning hageja pidi viima ennast kurssi tööd reguleerivate juhenditega ning neid korrektselt täitma. 04.05.2014 ja 11.05.2015 rikkumised on tõendatud hageja 22.05.2014 seletuskirjaga.
13.Kostja heidab hagejale ette, et 09.05.2015 toimus juhtum, kus diiler pillas kaardid maha ja kutsus mängulaua äärde hageja, kes rikkus kehtestatud reeglit, segades kaardid ära, kuid vastavalt juhendile oleks hageja pidanud tooma lauda uued kaardid (kd I tl 117, 124). Hageja esitas 22.05.2014 seletuskirja (lk 127–128), kus möönab, et võis eksida. Hageja seletuskirjast nähtuvalt pillas diiler neli kaarti lauale, kui ta neid lukustatavast karbist välja võttis ning üks kaart jäi avatuks (pildiga ülespoole) ja kaardivahetuse laual ei olnud valmissegatud kaarte. Tulenevalt juhendi p-st 7.1.5 pidi hageja tooma kaardivahetuse laualt uued kaardid, et asendada pillatud kaardid. 09.05.2014 rikkumise toimepanemine hageja poolt on tõendatud hageja seletuskirjaga ja juhendi p-ga 7.1.5 nende koosmõjus.
4(10)
14.Kostja on kahel korral teinud hagejale hoiatused töökohustuste rikkumiste kohta (kd I tl 63, 66). Mõlemas hoiatuses juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et rikkumiste kordumise korral on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Hageja ei ole hoiatustele vastu vaielnud. Ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja sai ülesütlemise põhjuseks olnud asjaoludest teada. Kostja on ülesütlemisavaldust piisavalt põhjendanud.
15.Esitades väite, et töölepingu ülesütlemine oli vastuolus mõistlikkuse põhimõttega, täiendas kostja oma õiguslikke väiteid, mida ei loeta hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 4 p 1 järgi. Hageja esitas iga rikkumiste kohta seletuskirja ja temale pidi olema arusaadav, millist rikkumist talle ette heidetakse ja milles rikkumine seisnes. Seega ei saa pidada ülesütlemist toimunuks vastuolus hea usu põhimõttega sellepärast, et kostja ei kirjutanud ülesütlemisavalduses lahti iga hagejale etteheidetava rikkumise sisu. Kostja andis hagejale võimaluse oma käitumist ja hoolsust parandada. Kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles siis, kui vaatamata hageja korduvatele hoiatamistele ning pärast 04.05.2014, 09.05.2014 ja 11.05.2014 intsidente sai selgeks, et hageja tööalane käitumine ei muutu. Tööandjalt ei saa nõuda, et tema peaks taluma töötaja pikaaegset kohustuste rikkumist. Seega ei saa väita, et töölepingu ülesütlemine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
16.Kostja võis öelda töölepingu erakorraliselt üles TLS § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaega järgimata. Hageja korduvad rikkumised tingisid selle, et kostja ei pidanud hagejaga töölepingu jätkamist enam võimalikuks, ja mõistlikult võttes ei saaks nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv.
17.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud summas 2937,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on seisukohal, et hageja kui töötaja vastutus tööandja ees on piiratud tulenevalt TLS §-st 72 jj ning neid piiranguid tuleks arvestada ka kostja õigusabikulude väljamõistmisel hagejalt, kuna ka õigusabikulude näol on sisuliselt tegemist kahju hüvitisega.
18.Kostja 27.04.2015 menetluskulude nimekirja ja 29.04.2015 täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi ajamahus kokku 26 tundi ja 35 minutit. Kostja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks saab pidada menetlustoiminguid mahus 21 tundi, mis arvestades kostja esindaja tunnihinda 125 eurot ilma käibemaksuta, teeb kokku 2625 eurot. TsMS regulatsiooni kõrval ei kohaldu TLS sätted vastaspoole õigusabikulude põhjendatuse hindamisel ja rahalise suuruse kindlaksmääramisel. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu tühisus või saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
20.Maakohus oleks pidanud TsMS § 33 lg 3 alusel jätma ingliskeelsed dokumentaalsed tõendid tähelepanuta. Maakohus pole viidanud tõendile, mille alusel tuvastas, et reeglite kohaselt tuleb vahetuse vanemal, kui mängus ilmneb must kaart, kindlaks teha, kas laual olev must kaart pärineb käimasolevast mängust või lõpetatud mängust, kuid hageja otsustas kaardid vahetada, kuigi must kaart pärines olemasolevast
5(10)
mängust. Toimikus puuduvad lubatud tõendid, millest oleks võimalik niisuguseid järeldusi teha. Maakohus on 02.12.2013 seletuskirja vääralt hinnanud. Hoiatuste allkirjastamine ei tähenda nõustumist nendes toodud väidetega.
21.Etteheide magama jäämise kohta 25.03.2014 on ebamõistlik. Maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja poolt 16.09.2014 esitatud väite kohta, et hageja võis enda korraldamisel ka puhkepausi võtta ja selle kasutamisel 3-4 minutit magada.
22.Maakohus on rikkunud TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 4, viidates asjaolule, et hageja kohustus täita operatsioonide juhi antud tööülesandeid tulenes töölepingu p-st 1.4 ja ametijuhendi p-st 3.12. Kostja ei ole sellele asjaolule tuginenud. Toimikus asuv ametijuhend ei ole allkirjastatud (kd I tl 12-13), toimikus puudub kirjalik ametijuhend (TLS § 5 lg 1 p 3). MŽ seletuskiri (kd I tl 146) ei ole lubatav tõend ning ei saa asendada tunnistaja ütlusi. Maakohus on märkinud vääralt, et hageja ei ole väitnud, et 29.08.2014 seletuskirja ei ole koostanud MŽ. Hageja märkis 16.09.2014, et ei ole võimalik kindlaks teha, kes on selle koostanud ja allkirjastanud.
23.Hageja ei tunnistanud 22.05.2014 seletuskirjas 04.05.2014 ja 11.05.2014 ruleti reeglite rikkumiste toimepanemist. Selliste rikkumiste kohta tõendid puuduvad.
24.Maakohus ei ole märkinud, miks ei ole nõustunud hageja 13.08.2014 väidetega olukorra kohta, kus diiler on pillanud kaardid lauale. Maakohus on hinnanud seletuskirja vääralt. Hageja ei ole tunnistanud, et oleks toime pannud 09.05.2014 rikkumist.
25.Maakohtu käsitlus kõigist rikkumistest üheskoos on ebaõige. Töölepingu ülesütlemiste aluseks ja hoiatuste tegemise aluseks olnud rikkumisi tuleb eristada. Maakohus on jätnud TLS § 88 lg 1 p 3 tähelapanuta ja hinnanud vääralt ülesütlemise vastavust TLS § 88 lg-tele 3 ja 4. Kostja ei ole ülesütlemist põhjendanud.
26.Maakohus ei võimaldanud hagejal tõendada 24.03.2015 esitatud asjaolusid, kuna jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotlused JM tunnistajana ülekuulamiseks ja hageja vande all ülekuulamiseks. Maakohus ei ole teinud vahet mõistlikkuse ja hea usu põhimõttel ning ei ole hinnanud ülesütlemise vastuolu mõistlikkuse põhimõttega. Maakohus on jätnud hindamata väidetavate rikkumiste raskuse. Selle kohta puuduvad tõendid. Maakohus on rikkunud TsMS § 348 lg 1 ja § 351 lg 1, keeldudes istungil vaidlusaluste asjaolude arutamisest.
27.Maakohus on kohaldanud alusetult TLS § 97 lg 3. Kostja ei ole esitanud ega tõendanud asjaolusid ja huve, mida arvestades ei võinud mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni.
28.Menetluskulude väljamõistmine summas 2625 eurot on ebaõige ka hagi rahuldamata jätmise korral. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja 07.05.2015 põhjendused. Maakohus oleks pidanud juhinduma ka TLS-st. Töölepingu p 3.1 kohaselt oli hageja töötasu 7,7 eurot tunnis, mistõttu pole võimalik kanda kostja õigusabikulusid ilma, et hageja toimetulek satuks raskustesse. Kostja menetluskulud on valdavas osas tingitud sellest, et kostja ütles töölepingu üles ülesütlemist põhjendamata. Kui kostja oleks ülesütlemist põhjendanud ülesütlemisavalduses, poleks olnud tarvis koostada enamikku menetlusdokumente, vaid oleks piisanud lühikesest vastusest hagile.
6(10)
Vastustaja seisukoht
29.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, ära kuulanud pooled ning tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
31.Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis TsMS § 654 lg 6 järgi ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei korda.
32.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Kolleegium märgib, et apellant on kaebuses vaidlustanud kõik maakohtu järeldused ja korranud maakohtu menetluses esitatud väiteid, millele on maakohus otsuses piisava põhjalikkusega vastanud.
33.Kolleegium leiab, et apellandi väited selle kohta, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud apellandile enne töölepingu lõpetamist tehtud hoiatuste kehtivuse, on ebaõige. Maakohus on hinnanud õigesti hagejale eelnevalt tehtud hoiatuste aluseks olevaid sündmusi. Hageja on ise seletuskirjades 29.11.2013 toimunu kohta, mille eest tehti hagejale 07.12.2013 kirjalik hoiatus, selgitanud, et ta ei käitunud vastavalt tööandja poolt kehtestatud reeglitele. Reegel, kuidas musta kaardi puhul käituda on dokumendis training manual reguleeritud jaotuses pealkirjaga „the black card“, millest on kohtule tõlge esitatud. 17.04.2014 hoiatuse aluseks oli 25.03.2014 töövahetuse ajal magama jäämine ja 03.04.2014 tööülesannete, milleks oli operatsioonide juhi MŽ korraldusel vahetusevanemate töökoosoleku protokolli koostamine ja diiler MŠ informeerimine järgmise tööpäeva tööaja muutustest, täitmata jätmine. Tööajal magamist on möönnud hageja oma 14.04.2014 seletuskirjas. Teise töökohustuse rikkumise kohta on koostatud 29.08.2014 seletuskiri kostja operatsioonide juhi MŽ poolt. Ebaõige on hageja väide, et tegemist on tsiviilkohtumenetluses lubamatu tõendiga. Tegemist on TsMS § 272 lg 1 järgi dokumentaalse tõendiga. Hageja ei ole tõendi sisu osas väitnud, et seal kajastatu oleks ebaõige, vaid on ainult selgitanud, et tõend ei ole lubatav ja seadnud kahtluse selle, kas tõendile allakirjutanud isik saab viis kuud varem toimunud sündmusi mäletada.
34.Maakohus ei ole rikkunud otsuse tegemisel TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 4. Kostja on vastuses hagile viidanud, et hageja ametikohustused tulenesid muuhulgas ka ametijuhendi p-st 3 (I kd lk 28). Seega ei saanud kohtu poolt ametijuhendile tuginemine tulla hagejale üllatusena. Hageja ei ole väitnud, et talle ei tutvustatud tööleasumisel ametijuhendit, nii et asjaolu, et toimikus olev dokument ei ole hagejale allkirja vastu teatavaks tehtud, ei ole asja lahendamisel määrav.
7(10)
35.Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, et ingliskeelsed dokumendid oleks pidanud jätma tähelepanuta, kuna neid ei olnud tervikuna tõlgitud. Kostja on kohtule esitanud kostja dokumendi training manual ja tõlke selle alajaotusest „the black card“ (must kaart, I kd lk 60) ja dokumendi nimetusega PM manual ja tõlke selle punktidest 7.1.4. ja 7.1.5 (I kd lk 124). Kostja on oma vastuväidetes tuginenud võõrkeelsetest dokumentidest ainult tõlgitud osale. TsMS § 33 lg 1 teise lause kohaselt, kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Arvestades esitatud dokumentide mahtu ja seda, et kostja tugines nendest dokumentidest ainult tõlgitud osadele, ei ole kolleegiumi arvates vajalik ja mõistlik teha kostjale kohustuseks nende dokumentide täielik tõlkimine. Kolleegium märgib, et hageja ei ole esile toonud, et ta ei valdaks inglise keelt. Kostja töökeeleks oli inglise keel ja hageja kohta on teada, et ta on varem töötanud kasiinos Inglismaal ning ametijuhendi järgi pidi ta valdama kõrgtasemel inglise keelt.
36.Apellant vaidlustas kaebuses maakohtu otsuse järelduse töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olevate rikkumiste tuvastamise osas, leides, et hageja ei ole rikkunud töölepingut ja kostja ei ole rikkumisi tõendanud. Kolleegium sellega ei nõustu. Ebaõige on hageja väide, et ta ei ole tunnistanud 04.05.2014 ja 11.05.2014 rikkumist 22.05.2014 seletuskirjas. Hageja on seletuskirjas selgitanud, et ta sai vahetusvanema juhendi (PM manual) p-st 7.1.4 ebaõigesti aru ja seetõttu käitus ebaõigesti. Arvestades, et hageja on kasiinoäris kogenud töötaja ja tema enda seletuse kohaselt on internetikasiinos reeglid samad kui tavalises kasiinos, siis juhul, kui hageja ei oleks aru saanud manuaalis toodust, oleks ta pidanud selle sisu tööandjalt täpsustama, liiatigi, kui arvestada seda, et „bad spin“ oli üks tavalisematest eksimustest (I kd lk 34), mille puhul vahetuse vanem pidi tegema uue keerutuse. 09.05.214 rikkumise osas on hageja seletuskirjas viidanud, et vahetuse vanema manuaal on ebaselge ja ta lähtus olukorra, kus diiler pillas 4 kaarti lauale, lahendamisel ekslikult vahetuse vanema juhendi p-st 2.2.9.4. Kolleegium nõustub maakohtuga, et olukord tuli lahendada p 7.1.5 järgi, mida ka hageja oma seletuskirjas möönis. Manuaali 7. peatükk, kus asub p 7.1.5, käsitleb üldisi eksimusi mängu läbiviimisel ja nende lahendusi. P 2.2.9.4 reguleerib tegevusi juhul, kui kaartide segamisel kaardid maha pillatakse. P 7.1.5 järgi oli ainsaks lahenduseks sellisele olukorrale segamislaualt uue kaardikomplekti toomine, kuna tegemist ei olnud mitte segamise vaid mängusituatsiooniga.
37.TLS § 92 lg 2 järgi peab tööandja ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kolleegium leiab, et eeltoodust ei tulene, et kostja oleks pidanud töölepingu erakorralise ülesütlemise käskkirjas täpselt rikkumisi kirjeldama. 29.05.2014 dokumendis on kostja viidanud rikkumiste kuupäevadele ja hageja ei ole esile toonud, et ta ei saanud aru, miks temaga tööleping lõpetatakse. Lisaks märgib kolleegium, et põhjenduste puudumine ei mõjuta TLS § 92 lg 3 järgi ülesütlemise kehtivust.
38.Kuna hagejat oli eelnevalt kahel korral hoiatatud töölepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, siis oli kostja õigustatud töölepingu hagejaga TLS § 88 lg 1 p 3 järgi üles ütlema. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses tuginenud TLS § 88 lg-le 3. Otsuse põhjendustes on maakohus korra ekslikult küll eeltoodud sättele viidanud, kuid
8(10)
refereerinud TLS § 88 lg 1 p 3. Samuti ei tuvastanud kolleegium eksimust maakohtu poolt TLS § 97 lg 3 kohaldamisel. Kolleegium nõustub vastustajaga, et kasiinoäris on oluline, et töötajad täpselt järgiksid reegleid, kuna mängijatel peab olema mängu korraldaja suhtes usaldus ja oluline on, et kõik olukorrad lahendatakse mängude läbiviijate poolt ühtviisi. Hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine ei olnud vastuolus mõistlikkuse põhimõttega, eelkõige arvestades hageja korduvaid töölepingu rikkumisi.
39.Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata taotluse JM ülekuulamiseks tunnistajana. Hageja taotluse (I kd lk 197) kohaselt teab tunnistaja anda selgitusi kostja ärivaldkonna tavade kohta hagejale etteheidetud rikkumiste lahendamisel. Kolleegium nõustub maakohtuga, et küllaltki üldsõnalise taotluse alusel ei olnud põhjust tunnistajat üle kuulata. Kostja selgitas, et „bad spin“ on sageli esinev rikkumine ja ta on esitanud maakohtule tõendid selle kohta, et kostja töötajatele on mängureeglite rikkumise eest tehtud hoiatusi.
40.Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti menetluskulude jagamisel ja kindlaksmääramisel kohaldanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada või muuta maakohtu otsust menetluskulude jagamise ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.
41.Maakohus on hagejalt välja mõistnud kostja lepingulise esindaja kulud 2625 eurot, millega hageja ei nõustu ja palub menetluskulude väljamõistmisel kohaldada TLS § 72 ja § 74 lg 2, väites et kostja menetluskulud on põhjustatud enamuses sellest, et kostja jättis töölepingu erakorralise ülesütlemise dokumendi põhjendamata ja põhjendas ülesütlemist alles kohtuvaidluse ajal. Kolleegium apellandi käsitlusega ei nõustu. Maakohtu menetluses hageja tõi esile, et töölepingu erakorralise ülesütlemise dokumendi põhjendused on ebapiisavad, kuid samas ei ole hageja väitnud, et talle on arusaamatu, miks tööleping üles öeldi. Samuti ei anna alust menetluskulude vähendamiseks hageja töölepingu järgne tunnitasu suurus.
42.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega hageja kanda.
43.Kostja apellatsioonimenetluse kulud on kohtuistungil esitatud taotluse järgi 781,25 eurot. Kostjat esindas apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Klen Laus, kes on apellatsioonimenetluses kulutanud apellatsioonkaebuse analüüsiks 25 minutit, vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele 4 tundi ja 10 minutit, suhtlusele kliendiga 10 minutit ja istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 1 tund ja 30 minutit. Kokku 6 tundi ja 50 minutit. TsMS § 175 lg 1 järgi kuuluvad hüvitamisele lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et vaidluse asjaolusid ja õiguslikku keerukust arvestades ei olnud tegemist keskmisest keerukama vaidlusega. Kolleegium hindab kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ja keerukust ning leiab, et vastustaja poolt esiletoodud aeg menetlustoimingute tegemiseks ja dokumentide koostamiseks on põhjendatud. Kostja esindaja vandeadvokaat Klen Lausi teenuse tunnihind ilma käibemaksuta 125 eurot on advokaaditeenuse tavapärane tunnihind. Kuna kostja on käibemaksukohuslane, tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele apellatsiooniastme menetluskulu 781,25 eurot (6 tundi ja 25 minutit x 125 eurot). Kostja palvel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda
9(10)
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.