Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Ele Liiv
Kohtuasi
E&G OÜ saneerimismenetluse otsustamine Harju Maakohtu 12.05.2015 määrus
Vaidlustatud kohtulahend
algatamise
Kaebuse esitaja ja kaebuse E&G OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja: E&G OÜ (pankrotis; registrikood 10479050), seaduslik esindaja juhatuse liige Artur Fjodorov esindajad Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Maakohtu määrus jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta E&G OÜ kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja avalduse sisu
1.30.04.2015 esitas E&G OÜ (avaldaja) Harju Maakohtule saneerimisavalduse.
2.Avaldaja tegeleb ehitusteenuste pakkumisega, põhitegevuseks on hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine peatöövõtu, ehitustöövõtu või täisvastutusega projektijuhtimise meetodil. Ettevõttes töötab 12 kõrgharidusega ehitusinseneri, 15 1(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-6651 muud töötajat ning ettevõtte tütarettevõttes Arcana OÜ töötab 60 töötajat. Avaldaja majandustegevus kuni 2014 aastani oli kasumlik.
3.Avaldaja majanduslike raskuste põhjuseks on erinevate negatiivsete asjaolude akumuleerumine ühte perioodi (2014. aasta lõpp ja 2015. aasta algus). Esiteks tekkis vaidlus Narva Bastioni restaureerimise töödel. Avaldaja nõue tellija vastu ületab 500 000 eurot ning nii suure hulga käibevahendite laekumata jäämine avaldab olulist mõju avaldaja likviidsusele. Avaldaja on nõudega tellija vastu pöördunud kohtu poole. Teiseks mõjutab ettevõtte ajutist makseraskust asjaolu, et 2015. aasta alguses langes avaldaja kriminaalkuriteo ohvriks. Avaldajalt nõuti tööde vastuvõtmise eest pistist. Juhtumi osas on algatatud kriminaalmenetlus, kuid kuni olukorra lahenemiseni on objektil tellija poolt avaldajalt vastu võtmata töid ligikaudu 150 000 euro ulatuses. Kolmandaks on avaldaja makseraskused tingitud ka ebaõnnestunud alltöövõtjate valikust, mistõttu on mitmetel objektidel ehitustempo aeglane ja ei ole saavutatud maksimaalset efektiivsust. Nimetatud asjaoludest tingituna on tekkinud avaldajal likviidsusprobleem.
4.Seisuga 29.04.2015 on kohustusi avaldajal kokku summas 2 389 215,21 eurot, millest sissenõutavaks muutunud ja tasumata on 1 892 093,48 eurot.
5.Ilma saneerimiseta on avaldaja püsiva maksejõuetuse tekkimine tulevikus tõenäoline. Avaldaja suhtes on algatatud mitmeid kohtumenetlusi ja nende tagamiseks rakendatavate hagi tagamise abinõude tulemusena on pärsitud ettevõtte majandustegevus. Käimasolevate kohtumenetluste raames on arestitud avaldaja arvelduskontod enam kui 140 000 euro ulatuses, tellijatel ning avaldaja olulistel koostööpartneritel ja finantseerijatel on keelatud avaldajale makseid teha. Avaldaja makseraskuste ületamine on võimalik läbi jätkuva majandustegevuse. Avaldajal on hetkel pooleli tööd kaheksa ehituslepingu alusel. Nimetatud lepingute kogumaht on 8 902 749,40 eurot ning lepingute jääk on 4 985 241,77 eurot (koos käibemaksuga 5 982 290,11 eurot). Võlausaldajate huvides oleks saneerimismenetluse läbiviimine ja tegevuse jätkamine.
6.Avaldaja vajab saneerimist, eelkõige nõuete ümberkujundamist (kõrvalnõuetest loobumist ja põhinõuete vähendamist) ning täiendavat aega kohustuste täitmiseks. Avaldaja on pidanud läbirääkimisi võlausaldajatega, kelle nõuded on muutunud või lähiajal muutumas sissenõutavaks, lootuses kohaldada saneerimisabinõusid ilma saneerimismenetlust algatamata. See on aga raskendatud seoses võlausaldajate suure arvuga ning üksikute võlausaldajate sooviga läbi kohtuliku survestamise (sh kohaldatud hagi tagamise abinõud) saavutada teiste võlausaldajate ees eelisseisundit.
7.Avaldaja majandusliku olukorra parandamine ja likviidsuse taastamine läbi saneerimismenetluse on tulevikus tõenäoline. Avaldaja majandustegevus pole seiskunud, avaldajal on olemas töötajad, kehtivad ehituslepingud ning vara ja
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-6651 oskusteave nimetatud lepingute täitmiseks ning uute ehituslepingute sõlmimiseks. Ehitusturg on elavnemas ja avaldaja teenuste järgi on nõudlus kasvamas. Võib prognoosida, et avaldaja teenuste käive jääb lähitulevikus vähemalt samale tasemele nagu ta on olnud viimased kaks aastat, tõenäoliselt aga käive kasvab.
8.Pankrotimenetluses jääksid võlausaldajate nõuded suuremas ulatuses rahuldamata, kui saneerimismenetluses. Saneerimismenetluse tulemusena toimub võlausaldajate nõuete rahuldamine 55% ulatuses. Seisuga 31.03.2015 on bilansiline varade väärtus kokku 2 385 564 eurot. Avaldaja vara on väärtuslikum olukorras, kus jätkatakse tegevust. Kohustuste maht on hetkel suuruses 2 389 215,21 eurot, pankroti väljakuulutamise korral oleks nõuete kogumaht minimaalselt 4 441 217,05 eurot.
9.Avaldaja suhtes jäeti varasemalt (tsiviilasi nr 2-15-4686) saneerimismenetlus algatamata põhjusel, et äriühing ei vajanud kohtu hinnangul saneerimist. Arvestades viimaste kuude kiireid arenguid, võlausaldajate agressiivsemaks muutumist ning otseselt majandustegevust takistavate hagi tagamise abinõude kohaldamist, on saneerimine praegusel hetkel vajalik abinõu. Maakohtu määrus
10.Harju Maakohus jättis 12.05.2015 määrusega saneerimismenetluse algatamise avalduse rahuldamata. Maakohus viitas Harju Maakohtu 13.04.2015 määrusele tsiviilasjas nr 2-15-4686 ning leidis, et uue saneerimisavalduse esitamine pole põhjendatud, sest ei esine asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse hinnata saneerimismenetluse vajalikkust teisiti.
11.Arvestades summadega, mis peaksid ehituslepingutest laekuma, ületab avaldaja vara märkimisväärselt avaldaja kohustusi. Lepingujärgsete tööde tegemine ning sellest tulu teenimine pole maakohtu hinnangul takistatud. Avaldaja vara ja kohustuste proportsiooni arvestades pole avaldaja maksejõuetuse tekkimine lähemas tulevikus tõenäoline. Lisaks olemasoleva vara väärtusele on avaldaja hinnangul tulevikuprognoos selline, mis võimaldab tal teenida kasumit ja oma kohustused tasuda.
12.Ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine oleks tõenäoline, ei vajaks ettevõte kohtu hinnangul saneerimist. Avaldaja suhtes kohaldatud hagi tagamise abinõud võivad küll maakohtu hinnangul olla mõnevõrra piiravad, kuid arvestades avaldaja vara väärtust, ei ole hagi tagamise abinõud sellised, mille tagajärjel puuduks igasugune võimalus oma tegevust jätkata. Ka pole hagi tagamise abinõud iseenesest piisavaks argumendiks, et algatada saneerimismenetlus.
13.Arvestades kohustuste ja vara suhet on maakohtu hinnangul ebatõenäoline, et võlausaldajad sellises ulatuses nõuete vähendamist aktsepteeriksid. Oluline osa võlausaldajaid on teavitanud valmisolekust rääkida läbi nõuete ajatamisest. Selliseid
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-6651 kokkuleppeid on avaldajal saneerimismenetluse väliselt.
võimalik
sõlmida
oma
võlausaldajatega
Määruskaebus
14.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse ning palus maakohtu määruse tühistada.
15.Maakohus on jätnud arvestamata sellega, et ettevõtte varad on mittelikviidsed ning osaliselt koormatud pandiga Tartu Hoiu-laenuühistu kasuks viimase poolt tellijatele ja alltöövõtjatele antud garantiide tagatiseks. Samuti on Tartu Hoiu-laenuühistu krediteerinud avaldajat (käibekapitali laen). Avaldaja varad vabanevad pandist alles peale kohustuste täitmist laenuühistu ees, mis ei ole aga omakorda lähiajal võimalik. Lisaks on avaldaja arveldusarved arestitud hagi tagamise korras ning täitemenetluse raames. Kõik see on viinud olukorrani, kus avaldajal puudub täielikult likviidsus ja reaalsed võimalused arvete tasumiseks. Ilma selleta on jätkusuutlik majandamine võimatu.
16.Avaldajal oli seisuga 29.04.2015 veel täitmata ehituslepinguid summas 4 985 242 eurot (ilma käibemaksuta), mis tuleb avaldaja poolt tulevikus täita. Lepingu täitmisega kaasnevad alati kulud. Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda tulevikus täidetavaid lepinguid, kui ettevõtte vara, mis tagab kogu laekuva müügituluga olemasolevaid kohustusi. Kogu OÜ E&G vara väärtus oli küll 1 945 235 eurot, kuid selle seas oli ka 305 312,99 euro väärtuses tellijatele väljastatud Tartu Hoiu-Laenuühistu ehitusgarantiide tagatiseks seatud vara, mistõttu ei saa nimetatud varaga arvestada OÜ E&G bilansiliste kohustuste tagamisel/maksmisel. Nimetatud vara tagab bilansiväliselt tekkida võivaid kohustusi Tartu Hoiu-Laenuühistu ees, mis OÜ E&G äritegevuse seiskumisel viimase poolt sisse nõutakse. OÜ E&G netovara oli negatiivne ehk -922 507 eurot, kusjuures OÜ-l E&G oli vara 1 479 919 euro väärtuses ja tarnijate ees sissenõutavaks muutunud kohustusi summas 1 598 607 eurot. Seega ei kata vara tarnijate ees sissenõutavaks muutunud kohutusi.
17.Sissenõutavaks muutunud kohustused koosnevad peamises osas õigeaegselt maksmata arvetest summas 1 598 607 eurot. Kõik lühiajalised kohustused kokku 30.04.2015 seisuga moodustavad 2 328 594 eurot. Samal ajal on avaldajal raha pangakontodel 1168 eurot. Kontod on arestitud. Maksmata arvetest tulenevate kohustuste täitmiseks on aga eelkõige vaja raha. Isegi kui vaadata laiemalt kogu käibevara summas 1 342 619 eurot, mille olemasolu on siiski vajalik jooksvaks äritegevuseks, siis ei kata see samuti sissenõutavaks muutunud kohustusi summas 1 598 607 eurot. Järelikult puuduvad avaldajal võimalused oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks ilma saneerimismenetluseta.
18.Maakohus on asunud seisukohale, et hagi tagamise abinõu ei ole piisavaks argumendiks saneerimismenetluse algatamise kohta. Avaldaja maakohtu sellise
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-6651 hinnanguga ei nõustu ja leiab, et kohaldatud kontoarestid ning tellijate ja krediteerijate maksete tegemise keeld on otseses seoses sellega, et avaldajal ei ole võimalik võlgu olevaid arveid tasuda ega hankida krediteerijatelt ka käibevahendeid nende arvete tasumiseks. Samuti tasuda alltöövõtjatele ja hankijatele, kelle koostöö abil täidab avaldaja pooleliolevaid peatöövõtulepinguid.
19.Alates 30.04.2015 esitatud saneerimisavaldusest on avaldaja majanduslik olukord halvenenud ning saneerimisvajadus on muutunud veelgi tungivamaks. Lisandunud kohtuasjade arv on kasvanud 26-ni. Pärast 12.05.2015 kohtumäärust on lõppenud mitmed peatöövõtulepingud ning alltöövõtulepingud võtmetähtsusega alltöövõtjatega. Sellega seoses on vähenenud pooleliolevate peatöövõtulepingute arv kaheksalt (30.04.2015 seisuga) viiele.
20.Avaldaja kulutab olulise osa oma ressurssidest olemasolevate võlausaldajatega eraviisilisele suhtlemisele. Sellega on hõivatud nii avaldaja juhtkond, kui võtmetöötajad, samuti kuluvad avaldaja finantsressursid saneerimise- ja õigusnõustajatele tasumiseks arvukate kohtuvaidluste tõttu. Kõik need vahendid ja aja saaks avaldaja saneerimismenetluse korral kasutada palju ratsionaalsemalt võlausaldajate nõuete rahuldamise eesmärgil.
21.Avaldaja varade maht on vähenenud 1 479 919 euroni. Avaldaja varadest moodustavad olulise osa sellised varad, mille väärtus võib väheneda avaldaja pankroti korral nullini.
22.Avaldaja leiab, et edasise majandustegevuse ja kasumi teenimise väljavaated on hetkel siiski head. Avaldaja on määruskaebusele lisanud finantseksperdi Andres Juhkami 25.05.2015 arvamuse avaldaja saneerimismenetluse vajalikkusest. Viidatud hinnangus asub ekspert seisukohale, et avaldaja vajab saneerimismenetluse algatamist. Saneerimismenetluse algatamiseta on avaldaja eksperdi hinnangul maksejõuetu. Määruse põhjendused
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
24.Saneerimisel tuleb eristada ettevõtja püsivat maksejõuetust ja ajutist maksejõuetust, mis on saneerimismenetlusega ületatav (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12209, p 20). Saneerimisseaduse (SanS) § 8 lg 1 p 3 sätestab, et kohus algatab saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja SanS-is esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Kohus keeldub saneerimismenetluse algatamisest, kui ettevõtja suhtes on algatatud pankrotimenetlus (SanS § 8 lg 2 p 1). Saneerimismenetluse välistab üksnes püsiv maksejõuetus (vt
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-6651 Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 35). Harju Maakohus on kuulutanud välja avaldaja pankroti 05.10.2015 kell 14.00. Harju Maakohtu 05.10.2015 kohtumäärus jõustus 24.10.2015. Seega on avaldaja määruskaebuse lahendamise seisuga püsivalt maksejõuetu ning esineb alus saneerimismenetluse algatamisest keeldumiseks SanS § 8 lg 2 p 1 alusel. Avaldaja määruskaebus tuleb seega jätta rahuldamata.
25.Eelmärgitut arvestades ei anna ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel hinnangut määruskaebuse väidetele, mis seonduvad saneerimismenetluse algatamise vajadusega saneerimismenetluse avalduse esitamise ajal (s.o 30.04.2015) ega analüüsi ka määruskaebusele lisatud tõendeid. Analüüsi põhjal tehtavad võimalikud järeldused ei annaks alust avalduse rahuldamiseks, saneerimismenetluse algatamiseks ega mõjutaks seetõttu määruskaebuse rahuldamata jätmist.
26.Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 ja SanS §-st 4 jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda.
27.Seoses kohtuniku Imbi Sidok-Toomsalu korralisel puhkusel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ele Liiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.