21.10.2015, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Hageja esindaja M. Simhes-Kazakova Kostja esindaja Angela Heinsaar-Talimaa
Resolutsioon
1.Rahuldada XXX hagi XXX Valla vastu alternatiivses nõudes ning pikendada XXX XXX pärandi vastuvõtmise tähtaega 2 (kaks) nädalat alates kohtuotsuse jõustumisest.
3.Välja mõista XXX Vallalt XXX kasuks riigilõivu katteks 150 € ja lepingulise esindaja kulude katteks 462,50 €. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates
kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Nõue ja põhjendused
Hageja sai 2012.a. septembris notar Ene Nuka’lt kirjast teada, et tema isa XXX suri XXX. Oma isa surmast ei teadnud ta varem midagi, kuna kasvas alates 7. eluaastast XXX lastekodus ega suhelnud vanematega. Notar ei võtnud vastu hageja poolt 02.11.2012 esitatud pärandi vastuvõtmise avaldusest ega tõestanud seda, kuna tähtaeg vastuvõtmiseks oli möödas. Notar ei selgitanud tähtaja pikendamise võimalust ega teatanud pärijate ringi.
2.2012.a.pöördus hageja Pärnu Maakohtusse pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks ning notari kohustamiseks pärimistunnistuse andmiseks. 19.12.2012 keeldus kohus asja menetlusse võtmast hagita menetluses.
3.Pärast seda pöördus hageja notari poole uuesti, kes teatas, et ei tea pärijate ringi (2013. jaanuar). Notar selgitas, et pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks on vaja küsida nõusolekut teistelt pärijatelt ehk vallalt, keda ta aga ei nimetatud.
4.23.05.2013 teatas hageja notarile, et pöördub valla poole. Kuna notar ei teatanud vara koosseisu ja hageja polnud sellest ka teadlik, siis pöördus hageja 30.09.2013 XXX linna poole pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks. Hageja arvas, et kuna asja menetles XXX notar, siis ilmselt asub vara XXX . 2013.a. oktoobris teatas XXX linn, et pole pärinud hageja isa vara. Kuna hageja midagi täiendavat teada ei saanud, pöördus hageja Notarite Koja poolele, kust sai juunis 2013.a. vastuse, et pärijaks võib olla XXXvald (nüüd XXX vald).
5.Hageja pöördus tähtaja pikendamise taotlusega XXX valla poole, kellelt sai 2014.a. oktoobris keeldumise. Selles kirjas sai hageja esimest korda teada, et pärandvaraks võib olla korter XXX vallas, XXX (XXX) külas väärtusega 2500-3000 €. Hageja pöördus Tallinna Halduskohtusse kaebusega ning halduskohus keeldus asjas menetlusse võtmast 20.11.14 põhjusel, et tegemist on tsiviilvaidlusega.
6.Hageja kasvas üles lastekodus ega suhelnud vanematega. Seega alates 24.02.1996 (isa surmast) kuni 2012.a, kui esimest korda sai notarilt üldse teate, et isa on surnud, ei teadnud hageja pärandist ja sellest, et ta on pärija, midagi. Hageja arvates on olemas mõjuvad põhjused, et pikendada pärandi vastuvõtmise tähtaega.
7.Avaldaja palub pikendada pärandi vastuvõtmise tähtaega 02.11.2012 või alternatiivselt 2 nädalat pärast kohtuotsuse jõustumist (lk 51). Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista. Hagejal oli piisavalt aega isa pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks nõusolekut küsida, kuna notar on talle selgitanud vastavat korda, tähtaega ning kelle poole pöörduda nõusoleku saamiseks. Teiseks on aga XXX pärija abikaasa XXX surnud ja seega pole võimalik pärijalt nõusolekut enam küsida. Pärandi avanemisest on möödunud üle 10 aasta ja seega pole võimalik pärandit vastu võtta. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.
Kohtu põhjendused
9.XXX(s. XXX) on XXX tütar (sünnitunnistuse koopia, lk 8). Vastavalt Rapla Rajooni TSN TK Haridusosakonna tõendile 13.01.1977 nr XXX oli XXX suunatud XXX lastekodusse. Vaidlus puudus selles, et hageja ei teadnud oma isast ja tema surmast enne, kui ta sai notarilt E. Nukalt 12.09.12 koostatud kirja, sest ta kasvas üles lastekodus ning oma vanematest ta seetõttu midagi ei teadnud ega saanud ka nendega suhelda. XXX suri XXX.a. Vaidlus puudus ka selles, et XXX Vald on XXXValla õigusjärglane.
10.Pärandi avanemise ajal kehtinud TsK § 552 lg 1 I lause sätestab, et kohus võib § 551 kindlaksmääratud pärandi vastuvõtmise tähtaega pikendada, kui tunnistab tähtaja möödalaskmise põhjused mõjuvaiks ning II lause sätestab, et pärand võidakse vastu võtta ka pärast kehtestatud tähtaja möödalaskmist ilma kohtusse pöördumiseta, kui kõik ülejäänud pärandi vastuvõtnud pärijad on sellega nõus. TsK § 551 I lause järgi peab pärandi omandamiseks pärija selle vastu võtma ning lg 2 järgi loetakse pärija pärandi vastuvõtnuks, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama, või kui ta andis pärandi avanemise koha notariaalorganile kirjaliku avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija loetakse kogu pärandvara vastuvõtnuks, ükskõik kus see ka ei asu. TsK § 551 lg 3 kohaselt peavad eelmärgitud teod olema tehtud kuue kuu jooksul, arvates pärandi avanemisest päevast, mis on TsK §532 järgi pärandaja surma päev.
11.Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole XXX pärandit vastu võtnud faktilistega tegudega ega esitanud notarile avaldust tema pärandi vastuvõtmiseks kooskõlas TsK § 551 lg 1 ning lg 3 nimetatud tähtaja jooksul arvates XXX surmast.
12.Hageja poolt kohtule esitatud XXX notar Ene Nuka kirjast 12.09.2012 nr 486 nähtuvalt teatas notar hagejale, et hageja on võimalik XXX pärija. Notar selgitas kirjas TsK § 551 järgi pärandi vastuvõtmise korda /tegudega või avaldusega notarile/ ja tähtaega /6 kuud pärandi avanemise ajast, milleks on pärandaja surm/ ning on selgitanud, et ei nähtu, et hageja oleks teinud avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Notar selgitas, et kui hageja on pärandi vastu võtnud, siis tuleks tal notari juurde tulla ning kui pole vastu võtnud, siis pärandit vastu võtta enam ei saa ja notari juurde ei pea tulema. Seda, mis pärandvaraks on ja kus pärandvara asub, kirjast ei nähtu.
13.Seega on tõendatud hageja väide, et esimest korda sai ta teada sellest, et XXX on surnud
ja et hageja võib olla tema pärija, ülalviidatud notari kirjast 12.09.2012 nr 486.
14.Hageja on tõendanud kohtule esitatud määrusega asjas nr 2-12-41411, et hageja on pöördunud hagita menetluses pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks kohtusse, mille menetlusse võtmisest kohus keeldus 19.12.2012 asjas nr 2-12-41411 põhjusel, et seda ei ole võimalik hagita menetluses lahendada (t/l 9).
15.Hageja esitatud kirjast 21.01.13 notar E. Nukale nähtub, et tulenevalt kohtu määrusest 2-12-41411 on tal vaja teada teiste pärijate andmeid selleks, et küsida neilt nõusolekut pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks ja et sellele ta on saanud vastuse, et notaril need andmed puuduvad (lk 11-15, 54). Notar on vaid teatanud, et XXX abikaasa võttis XXX pärandi vastu ja abikaasa on surnud ning teised pärijad puuduvad. Notar on teatanud hagejale, et hageja võib pöörduda valla poole (lk 14, vastus 17.05.13). Seega on viidatud kirjavahetusega tõendatud asjaolu, et hageja sai teada 2013.a. mais, et isa pärandvara on vastu võtnud abikaasa ja et hageja peaks pöörduma valla poole, kuid mitte seda, millise valla poole pöörduda, et pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks nõusolekut küsida.
16.Hageja poolt kohtule esitatud hageja koostatud 30.09.2013 kirjast nähtuvalt pöördus ta XXX linna poole pärandvara vastuvõtmise tähtaja pikendamise nõusoleku saamiseks. 15.10.2013 kirjast nähtuvalt teatas talle XXX linn, et XXX linn pole õige isik, kelle poole nõusoleku saamiseks pöörduda. Kirjast nähtuvalt on XXX linna teatanud hagejale, et XXX abikaasa XXX viimane elukoht oli XXX vallas XXX külas, et XXX suri 2001 ja kellel on tütar, kes on tõenäoliselt XXX pärija. Seega ei selgu ka märgitud kirjast, kus võiks asuda XXX pärandvara ja millise isiku poole tuleks pöörduda nõusoleku saamiseks pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks.
17.Eeltoodud kirju (kirjavahetus notari ja XXX linnaga) kogumis hinnates leiab kohus, et pärast seda, kui hageja sai teada 12.09.2012, et tema on XXX pärija, on ta üritanud pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks teha endast kõik, et pärandi vastuvõtmise tähtaega pikenda: esitanud avalduse möödalastud tähtaja pikendamiseks kohtusse, palunud notarilt abi selgitamaks välja, kes võivad olla pärijad, kellelt nõusolekut küsida pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks ning palunud nõusolekut ka XXX linnalt, kes aga õige isik polnud. Seda kõike on ta teinud TsK § 552 lg 1 II lause järgi.
18.Hageja esitatud Notarite Kojalt 18.09.2014 saadud vastusest nähtub, et 2012.a oli algatatud notari juures XXX XXX pärimismenetluses XXX valla avalduse alusel ja et hageja pole XXX valla poole nõusoleku saamiseks isast järelejäänud pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks pöördunud, kuigi notar on selgitanud juba pärast kohtumäärust 2-12-41411, et hagejal tulnuks pöörduda XXX valla poole. Nagu ülalpool kohus tuvastas, ei nähtu eelviidatud hageja ja notar E. Nuka kirjavahetusest (lk 6,1116), et 1) oleks algatatud just XXX pärandi suhtes menetlus ja et see oleks algatatud XXX valla avalduse alusel, 2) et notar oleks soovitanud just XXX valla poole pöörduda nõusoleku saamiseks pärandvara vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks. Nagu eelpool
kohus tuvastas, puudutas hageja ja notari kirjavahetus vaid XXX pärandi asja ja kuskil polnud nimetatud, kellelt konkreetselt nõusolekut küsida pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks. Seega ei kattu Notarite Koja kirja andmed sellega, mida notar on tegelikult hageja päringutele oma kirjades vastanud.
19.Nii leiab kohus, et ülaltoodud hageja ja notar E. Nuka vahelise kirjavahetusega on hageja tõendanud, et perioodil 12.09.2012 -18.09.2014 ei saanud ta notarilt teada, kellelt tuleks tal nõusolekut küsida isa pärandvara vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks. Sellega on ümber lükatud XXX valla vastuväited, et hageja on saanud teada varem, et nõusolekut tulnuks küsida XXX vallalt (XXX vallalt). Kohus leiab, et Notarite Kojalt saadud vastusega 18.09.2014 on hageja tõendanud, et alles siis sai ta esmakordselt teada, et ta on XXX võimalik pärija ning ka seda, kellelt nõusolekut tuleks küsida ehk et see isik on XXX vald (XXX vald).
20.Hageja on tõendanud kohtule esitatud XXX Vallavalitsuse kirjaga 20.10.2014 nr 18.312/2134-1, et XXX vald (endine XXX vald) pole nõus hageja isa pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamisega. Seega on hageja tõendanud viidatud kirjaga, et pärast 18.09.2014, kui ta sai Notarite Kojalt teada, et nõusoleku saamiseks isa pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks tuleb pöörduda XXX valla (XXX vald) poole, on hageja teinud seda kohtu arvates viivitamatult ehk vähem kui kuu aja jooksul teadasaamisest.
21.Ülaltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et hageja on ümber lükanud kostja väited, et hageja on põhjendamatult kaua viivitanud pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamise nõusoleku küsimisega.
22.Kostja väitis, et kuna hageja isal ja XXX oli ühisvara ning XXX võttis vastu XXX pärandi, et kuna XXX on surnud, et siis pole pärijat, kellelt nõusolekut küsida. Kohus sellega ei nõustu. Nimelt sätestab TsK § 552 lg 2, et pärijale, kes on pärandi vastuvõtmise tähtaja mööda lasknud, antakse ainult teiste pärijate poolt vastuvõetud või riigile üle läinud varast see temale kuuluv osa, mis säilis natuuras, samuti rahalised vahendid, mis saadi temale väljaandmisele kuuluva vara realiseerimisest. Pärast Tsiviilkoodeksi kehtetuks tunnistamist tuli enne 01.07.1997 avanenud pärandile kohaldada Pärimisseaduse rakendussätete § 168 järgi pärimisseaduse § 18. Seega tuleb 01.07.1997 kehtima hakanud pärandi avanemise koha järgse pärijana PärS § 18 ja rakendussätte § 168 järgi lugeda pärjaks kohalikku omavalitsust. Kuna kostja on XXX pärandi vastu võtnud (selles vaidlus puudus) ja kuna XXX on vastu võtnud XXX pärandi (selles puudus ka vaidlus), siis TsK § 551 lg 1, lg 2 koostoimest tulenevalt, on kostjale õigusjärgluse korras üle läinud vastavad pärija õigused ja kohustused ning kohtu arvates on võimalik kostjat käsitleda selle isikuna, kellelt on võimalik küsida nõusolekut XXX pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks TsK § 551 lg 1, 01.07.1997 kehtima hakanud pärisseaduse rakendussätte § 168 ja seaduse § 18 järgi.
23.Mis puudutab kostja väidet, et pärandi avanemises on möödunud üle 10 aasta ja pärandit ei saa vastu võtta, siis kohus sellega ei nõustu, sest TsK–st sellist piirangut ei tulene ning ülalviidatud TsK § 552 lg 2 sätestatu toetab vastupidist. Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et igasugune vaidlus selle üle, et korter XXX vallas XXX külas 14 on kostja omanduses.
24.Arvestades seda, et hageja kasvas üles lastekodus ning ta sai isa surmast (XXX.a.) teada notari vahendusel alles 2012.a. septembris ning vaatamata erinevatele isikutele/asutustele tehtud järelpärimistele, sai ta teada alles 18.09.2014, et pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks tuleb tal pöörduda kostja poole, ja mida ta on ka teinud, siis leiab kohus, et pärandi vastuvõtmise tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel TsK § 552 lg 1 järgi. Eeltoodu tõttu pikendab kohus TsK § 552 lg 1 alusel hagejale pärandi vastuvõtmise tähtaega 2 nädalat arvates käesoleva otsuse jõustumisest (alternatiivne nõue). Hageja nõue, et seda tuleks pikendada 02.11.2012, ei ole põhjendatud, kuna nimetatud tähtaeg on möödunud ning hageja on ise kinnitanud, et notar seda avaldust, mille ta esitas 02.11.2012, ei tõestanud.
25.Eeltoodu alusel kuulub hageja alternatiivne nõue rahuldamisele ja seega tuleb pikendada hagejale XXX pärandi vastuvõtmise tähtaega 2 nädalat arvates käesoleva otsuse jõustumises. Nõue pikendada tähtaega 02.11.2012, jääb rahuldamata.
26.Kostja poolt esitatud põllumajandusreformi käigus üleandmise aktist nr 178 (lk 76) nähtub, et XXX 1-4 asuva korter on antud üle XXX 10.05.1993, kuid selles puudus igasugune vaidlus, mistõttu puudub vajadus anda sellele tõendile sisulist hinnangut. Samuti puudub vajadus anda sisuline hinnang hageja esitatud halduskohtu lahendile 20.11.2014 nr 3-14-52846, milles on viidatud sellele, et tegemist on tsiviilvaidlusega. Menetluskulude jaotus, suurus
27.Kuna hagi kuulus ühe (alternatiivse) nõude osas rahuldamisele, siis jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda.
28.Hageja menetluskuludeks on lõiv 300 € ja esindaja kulud 1025 €. Taotluse (lk 113,122) kohaselt on esindaja kulutanud aega tõendite kogumiseks, hagi esitamiseks kohtusse 3,5 h, kohtu nõudega tutvumiseks 1,5 h, kostja vastuse, täienduste ning kohtu praktikaga tutvumiseks 2,5 h, kohtuistungi ettevalmistamiseks 1,5 h, istungil osalemiseks 1 h ja 15 min. Seega on kokku kulunud tööks 10 ja 15 h ja kokku on tasu 1025 € (900 + 125). Tunnitasu määr on 100 € ilma käibemaksuta.
29.Kostja vaidles tasu määra suurusele vastu, leides selle olevat põhjendamatult suure, sest keskmine tasu määr on 70-100 € koos käibemaksuga. Kuna hagejat ei esinda vandeadvokaat, on kohtu arvates tunnitasu määr 100 € põhjendamatult kõrge ega vasta Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on vandeadvokaadist esindaja puhul tasumäärad 100 eurot ja enam. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud esindaja tasu määraks 90 €
(ilma käibemaksuta). Arvestades käesoleva asjas tehtud töö mahtu, asja keerukust, on põhjendatud lepingulise esindaja tasu TsMS § 175 lg 1 järgi 10 ja 15 min eest 925 € ilma käibemaksuta.
30.Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 163 lg 1, § 175 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks lõivust pool ehk 150 € ja esindaja kulusid pooles ulatusest ehk 462,50 €.
(digitaalne allkiri) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.