Osaühingu XXXX hagi XXXX vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks
Tsiviilasja hind
7000.- eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing XXXX (registrikood XXXX, asukoht
XXXX);
Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXXX(isikukood XXXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat XXXX(Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, registrikood 10472042, asukoht Rävala pst 8, 10143 Tallinn); Kostja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX); Kostja lepinguline esindaja: XXXX (Osaühing XXXX, registrikood XXXX, asukoht XXXX).
Asja läbivaatamine
19.12.2014.a. toimunud paikvaatlusel ning 20.02.2014.a. ja 06.10.2015.a. toimunud kohtuistungitel
Istungil osalenud isikud
20.02.2014.a. toimunud kohtuistungil osalesid hageja lepinguline esindaja XXXX ja kostja lepinguline esindaja XXXX, 06.10.2015.a. kohtuistungil osales lisaks eelnimetatutele ka hageja seaduslik esindaja XXXX ning 19.12.2014.a. vaatlusel osales kõigile eelnimetatule lisaks kostja poeg XXXX(isikukood
Kohustada XXXX lõpetama XXXX OÜ omandiõiguse rikkumine, mis seisneb XXXX poolt XXXX OÜ-le kaasomandina kuuluva XXXX kinnistu (registriosa nr XXXX, asukoht XXXX) õueala omavolilises läbimises nii jalgsi kui ka mootorsõidukiga ja kinnistu õuealal viibimises, sh mootorsõidukite sinna parkimises.
3.Kohustada XXXX hoiduma edaspidi XXXX OÜ kui XXXX kinnistu omaniku omandiõiguse rikkumisest, s.o. ilma XXXX OÜ loata XXXX kinnistu õueala omavolilisest läbimisest nii jalgsi kui mootorsõidukiga ning XXXX kinnistul viibimisest, sh. sinna mootorsõidukite parkimisest. Menetluskulude jaotamine ja nende kindlaksmääramine.
4.Jätta XXXX OÜ menetluskulud XXXX kanda ja XXXX menetluskulud tema enda kanda.
5.Välja mõista XXXX XXXX OÜ kasuks 2550.- (kaks tuhat viissada viiskümmend) eurot hageja menetluskulude katteks.
6.Välja mõista XXXX 300.- (kolmsada) eurot riigilõivu riigi tuludesse.
7.Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 6 nimetatud menetluskulu tuleb XXXX tasuda 15 (viieteist) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole vastavalt käesolevale kohtumäärusele lisatud makseinfo lehele ja seal näidatud pangakontole märkides maksekorraldusse ka makseinfol märgitud viitenumbri. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida „Menetluskulu Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-1330599“ ning menetluskulu tasumist tõendav dokument tuleb esitada kohtule. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) esitades apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi aluseks olevad asjaolud, menetluse käik ja hageja nõuded
1.Hagejale Osaühingule XXXX kuulub kaasomandina kinnistu nimetusega XXXX, mis asub XXXX(registriosa XXXX). Nimetatud kinnistuga piirneb kostja XXXXomandis olev kinnistu nimetusega XXXX (registriosa XXXX). 20.02.2014.a. toimunud kohtuistungil kinnitas hageja lepinguline esindaja, et hageja ise pääseb oma kinnistule suulise kokkuleppe alusel läbi teiste kinnistute kulgevate erateede.
2.Hagiavalduse kohaselt puudub kostjale kuuluvale kinnistule avalikult kasutatavalt teelt (XXXX tee registriosa numbriga XXXX) korrektne ligipääsutee, kust oleks kinnistule võimalik pääseda mootorsõidukitega. 20.02.2014.a. toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et varem oli XXXX kinnistule võimalik pääseda mööda mereäärset teed, kuid kuna meri uhtus nimetatud tee ära, kasutatakse XXXX kinnistule pääsemiseks XXXX kinnistut. Samas ei osanud hageja esindaja öelda mis ajast alates see nii toimunud on. Ka hageja seaduslik esindaja XXXX ei osanud nimetatud asjaolu 19.12.2014.a. toimunud paikvaatlusel täpsustada. Seejuures leidis aga hageja, et kostja peaks kasutama talle kuuluvale kinnisasjale pääsemiseks XXXX kinnistu vasakpoolset serva, millisel seisukohal on hageja sõnul ka Keskkonnainspektsioon ja Kuusalu Vallavalitsus, rõhutades oma 18.09.2013.a. kohtule esitatud seisukohas, et ühtegi teed, mis vastaks seaduses sätestatud tee mõistele, hageja kinnistul ei eksisteeri. Seejuures kinnitas hageja, et ta ei ole sulgenud kostja võimalusi oma kinnistule pääsemiseks täies mahus, vaid on pannud tõkked sinna, kust kostja sõitis hageja õuealale. Lisaks on hageja sõnul kostjal tegelikkuses võimalik taotleda juurdepääsuteed enda kinnistule ka üle teiste kinnistute.
3.Hageja sõnul on kostja mitme aasta vältel omavoliliselt ja ebaseaduslikult kasutanud oma kinnistule pääsemiseks XXXX kinnistu õuemaad. Lisaks sellele, et kostja on rikkunud hageja omandiõigust, on kostja XXXX kinnistule parkinud ka enda ja oma külaliste mootorsõidukeid, mille kostja võttis oma vastuses ka omaks. Samuti on kostja rikkunud ehitusmaterjalide transpordiga XXXX kinnistu seisukorda, lõhkunud ära teele ettepandud piirded ning piirete lukustuse. Vastavate rikkumiste kohta on hageja esitanud avaldused ka politseile. Lisaks märkis hageja, et kuivõrd hageja töövaldkonda kuulub puitmaterjali käitlemine, võib hageja ladustada ehitusmaterjali kõikjale oma kinnistu piirides, kusjuures 06.10.2015.a. toimunud kohtuistungil täpsustas hageja esindaja, et kostja tegevus on takistanud ka hageja majandustegevust. Hageja sõnul on kostja poolt kasutatav viis oma kinnistule pääsemiseks hagejale äärmiselt koormav ning tema õigusi olulises mahus riivav. Hageja sõnul on tema elukorraldus häiritud, kuna ta peab pidevalt parandama tee ette pandud piirdeid, taastama õuemaal kasvavat muru ning varguste ohu tõttu kontrollima, kas õuemaal sõitvad sõidukid on kostja või tema külaliste omad. Hageja leiab, et ta ei ole kohustatud nimetatud rikkumisi taluma.
4.Hageja kinnitas, et kostja on kasutanud pahatahtlikult ära XXXX kinnistu omaniku ajutist suulist luba 2007.a. suvel ja sügisel üle XXXX kinnistu käimiseks ning on käesoleva ajani keeldunud servituudi seadmisest. 06.10.2015.a. toimunud kohtuistungil kinnitas hageja seaduslik esindaja XXXX lisaks, et 2007.a. sõlmitud suuline kokkulepe kostjaga sisaldas üksnes seda, et kostja taotleb võimalikult ruttu juurdepääsutee saamist oma kinnistule, kuna selleks ajaks oli meri tema juurdepääsu tee ära uhtunud ning seni võib ta kasutada läbisõiduks hagejale kuuluvat kinnistut. Seejuures anti kostjale luba üle õueala käia ühe hooaja, misjuures talve jooksul pidi kostja oma dokumendid korda ajama.
5.Hageja sõnul jäi poolte vahel kohtumenetluse käigus kompromissini jõudmine eelkõige tee kasutamise tasu suuruse taha. Seejuures oli hageja nõus tasu ka vähendama, juhul kui kostja oleks hüvitanud hagejale teepiirete ja õueala maapinna lõhkumise tõttu tekkinud kahju, kuid kostja sellega ei nõustunud. Samuti ei nõustunud kostja, et kahju, mida kostja on hagejale tekitanud teepiirete ja õueala maapinna lõhkumisega, võiks käsitleda tagasiulatuva tee kasutamise tasuna. Lisaks ei nõustunud kostja tagama, et seoses tee ehitamisega ning selle asukohaga, ei oleks kõrvalistel isikutel kerget ligipääsu hageja tootmisele. Hageja tunnistas aga, et ta on kompromissi lisatingimuseks seadnud, et kostja on kohustatud võimaldama hagejale jalgsi läbipääsu mereranda, kuna tema sõnul on kostja omavoliliselt teinud läbimatuks ka kaldajoone, paigaldades enda kinnistul merekalda piirile
kivirahnud. 20.02.2014.a. toimunud istungil kinnitas hageja lepinguline esindaja, et hageja soovib endiselt saada läbimineku võimalust mereni.
6.Oma 18.09.2013.a. kohtule esitatud seisukohas märkis hageja, et käesolevat vaidlust saab lahendada ilma teiste kaasomanike kaasamiseta, kuivõrd kaasomanike vahel on määratud kindlaks kasutuskord. 20.02.2014.a. toimunud kohtuistungil kinnitas hageja lepinguline esindaja aga, et tee, mida kostja praegu kasutab jookseb üle XXXX(XXXX) ja hageja poolt kasutatava maa. Lisaks kinnitas hageja, et kinnistusraamatusse on kantud Eesti Energia kasuks seatud servituut, mis ei puuduta käesolevat vaidlust. Samuti on kinnistusraamatusse kantud eelmärge reaalservituudi sissekandmise tagamiseks hageja kasuks. Kostjat puudutab see vaid niivõrd, kuivõrd ei ole teada, kas see eelmärge on seatud sellesama tee osas mida kostja kasutab või mitte.
7.Tulenevalt kõigest eeltoodust palus hageja kohtul kohustada kostjat lõpetama hageja omandiõiguse rikkumine, mis seisneb kostja poolt hagejale kaasomandina kuuluva XXXX kinnistu omavolilises läbimises (nii jalgsi kui mootorsõidukitega) ja kinnistul viibimises (k.a. mootorsõidukite parkimise) ning edaspidiselt hoiduda XXXX kinnistu omaniku õiguste rikkumisest, s.o ilma hageja loata kinnistul viibimisest ning kinnistu läbimisest (nii mootorsõidukitega kui jalgsi). Samuti palus hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
8.Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete tõenditena: joonise, millelt nähtub kostjapoolne XXXX kinnistult ülekäik, hagejapoolsed pöördumised politsei poole ning politseiteated, joonise, millel on märgitud võimalik juurdepääsu tee, Kuusalu Vallavalitsuse kirja, fotod, hageja esindaja kirja kostjale, hageja esindaja pretensiooni, kostja vastuse sellele, hageja esindaja seisukoha, 23.12.2008.a. ja 22.11.2012.a. notariaalsed lepingud (27.02.2014.a. esitati täiendavad leheküljed), hageja e-kirja kostja abikaasale, 2011.a. e-kirja politseilt hagejale ning hageja vastuse sellele, fotod 2013.a. suvest, e-kirjad kompromissi läbirääkimistest ja õigusabikulusid tõendavad arved ning arvete tasumist kinnitavad tõendid.
9.Hageja esitas menetluse jooksul kohtule taotlused paikvaatluse korraldamiseks ja kohtus tunnistajatena XXXX(XXXX), XXXX, ja XXXX(XXXX) ära kuulamiseks. Kohus rahuldas nimetatud taotlused vastavalt oma 05.12.2014.a. kohtumäärusega ja 09.04.2015.a. kirjaga. Kuivõrd aga Johanna XXXX ei ilmunud 06.10.2015.a. toimunud kohtuistungile, loobus hageja taotlusest eelnimetatud tunnistaja ülekuulamiseks. Lisaks avaldas hageja soovi kaasata vajadusel menetlusse teised kaasomanikud ning esitada materiaalse kahju hüvitamise nõue, kuid nimetatuid toiminguid hageja ei teinud. Kostja vastuväited
10.Kostja, kes omandas XXXX kinnistu 2007.a., ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja sõnul on hageja väide, et kostja sõidab oma kinnistule jõudmiseks lihtsalt hageja maja eest murult läbi, tegelikkusele mittevastav. Seejuures rõhutas kostja, et tegemist on õuemaad läbiva teega, mida on ka kohaliku omavalitsuse teadmise järgi siiani kostja kinnistule pääsemiseks kasutatud, misjuures on hageja kinnistut läbinud teed kasutatud ligikaudu 20 (kakskümmend) aastat.
11.Kostja rõhutas, et hageja on ise kostjale andnud loa oma kinnistu ületamiseks. 06.10.2015.a. toimunud kohtuistungil rõhutas kostja esindaja, et 2007.a. sõlmiti poolte vahel suuline kokkulepe, mille kohaselt võis kostja kasutada teed, mida käesolevas menetluses nimetatakse õuealaks. Asjaolu, et kokkulepe, mis omal ajal poolte vahel sõlmiti, enam hagejale ei meeldi, ei tähenda, et hageja saab kostjal üle hageja kinnistu oma kinnistule minemise ära keelata. Kostja hinnangul ei saa hageja õigus olla praktiseeritav viisil, et kostjal kaob oma kinnistule ligipääs üldse ära. Kui hageja leiab, et talle on see kokkulepe muutunud koormavaks, siis peaks ta taotlema selle kokkuleppe muutmist. Lisaks rõhutas kostja esindaja, et kokkuleppe olemasolu tõendab ka asjaolu, et hageja talus aastaid pooltevahelist suulist kokkulepet, kusjuures hageja poolt tõendina esitatud e-kiri, mis sisaldab
omakäelist juurdekirjutust „üheks aastaks“, ei tõenda ühelgi juhul poolte kokkulepet nimetatud tähtajaks. Kostja hinnangul kehtib siiani 2007.a. sõlmitud kokkulepe, kuivõrd servituudi seadmise kohta kokkulepet saavutatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja hageja õigusi ka rikkunud. Kostja hinnangul oli kokkulepe ajaliselt piiratud seega kokkuleppe saavutamisega servituudi seadmiseks. Kuivõrd aga hageja seab servituudi seadmiseks tingimusi, mis ei ole kostjale vastuvõetavad, ei ole ka kokkuleppe sõlmimine olnud käesoleva ajani võimalik.
12.Kostja nõustus, et on esinenud juhtumeid, mil ta on jätnud oma auto hageja kinnistule, kuid märkis samas, et see on olnud tingitud hageja käitumisest, kes on teinud kostjale järjepidevalt takistusi oma kinnistule pääsemiseks, ladustades kinnistule näiteks suures mahus puitmaterjali. Piiride lõhkumist kostja omaks ei võta ning märkis, et kostja süüd ei ole selles tuvastanud ka õiguskaitseasutused. Kui kostja parkis autosid hageja territooriumil hädaolukorras, mis oli tingitud hageja käitumisest, ei saa see olla õiguserikkumine, millisest hoidumiseks tuleks kostjat kohtulahendiga kohustada. Samuti leidis kostja, et kuivõrd hageja on juriidiline isik, kelle kodurahu ei saa rikkuda, ei ole tema õiguste rikkumine ka võimalik. Lisaks märkis kostja, et hageja nõue ja hagis esitatu on vastuolus ning kokkuvõtvalt rikuks sellise nõude rahuldamine kostja õigust oma kinnisasjale pääseda.
13.Kostja kinnitas, et ta on selgelt väljendanud oma põhimõttelist nõusolekut selles, et tee kulgeb sealt, kus hageja soovib ja kostja rajab selle tee oma vahenditega ega hakka tulevikus seal hoidma oma autot ning maksab tee kasutamise eest ka mõistlikku tasu. Nimetatut kinnitas kostja esindaja ka 20.02.2014.a. toimunud kohtuistungil ning vaatluse käigus 19.12.2014.a. Hageja poolt seatud tingimus, et kõigepealt sõlmitakse tee osas notariaalne kokkulepe ning alles 3 (kolme) aasta pärast, kui osapooled on võimelised kokkulepet täitma, seatakse servituut, ei ole kostjale vastuvõetav. Samuti on vastuvõetamatu tingimus, et kostja peab võimaldama hagejal enda kinnistult pääseda mereni, samas kui hagejal on endal merepiir olemas. Kostja, kelle sooviks ei ole oma vahenditest hagejale logistikavõrgu väljaehitamine, sõnul tuleks aga täiendavalt kokku leppida selles, et juhul kui teed hakkavad kasutama ka muud isikud, sealhulgas ka hagejaga seotud isikud (näiteks uute moodustavate kinnistute omanikud), väheneb tasumisele kuuluv summa mõistlikus vahekorras, arvestades tee kasutajate arvu ning kasutusala. Hageja nimetatud nõudega ei nõustunud. Seega ei ole kostja sõnul kompromissi sõlmitud põhjusel, et hageja on lisanud kokkuleppele lisatingimusi, millistest ei ole varem üldse juttu olnud ning millistega kostja ei nõustu.
14.Samuti leidis kostja, et kuivõrd hageja on vaidlusaluse kinnistu kaasomanik, mitte ainuomanik, misjuures ei ole hageja näol tegemist ka enamusega kaasomanikest, ei saa käesolevat asja ilma teiste kaasomaniketa lahendada. Lisaks märkis kostja, et kinnistusraamatusse on sisse kantud eelmärge reaalservituudi sissekandmise tagamiseks (tasuta ja tähtajatu teeservituut), misjuures kostja ei tea, kas kõnealune teeservituut puudutab käesolevas menetluses väljapakutud tee asukohta või mitte. Tulenevalt kõigest eeltoodust palus kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Oma väidete tõendamiseks esitas kostja kohtule dokumentaalsete tõenditena kinnistusraamatu väljavõtte ning õigusabi osutamise eest kostjale esitatud arved.
16.Kostja kinnitas kohtule korduvalt, et juhul kui pooled kokkulepet ei saavuta, soovib kostja esitada vastuhagi. Nimetatut kostja aga tähtaegselt ei teinud, mistõttu ei andnud Harju Maakohus oma 09.04.2015.a. kirjaga kostjale täiendavat tähtaega vastuhagi esitamiseks, sest eelmenetlus käesolevas asjas lõppes 01.04.2015.a., millest kohus pooli ka teavitas. 06.10.2015.a. toimunud kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et ta on kostjale korduvalt selgitanud võimalust esitada kohtusse vastuhagi, kuid miks kostja seda teinud ei ole, ei osanud ta öelda.
Kohtuotsuse põhjendused
17.Pooled ei vaidle selle üle, et - hagejale kuulub kaasomandina kinnistu XXXX, XXXX(registriosa XXXX) (tõendab kinnistusraamatu väljavõte I kd t/l 36-38); - hageja ja teised kinnisasja XXXX kaasomanikud Ivar XXXX ja XXXX on sõlminud kaasomandi valdamise ja kasutamise kokkuleppe (I kd t/l 108-114); - hagejale ja teistele kaasomanikele kuuluva kinnistuga piirneb kostjale XXXXkuuluv kinnistu XXXX (registriosa XXXX) (tõendab kinnistusraamatu väljavõte I kd t/l 43); - kostjal puudub oma kinnistule ligipääs avalikult kasutatavalt teelt mootorsõidukiga, sest meri uhtus ära varasemalt kasutuses olnud tee, mis tagas ligipääsu kostja kinnistule; - 2007.a. sõlmisid pooled suulise kokkuleppe, mille kohaselt lubas hageja kostjal minna oma kinnistule üle hageja kinnistu nn õueala; - kostja on alates 2007. aastast kuni käesoleva ajani käinud oma kinnistul üle hageja kinnistu ning parkinud hageja kinnistule nii oma kui ka oma külaliste mootorsõidukeid. Pooled vaidlevad selle üle kas poolte vahel 2007.a. sõlmitud suuline kokkulepe oli kehtiv hagi esitamise ajal ja on kehtiv ka käesoleval ajal või rikub kostja oma käitumisega hageja omandiõigust kinnisasjale, samuti kas hageja on kohustatud kostja poolt tema kinnistult üle käimist ja üle sõitmist taluma või on ta õigustatud nõudma rikkumise lõpetamist ja sellest edaspidist hoidumist.
18.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus AÕS § 68 lg 1 sätestatust, mis sätestab omandi mõiste, sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega ning sama seaduse §-st 89, mille kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Kohus asub seisukohale, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei saa juhinduda AÕS § 156 lg 2 märgitust nagu leidis kostja ning mis sätestab, et kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel. Kohus leiab, et kõigepealt ei ole käesoleval juhul kostja kinnistu kaotanud ühendust avaliku teega osundatud seadusesättes märgitud tingimustel, vaid seetõttu, et meri uhtus ära endise tee mida mööda varasemalt kostjale kuuluvale kinnistule saadi, mille üle puudub poolte vahel ka vaidlus. Asjaolu, et alates 2007. aastast kostja oma kinnistule pääsemiseks mereäärset teed enam kasutada ei saa, ei tähenda, et kostja võikski jääda igavesti kasutama hagejale kuuluva kinnistu õueala oma kinnistule pääsemiseks.
19.Kohus on seisukohal, et hageja väide, mille kohaselt lubas ta kostjal üksnes ajutiselt minna oma kinnistule üle hageja kinnistu õueala, on tõendatud XXXX poolt 2009. aastal politsei ja Kuusalu Vallavalitsuse poole tehtud pöördumistega, milles ta teatab ja palub abi nimetatud asutustelt probleemi lahendamiseks seoses sellega, et XXXX kinnistu omanik XXXX läheb oma kinnistule üle XXXX kinnistu (I kd t/l 12-21). Kohus leiab, et kui poolte kokkulepe hageja kinnistult üle käimiseks ei oleks olnud ajutine, nagu väidab kostja, vaid kehtiks kuni käesoleva ajani, ei oleks XXXX olnud vaja nimetatud pöördumisi politsei ja vallavalitsuse poole teha. Kohus leiab, et ka XXXX kui XXXX OÜ seadusliku esindaja pöördumine Maarika Kutseri õigusbüroo poole ja viimase pöördumine 04.02.2009.a. kostja XXXX poole ettepanekuga kokku leppida servituudi seadmises XXXX kinnistu servast juurdepääsu tagamiseks XXXX kinnistule (I kd t/l 22-23) kinnitavad samuti asjaolu, et poolte vahel ei olnud pikaajalist, aastate pikkust kokkulepet selles, et kostja võib käia ja sõita mootorsõidukite üle XXXX kinnistu õueala selleks, et pääseda talle kuuluvale kinnistule.
20.Tulenevalt kohtuotsuse eelmises punktis märgitust ning sellest, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on alates 2007. aastast käinud oma kinnistule üle hageja kinnistu ning parkinud hageja kinnistule nii oma kui ka oma külaliste mootorsõidukeid, mida tõendab ka hageja poolt esitatud foto (I kd t/l 21), kusjuures oma kinnistule pääsemise eesmärgil on kostja abikaasa või elukaaslane lõhkunud ka XXXX kinnistule pääsemiseks hageja poolt sinna paigaldatud teesulu ja tabaluku(d), mida kinnitasid kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad XXXX ja Ivar XXXX, asub kohus seisukohale, et kostja nimetatud käitumine ei ole olnud õiguspärane ja hagejal kui kinnisasja omanikul on õigus nõuda AÕS § 89 alusel tema omandiõiguse rikkumise lõpetamist. Kohus leiab, et hageja kui XXXX kinnistu omanik, ei ole kohustatud eelpool kirjeldatud ja kostja poolt toime pandud hageja omandiõiguse rikkumisi taluma ka vaatamata sellele, et kostjal puudub käesoleval ajal mujalt mootorsõidukiga ligipääs oma kinnistule.
21.Kohtu poolt läbi viidud vaatluse käigus, samuti hageja esindajate poolt kostjale tehtud ettepanekutes servituudi seadmiseks (I kd t/l 22-28), leidis tuvastamist, et kostjal oleks olnud võimalik hagejaga kokku leppida teeservituudi seadmises juba aastaid tagasi ning, et kostjal on võimalus oma kinnistule pääseda läbides hagejale kuuluva kinnistu diagonaalselt ning liikudes edasi oma kinnistu suunas paralleelselt mööda hageja kinnistu serva kulgevat puulattidest aeda (vt vaatluse protokoll I kd t/l 141, väljavõte Maa-ameti kaardiservesist /märgitud roosaga/ ja foto nr 11 I kd t/l 154). On küll õige, et käesoleval ajal nimetatud kohale teed rajatud ei ole, kuid tee rajamine sinna on võimalik, mida pooled kohtule vaatluse käigus kinnitasid. Kuna kostja ei ole teinud midagi kokkuleppe sõlmimiseks hagejaga, kuid ei esitanud ka käesolevas asjas vastuhagi juurdepääsu võimaldamiseks talle kuuluvale kinnistule ega sõlminud kompromissi servituudi seadmiseks, milleks kohus korduvalt pooltele aega andis, asub kohus seisukohale, et hageja nõue kohustada kostjat lõpetama tema omandiõiguse rikkumine ja sellest rikkumisest edaspidi hoiduma on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja hinna määramine.
22.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 132 lg 4 p 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks omandi kaitse nõue valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral (AÕS § 89) ja sama paragrahvi lõikest 11, mille kohaselt loetakse TsMS § 134 lg 4 sätestatud mittevaraliste nõuete puhul hagihinnaks 3500.- eurot. Juhindudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-48-10 p-st 45 on rikkumise lõpetamise ja edasisest rikkumisest hoidumise nõuded eraldi nõuded, millest tulenevalt on käesoleva tsiviilasja hind 7000.- eurot (2 x 3500). Menetluskulude jaotamine ja nende kindlaksmääramine
23.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt sellest, et kohus rahuldab XXXX OÜ hagi täielikult, jäävad XXXX OÜ menetluskulud XXXX kanda ja viimase menetluskulud tema enda kanda. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda, puudub vajadus kohtuotsuses analüüsida kostja menetluskulusid.
24.Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
25.XXXX OÜ on kandnud tema poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt menetluskulusid kokku summas 2.550,00 eurot (sealhulgas riigilõiv hagi esitamisel ja hagi tagamise taotluse esitamisel kokku summas 350,00 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 2.200,00 eurot). Hageja
kinnitas, et kõik eelnimetatud kulud on kantud seoses tsiviilasja 2-13-30599 menetlusega. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu riigilt tagasi, siis taotles hageja õigusabikulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabiteenust tunnihinnaga 100,00 eurot, millele lisandus käibemaks 20,00 eurot, kokku 120,00 eurot. Hageja lepinguline esindaja teostas alljärgnevad toimingud: arve nr 9681 alusel hagiavalduse koostamine (3,5 h), hagi tagamise avalduse koostamine (2,0 h), kostja vastusega tutvumine (0,5 h), kostja vastusele seisukoha koostamine (2,0 h), kokku 8,0 h (arve esitatud 9,5 h eest, kuid hageja palub hüvitada ajakulu 8,0 h eest, kuna 1,5 h on kulunud antud tsiviilasja kohtumenetlusele eelnevalt), arve nr 10009 alusel kliendikohtumine (1,0 h), kohtuistungiks ettevalmistamine (2,0 h), kohtuistungil osalemine (1,0 h), täiendav kliendikohtumine (0,5 h), täiendavate tõendite esitamine (0,5 h), kokku 5,0 h ning arve nr 10890 alusel seisukoha koostamine kohtule (1,0 h), paikvaatlusel osalemine (1,0 h), läbirääkimised vastaspoolega (2,0 h), seisukoha koostamine (1,0 h), kokku 5,0 h, ning arve nr 11325 alusel kohtuistungiks ettevalmistamine (2,5 h) ja istungil osalemine (1,5 h), kokku 4,0 h. Lähtudes eelnevast palus hageja mõista kostjalt välja menetluskulud kokku summas 2.550,00 eurot.
26.Kostja sõnul ei ole hageja menetluskulud täies ulatuses põhjendatud, sest alusetu on küsida kompromissläbirääkimiste eest õigusabikulu, kui neid läbirääkimisi ise jooksvalt täiendavate lisatingimuste esitamisega läbi kukutatakse. Ka muudes artiklites on hageja selgelt liialdanud oma menetluskulude suurusega, millest tulenevalt leiab kostja, et välja saaks mõista hagejalt üksnes vajalikke ja põhjendatud kostja menetluskulusid täpsustamata millised need siis kostja seisukoha kohaselt on.
27.Kohus on seisukohal, et kuni 120.- €/h on põhjendatud õigusabikulu tunnihind vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ning, et 22 tundi on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud ajakulu XXXX OÜ esindamise eest käesolevas kohtuvaidluses, arvestades siinjuures ka sellega, et käesolev kohtuvaidlus kestis üle kahe aasta, asjas peeti 4 kohtu korraldavat ja/või kohtuistungit, kohus teostas asjas vaatluse, milles osales ka hageja esindaja ning, et kohus üritas korduvalt suunata menetlusosalisi sõlmima käesolevas kohtuvaidluses kompromisslepingut, milleks pooled pidasid läbirääkimisi ning mis ei jäänud sõlmimata üksnes hageja tegevuse tulemusena nagu kostja ekslikult leiab. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes TsMS § 138 lg 1 ja lg 2, § 139 lg 1, § 144 p 1 ja p 51 ning § 175 lg 1 on XXXX OÜ põhjendatud ja tõendatud menetluskulu suuruseks 2550.- eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
28.Tulenevalt asjaolust, et kohus hagi rahuldab ning hageja on hagi esitamisel maksnud riigilõivu 300.- eurot (I kd t/l 35), kuigi oleks pidanud maksma 600.- eurot, sest kohus asus kohtuotsuse p-s 23 seisukohale, et hageja on esitanud 2 iseseisvat mittevaralist nõuet, mille kummagi hagihind on 3500.eurot, mõistab kohus kostjalt juhindudes TsMS § 179 lõikes 1 sätestatust välja hageja poolt hagi esitamisel vähem tasutud riigilõivu 300.- eurot. TsMS § 179 lõike 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 (viieteist) päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 7 aegub kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi 3 (kolme) aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse TsÜS-is nõuete aegumise kohta sätestatut. Sama paragrahvi lõike 9 kohaselt tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
Kohtuistungi protokolli parandamine.
29.Juhindudes TsMS § 53 lõikest 4 parandab kohus kohtuistungi protokolli nii hageja esindaja kui ka kostja esindaja poolt taotletud ulatuses.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.