Saneerimine › Saneerimisasjad

abinõude tulemusena on pärsitud ettevõtte majandustegevus. Käimasolevate kohtumenetluste raames on arestitud avaldaja arvelduskontod enam kui 140 000 euro ulatuses, tellijatel ning avaldaja olulistel koostööpartneritel ja finantseerijatel (XXXja XXXAS) on keelatud avaldajale makseid teha. Avaldaja makseraskuste ületamine on võimalik läbi jätkuva majandustegevuse. Avaldajal on hetkel pooleli tööd kaheksa ehituslepingu alusel. Nimetatud lepingute kogumaht on 8 902 749,40 eurot ning lepingute jääk on 4 985 241,77 eurot (koos käibemaksuga 5 982 290,11 eurot). Võlausaldajate huvides oleks saneerimismenetluse läbiviimine ja tegevuse jätkamine. Avaldaja vajab saneerimist, eelkõige nõuete ümberkujundamist (kõrvalnõuetest loobumist ja põhinõuete vähendamist) ning täiendavat aega kohustuste täitmiseks (ajatamist). Avaldaja on pidanud läbirääkimisi võlausaldajatega, kelle nõuded on muutunud või lähiajal muutumas sissenõutavaks, lootuses kohaldada saneerimisabinõusid ilma saneerimismenetlust algatamata. See on aga raskendatud seoses võlausaldajate suure arvuga ning üksikute võlausaldajate sooviga läbi kohtuliku survestamise (s.h kohaldatud hagi tagamise abinõud) saavutada teiste võlausaldajate ees eelisseisundit. Sellises olukorras ei ole võimalik äriühingul normaalselt toimida ja vajalik on saneerimismenetluse algatamine. Oluline osa avaldaja võlausaldajaid on teavitanud valmisolekust pidada läbirääkimisi seoses nõuete ümberkujundamisega (ajatamine). Avaldaja majandusliku olukorra parandamine ja likviidsuse taastamine läbi saneerimismenetluse on tulevikus tõenäoline - avaldaja majandustegevus ei ole seiskunud, avaldajal on olemas töötajad, kehtivad ehituslepingud ning vara ja oskusteave nimetatud lepingute täitmiseks ning uute ehituslepingute sõlmimiseks. Ehitusturg on elavnemas ja avaldaja teenuste järgi on nõudlus kasvamas. Võib prognoosida, et avaldaja teenuste käive jääb lähitulevikus vähemalt samale tasemele nagu ta on olnud viimased kaks aastat, tõenäoliselt aga käive kasvab. Avaldaja on aktiivselt ette valmistanud korteriühistute renoveerimistööde turule sisenemist. Avaldaja on alustanud ka juba nö “sisemist saneerimist”, jõuliselt on vähendatud üldkulusid ja palgafondi. Avaldaja on seni suutnud säilitada kõik töökohad nii avaldajas kui ka tema tütarettevõttes. Pankrotimenetluses jääksid võlausaldajate nõuded suuremas ulatuses rahuldamata, kui saneerimismenetluses. Saneerimismenetluse tulemusena toimub võlausaldajate nõuete rahuldamine 55% ulatuses. Seisuga 31.03.2015 on bilansiline varade väärtus kokku 2 385 564 eurot. Avaldaja vara on väärtuslikum olukorras, kus jätkatakse tegevust. Kohustuste maht on hetkel suuruses 2 389 215,21 eurot, pankroti väljakuulutamise korral oleks nõuete kogumaht minimaalselt 4 441 217,05 eurot. Avaldaja suhtes jäeti varasemalt (tsiviilasi nr 2-15-4686) saneerimismenetlus algatamata põhjusel, et äriühing ei vajanud saneerimist. Arvestades aga viimaste kuude kiireid arenguid, võlausaldajate agressiivsemaks muutmist ning otseselt majandustegevust takistavate hagi tagamise abinõude kohaldamist, on saneerimine praegusel hetkel vajalik abinõu. Tellijad on avaldajale mõista andnud, et kui saneerimismenetlust ei algatata, siis ei ole tellijal usku, et avaldaja suudab lepingu lõpuni täita ning ütleb lepingu üles. Kokkuvõttes on ettevõtte jätkusuutliku majandamiseks vajalik just saneerimismenetluse algatamine ja saneerimine. Kohtu seisukoht Otsustuse saneerimismenetluse kohta on Harju Maakohus teinud 13.04.2015 tsiviilasjas nr 2-15-4686 jättes saneerimismenetluse algatamata. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud esitada koheselt uus saneerimisavaldus, sest ei ole selliseid asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse hinnata saneerimismeneltuse vajalikkust teisiti. Kohus jõuab ka käesolevas menetluses samale järeldusele. Saneerimisseaduse (SanS) § 8 lg 1 järgi ”kohus algatab saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.”

Saneerimisavalduse kohaselt on avaldajal kohustusi 2 389 215,21 euro ulatuses, millest sissenõutavaks muutunud ja tasumata on 1 892 093,48 eurot. Avaldusele lisatud võlanimekirjast nähtuvalt seisneb suur osa võlgadest tarnijatele tasumata arvetes (summas 1 860 691,57 eurot). Avaldaja varaks on varanimekirja kohaselt XXXkasuks koormatud vara (hoiused, XXXosakud, masinad ja seadmed) 305 312,99 euro väärtuses ning koormamata vara (raha, nõuded kolmandate isikute vastu, inventar, immateriaalne põhivara) 1 639 921,74 euro väärtuses. Lisaks sellele on aga avaldaja varana käsitletavad kaheksa ehituslepingut koguväärtusega 8 902 749,40 eurot (ilma käibemaksuta) - nende lepingute jääk 29.04.2015 seisuga on 4 985 241,77 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades summadega, mis peaks ehituslepingutest laekuma, ületab avaldaja vara märkimisväärselt avaldaja kohustusi. Lepingute järgsete tööde tegemine ning sellest tulu teenimine ei ole kohtu hinnangul takistatud. Kohtu hinnangul ei ole vara ja kohustuste proportsiooni arvestades avaldaja maksejõuetuse tekkimine lähemas tulevikus tõenäoline, mis annaks aluse saneerimismenetluse algatamiseks. Lisaks olemasoleva vara väärtusele on avaldaja hinnangul tulevikuprognoos selline, mis võimaldab tal teenida kasumit ja oma kohustused tasuda, kuivõrd avaldaja teenuste järgi on nõudlus kasvamas, ehitusturg elavneb, avaldaja on aktiivselt ette valmistanud korteriühistute renoveerimistööde turule sisenemist ning avaldaja on juba vähendanud üldkulusid ja palgafondi. Ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine oleks tõenäoline, ei vajaks ettevõte siiski kohtu hinnangul saneerimist. Avaldaja on saneerimisvajaduse põhistamisel tuginenud mh sellele, et võlausaldajad on asunud oma nõudeid maksma panema ning selle raames on rakendatud hagi tagamise abinõusid, mis takistab avaldaja majandustegevust. Avaldaja kontod on arestitud rohkem kui 140 000 euro ulatuses ning olulistel koostööpartneritel ja finantseerijatel on keelatud avaldajale makseid teha. Avaldusele lisatud tabelist nähtuvalt on maksete tegemise keelde 50 000 euro ulatuses ja kontoarestid 140 180 euro ulatuses. Kohus mõistab, et abinõud võivad olla mõnevõrra piiravad, kuid arvestades avaldaja vara väärtust, ei ole hagi tagamise abinõud sellised, mille tagajärjel puuduks igasugune võimalus oma tegevust jätkata. Kohtu poolt rakendatud hagi tagamise abinõud ei ole piisavaks argumendiks, et algatada saneerimismenetlus. Ettevõtte saneerimine on SanS § 2 kohaselt abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Saneerimine võimaldab ettevõtjal ettevõtet säilitada selle kaudu, et võlausaldajate nõuded kujundatakse ümber ning see võimaldab ettevõtjal oma majanduslikku olukorda parandada. Avaldaja on pidanud vajalikuks nõuete ümberkujundamist (kõrvalnõuetest loobumist, põhinõuete vähendamist ja nõuete ajatamist) ning avaldaja peab võimalikuks, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse saneerimise käigus 55% ulatuses. Mis puudutab nõuete vähendamise ulatust, siis (arvestades kohustuste ja vara suhet) on ebatõenäoline, et võlausaldajad sellises ulatuses nõuete vähendamist aktsepteeriksid. Mis puutub ajatamisse, siis avalduse tekstist nähtub, et oluline osa avaldaja võlausaldajaid on teavitanud valmisolekust rääkida läbi nõuete ajatamisest. Selliseid kokkuleppeid on avaldajal võimalik sõlmida oma võlausaldajatega ning see ei eelda saneerimismenetlust. Kohus on seisukohal, et kui ettevõtjal on piisvalt vara ei ole põhjendatud ka võlausaldajate nõuete vähendamine saneerimismenetluse kaudu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus saneerimismenetluse algatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 168 lg 1 (koostoimes SanS §-ga 4) alusel kannab menetluskulud avaldaja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.