Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud R. P. esitas Harju Maakohtule 03.07.2015 avalduse enda kui füüsilise isiku pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt töötas avaldaja ettevõttes E. E. OÜ ning elas alaliselt aadressil XXX. XX.XX.XXXX kohaldati tema suhtes kriminaalasjas nr XXX tõkendit vahistamine. Avaldaja tunnistati süüdi XXX Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega ning teda karistati vangistusega 7 aastat 4 kuud ja ta kannab käesoleval ajal karistust Tartu Vanglas. Avaldajal on kokku kohustusi vähemalt 45 647,22 euro ulatuses. Ta on varatu, ta ei tööta ja tal puudub igasugune sissetulek. Tema ülalpidamisel ei ole alaealisi lapsi. Kuna avaldajat on karistatud pikaajalise vangistusega, ei ole ette näha, et ta suudaks temal lasuvaid rahalisi kohustusi täita. Avaldaja on muutunud sisuliselt maksejõuetuks ja see maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Avaldaja arvele Tartu Vanglas laekub erinevatelt isikutelt 200-300 eurot kuus. Avaldajale on pakutud Tartu Vanglas väljaõpet XXX erialal töötasuga 200-400 eurot kuus. 13.10.2015 määrusega nimetas kohus R. P. ile ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning R. P. i pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Perekonnaseisult on võlgnik XXX ja tal ei ole alaealisi ülalpeetavaid. Võlgnik on selgitanud, et tema XXX on omandamisel. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses Tartu Vanglas alates XX.XX.XXXX. Karistuse kandmise tähtaeg on XX.XX.XXXX. Võlgnik viibib vanglas XXX Maakohtu XX.XX.XXXX kohtuotsuse alusel. Võlgnikku süüdistati selles, et tema isikuna, kes on XXX Maakohtu XXX kohtumaja XX.XX.XXXX otsusega nr XXX mõistetud süüdi KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas uuesti vastavalt eelnevalt sõlmitud kokkuleppele kahekümne kilogrammi narkootilise aine amfetamiini või metamfetamiini viimasele 72 000 euro eest müümiseks, eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kasutades vahendajana M. L.’t ebaseaduslikult XX.XX.XXXX kella 21.10 ajal XXX teel metsatuka juures parempoolsel teepervel M. L.lt kokku 18 659,00 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul kokku 6 264,00 grammi metamfetamiini), so rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilist ainet. Suure koguse narkootiliste ainete ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmisega suure varalise kasu saamise eesmärgil pani R. P. isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1 jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ajutisele haldurile ei ole teada, kas võlgnik on vanglas töötanud või õppinud. Võlgniku K-raha isikukontolt ei nähtu töötasu laekumisi. Ajutisele haldurile nähtuvalt on võlgnik töötanud perioodil november 2012 kuni detsember 2012 E. A. OÜ-s. Sissetulek on olnud esimesel kuul alla miinimumi ja teisel kuul miinimumpalk. Rohkem võlgnik ametikke sissetulekuid omanud ei ole. Võlgnik on ajutisele haldurile selgitanud, et kinnipidamisasutusest vabanedes on võlgnikul võimalik koheselt tööd saada. Võlgniku arvelduskontodel AS Swedbank nr XXXX ja AS SEB Pank nr XXX olulised kanded puuduvad. Võlgniku K-raha isikukontole on toimunud laekumised perioodil aprill 2014 kuni august 2015 erinevatelt 3.isikutelt summades 10 eurot kuni 300 eurot. Laekunud maksetest on võlgnik tasunud kaupluses, teenuste eest. Võlgnik on ajutisele haldurile selgitanud, et „Sissetulekud ja väljaminekud viimase aasta jooksul piirduvad vanemate ja tuttavate poolt vangla arveldusarvele

raha panemise ning kasutamisega elementaaresete elatusvahendite soetamiseks, muud sissetulekud võlgnikul puuduvad.“ R. P. i nimel on teadaolevalt järgmine vara:

pandiga tagatud nõuded puuduvad;

maksuvõlad puuduvad;

täitemenetluses olevad nõuded 41 815,40 eurot, võlgniku suhtes on pooleli 17 täitemenetlust;

muud nõuded 14 251,50 eurot.

Eeltoodust nähtuvalt moodustavad R. P. i võlakohustused vähemalt 56 066,90 eurot. R. P. i peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on kuriteoga toimepandud, kohtuvaidlustega tekkinud menetluskulud ja politsei trahvidega seotud nõuded. Võlgnikul ei ole olnud sissetulekuid, mille arvelt oma kohustusi täita. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses ning seetõttu on raskendatud ka töötamine ning töö leidmine. Oluline on märkida, et paljude kohustuste puhul on tegemist kohustusega Eesti Vabariigi ees, mis on välja mõistetud Eesti Vabariigi kasuks ning sellest saab järeldada, et isiku maksejõuetus on põhjustatud isiku enda poolt. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid vabaduses viibides. Võlgnikul ei ole olnud töötasu, mille arvelt oleks saanud kohustusi täita. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud kõiki andmeid enda vara ja kohustuste kohta ega vastanud ajutise halduri järelepärimisele, mis võib olla PankrS § 171 lg 2 p 5 järgi aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik peab selgitama ning esitama kõik andmed enda vara, kohustuste ja nende suuruste kohta. Samuti peab võlgnik selgitama, millised nõuded on kuriteoga tekitatud kahjunõuded, kuna PankrS § 176 lg 3 järgi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded. Võlgniku vastu olevad nõuded hakkavad aeguma alates 2018. Kuivõrd võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, on rahatrahvi ja kriminaalasjas menetluskulude/rahaliste karistuste nõuete aegumine peatunud. TMS § 202 lg 1 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 4 järgi täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. TMS § 207 lg 1 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 5 järgi täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks.

Võlgnik on maksejõuetu. Ta ei suuda mõistliku aja jooksul rahuldada kõigi teadaolevate võlausaldajate nõudeid. Ei ole teada asjaolusid, mis viitaksid võlgniku tulude hüppelisele suurenemisele ja tema majandusliku olukorra järsule paranemisele. Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduses kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Arvestades tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13 Riigikohtu 27.02.2013 määruses antud suuniseid, tuleb R. P. i pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse katteks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik olla kohtu loata tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse § 65 lõikes 11 sätestatust (halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 401 eurot, millele lisandub käibemaks 80,20 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 6 tundi tunnitasuga olenevalt toimingu keerukusastmest 26-75 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Sirje Taelale tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 401 eurot, millele lisandub käibemaks 80,20 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu tuleb määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le P. . Kohus leiab, et kuna R. P. i näol on tegemist kinnipeetavaga, kellel puudub igasugune vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb talle anda menetlusabi ja välja mõista ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamine PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Puudujäävas ulatuses tuleb ajutise halduri tasu välja mõista R. P. ilt. Kohus nimetab pankrotihalduriks Sirje Taela, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.