Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
18.november 2015,Võru kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
AS Wermo hagi H. T. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise, aegumise ja tasaarvestuse nõudes
Tsiviiasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Wermo, registrikood 10051010; Hageja lepinguline esindaja v.adv. Tanel Pürn, e-post: [email protected]
2-14-18170
Kostja H. T. , isikukood: xxxxxxxxxxx, e-post: [email protected] Kostja lepinguline esindaja Mihkel Nukka, e-post: [email protected] Viimase kohtuistungi toimumise 14.jaanuar 2015 (eelistung) aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt. 2.Tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr 170/2014/581 lubamatuks osaliselt so summas 1529,32 eurot.
3.Jätta rahuldamata AS-i Wermo taotlus tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvise nõude 2010 ja eelnevate aastate eest aegunuks tunnistamises.
4.Jätta rahuldamata AS-i Wermo taotlus perioodi eest 1.05.2004 kuni 31.03.2014 eest tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvise tasaarvestamiseks kostjale makstud sanatooriumi – ja ravikuludega.
5.Tühistada Tartu Maakohtu 12.05.2014 määrus, millega peatati täitemenetluse täiteasjas nr 170/2014/581 hüvitise maksmise nõudes summas 9392,84 eurot so perioodi 01.05.2004 kuni 31.03.2014 eest.
Jätta 16% menetluskuludest H. T. kanda ja 84 % menetluskuludest AS-i Wermo kanda.
7.Välja mõista H. T. lt AS Wermo kasuks menetluskulu summas 255 eurot.
8.Välja mõista AS-lt Wermo H. T. kasuks menetluskulu summas 877, 46 eurot.
9.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning mõista hagejalt AS-lt Wermo kostja H. T. kasuks välja menetluskuluna 622.46 eurot.
10.Välja mõista AS-lt Wermo H. T. kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 622, 46 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused 1.AS Wermo (hageja) esitas 08.05.2014 hagi H. T. (kostja) vastu täiteasjas nr 170/2014/581 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise, aegumise ja tasaarvestuse nõudes. Kostja esitas kohtutäitur Aive Kolsarile sundtäitmiseks Võru Maakohtu 10.02.2000 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-136/1999. Sundtäitmiseks esitatud kohtuotsustega mõisteti AS-ilt Wermo H. T. kasuks tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvisena välja alates 1.01.2000 igakuiselt 1034 krooni (66,08 eurot), lisaks ka ühekordne makse ning kulud õigusabi eest. Hageja taotles hagi tagamiseks täitemenetluse peatamist.
2 (8)
2.Tartu Maakohtu 12.05.2014 määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus osaliselt. Maakohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 170/2014/581 hüvitise maksmise nõudes summas 9392,84 eurot so perioodi 01.05.2004 kuni 31.03.2014 eest, kuni tsiviilasjas nr 2-14-18170 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Hageja leiab, et täitemenetlus täiteasjas nr 170/2014/581 on lubamatu, sest hageja on kohtuotsust täitnud kokkuleppel kostjaga. Samuti leidis hageja, et kui kohus loeb, et kokkulepet ei ole sõlmitud, siis on nõue osaliselt aegunud, aegumata osas tuleb kohaldada tasaarvestust. H. T. esitas 17.04.2014 kohtutäiturile avalduse ja nõude summaks oli märgitud 9392,84 eurot. H. T. oli seisukohal, et AS Wermo on alates 30.04.2004 lõpetanud hüvitise maksmise ning nõude sisuks on perioodil 1.05.2004 kuni 31.03.2014 kohtuotsusega väljamõistetud igakuuliste maksete summa. 3.1 EMTA tõendist nähtuvalt on kohtuotsuse järgselt makstud erinevas suuruses summasid kuni 30.04.2004 kokku 51609 krooni. Nendest summadest nähtub sissenõudja viga tulumaksu arvestamata jätmisel, sest tulumaks on kinni peetud sissenõudjale arvestatud summadelt ning see on kostja kohustus, mis tuleb tasutud summa arvestamisel arvesse võtta. Väljamaksed on tasutud ühise arusaama kohaselt, selleks arvestati töövõimetuspensioni suurust ning kasutati indekseid. Arvestust kajastavad käskkirjad saadeti kostjale. Kui töövõimetuspension ületas kaotatud töötasu, maksmine lõpetati. Lisaks väljamõistetud hüvitisele maksti kostja esitatud avalduste alusel ravimite ning sanatooriumiarved. Hageja poolt on tasumine toimunud kuni tänase päevani, käesoleval aastal on tasutud ravimite eest ning väljastatud garantiikiri sanatooriumile. Hageja suhtes toimub saneerimismenetlus, seega ei olnud varem sanatooriumiarve tasumine võimalik. 3.2 Pooled võivad kohustuse osas kokku leppida ka teisiti, kui kohtuotsuses kirjas. Pooled leppisid kokku kohtuotsuse muul moel täitmise, makstes osaliselt igakuiseid summasid, samuti hüvitades kostja ravimite ja sanatooriumiarved. Kostja oli teadlik temale laekuvate summade suurusest ning maksete katkemisest, kuid aktsepteeris seda, jätkates samal ajal avalduste esitamist sanatooriumi – ja ravimikulude hüvitamiseks. Poolte vahel oli otsuse täitmisel kokkulepe ning sundtäitmise on lubamatu, sest nõue on vastavalt kokkuleppele rahuldatud.
4.Kui kohus eeltoodud käsitlustega ei nõustu, on nõue osaliselt aegunud ning tuleb lugeda ülejäänud osas rahuldatuks kulude eest tasutud summadega. TsÜS §-de 154, 157 sätetest nähtuvalt on nõue 2010 ja eelnevate aastate eest maskete nõudmiseks aegunud. Kui mitte arvestada pooltevahelist kokkulepet, tuleb lugeda otsuse täitmise katteks kostja soovil temale hüvitatud sanatooriumi – ja ravikulud, nende kulude suurus on kokku 5378,86 eurot. Alates 2011 aastast makstud kulude suurus kokku on 2372,82 eurot. Sellises osas kulude tasaarvestamisele ei saa kostjal olla vastuväiteid ning hageja soovib makstud summad kostja nõudega tasaarvestada. Kostja vastus
5.Kostja palub jätta esitatud hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtutäituri poole pöörduti põhjusel, et hageja ei soovinud kohtuväliselt kohtuotsust täita. Kostja soovis enne kohtutäituri poole pöördumist lahendada asi kompromissiga, kuid hageja ei vastanud. 5.1 Kostja ja hageja vahel ei ole kokkulepet kohtuotsuse teistsuguseks täitmiseks, ka hagiavaldusele ei ole sellist kokkulepet lisatud. Kostja poleks ka huvitatud kirjeldatud kokkuleppe sõlmimisest. Hageja ei olnud 1999 aastal nõus vabatahtlikult kostjale tekitatud tervisekahju eest hüvitist maksma
3 (8)
ja kostja oli sunnitud pöörduma kohtu poole. Arvestades hageja käitumist ja pärast pikka kohtumenetlus puudus kostjal mistahes põhjus hagejaga kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja eksitas kostjat, kui teatas, et kostjal pole alates 2004 aastast õigust kohtuotsusega väljamõistetud hüvitisele. Kostjal diagnoositi kutsehaigus 1998 aastal ja hüvitist tuleb arvestada nn ajutise korra järgi. Kostja eeldas, et hageja ei peta teda ja et temal puudub hüvitise saamise õigus. Tegelikult üritas hageja enda kohustusest kõrvale hiilida. Hüvitamise arvestuse aluseks on brutosummad nagu täitemenetluse aluseks olevas kohtuotsuses. Maksuamet selgitas, et hageja poolt viidatud maksuameti õiendi neljandas tulbas on väljendatud väljamaksed brutosummadena, maksuamet on väljastanud selle kohta täiendava tõendi ning seal märgitud summad on kohtutäituri poolt sissenõutavast hüvitisest maha arvestatud. Seega on nii kostja kui ka kohtutäitur õigesti võtnud sissenõutava summa arvestamisel aluseks maksuameti tõendil näidatud numbrid, mis tulbas „Arvestatud väljamakse summa“ on brutosummad. Kostja esitas hagejale üksikasjalikult arvestuse kohtuotsusega väljamõistetud summa kohta. Hagejal on kostja ees kohustus tasuda muuhulgas mais 2004 aastal kui ka sellele järgneval perioodil. 5.2 Hageja käskkirjade osas märgib kostja, et hageja on väljamaksete korral lähtunud ajutisest korrast nagu ka kostja oma avalduses. Käskkirja puhul on tegemist ühepoolse tahteavaldusega, kokkulepe eeldab ka teise poole nõusolekut. Kostjal puudus tahe sõlmida mistahes kokkuleppeid hagejaga. 5.3 Kostja nõue hageja vastu ei ole aegunud, kuna kostja nõuab hagejalt kohustuse täitmist, mis on tunnustatud jõustunud kohtuotsusega. Tasaarvestus ei ole teostatav, sest kostjal puudub kohustus hageja ees, hageja ei ole selgitanud ega põhjendanud, millisel õiguslikul alusel on kostjal tekkinud kohustus maksta hagejale tema enda poolt väljamakstud ravikulutused. Ajutise korra p 8 järgi oli ja on hageja jätkuvalt kohustatud hüvitama kostja kulutused ravimitele ja taastusravile. Hageja vastutus kostjale tekitatud kahju eest on tuvastatud kohtuotsusega nr 2-136/1999, seega on põhjendatud, et hageja hüvitab lisaks saamata jäänud töötasule ka kulutused ravimitele ja taastusravile. Väljamakseid, mis on mõeldud kaotatud töötasu hüvitisena ei saa arvestada otsese tekkinud kahju eest. Saamata jäänud tulu (kaotatud töötasu) ja otsene varaline kahju (kulutused ravile) on erinevat liiki kahjud ja neid ei saa tasaarvestada. Kohtu põhjendused
6.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 3 järgi võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Nimetatud hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine.
7.Võru Maakohtu otsusest nr 2-136/1999 nähtuvalt on AS-ilt Wermo mõistetud H. T. kasuks välja tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvis igakuuliselt alates 1.01.2000 summas 1034 krooni (66,08 eurot). AS Wermo 15.04.2004 käskkirja nr 14 alusel on alates 01.04.2004 lõpetatud H. T. le kahju
4 (8)
hüvitamiseks ettenähtud hüvise maksmine, sest töövõimetuspensioni (1822.- krooni) suurus ületab hüvise suuruse 50%-lise töövõimetuskaotuse korral (tl 14). Täitmisteate kohaselt on sissenõudja H. T. esitanud 17.04.2014 kohtutäiturile täitmisavalduse, täitedokumendina on esitatud kohtuostus tsiviilasjas nr 2-136/1999, võlgnik on AS Wermo ning nõude sisuks on tervisekahju hüvitamine summas 9392,84 eurot. Kostja nõuab täitemenetluses kohtuotsusega väljamõistetud tervisekahju hüvitamist perioodi 1.05.2004 kuni 31.03.2014 eest.
8.Hageja leiab, et kostja nõue on 2010 ja eelnevate aastate eest aegunud, kostja esitatud väitega ei nõustu. Hageja väite kohaselt tuleb kohaldada TsÜS §-des 154 ja 157 sätestatud korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuste kui korduvate kohustuste täitmise 3 aastast aegumistähtaega. Kostja vastuväite kohaselt on nõue kohtuotsusega kinnitatud ja ei ole aegunud.. Kohus leiab, et kohaldada tuleb jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumise sätteid. Toetudes Riigikohtu praktikale selgitab kohus järgmist. VÕSRS § 1 kohaselt jõustus 1.07.2002 TsÜS (2002), mille § 157 lg 1 (enne 5.04.2011 kehtinud sõnastuses) järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte lg 2 järgi algas nimetatud aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. 5.04.2011 jõustusid TsÜS (2002) § 157 lg-s 1 ja VÕSRS § 9 lg-s 4 tehtud seadusemuudatused. TsÜS (2002) § 157 lg 1 (alates 5.04.2011 kehtivas sõnastuses) järgi on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 (alates 5.04. 2011 kehtivas sõnastuses) järgi kohaldatakse TsÜS (2002) § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011. aasta 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud TsÜS (2002) § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui sama lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud TsÜS (2002) § 157 lg-t 1 (vt. RKTKo nr 3-2-1-4-14,p 11). Kolleegium on tõlgendanud ka viidatud õigusnorme (TsÜS (2002) § 157 lg-d 1 ja 2 koostoimes VÕSRS § 9 lg-ga 4), leides, et enne 1.03. 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. 8.1 Kostja poolt kohtutäiturile sundtäitmiseks esitatud kohtuotsus jõustus 26.06.2000 Tartu Ringkonnakohtu II-2-224/00 otsusega. Seega oli kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg kuni 04.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni alusel 30 aastat, mis ei möödunud TsÜS § 157 lg 1 alates 05.04.2011 kehtivas redaktsioonis sätestatud tähtajast varem. Tegemist on enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõudega. Riigikohus on selgitanud, et VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes saab järeldada, et enne 1.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (vt RKTKo nr 3-2-1-116-13 p. 13). Kuna hageja kohustuse tuvastamise kohtuotsus jõustus enne 1.03.2011 ja siis oli TsÜS § 157 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg 30 aastat ning see tähtaeg ei olnud 1.03.2011 seisuga möödunud, tuleb antud juhul kohaldada 10 aastast aegumistähtaega alates 1.03.2011 ning aegumistähtaeg mööduks 1.03.2021. Kostja H. T. on täitmisteatest nähtuvalt kohtuotsusega tunnustatud nõude pööranud sundtäitmisele 17.04.2014, seega ei ole esitatud nõue aegunud (tl 20-21).
9.Hageja väidete kohaselt toimus kohtuotsuse täitmine vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Hageja viitab siinjuures asjaoludele, et kostja on hageja poolt täidetava kohustuse vastu võtnud ja seega pooltevahelist kokkulepet jaatanud. Kostja vastuväidete kohaselt eksitas hageja kostjat, väites, et temal puudub õigus kohtuotsuses väljamõistetud summa saamiseks ja
5 (8)
omapoolsete käskkirjadega on hüvise ümber arvestanud. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, mille kohaselt ei ole poolte vahel olnud kokkulepet kohtuotsuse teistsuguseks täitmiseks. Hageja käskkirjadest ei nähtu, et tervisekahju hüvitised oleksid seotud kohtuotsuse täitmisega. Hagiavaldusele lisatud käskkirjadest nähtuvalt on need pealkirjastatud kui H. T. le väljamakstava hüvise ümberarvestamine ning viidatakse Tartumaa VEK-i otsusele, Võrumaa Pensioniameti tõenditele ning kahju hüvitamise korrale (tl 9, 10, 11, 12, 13). Märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et kostja esitas hageja vastu nõude perioodi 1.05.2004 kuni 31.03.2014 eest, käskkirjad hõlmavad varasemat perioodi kui märts 2004, seega ei ole nimetatud käskkirjade periood kokkulangev nõude ajavahemikuga. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud esitatud väidet pooltevahelise kokkuleppe olemasolu kohta. 9.1 Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kohustuse saaks lugeda täidetuks VÕS § 76 lg 4 kohaselt. VÕS § 76 lg 4 tulenevalt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Viidatud sätte kohaselt oleks hagejal tulnud esitada kostjale selline pakkumine, millega ta peab ennast võlasuhtest tulenevalt kohustatuks ning mida ta võlausaldajale täitmisena pakub. Käesoleval juhul on hageja ühepoolselt vormistanud käskkirjad, mille alusel on kostjale maksed teostatud, kuid esitatud käskkirjadest ei nähtu, et kohustuse täitmine oleks seotud Võru Maakohtu otsusega nr 2-136/1999.
10.Hageja on esitanud tasaarvestuse nõude. Hageja on hüvitanud kostjale tema avalduse alusel sanatooriumi – ja ravimikulud summas kokku 5378,86 eurot. Samuti on alates 2011 aastast makstud kulud suuruses 2 372,82 eurot. Kostja vastuväite kohaselt ei saa nõudeid tasaarvestada, sest kostjal puudub hageja ees rahaline kohustus, samuti on tegemist eriliigiliste nõuetega. Kohus märgib tasaarvestuse osas järgmist. VÕS 197 § 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kohtul puudub vajadus hinnata tasaaravestuse seaduslikke aluseid, sest VÕS § 200 lg 1 p 1 järgi ei saa tasaarvestada muuhulgas ka tervise kahjustamise nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestatava poole vastu. Võru Maakohtu kohtuotsusest nr 2-136/1999 resolutsioonist nähtuvalt on AS-ilt Wermo välja mõistetud H. T. kasuks tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvis. Kostja on hageja esitanud avaldused sanatooriumi – ja ravimikulude saamiseks, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja poolt nende kulude tasumisel ei esita kostja kohtuotsusest nr 2-136/1999 nõudeid. Samas, isegi kui oletuslikult eeldada hageja õigust nõudeid tasaarvestada, ei ole see seadusega lubatud. Kuna tasaarvestus ei ole seadusega lubatud, ei hinda kohus tõendina hageja poolt esitatud kostjale makstud sanatooriumi ja ravimikulusid (tl 15-19).
11.Võru Maakohtu otsusest nr 2-136/1999 nähtuvalt on AS-ilt Wermo mõistetud H. T. kasuks välja tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvis igakuuliselt alates 1. jaanuarist 2000 summas 1034 krooni (66,08 eurot). Seega on tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvise suurus välja mõistetud igakuuliselt kindlas summas. Kostja nõuab täitemenetluses kahju hüvitamist perioodi 1.05.2004 kuni 31.03.2014 eest. Kohus märgib, et ei võta seisukohta hageja poolt kostjale eelneval perioodil tasutud tervisekahjustuse hüvise eest, sest kohus arutab tsiviilasja esitatud hagi piires. Kohus ei nõustu sama kostja poolt kompromissina esitatud tervisekahju arvestustest, sest nagu märgitud, on Võru Maakohtu otsuses tervisekahju hüvis välja mõistetud kindla igakuulise summana so 66,08
6 (8)
eurot. Perioodi 1.05.2004 kuni 31.03.2014 kestvus on 9 aastat ja 11 kuud, arvestades, et hageja oli kohustatud kostjale tasuma hüvist igas kuus, on kohtuotsusega tunnustatud nõude suuruseks 7863,52 eurot. Kostja nõuab kohtutäituri kaudu hagejalt 9392,84 eurot. Eeltoodu alusel tuleb esitatud hagi rahuldada osaliselt ning tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 170/2014/581 lubamatuks summas 1529,32 eurot (9392,84-7863,52=1529,32).
12.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata tühistab kohus hagi tagamise abinõu. Tartu Maakohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 170/2014/581 hüvitise maksmise nõudes summas 9392,84 eurot so perioodi 01.05.2004 kuni 31.03.2014 eest, kuni tsiviilasjas nr 2-14-18170 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kohus leiab, et hagi tagamise määrus tuleb tühistada. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kostja nõuab kohtutäituri kaudu hagejalt 9392, 84 eurot. Hagi on rahuldatud summas 1529, 32 euro ulatuses ehk ligikaudu 16 % ulatuses. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et põhjendatud on jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätta 16% menetluskuludest kostja ja 84% menetluskuludest hageja kanda.
14.Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad õigusabikulud arve nr 1461062 alusel 747,5 eurot ja arve nr 1561002 kohaselt 546,25 eurot ilma käibemaksuta, hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 250 eurot ja hagi tagamisel 50 eurot, kokku riigilõivu 300 eurot. Kokku hageja menetluskulud 1593,75 eurot. Hageja õigusabiteenuse tunnihinnaks on 115 eurot, kokku on õigusabiteenuseks kulutud 11,25 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabiteenuse kulud on põhjendatud ja mõistlikud, samuti tuleb menetluskulude hulka arvata hageja poolt tasutud riigilõiv. Kuna kohus rahuldab hagi 16 % ulatuses kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 255 eurot (1593,75 x 16 %). Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud 1 044, 60 eurot (sh käibemaks 174, 10 eurot). Kostja kinnitab, et tal puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kostja õigusabiteenuse tunnihinnaks on 95 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on õigusabiteenusele kulutatud ligikaudu 9,5 tundi (sh 1 tund sõidukulule tunnihinnaga 25 eurot, millele lisandub käibemaks). Kohus leiab, et hageja õigusabiteenuse kulud on põhjendatud ja mõistlikud. Arvestades aga asjaoluga, et kohus rahuldab hagi 16 % ulatuses, oleks kostjal õigus hagejalt saada oma õigusabikulude katteks 877, 46 eurot (1044,60 x 86 %).
7 (8)
Tulenevalt TsMS § 445 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt juhul kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Eeltoodust lähtudes tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks kostja menetluskulude katteks välja mõista 622,46 eurot (877, 46- 255). Kostja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 622, 46 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik Kohus
Tartu Ringkonnakohus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 18. novembri 2015. a otsus osas, millega maakohus tunnistas täitemenetluse täiteasjas nr 170/2014/581 lubamatuks summas 1529,32 eurot ning teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada samas täiteasjas täitemenetlus lubamatuks summas 5286,40 eurot.
3.2.Tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr 170/2014/581 lubamatuks summas 5286,40 eurot.
3.3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus 33 % menetluskuludest AS Wermo kanda ja 67 % menetluskuludest H. T. kanda.
3.4.Mõista H. T. lt AS Wermo kasuks välja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 1808,16 eurot.
3.5.Mõista AS-lt Wermo H. T. kasuks välja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 561,03 eurot.
3.6.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulud ning mõista H. T. lt AS Wermo kasuks välja menetluskulud 1247,13 eurot.
3.7.Mõista H. T. lt AS Wermo kasuks välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui 1247,13 eurot.
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.