e-post [email protected]); Kostja: XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, e-post
XXX);
Kostja esindaja: vandeadvokaat Jaanus (Advokaadibüroo Tehver & Partnerid, [email protected]).
Asja läbivaatamine
Tehver e-post
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus XXXOÜ hagis XXX vastu hoonestusõiguse kasutusala kindlaksmääramiseks.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus keelas XXX(registrikood XXX kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud kinnisasja (aadress XXX, Tallinn) jagamine XXXOÜ (registrikood XXX) poolt 24.05.2013 antud nõusoleku alusel selliselt, et kinnisasja koormav hoonestusõigus ei jää kinnisasja jagamisel kehtima, ning kandis kinnistusraamatu registriossa nr XXX järgmise sisuga keelumärke: "Keelumärge XXXOÜ (registrikood XXX) kasuks kinnisasja jagamise keelamiseks omaniku kinnistamisavalduse ja XXXOÜ (registrikood XXX) poolt 24.05.2013 antud nõusoleku alusel selliselt, et kinnisasja koormav hoonestusõigus ei jää kinnisasja jagamisel kehtima." Menetluskulud
5.Välja mõista XXXOÜ-lt XXX kasuks menetluskulu 2 583,33 eurot (kaks tuhat viissada kaheksakümmend kolm eurot ja 33 senti).
6.Jätta rahuldamata XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 2 776,67 euro (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend kuus eurot ja 67 senti) ulatuses. Edasikaebamise kord
7.Kohtumääruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on XXXOÜ hagi XXX vastu hoonestusõiguse kasutusala kindlaksmääramiseks
2.25.09.2015 esitas hageja taotluse hagist loobumiseks.
3.14.10.2015 esitas kostja enda seisukoha, milles ei vaidle hagist loobumisele vastu. Kostja soovib hagejalt menetluskulude väljamõistmist.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). Kuivõrd kohus ei ole käesolevas tsiviilasja lõpplahendit teinud, on avaldajal TsMS § 429 lg 1 alusel õigus avaldusest loobuda.
6.TsMS § 429 lg 1 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus märgib, et TsMS § 429 lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid avalduse loobumise vastuvõtmise, puuduvad.
7.Kohus selgitab, et TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
8.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kooskõlas TsMS § 386 lg-ka 4 tühistab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus keelas XXX(registrikood XXX) kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud kinnisasja (aadress XXX, Tallinn) jagamine XXXOÜ (registrikood XXX) poolt 24.05.2013 antud nõusoleku alusel selliselt, et kinnisasja koormav hoonestusõigus ei jää kinnisasja jagamisel kehtima, ning kandis kinnistusraamatu registriossa nr XXX järgmise sisuga keelumärke: "Keelumärge XXXOÜ (registrikood XXX) kasuks kinnisasja jagamise keelamiseks omaniku kinnistamisavalduse ja XXXOÜ (registrikood XXX) poolt 24.05.2013 antud nõusoleku alusel selliselt, et kinnisasja koormav hoonestusõigus ei jää kinnisasja jagamisel kehtima."
9.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
11.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Toimiku materjalidest nähtub, et kostja esindaja on vastavaid toiminguid teinud.
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulu eksperdikulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
13.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas 5 410 eurot, mis koosnevad riigilõivust 50 eurot ja esindaja tasust 5 360 eurot (koos käibemaksuga).
14.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu määruskaebuse esitamisel 50 eurot (I kd, lk 126). Kohus leiab, et kostja on tõendanud riigilõivu tasumist 50 euro ulatuses ning see kuulub hagejalt väljamõistmisele.
15.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on kostja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud.
16.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 11.09.2014 hagi ja materjalide analüüsiks ja vastuse koostamiseks 6 tundi ja 30 minutit, 12.09.2014 määruskaebuse koostamiseks 3 tundi ja 15 minutit, 23.10.2014 nõupidamiseks kliendiga 1 tund, 24.10.2014 kompromissettepanekuga tutvumiseks, ettepaneku edastamiseks kliendile, hageja vastuse analüüsiks ja seisukoha koostamiseks ringkonnakohtule 5 tundi ja 35 minutit, 28.11.2014 ringkonnakohtu määruse analüüsiks 30 minutit, 16.12.2014 hageja määruskaebusega tutvumiseks 45 minutit, 29.12.2014 kliendiga meilivahetuseks ja kohtuga seoses kompromissläbirääkimistega 30 minutit, 06.01.2014 nõupidamiseks kliendiga ja RKAS esindajatega 2 tundi, 09.01.2015 meilivahetuseks hageja esindaja ja kohtuga kompromissi küsimuses 1 tund, 12.03.2015 kohtumenetluse materjalide analüüsimiseks ja kirjalike seisukohtade koostamiseks 8 tundi, 17.03.2015 tutvumiseks hageja taotlusega kohtule, taotluse ja kommentaari edastamiseks kliendile 20 minutit, 18.03.2015 kohtumenetluse ülevaate ja perspektiivikuse hinnangu koostamine ja edastamine kliendile 1 tund ja 15 minutit, nõupidamiseks kliendi ja RKAS esindajatega 1 tund, vastuse koostamiseks kohtule hageja esitatud taotlusele 2 tundi ja 45 minutit, 10.04.2015 taotluse koostamiseks keelumärke kande muutmiseks kinnistusregistris ning meilivahetuseks kohtu kinnistusosakonnaga 1 tund, 21.05.2015 XXX kohtuvaidluse ülevaate koostamiseks ja edastamiseks kliendile 2 tundi, 02.07.2015 tutvumine hageja seisukohtadega, kommentaaride edastamine kliendile, XXX kinnistu müügitingimustega tutvumine ja täiendamine seoses kohtuvaidlusega 1 tundi ja 45 minutit, 20.07.2015 vastuse
koostamine hageja 01.07.2015 seisukohale 4 tundi ja 30 minutit ning 28.09.2015 tutvumine hageja poolt kohtule esitatud avaldustega ning kliendi informeerimine 1 tund. Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust ja sisust ning toimingute vajalikkusest.
17.Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja 17.07.2014 esitanud hagiavalduse (I kd, lk 27), millele kostja on 11.09.2014 esitanud vastuse (I kd, lk 116-120). 12.09.2014 on kostja esitanud määruskaebuse Harju Maakohtu 11.08.2014 kohtumäärusele (I kd, lk 123-125). Hageja on 29.09.2014 esitanud seisukoha määruskaebusele (I kd, lk 140-144) ning vastuse kostja seisukohale (I kd, lk 146-149). 24.10.2014 on kostja esitanud enda seisukoha määruskaebuse osa (I kd, lk 166-167). 27.11.2014 määrusega on Tallinna Ringkonnakohus tühistanud Harju Maakohtu 11.08.2014 määruse ja teinud uue määruse (I kd, lk 169-174). 12.12.2014 on hageja esitanud 27.11.2014 määrusele määruskaebuse (I kd, lk 179-180). Kostja esindaja ja kohus on 29.12.2014, 09.01.2015 ja 16.02.2015 suhelnud kompromissi sõlmimise tähtaegade osas (I kd, lk 188-192). 16.08.2015 on hageja kohtule edastanud taotluse (I kd, lk 194-196), kostja on 16.03.2015 edastanud kohtule täiendavad seisukohad (I kd, lk 198-199). 02.04.2015 on kostja esitanud seisukoha hageja 16.03.2015 taotlusele (II kd, lk 3-6). 01.07.52015 on hageja esitanud menetlusdokumendi koos taotlusega (II kd, lk 64-66), millele kostja on 20.07.2015 seisukoha esitanud (II kd, lk 76-78). 25.09.2015 on hageja esitanud avalduse hagist loobumiseks (II kd, lk 126-127), millele kostja on 14.10.2015 esitanud enda seisukoha koos menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega (II kd, lk 130-131).
18.Kohus on seisukohal, et eelnimetatud toimingutest ei ole põhjendatud 10.04.2015 teostatud toiming, taotluse koostamine keelumärke muutmiseks kinnistusregistris ja meilivahetus kohtu kinnistusosakonnaga. Kohus leiab, et tegemist ei ole toimingutega, mis tuleks vastaspoolelt välja mõista, kuna need ei ole tehtud kohtu suunitlusel, vaid kostja enda algatusel. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja järgnevaid toiminguid saab pidada põhjendatuks järgmise ulatuses: 12.09.2014 toimingut 2 tunni ulatuses, 23.10.2014 toimingut 30 minuti ulatuses, 24.10.2014 toiminguid 3 tunni ulatuses, 16.12.2014 toiminguid 30 minuti ulatuses, 29.12.2014 toiminguid 15 minuti ulatuses, 06.01.2015 toiminguid 30 minuti ulatuses, 09.01.2015 toiminguid 30 minuti ulatuses, 12.03.2015 toiminguid 2 tunni ulatuses, 18.03.2015 toiminguid 30 minuti ulatuses, 25.03.2015 toiminguid 30 minuti ulatuses, 21.05.2015 toiminguid 30 minuti ulatuses, 02.07.2015 toiminguid 1 tunni ulatuses ja 20.07.2015 toiminguid 3 tunni ulatuses. Kohus on eelnimetatud toimingute põhjendatutust ja vajalikkust hinnanud lähtuvalt esitatud dokumentide mahust, sisust ja neis sisalduvatest õiguslikest probleemidest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14).
19.Kokku on kostja esindaja töötunnid põhjendatud 25 tunni ja 50 minuti osas. Kostja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Käesoleval juhul kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hagejalt menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
20.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu kuni 100 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja
omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht on 25 tundi 50 minutit ning töötunni hind 100 (koos käibemaksuga), on kostja esindaja põhjendatud õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga 2 583,33 eurot.
21.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 2 633,33 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 2 583,33 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivust 50 eurot. Kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 2 726,66 euro ulatuses. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejalt vaidluse asjaolusid, sh hagihinda, menetluse aega, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja ei taotle menetluskuludelt viivise väljamõistmist.