Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-15-11005 400, 5072034). Määrata ajutise pankrotihalduri, Martin Kruppi, tasuks 864.00 eurot (kaheksasada kuuskümmend neli eurot ja 00 senti) lähtudes järgmisest arvestusest (9 töötunni eest 720,00 eurot (arvestusega

1 tund = 80 eurot), millele lisandub käibemaks 20% ehk 144 eurot kokku 864.00 eurot), milline summa mõista välja S L pankrotivarast Saneerimismenetluse OÜ pangakontole nr XXX Swedbank AS-is. Määrata ajutise halduri, Martin Kruppi kulutuste katteks 49,55 eurot (nelikümmend üheksa eurot ja 55 senti) (ilma käibemaksuta), milline summa (49.55 eurot) mõista välja S L pankrotivarast Saneerimismenetluse OÜ pangakontole nr XXX Swedbank AS-is. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Avaldada pankrotiteade Teadeanded“.

ametlikus

väljaandes

„Ametlikud

Pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. Saata ärakiri käesolevast määrusest võlgnikule, S L, aga samuti saata käesolev määrus täitmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale ning pankrotihaldurile Martin Krupile. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §311 - §316 sätestatud korras. Tunnistada käesolev kohtumäärus tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord:

Käesolevale määrusele võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja teised pankrotiseaduses nimetatud isikud esitada määruskaebuse 15 – päeva jooksul, alates pankrotiteate avaldamisest.

2-15-11005

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

S L esitas kohtusse pankrotiavalduse S L kui füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise nõudes. Koos pankrotiavaldusega esitas Sergei Lepahhin kohtule ka avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt S L informeerib kohut, et ta on tööotsijana arvel Eesti Töötukassas, mistõttu ta ei suuda tasuda endale võetud kohustusi ja on muutunud püsivalt maksejõuetuks. S L kuulub 1/6 kaasomandist korterist asukohaga XXX, mille kohta on kohtutäitur Marek Laanemets väljakuulutanud enampakkumise. Enampakkumisel on kohtutäitur määranud vara alghinnaks 4000 eurot. Kui kohtutäitur vara võõrandab, ei ole üldse vahendeid, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 17 lg 3 kohaselt ajutise halduri nimetamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. Võlgnik palub kohtul kiiresti nimetada ajutine pankrotihaldur ja peatada võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. S L palub algatada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus. S L kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada. Samuti kohustub ta täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi Palub avalduse rahuldada. Ajutise pankrotihalduri, Martin Kruppi, poolt kohtule esitatud S L majandusliku olukorra aruande kohaselt asus ajutine pankrotihaldur järgmistele seisukohtadele. Ajutise halduri kogutud andmetel on võlgnik S L sündinud 01.04.1989. a, isikukood XXX, elukohad: XXX, Narva linn; XXX, Lasnamäe linnaosa, Tallinn; e-post:XXX; telefon: XXX. Töökoht: Töötu. Võlgniku andmetel on võlgnik töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas. Igakuine sissetulek: Võlgniku andmetel on võlgniku igakuiseks sissetulekuks toimetulekutoetus 230,00 eurot. Perekonnaseis: Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline. Ülalpeetavad (lapsed): Rahvastikuregistri andmetel järeltulijad puuduvad. Maksejõuetuse tekkimine Võlgniku selgituste kohaselt omas võlgnik töökohta ja sai arvestatavat töötasu. Kuivõrd võlgniku tööandja maksis töötasu ebakorrapäraselt tekkisid võlgnikul raskused igapäevaste kohustuste ja kulude kandmisel ning võlgnik võttis laene. Käesolevaks hetkeks on võlgnik kaotanud töökoha ning ei suuda võetud kohustusi teenindada. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on toimetuleku toetus 230 eurot. Võlgnik on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole

2-15-11005 maksejõuetuse põhjuseks ebakorrapärane sissetuleku laekumine. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt kaheksa erineva kõrgete intressidega kiirlaenu pakkujate ees. Samuti on võlgnikul laenukohustusi erinevate pankade ees. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik võtnud erinevaid laene, mõtlemata sellele, et ei suuda juba eelnevalt olemasolevaid kohustusi täita. Võlgniku suhtes on algatatud 2012.a kohtutäituri Risto Sepp poolt täitemenetlus, kus peamiseks sissenõudjaks on Muhu 5 KÜ, seega on võlgnikul olnud raskusi kohustuste täitmisel juba pikemat aega. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik olnud maksejõuetu alates 2012.a, kuid sellest hoolimata on võlgnik suurendanud pidevalt oma kohustusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada hooletut finantskäitumist, kuna võlgnik on ülehinnanud oma maksejõulisust, ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma sissetulekute suurusega ning on võtnud kõrge intressimääraga kiirlaene (muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes). Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus tekkinud juba 2012.a, mil võlgniku suhtes on algatatud esimesed käesoleva hetkeni käimasolevad täitemenetlused võlgnevuste sissenõudmiseks. Võlgniku varad Võlgniku poolt 13.08.2015. a ajutisele pankrotihaldurile esitatud selgituste kohaselt on võlgniku varaks 1/6 suurune mõtteline osa kaasomandist korterist asukohaga XXX, Narva, hinnangulise väärtusega 2000 eurot. Krediidiasutustesse tehtud päringutest selgus, et võlgnik omab: Nordea Bank AB Eesti filiaalis:  arvelduskontot nr XXX, millisel 05.08.2015.a seisuga on 0,37 eurot. Võlgnikul on kohustusi panga ees. . Danske Bank A/S Eesti filiaalis:  arvelduskontot nr XXX, millisel 04.08.2015.a seisuga rahalised vahendid puuduvad. Konto on arestitud 03.08.2015.a ajutise pankrotihalduri teatise alusel. Kohustused panga ees puuduvad. AS-is SEB Pank: - arvelduskontot nr XXX, millisel 01.09.2015.a seisuga rahalised vahendid puuduvad. - Konto on arestitud 04.08.2015.a ajutise pankrotihalduri teatise alusel. - Võlgnikul on kohustusi panga ees. AS-is Swedbank: - arvelduskontot nr XXX, millisel 06.08.2015.a seisuga on 46,20 eurot (konto on broneeritud summas 32,64 eurot kaardi hooldustasudest). - arvelduskontot nr XXX, millisel 06.08.2015.a rahalised vahendid puuduvad. - Kohustused panga ees puuduvad. Eesti Krediidipank AS-is, DNB Pank AS-is, Versobank AS-is, LHV Pank AS-is, Tallinna Äripanga AS-is, , Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, AS Citadele banka Eesti filiaal võlgnikul arvelduskontod puuduvad. SEB Liising AS-iga, Danske Bank A/S Eesti filiaaliga, Swedbank Liising AS-iga, ALG Liisingu AS-iga, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga, Nordea Finance Estonia ASiga, Citadele Leasing & Factoring OÜ-ga, DNB Pank AS-iga ega Krediidipanga Liisingu AS-iga, võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Maanteeameti 13.08.2015. a vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ega jette käesoleval hetkel registreeritud. Viimase viie aasta jooksul on võlgniku nimele registreeritud järgnev sõiduk: Reg. märk Mark, esmane Kommentaar registreerimine XXX Peugeot 407, 1997.a. Sõiduki omanikuks oli S L. 22.05.2015.a on auto Maanteeameti registrist kustutatud. Sõiduk on lammutatud 11.06.2013.a AS Kuusakoskis. Võlgnik on märgitud järgmise sõiduki vastutavaks kasutajaks: Reg. märk Mark, esmane Kommentaar registreerimine XXX Mercedes-Benz C Sõiduki omanikuks on S O. Võlgnik on märgitud

2-15-11005 200 CDI, 2003.a. sõiduki vastutavaks kasutajaks alates 25.05.2015.a. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 03.09.2015. a andmetel on võlgniku nimel avatud väärtpaberikonto nr 99101665564, millisel 03.09.2015.a seisuga on Nordea Pensionifond Aktsiad 100 70,664 osakut nimiväärtusega 0,64 eurot (III sammas). Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr 99804857677, konto saldo on 1 384,566 Nordea Pensionifond A osakut (II sammas). Vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 sätestatule, ei ole võimalik kohustusliku kogumispensioni osakutele sissenõuet pöörata. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub võlgnikule järgmine vara: 1) 1/6 kaasomandiosa, 596/79042 mõttelist osa kinnistust registriosa number 2453909, asukoht Ida-Virumaa, Narva linn, XXX, mille üldpindala on 13372 m2, ja reaalosa eluruum nr XXX pindalaga 59,60 m2, katastritunnusega 51102:002:0028. Registriosa kolmandasse jakku on kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks S L mõttelisele osale kohtutäitur Marek Laanemets, Raha24 OÜ kasuks. Registriosa neljandas jaos kanded puuduvad. Elektroonilise äriregistri andmetel puuduvad võlgnikul kehtivad ning ka kehtetud seosed juriidiliste isikutega. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku varaks 70,664 Nordea

Pensionifond Aktsiad 100 osakut, raha arvelduskontodel summas 46,57 eurot, 1/6 korteri kaasomandi osa hinnangulise väärtusega mitte rohkem kui 4000,00 eurot, 1 384,566 Nordea Pensionifond A osakut, millele TMS § 130 lg 4 kohaselt ei ole võimalik sissenõuet pöörata ja toimetuleku toetus 230,00 eurot, millele TMS kohaselt ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Võlgniku kohustused (võlad) Võlgniku poolt 13.08.2015. a esitatud kohustuste nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi 23 457,15 eurot alljärgnevalt: 1) Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei kaudu 1 308,54 eurot; 2) Folkia AS Eesti filiaal 592,23 eurot; 3) Intrium Justitia Debt Finance AG 506,98 eurot; 4) ITM Inkasso OÜ 3 151,95 eurot; 5) Krediidikaitse Grupp OÜ 473,76 eurot; 6) ERA Liisingu Inkassoteenused AS 1 544,14 eurot; 7) AS SEB Pank 2 448,40 eurot; 8) Eesti Telekom AS 541,62 eurot; 9) Eesti Energia AS 1 206,45 eurot; 10) JUEV Grupp OÜ 978,70 eurot; 11) BIGBANK AS 7 209,59 eurot; 12) Raha24 OÜ 957,27 eurot. Nordea Bank AB Eesti filiaali 06.08.2015. a vastuse kohaselt on Nordea Bank AB Eesti filiaali ja võlgniku vahel 26.10.2011.a sõlmitud laenuleping nr 0932027074000, mille jääk on 13 159,93 eurot. BIGBANK AS-i 05.08.2015.a vastuse kohaselt on BIGBANK AS-i ja võlgniku vahel sõlmitud tarbijakrediidileping nr 1102792/96st, mille jääk on 6 518,15 eurot. AS SEB Pank 01.09.2015.a päringu vastuse kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: - Väikelaenu leping nr 2011022489, millisest tulenev kogunõue on 31.08.2015.a seisuga 3 245,33 eurot. - Teenustasu võlgnevuse AS-i SEB Pank ees 01.09.2015.a seisuga 6,39 eurot, mis tuleneb väljavõtete/teatiste eest. Maksu- ja Tolliameti 17.08.2015.a andmetel võlgnikul maksuvõlgnevusi ei ole. Maksu- ja Tolliamet ei ole võlgniku suhtes algatanud maksumenetlusi ja tema suhtes ei ole käimasolevaid maksumenetlusi.

048/2012/3409

26.11.2012.a

Tallinna Linnavalitsus 20,00 Tallinna Munitsipaalpolitsei ameti

Kairi Kumm

2-15-11005

035/2014/710

13.06.2014.a

035/2014/162

03.03.2014.a

034/2013/1355

17.07.2013.a

034/2013/811

30.04.2013.a

027/2014/821

01.07.2014.a

027/2013/1890

18.12.2013.a

kaudu (registrikood 75034502) Intrium Justitia Debt Finance AG (registrikood

CH-020.3.020.910-7)

Folkia AS Eesti filiaal (registrikood 11913301) Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste keskuse kaudu (registrikood 70004340) Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste keskuse kaudu (registrikood 70004340) Eesti energia AS (registrikood 10421629)

MUHU 5 KÜ

027/2012/3280

17.12.2012.a

MUHU 5 KÜ

369,82

Hille Kudu

438,29

Hille Kudu

313,50

Kristiina Feinman

1 665,00

Kristiina Feinman

990,42

Risto Sepp

1 167,62

Risto Sepp

1 000,54

Risto Sepp

Krediidikaitse Grupp OÜ 338,80 Kaire Põlts (registrikood 11693223)

OÜ 3 502,00

Kaire Põlts (registrikood 11100041)

AS 357,00

Arvi Pink (registrikood 11551909)

AS 548,00

Priit Petter (registrikood 10283074)

AS 6 518,15

Elin Vilippus (registrikood 10183757)

OÜ 767,15

Elin Vilippus (registrikood 12192007)

025/2015/61

12.01.2015.a

2-15-11005 kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Ajutine pankrotihaldur palub välja kuulutada S L pankroti ning määrata pankrotihalduriks Martin Krupp.

VÕLGNIKU

VÄITED

KOHTUISTUNGIL

NING

AJUTISE

PANKROTIHALDURI

SEISUKOHT

Ajutine pankrotihaldur, Martin Krupp, jäi kohtuistungil oma ettekande juurde. Võlgnik esitas

pankrotiavalduse. Ajutine pankrotihaldur palub välja kuulutada S L pankrot, nimetada pankrotihalduriks Martin Krupp, määrata ajutise halduri tasu ja kulutused Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a XXX Swedbank AS) kasuks vastavalt esitatud aruandele ning määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Võlgnik, S L, palub kohtuistungil pankrotiavalduse rahuldamist ja S L pankroti väljakuulutamist. S L avaldas kohtuistungil, et ta on nõus ajutise halduri tasuga. Võlgade kustutamiseks lubab S L, et leiab tööd ja soovib kõik kiiremini tasuda. Hetkel töötab S L käsunduslepingu alusel reisikorraldajana ja hakkab kätte saama umbes 70 eurot reisi eest, palka ei ole, põhiliselt Eesti - sisesed reisid, plaanis on umbes 3-4 reisi nädalas, hetkel reisi ei ole

KOHTU PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt, pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. S L pankrotiavaldusega luges kohus tuvastatuks asjaolu, et käesolevas pankrotimenetluses on füüsilisest isikust võlgnik S L soovinud enda pankroti väljakuulutamist, kuna S L on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 13 lg 1 ja lg 2, võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Võlgnik, S L, ise arvab oma püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on asjaolu, et võlgniku tööandja maksis töötasu ebakorrapäraselt, mille tõttu tekkisid võlgnikul raskused igapäevaste kohustuste ja kulude kandmisel ning võlgnik võttis laene, mida ei suutnud tagasi maksta ning teenindada. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud ka avalduse võlgadest vabastamiseks. Ajutise pankrotihalduri, Martin Kruppi, aruandega luges kohus tuvastatuks asjaolu, et S L on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada hooletut finantskäitumist, kuivõrd võlgnik on makseraskuste tekkimisel ja sissetuleku vähenemisel võtnud omale kohustusena juurde kõrgete intressidega kiirlaene, arvestamata seejuures asjaolu, et ta ei olnud võimeline täitma juba eelnevalt olemasolevaid kohustusi (muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes). PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt PankrS § 169jj. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi.

2-15-11005 Kohus loeb tuvastatuks, et tuleb rahuldada füüsilisest isikust võlgniku, S L, pankrotiavaldus S L pankroti väljakuulutamise nõudes, võlasummas 35 334.89 eurot. Kohus jätab kehtima Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt, määrusega 31.07.2015.a füüsilisest isikust pankrotivõlgniku, S L, vara suhtes rakendatud hagi tagamise abinõud, aga samuti jätta kehtima tema vara suhtes rakendatud käsutuskeeld. Kohus kuulutab välja PankrS §171 lg.11 alusel füüsilisest isikust pankrotivõlgniku, S L (isikukood: XXX, elukoht: XXX), pankroti 13.11.2015.a. kell 16.00, kuna: 1) S L suhtes esineb PankrS §29 lg.1 ja lg.2 nimetatud alus (raugemine), 2) S L on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ning 3) S L suhtes ei esine PankrS §171 lg.2 nimetatud võlgadest vabastamise menetluse alustamist takistavaid asjaolusid. Kohus kutsub kokku võlausaldajate esimene üldkoosoleku 30.11.2015.a., algusega kell 12.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga: 1. Mai tn.2, Narva linnas. Kohus nimetab füüsilisest isikust pankrotivõlgniku S L pankrotimenetluses pankrotihalduriks Martin Kruppi (IK XXX; Cavere Õigusbüroo OÜ; Estonia pst 1, 10143 Tallinn; e-post: [email protected]; tel.nr. 6844 400, 5072034). Kohus peab vajalikuks selgitada, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kohus avaldab pankrotiteade ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadeanded“. AJUTISE PANKROTIHALDURI KULUTUSED JA TASU PANKROTIMENETLUSES PankrS §23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS §23 lg.2 ja lg.3 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine pankrotihaldur, Martin Krupp, esitas kohtule tasutaotluse, mille kohaselt kulutas Martin Krupp pankrotiseaduse § 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi Martin Krupp järgmisi toiminguid: suhtles võlgnikuga, koostas ja lähetas teabenõude võlgnikule, koostasin ja lähetas päringud registritesse ja krediidiasutustesse, töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid, analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ja koostas ajutise pankrotihalduri aruande. Martin Krupp osalen istungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palub Martin Krupp kohtul määrata ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi tasu Saneerimismenetluse OÜ (a/a XXX Swedbank AS) kasuks 9 töötunni eest 720,00 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub käibemaks 20% ehk 144 eurot, kokku 864 eurot.

2-15-11005 Kohus loeb tuvastatuks, et arvestades kõiki ajutise halduri aruandes toodud asjaolusid töömahu ja kulutuste kohta, aga samuti arvestades võlgniku Sergei Lepahhini majandusliku olukorda on ajutise halduri tasu 864.00 eurot põhjendatud ja mõistlik tasu suurus. Kohus peab vajalikuks määrata ajutise halduri, Martin Kruppi kulutuste katteks 49,55 eurot (nelikümmend üheksa eurot ja 55 senti) (ilma käibemaksuta), milline summa (49.55 eurot) mõista välja S L pankrotivarast Saneerimismenetluse OÜ pangakontole nr XXX Swedbank AS-is.

PANKROTIMAÄÄRUSE VIIVITAMATU TÄITMINE

PankrS §31 lg.7 ja lg.8 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.