Mõista AB-lt riigituludesse välja määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot (TsMS § 190 lg 4). Selgitada, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 179 lg-d 5 ja 9).
5.Riigilõivu tasumiseks vajalikud pangarekvisiidid ning viitenumber on kohustatud isikule kättesaadavad makseinfos.
6.Saata kohtulahendi ärakiri pärast lahendi jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele (TsMS § 179 lg 4).
7.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-10576 üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.15.07.2015 esitas AB Harju Maakohtule kaebuse. Kaebuses märgib avaldaja, et võttis kunagi ammu (2007) arutu noormehena väikelaenu (SMS laen) Creditmarket OÜ-lt, mida ei saanud erinevatel põhjustel õigeaegselt tagastada. Koos viiviste ja trahvidega on tagastamisele kuuluv summa ebaproportsionaalselt kõrge võrreldes laenatuga. Avaldaja viitab Riigikohtu lahenditele 3-2-1-108-14 ja 3-2-1-186-13 (p 22), milledes on sedastatud tehingu tühiseks tunnistamise võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel ning kirjeldab viidatud lahendites kirjutatut. Avaldaja taotles kohtult abi tõendite kogumisel - välja nõuda Creditmarket OÜ-lt lepingu koopia ja tuvastada võla puudumine ning tunnistada täitemenetlus nr 034/2009/1529 kehtetuks.
2.28.08.2015 määrusega kohustas Harju Maakohus avaldajat kõrvaldama määruses märgitud puudused ning määras avaldajale selleks tähtaja. Määruses märkis kohus, et avaldaja ei ole esitanud kohtule täitemenetlusega seotud andmeid, muuhulgas täitedokumendi, nõude suuruse, sissenõudja ja selle kohta, millise kohtutäituri menetluses täiteasi on. Määruses selgitas kohus avaldajale ka TMS § 221 lg 2 alusel hagi esitamise õigust, mh seda, et kui täitemenetluse 03472009/1529 aluseks on jõustunud kohtulahend, ei ole avaldajal toodud asjaoludel (laenulepingu tühisusele tuginedes) kohtus edu saavutada. TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt ei oleks lubatavad sellised vastuväited, mille alus oli tekkinud enne kohtulahendi jõustumist. Laenulepingu tühisus on selline vastuväide, mille avaldaja oleks pidanud esitama vastavas kohtumenetluses.
3.09.09.2015 esitas avaldaja maakohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Avaldaja märgib, et kohtutäituriks on Kristiina Feinmann, kes ei vasta avaldaja kirjalikult esitatud taotlustele ning ei saada mingeid selgitusi ega dokumente, milliste seaduste või üldtuntud normide alusel üritatakse avaldajalt välja mõista 453,34 eurot. Avaldaja palub kohtul koguda tõendid ja nõuda välja lepingkoopia Creditmarket OÜ-lt, kõik vajalikud dokumendid kohtutäiturilt, tunnistada Creditmarket OÜ-ga sõlmitud leping tühiseks, seoses sellega tuvastada võla puudumine ja tunnistada täitemenetlus nr 034/2009/1529 lubamatuks. Avaldaja kordab kaebuses toodud põhjusi, miks võttis laenu ega pole seda tagasi tasunud. Avaldaja ei ole nõus asjaoluga, et kohtutäitur peab võlasumma kinni avaldajale vanglasisesele kontole pensionäri-invaliidist ema poolt laekuvatest summadest. Avaldaja leiab, et Creditmarket OÜ-ga sõlmitud leping võib olla tühine, kui laenulepingu kohustused on ebaproportsionaalselt kõrged, viidates kaebuses toodud Riigikohtu lahenditele. Avaldaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et ei ole laenukohustustest kõrvale kaldunud ning oli nõus tasuma võetud laenusumma koos intressidega vastavalt tema poolt allkirjastatud lepingule. Summat 453,34 eurot peab avaldaja põhjendamatult kõrgeks ja heade kommetega vastuolus olevaks. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus keeldus 14.09.2015 kohtumäärusega avaldaja poolt esitatud avalduse menetlusse võtmisest.
5.Kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna avaldusega ei ole avaldajal võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-10576
6.Täiteasjas nr 034/2009/1529 on täitedokumendiks kohtulahend. Kooskõlas TMS § 221 lg 2 on kohtulahendi puhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral lõikes 1 nimetatud vastuväited lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus juhtis avaldaja tähelepanu nimetatud asjaolule juba 28.08.2015 määruses.
7.Juhul, kui avaldaja ei ole nõus kohtutäituri tegevusega tema arvelt raha kinnipidamisel, on tal õigus esitada kaebus kohtutäiturile (TMS § 217), mille kohtutäitur peab lahendama otsusega. Kohtutäituri otsusele peale on avaldajal õigus esitada kaebus kohtule (TMS § 218). Käesolevas asjas ei tulene avaldaja poolt esitatud avaldustest, et ta oleks kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile kaebuse esitanud. Sellest tulenevalt ei saa kohus avaldaja kaebust käsitleda kaebusena kohtutäituri otsuse peale. Selliselt ei saa avaldaja nõuet, mis on esitatud 09.09.2015 avalduses, ka käsitleda. Avalduses taotleb avaldaja selgelt täitemenetluse lubamatuks tunnistamist, mille kohus kvalifitseerib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudeks. Avaldaja mainib avalduses, et ta ei mäleta laenuks võetud summa täpset suurust, kuna möödas on palju aega. Määruskaebus
8.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes tühistada Harju Maakohtu 14.09.2015 määrus ning rahuldada kõik avaldaja poolt esitatud nõudmised. Avaldaja selgitab, et kuigi ta ei ole kohtutäituri poole pöördunud nõudega tunnistada täitemenetlus nr 034/2009/1529 lubamatuks, on ta pöördunud täituri poole taotlusega selgitada, milliste seaduste alusel ning üldtunnustatud normide alusel püütakse avaldajalt välja mõista nii suurt rahasummat, mis on ebaproportsionaalselt kõrge võrreldes summaga, mida avaldaja oli võtnud laenuks. Avaldaja leiab, et kuna kohtutäitur ei ole vastanud ega olukorda selgitanud, on avaldajal õigus esitada kaebus kohtusse. Menetluse edasine käik
9.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu 14.09.2015 kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja § 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti asunud seisukohale, et avaldaja poolt esitatud kaebust ei ole võimalik käsitleda kaebusena kohtutäituri tegevuse peale, vaid tegemist on sisuliselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiavaldusega.
12.Kohtute infosüsteemi andmetel on avaldaja varasemalt täiteasjas nr 034/2009/1529 esitanud kaebuse, mis on Harju Maakohtu 14.01.2015 määrusega jäetud menetlusse võtmata. Määrus on jõustunud 31.01.2015. Kaebuse kohaselt polnud avaldaja nõus temalt kohtulahendiga väljamõistetud summadega ega täitemenetlusega. Eelnimetatud kohtumääruses selgitas kohus avaldajale, et täiteasjas nr 034/2009/1529 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 17.06.2009 maksekäsk nr 2-08-81567, millega mõisteti avaldajalt välja võlgnevus ning menetluskulud kogusummas 5101,65 krooni Creditmarket OÜ kasuks ning maksekäsk kuulus viivitamatule täitmisele. Kohus selgitas ühtlasi, et juhul kui kohus on teinud varasemalt lahendi (antud juhul maksekäsu), mis on jõustunud ja mida
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-10576 täidetakse, ei saa avaldaja nimetatud kohtulahendiga väljamõistetud summasid kohtutäituri tegevuse peale kaebust esitades vaidlustada. Kohus märkis, et juhul, kui avaldaja leiab, et täitedokumendist tulenev nõue on aegunud, rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, tuleks esitada kohtule TMS § 221 kohane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
13.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
14.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja välja toonud ühtki eelnimetatud alust, mis oleks tekkinud pärast maksekäsu jõustumist (so 14.07.2009). Täiteasjas nr 034/2009/1529 on täitedokumendiks kohtulahend, mistõttu ei ole avaldajal võimalik seadusest tulenevalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluses enam esitada sisulisi vastuväiteid, sh põhiväidet Creditmarket OÜ-ga sõlmitud laenulepingu võimaliku tühisuse kohta. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et eelnimetatud vastuväide oleks tulnud esitada põhimenetluses (maksekäsu kiirmenetluses).
15.Riigikohus on lahendis 3-2-1-11-15 selgitanud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg-s 1 sätestatud hagi ei anna võlgnikule õigust alusetute hagide esitamisega täitemenetlust venitada (p 11).
16.Määruskaebuses on avaldaja asunud seisukohale, et tal on õigus esitada kaebus kohtutäituri peale otse kohtule, kuna kohtutäitur ei ole tema päringutele vastanud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et määruskaebuse esitaja oleks oma väiteid kohtutäituri poole pöördumise osas dokumentaalsete tõenditega põhistanud.
17.Vastuseks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevalt ei ole võimalik avaldaja avaldust määruskaebusmenetluses menetleda kaebusena kohtutäituri tegevuse peale, kuna tsiviilkohtupidamise seadustik (TsMS) ei võimalda menetluse kestel hagimenetluselt minna üle hagita menetlusele. Kaebused kohtutäituri tegevusele vaadatakse läbi hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 15), kusjuures kaebuste suhtes kehtib kohustuslik kohtueelne menetlus.
18.Nii sätestab TMS § 217 lg 1, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 2 kohaselt saab kohtutäitur käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa.
19.TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Menetluskulude jaotus
20.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-10576
21.Avaldajale anti menetlusabi TsMS § 184 lg 4 alusel menetluskulude kandmisel ja vabastati ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Avaldajat on hoiatatud, et tulenevalt TsMS § 190 lg-st 4 mõistetakse avalduse (kaebuse) rahuldamata jätmise korral menetluskulud temalt välja riigituludesse. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, mõistab ta avaldajalt välja riigilõivu riigituludesse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.