Harju Maakohus
Kohtunik
Sirje Õunpuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. november 2015. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-55577
Tsiviilasi
XXXhagi XXX, XXX, XXXja XXX vastu pärandvara koosseisu kindlaksmääramiseks 3500 eurot
Hagi hind Menetlusosalised
Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) ; Hageja lepinguline esindaja: jurist Kaili Siilak (Pearu Õigusbüroo, asukoht Suur-Karja 3, 10140 Tallinn, e-post: [email protected] ); Kostjad: XXX – ka alaealiste kostjate seaduslik esindaja (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX ); XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja jurist Vassili Kosteitšuk (epost: [email protected] ). XXX (isikukood 47106290234, elukoht Vilde tee 127-42, 12613 Tallinn, e-post: [email protected] )
Kohtuistungi aeg
21.09.2015.a. Istungil osalesid hageja XXX, tema esindaja Kaili Siilak, kahe kostja seaduslik esindaja kostja XXX, kostjate lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk.
kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr XXX). Menetluskulud Jätta menetluskulud kostja (alaealiste kostjate esindaja) XXX kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue ja põhjendused Hageja asus üürilepingu alusel elama tööandja eluruumi Tallinnas XXX1995.a. Hageja oli abielus XXX(XXX) aastatel 22.06.2000.a. kuni 20.05.2008.a. Abielu ajal elasid abikaasad korteris Tallinnas XXX ning XXX XXX korterit oma elukohana ei kasutanud. Abikaasade sisuline kooselu lõppes 2006.aastal, mil hageja kolis tagasi oma korterisse XXX. Abielu lahutati 20.05.2008.a. Lahutamisel ühisvara ei jagatud, sest seda ei olnud ja abielu jooksul perekonda lapsi ei sündinud. 29.03.2014.a. suri 67 aasta vanusena XXX. Pärast XXX surma asusid tema seadusjärgsed pärijad, abikaasa ja lapsed, pärima ning pärandvara hulka on arvatud ka hageja lahusvaraks olevast korteriomandist XXX, 1⁄2 osa. Sellega hageja nõustuda ei saa. Hageja erastas korteri abielu ajal ja oma eelmiselt abikaasalt, XXX, saadud erastamisväärtpaberite eest. Korter kanti kinnisturaamatusse hageja omandina 23.03.2004.a. Tekkis abikaasade ühisvara, kuid pärandvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb eelmise perekonnaseaduse alusel kalduda kõrvale abikaasade võrdsuse põhimõttest, sest hageja erastas korteri oma lahusvara arvel. Pärijad ei ole kohtuväliselt nõustunud korteriomandi välistamisega pärandvarast. Hageja taotleb välistada XXX pärandvara hulgast Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi registriossa nr XXX kantud korteriomand asukohaga XXX, Tallinn.
Kostja vastuväited Kostja, XXX, on võtnud hagi õigeks. Kostja, XXX, vaidleb vastu hageja väitele, et pärandaja ei kasutanud 1-toalist korterit XXX. Kostja saab tunnistajatega tõendada, et pärandaja elas nimetatud toas oma viimased päevad ja seal ka suri. Peale hageja ja pärandaja lahutust ei toimunud mingit vara jagamist, seega surma hetkel oli korter koos omandatud ühisvara. Hagi esitamise hetkel kehtis 2010. aastal jõustunud perekonnaseaduse §-s 211 sätestatu. Hagejal ja pärandajal ei olnud koostatud abieluvaralepingut ning vara jagamine antud hetkel toimub uue seadusandluse alusel mitte aga 1995.aastal kehtinud seadusandluse alusel nagu seda püüab antud hetkel tõestada hageja. Palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
Kohtu põhjendused ja järeldus
tõendeid kogumis kohus järeldab, et pärandaja aktsepteeris korteriomandit asukohaga Tallinnas XXX XXX lahusvarana. Asjaolu, et XXX viibis oma elu viimased päevad XXX kuuluvas korteri ja seal ka suri, ei muuda korteriomandit nende isikute ühisvaraks. XXX väitel oli XXX oma abikaasa poolt raskes seisundis korterist lahkuma sunnitud ning kuna ta seisund oli väga halb ja tal ei olnud kuskile minna, siis oli XXX nõus oma endist abikaasat raskes olukorras toetama (tl 53, 59 p). Sama asjaolu kinnitab ka kostja väites, et tema abikaasal oli raske parandamatu haigus. Haigus arenes kiiresti, abikaasal oli hingamisaparaat ja kuigi elati eraldi tubades, häiris tema seisund väga laste elu ja nii edasi elada ei olnud võimalik. Seepärast lahkuski abikaasa veebruaris ühisest korterist ja elas kuni surmani XXX korteris. Kostja teada elas ta korteris üksi.
jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kostjate kahjuks, tuleb kõik menetluskulud jätta kostjate kanda va XXX, kes on hagi koheselt õigeks võtnud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Sirje Õunpuu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.