Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Riigikohus oma määrusega keeldus tema määruskaebust menetlusse võtmast. Võlgniku hinnangul üritab kohtutäitur temalt välja nõuda rahalist summat selle eest, et võlgnik üritas pöörduda kaebusega kohtusse oma õiguste kaitseks, mida võlgniku arvates on rikutud. Kaebuse kohaselt ei ole asi tema kaebuses menetlusse võetud ega arutatud, millest võlgnik teavitas kohtutäiturit ja palus lõpetada täitemenetluse 023/2017/370 tema ilmse õigusvastase tegevuse tõttu. Kohtutäitur saatis võlgnikule 13.03.2017 kirja, milles ei soovi tunnistada võlgniku suhtes algatatud täitemenetlust lubamatuks. Esimese astme kohtu määrus 16.05.2017 määrusega keeldus Harju Maakohus võlgniku poolt 23.03.2017 Viru Maakohtule esitatud ja Viru Maakohtu 30.03.2017 määrusega Harju Maakohtule saadetud kaebuse menetlusse võtmisest ning määras tagastada kaebuse koos lisadega võlgnikule pärast määruse jõustumist. Kohus oli seisukohal, et kaebus on puudustega ja puudused takistavad asja menetlemist. Sealhulgas on kaebus koostatud vene keeles ega vasta vorminõuetele ja kaebuse esitamisel ei ole tasutud seaduses sätestatud määras riigilõivu ning kaebuses märgitud asjaoludel ei ole võimalik kaebuse rahuldamine. Kohus leidis, et kaebuses märgitud asjaoludel ei ole võimalik kaebuse rahuldamine ka siis, kui võlgnik kaebuse puudused kõrvaldab. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldusest nähtuvalt ei ole võlgnik esitanud kohtutäiturile tema otsuse või tegevuse peale kaebust, s.h esitanud kohtutäiturile kaebust kohtutäituri 09.03.2017 kirja peale. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud TMS § 218 lõikes 1 sätestatud kohtusse pöördumise eeldus, milleks on kohtutäiturile kaebuse esitamine. TsMS § 371 lg 1 p 3 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Võlgnik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, s.t esitanud kohtutäiturile tema tegevuse või otsuse peale kaebust. Seetõttu esineb TsMS § 371 lg 1 punktis 3 nimetatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus. Võlgnik on kaebust põhistanud muuhulgas sellega, et üritas esitada kaebust Riigikohtule, kuid Riigikohus oma määrusega keeldus määruskaebust menetlusse võtmast. Võlgniku hinnangul üritab kohtutäitur temalt välja nõuda rahalist summat selle eest, et võlgnik üritas pöörduda kaebusega kohtusse oma õiguste kaitseks, mida võlgniku arvates on rikutud. Kohtule esitatud kohtutäituri 09.03.2017 kirjast nähtub, et vaidlusaluses täiteasjas nr 023/2017/370 on täitedokument Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 215-10576, mis on jõustunud, sest Riigikohus on 16.12.2015 määrusega jätnud täitedokumendile esitatud kaebuse menetlusse võtmata. Kohtutäitur on veel välja toonud, et täitemenetluse algatamise eeldused on täidetud ja täitemenetlus ei kuulu lõpetamisele. Kohus

märkis, et saab aru, et võlgniku kohtule esitatud kaebuse eesmärgiks on täitemenetluse lõpetamine täiteasjas nr 023/2017/370. TMS § 48 sätestab täitemenetluse lõpetamise alused. Võlgnik ei ole välja toonud täitemenetluse lõpetamise aluseid ega nende esinemist. Kaebuses ja kohtutäituri 09.03.2017 kirjas märgitud asjaoludel ei ole täitemenetluse lõpetamine täiteasjas nr 023/2017/370 võimalik. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtutäituril õigust täitemenetlus lõpetada. Riigikohus on mitmel korral leidnud, et kohtutäituril ei ole täitemenetluses pädevust kontrollida täitedokumendi sisu. Kui täitedokument vastab formaalselt sellele ettenähtud nõuetele, tuleb selle dokumendi alusel alustada täitemenetlust (nn formaliseerituse põhimõte, esimest korda Riigikohtu 16.10.2002 lahendis nr 3-2-1-119-02 p 8). Näiteks formaliseerituse põhimõte keelab kohtutäituril lahendada võimalikku sissenõudja ja võlgniku vahelist vaidlust selle üle, kas sissenõudja ja võlgniku vahel on võlasuhe lõppenud. Antud juhul kaebuses märgitud asjaoludest ei nähtu, et kohtutäitur on rikkunud täitemenetluse läbiviimist reguleerivat seadust. Seega ei ole kaebuses märgitud asjaoludel kaebuse rahuldamine võimalik. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtu hinnangul esineb TsMS § 371 lõikes 2 nimetatud alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Võlgnik ei ole pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, s.t esitanud kohtutäiturile tema tegevuse või otsuse peale kaebust. Samuti ei ole kaebuses märgitud asjaoludel võimalik kaebuse rahuldamine. Seega ei saa võlgnik kaebusega saavutada oma eesmärki, milleks on täitemenetluse lõppemine. Kohus jättis TsMS § 371 lg 1 p 3 ja 372 lg 2 p 2 alusel kaebuse menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg-tele 4 ja 6 tuginedes määras kohus kaebuse ja selle lisade tagastamise avaldajale pärast määruse jõustumist, sest need on kohtule esitatud paberkandjal. Määruskaebus 20.06.2017 esitatud määruskaebuses palub võlgnik tühistada Harju Maakohtu 26.05.2017 määruse ja teha uue määruse, millega võtta võlgniku kaebus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt ei ole võlgnik maakohtu määrusega nõus, kuna nagu võlgnik on varem selgitanud, et ei ole tsiviilasja nr 2-15-10576 menetlusse võetud ega sisuliselt arutatud, kuna võlgnik ei suutnud tasuda riigilõivu, mida kohus temalt nõudis. Kaebuses tugineb võlgnik TsMS § 147 lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette ning avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata. Võlgnik leiab, et seega üritab kohtutäitur nõuda temalt välja teatud rahasumma selle eest, et ta on kunagi üritanud esitada kohtusse kaebust enda rikutud õiguste kaitseks. Kohtu arvamus, et võlgnik ei ole esitanud kohtutäiturile kaebust, on ekslik. Võlgnik on esitanud kohtutäiturile kaebuse tema tegevusele, kui ta üritas võlgnikult ebaseaduslikult välja nõuda teatud summa. Võlgnik kirjutas kohtutäiturile kaebuse ja selgitas, et ta ei näe kohtutäituri tegevustel alust ja et tema toimingud on ebaseaduslikud, sest nõuda inimeselt raha selle eest, et ta on proovinud kohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks, on võlgniku

arvates üliabsurdne ja ebaõiglane. Võlgnikule jääb arusaamatuks, miks ta peab maksma selle eest, et ta on üritanud esitada kohtusse kaebust oma õiguste kaitseks, seda enam, et kaebust pole vastu võetud ega arutatud. Võlgnik palus kohtutäituril lõpetada täiteasja nr 023/2017/370 selle ilmse põhjendamatuse ja õigusvastasuse tõttu, kuid kohtutäitur pole menetlust lõpetanud, mistõttu pöördus võlgnik kaebusega kohtusse palvega tunnistada täitemenetlus nr 023/2017/370 lubamatuks. Vastused määruskaebusele Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata, nõustudes maakohtu määruses esitatud seisukohtadega. Sissenõudja leiab, et kuna avaldaja vaidlustab hetkel pigem asjaolu, kas ta on kohustatud lõivu tasuma või mitte, siis palub sissenõudja võtta kohtul asjas seisukoht. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 16.05.2017 määruse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 osaliselt muuta, jättes määruse lõppjärelduse samaks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus keeldus vaidlustatud määruses võlgniku kaebuse menetlusse võtmisest kahel õiguslikul alusel. Maakohtu hinnangul esineb TsMS § 371 lg 1 p-s 3 sätestatud alus kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks, kuna võlgnik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, st esitanud kohtutäiturile tema tegevuse või otsuse peale kaebust. Samuti esineb maakohtu arvates TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud alus kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks, kuna võlgnik ei saa kaebusega saavutada oma eesmärki, milleks on täitemenetluse lõppemine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et võlgniku kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuid leiab, et õiguslik alus kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks tuleneb käesoleval juhul maakohtu osundatud TsMS § 371 lg 2 p-st 2, mis sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus, saades võlgniku poolt kohtule esitatud kaebusest sarnaselt maakohtuga aru selliselt, et selle eesmärgiks on täitemenetluse lõpetamine täiteasjas nr 023/2017/370, leiab, et kaebusega ei ole võimalik saavutada võlgniku taotletavat eesmärki. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt. Täitedokumendiks täiteasjas nr 023/2017/370 on Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-10576, millega jäeti rahuldamata avaldaja AB määruskaebus Harju Maakohtu 14.09.2015 määrusele avaldaja avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta ja mõisteti avaldajalt riigituludesse välja määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot, mille tasumisest avaldaja menetlusabi korras vabastati. Täitedokumendiks olev ringkonnakohtu 27.10.2015 määrus jõustus 16.12.2015, mil Riigikohus jättis avaldaja määruskaebuse ringkonnakohtu määrusele menetlusse võtmata. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt põhjendab võlgnik eelnimetatud täitemenetluse põhjendamatust ja õigusvastasust

asjaoluga, et kohtutäitur üritab võlgnikult välja nõuda rahalist summat selle eest, et võlgnik üritas pöörduda kaebusega kohtusse oma õiguste kaitseks, mida võlgniku arvates on rikutud. Samuti on võlgnik kaebuses tuginenud asjaolule, et tema kaebust asjas nr 2-15-10576 ei ole menetlusse võetud ega arutatud. Samadele asjaoludele tugineb võlgnik ka määruskaebuses. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et kaebuses märgitud asjaoludel ei ole täitemenetluse lõpetamine täiteasjas nr 023/2017/370 võimalik. Samuti on asjakohane Riigikohtu praktikale tuginev maakohtu selgitus, et kohtutäituril ei ole täitemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest tulenevalt pädevust kontrollida täitedokumendi sisu. Seega ei anna täitemenetluse lõpetamiseks alust võlgniku etteheited kohtutäiturile, mis puudutavad tsiviilasjas nr 2-15-10576 esitatud võlgniku kaebuse sisulist lahendamata jätmist. Võlgnik ei ole praeguses asjas kohtule esitatud kaebuses ega ka määruskaebuses toonud esile täitemenetluse lõpetamiseks alust andvaid asjaolusid ega asjaolusid, millest nähtuks kohtutäituri rikkumine täitemenetluse läbiviimisel. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti jätnud võlgniku kaebuse menetlusse võtmata põhjusel, et kaebusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Ringkonnakohus nõustub vastavate maakohtu põhjendustega ning jätab selles osas vaidlustatud maakohtu määruse muutmata. Seevastu maakohtu põhjendustega, mis puudutavad kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmist kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusena, ringkonnakohus ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus esinevad alused kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks põhjusel, et kaebusega ei ole võimalik saavutada sellega taotletavat eesmärki, ei ole asjakohased maakohtu põhjendused kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, kuna need ei muuda maakohtu otsustust kaebuse menetlusse võtmise osas. Seetõttu tuleb maakohtu määrusest vastavad põhjendused välja jätta. Lisaks on vastavad maakohtu põhjendused kolleegiumi hinnangul ka sisuliselt põhjendamatud. Maakohus, asudes seisukohale, et võlgnik ei ole esitanud kohtutäiturile tema otsuse või tegevuse peale kaebust, ei ole pööranud tähelepanu kohtule esitatud avalduses võlgniku osundatule, et ta on pöördunud kohtutäituri poole palvega lõpetada täitemenetlus 023/2017/370 tema ilmse õigusvastase tegevuse tõttu. Asjaolu, et võlgnik on kaebusega kohtusse pöördumise eelselt pöördunud kohtutäituri poole, väljendades rahulolematust tema suhtes algatatud täitemenetluse suhtes, kinnitab ka kaebusele lisatud kohtutäituri 09.03.2017 kiri (vastus täiteasjas 023/2017/370, tl 4), milles kohtutäitur on leidnud, et täitemenetluse algatamise eeldused on täidetud ja täitemenetlus ei kuulu lõpetamisele. Kohtutäituri vastusest määruskaebusele nähtub, et kohtutäituri 09.03.2017 kiri on vastus kohtutäiturile 27.02.2017 laekunud võlgniku venekeelsele avaldusele, milles võlgnik taotles täitemenetluse lõpetamist selle ilmse põhjendamatuse ja õigusvastasuse tõttu. Arvestades, et maakohus ei ole eeltoodule asja menetluses ega määruses tähelepanu osutanud, ei nähtu maakohtu määrusest ka põhjendusi, miks ei saa võlgniku 27.02.2017 pöördumist kohtutäituri poole käsitada kaebusena kohtutäituri tegevusele ning miks ei saa kirjeldatud olukorras väita, et võlgnik on teinud kõik endast oleneva kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks. Kuivõrd võlgniku kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 372 lg 2 p-s 2 sätestatud alusel ning seejuures ei oma tähtsust, kas võlgnik on eelnevalt läbinud seda liiki asjadele seadusega ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse, ei pea ringkonnakohus käesolevalt vajalikuks käsitleda määruskaebuse väiteid võlgnikupoolsest kohtutäituri poole pöördumisest, mida võlgnik kaebusest nähtuvalt käsitleb kaebusena kohtutäituri tegevusele.

Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt puuduvad kohtutäituril ja sissenõudjal määruskaebemenetluses hüvitamisele kuuluvad menetluskulud, määrab kohus, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puudutatud isikutel määruskaebemenetluses puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.