Tühistada Harju Maakohtu 13. aprilli 2015. a otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta AŽ maakohtu menetlusega seotud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus läbi vaatamata. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
3.Lugeda Harju Maakohtu 13. aprilli 2015. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
1(8)
Tsiviilasi nr 2-14-61961 “1. Lõpetada tsiviilasja menetlus osas, mis ületab Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 05.11.2014. a otsusega väljamõistetud summat.
2.Rahuldada AŽ hagi E OÜ vastu.
3.Välja mõista E OÜ-lt AŽ kasuks 2014. a aprilli töötasu 1502.49 eurot, 2014. a mai töötasu 1325 eurot, 2014. a juuni töötasu 1325 eurot ja põhipuhkuse hüvitis 590 eurot.
4.Jätta kõik menetluskulud E OÜ kanda.
5.Jätta AŽ menetluskulude kindlaksmääramise taotlus läbi vaatamata.“
4.Rahuldada E OÜ apellatsioonkaebus osaliselt. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA MENETLUSKULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE
5.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud E OÜ kanda.
6.Jätta AŽ avaldus apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.AŽ esitas 03.10.2014 avalduse Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile E OÜ vastu nõudega välja mõista avaldaja kasuks saamata töötasu aprill 2014.a eest 1856.57 eurot bruto, mai 2014.a eest 1 682.44 eurot bruto ja juuni 2014.a eest 1 682.44 eurot bruto. Töövaidluskomisjon oma 05.11.2014 otsusega rahuldas AŽ avalduse osaliselt, mõistes E OÜlt AŽ kasuks välja 2014. a aprilli töötasu 1 502.49 eurot bruto, 2014. a mai töötasu 1 325 eurot bruto, 2014. a juuni töötasu 1 325 eurot bruto ja põhipuhkuse hüvitise 591.9 eurot bruto. E OÜ esitas 03.12.2014 Harju Maakohtule taotluse AŽ töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.
2.AŽ esitas 16.01.2015 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista aprilli 2014. a töötasu 1 960.98 eurot, mai 2014. a töötasu 1 783.49 eurot, juuni 2014. a töötasu 1 783.49 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitis 591.90 eurot. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmiti poolte vahel tööleping 24.02.2014. Töötajale lepingu eksemplari ei antud. Enne töölepingu sõlmimist tegi kostja sõnumiga hagejale pakkumise, milles lubati nädalas vähemalt 40 töötundi tasuga 10 eurot neto. Tegelikkuses oli töötundide arv suurem, keskmiselt 168 tundi kuus ning töötasu peaks olema 1680 eurot neto kuus ehk 2 138.49 eurot bruto. Kostja on hagejale tasunud 2(8)
Tsiviilasi nr 2-14-61961 aprilli eest 164.86 eurot, mai eest 299.47 eurot ja juuni eest 299.47 eurot. Ülejäänud summa lubas kostja tasuda peale objekti valmimist, kuid ei ole seda teinud. Kuna kostja töötasu ei maksnud, ütles hageja töölepingu üles, viimane tööpäev oli 11.07.2014. Kostja jättis hagejale välja maksmata ka kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 591.9 eurot.
3.Kostja tunnistas hagi osaliselt, põhipuhkuse hüvitise osas 86 euro ulatuses. Kogu töötasu on kostja hagejale välja maksnud ning selles osas tuleb hageja nõue rahuldamata jätta. 03.03.2014 sõlmitud töölepingus leppisid pooled kokku, et hageja töötasuks on 355 eurot bruto kuus või 2.13 eurot bruto tunnis. Nimetatud töötasu on kostja hagejale välja maksnud: mai ja juuni 2014. a kummagi kuu eest 299.47 eurot neto ehk 355 eurot bruto ning aprilli 2014.a eest 164.86 eurot neto. Aprilli töötasu on väiksem, kuna mõnedel päevadel ei ilmunud hageja tööle. Hageja väited, et töötasu suuruseks lepiti kokku 10 eurot tunnis ning kostja pidi puuduva summa maksma objekti valmides, on tõendamata. Maakohtu otsus
4.Harju Maakohtu 13.04.2015 otsusega lõpetati tsiviilasja menetlus selles osas, mis puudutas AŽ nõuet E OÜ vastu suuremas ulatuses, kui Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjon oma 05.11.2014 otsusega on välja mõistnud TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt, kuna samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Ülejäänud osas hagi rahuldati ja mõista E OÜlt AŽ kasuks välja 2014. a aprilli töötasu 1 502.49 eurot, 2014.a mai töötasu 1 325 eurot, 2014. a juuni töötasu 1 325 eurot ja põhipuhkuse hüvitis 590 eurot. Menetluskulud jäeti kostja kanda ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 650 eurot.
5.Maakohus põhjendas, et ITVLS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul pöördus kohtu poole ainult E OÜ. AŽ esitas hagiavalduse kohtule alles 16.01.2015, nõudes oma hagiavalduses töötasu suuremas osas kui summad, mis komisjon tema kasuks välja mõistis. TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel tuleb AŽ nõuded selles osas, mis ületavad töövaidluskomisjoni otsuses väljamõistetud töötasu, jätta läbi vaatamata ja menetlus lõpetada, kuna nimetatud osas on komisjoni otsus jõustunud.
6.Maakohus leidis, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas kostja juures elektrikuna töö tegemise asukohaga Belgias ja Luksemburgis. Poolte vahel on vaidlus selles, millises suuruses töötasus nad kokku leppisid ja selles, milline oli aprilli, mai ja juuni 2014.a töötasu ja puhkusehüvitise suurus.
7.Maakohus tuvastas, et hageja esitatud mobiilisõnumitest nähtub, et hageja küsis 11.02.2014.a saadetud sõnumis kostjale viimaselt töötasuks 10 eurot tunnis, töötasu maksmist kord nädalas reedel, tööpäeva pikkust mitte vähem kui 8 tundi ning vaba nädalavahetust. Samuti on hageja küsinud töö alguse ja lõpu kuupäevade kohta. Kostja on 12.02.2014.a sõnumiga vastanud, et „mõtleme“ ning et kostja saab hagejale lubada tööd 8 tundi päevas, tasu 10 eurot tunnis ja vaba nädalavahetust (tl 73-74). Hageja näitas nimetatud sõnumeid kohtus oma mobiiltelefonist ja kohus veendus, et sõnum on tulnud numbrilt +XXXXXXXXXXX. Nimetatu on avalikel andmetel http://www.neti.ee/visiitkaart/XXXXXXX/ ja juhatuse liikme RE kinnitusel kostja telefoninumber. RE ei võtnud omaks, et tema juhatuse liikmena oleks nimetatud sõnumeid saatnud. RE seletas kohtuistungil, et kõik töötajad kasutavad seda telefoni, telefon asub tööautos ja keegi töötajatest võis hagejaga suhelda. Kohus leidis, et on tõendatud pooltevaheline kokkulepe selles, et kostja pakub hagejale tööd tööpäevadel 8 tundi päevas tasuga 10 eurot tunnis. Kostja seadusliku esindaja seletuses selles, et firma telefoni võis kasutada kes iganes töötajatest ning tema ei ole hagejaga tööajas ja töötasus kokku leppinud, ei ole usutavad.
3(8)
Tsiviilasi nr 2-14-61961
8.Hageja väiteid kokkuleppe kohta tööajas ja töötasus kinnitavad ka hageja esitatud väljavõtted portaalist www.okidoki.ee, kus kasutaja XXXXXXX on 19.10.2014, 21.10.2014 ja 22.10.2014 pakkunud tööd elektrikutele firmas E tasuga alates 10 eurot tund, kontaktisikuks on märgitud J telefoniga +XXXXXXXXXXX (tl 21-25). Kostja seaduslik esindaja EB seletas kohtuistungil, et firma E ei ole www.okidoki.ee portaali tööotsimise kuulutusi pannud ja ta ei tea, kes võis kuulutuse panna kostja eest. Kostja seadusliku esindaja seletuse kohaselt E värbab endale töötajaid teistmoodi, vaadates ajalehekuulutusi ja helistades ise tööotsijatele. Hageja seadusliku esindaja seletused selles, et keegi teine E OÜ asemel nende nime kasutades otsib portaalis ww.okidoki.ee elektrikuid, ei ole kuidagi usutavad ning kohus peab usaldusväärseks hageja poolt esitatud tõendeid www.okidoki.ee portaalist. Nimetatud kuulutused ei puuduta külla hageja poolt kostja juures töötatud perioodi, kuid kinnitavad hageja väiteid, et kostja pakub elektrikutele nende tööle värbamisel töötasuks tunnitasu alates 10 eurot.
9.Kohus leidis, et vaidluses kokkuleppe kohta hageja ametinimetuse ja töötasu suuruse üle on hageja ütlused ja tõendid usaldusväärsed. Kostja ütlused ja tõendid usaldusväärsed ei ole. Kostja seaduslik esindaja RE on andnud valeütlusi selles, et keegi teine kostja nimel ja kostja telefoni kasutades sõlmis hagejaga kokkuleppe töötasu suuruse ja töötamise aja kohta. Teine kostja seaduslik esindaja EB on andnud valeütlusi selles, et keegi teine kasutaja, mitte kostja ise, on kostja firma nime kasutades otsinud portaalis ww.okidoki.ee elektrikuid. Kostja seaduslike esindajate sellised ütlused muudavad mitteusaldusväärseks ka nende väited töölepingu sõlmimise asjaolude kohta. Seega on usutavad hageja ütlused, et lepingu eksemplari talle ei antud. Samuti on usutav ja tõenäoline hageja oletus, et kostja on töölepingu lehed ära vahetanud, jättes alles vaid hageja allkirjaga lehe. Kohus märkis, et eluliselt usutav ei ole, et hageja oleks olnud nõus alampalgaga, mida ta võis saada ka Eestist, asuma tööle välisriiki. Välisriiki tööle asumisega kaasnevad üldjuhul ebamugavused ja need peaks kompenseerima just saadav töötasu. Hageja töötas kostja juures tunnitasuga 10 eurot tunnis 40 tundi nädalas. Seega pidi hageja TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt saama töötasu iga kuu eest aprillist kuni juunini 1 680 eurot bruto. Kostja tasus hagejale töötasu aprilli eest 177,5 eurot bruto, mai eest 355 eurot bruto ja juuni eest 355 eurot bruto. Vähemtasutud töötasu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista: aprilli 2014.a eest 1 502.49 eurot, mai 2014. a eest 1 325 eurot ja juuni 2014. a eest 1 325 eurot. TLS § 71 kohaselt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusehüvitis perioodi 03.03.2014-11.07.2014 eest summas 590 eurot (kalendripäevi 10.1, päevatasu 58,4).
10.TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg1 ja § 175 lg 1 alusel määras kohus rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tema esindaja Marina Samsonova kulud Megan Pluss OÜ-s on 650 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud on tunnitasuga 100 eurot alljärgnevad: hagiavalduse koostamine ja lisade tõlkimine 3 tundi 300 eurot, hagiavalduse täpsustuse koostamine 1 tund 100 eurot, kostja vastuse analüüs ja lisatõendite esitamine 1 tund 100 eurot, kohtuistung 1.5 tundi 150 eurot. Kohus leidis, et hageja menetluskulud on mõistlikud ja põhjendatud nii tunnitasu suuruses kui ka tundide arvestuses Kohus mõistis kostjalt hageja menetluskuludena välja 650 eurot. Apellatsioonkaebus
11.E OÜ esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse hagi rahuldamise, menetluskulude väljamõistmise ning menetluskulude kindlaksmääramise osas. Kostja palus teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
12.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas kostja juures elektrikuna. Kostja on oma vastuses esitanud vastuväited hageja ametikoha kohta ja esitanud tõendi selle kohta, et hageja on võetud tööle elektriku abimehena. Ka 26.03.2015
4(8)
Tsiviilasi nr 2-14-61961 toimunud kohtuistungil kostja seaduslik esindaja avaldas, et hageja oli elektriku abiline. Kohus on seega hageja ametikoha tuvastamisel ebaõigesti hinnanud tõendeid.
13.Hageja kinnitas 26.03.2015 toimunud kohtuistungil, et toimikus 54. leheküljel, töölepingu viimasel lehel olev allkiri on hageja oma. Ükski seadus ei nõua, et lepingu kõik leheküljed peaksid olema lepingupoolte poolt allkirjastatud. Seega oli poolte vahel sõlmitud kirjalik dokument, sh töötasu kohta. Kostja leiab, et hageja on teadvalt jätnud töölepingu oma eksemplari esitamata eesmärgiga saada kokkulepitust rohkem töötasu. Töötasu suurust oli antud juhul võimalik tõendada ainult töölepinguga (TLS § 5 lg 1 p 5, § 29 lg 2), seega kohtuistungil esitatud SMS-i oleks kohus pidanud jätma tähelepanuta. Isegi kui eeldada, et poolte vahel töölepingut ei olnud sõlmitud ega sõlmitud ka kirjalikku kokkulepet töötasu kohta, siiski TLS § 29 lg 2 lubab töötasu suurust tõendada ainult sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu kohta esitatud tõendite alusel. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, palju makstakse tavaliselt elektriku abilistele sarnastel asjaoludel. Seega on kohus teinud otsuse tuginedes lubamatutele tõenditele.
14.Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et kostja oli töölepingu lehed ära vahetatud või et töötajale ei antud töölepingu teist eksemplari. Hageja ütlused ja oletused ei ole käesolevas menetluses tõendid, kuna need ei ole antud vande all. Kostja on tõendanud, et töölepingu teine eksemplar on jäänud vastustaja kätte.
15.Kohus on oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme, kuna on rajanud otsuse (eelkõige töölepingu lehe vahetamise osas), tuginedes hageja oletustele ning kohtuistungil uurimata tõenditele (TsMS § 436 lg 2).Telefoninumbri +XXXXXXXXXXX kuuluvust apellandile on kohus tuvastanud muuhulgas tuginedes andmetele http://www.neti.ee/visiitkaart/XXXXXXX/. Nimetatud tõendit ei ole kohtuistungil uuritud, seega kohus ei saanud otsust rajada sellele tõendile. Lisaks ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik tuvastada, et kostja seaduslikud esindajad annavad valeütlusi. Tööleping viitab sellele, et hoopis hageja valeütlusi, kuna vaatamata sellele, et on oma allkirjaga kinnitanud töölepingu teise eksemplari kättesaamist, annab ütlusi, et töölepingut ei ole kätte saanud.
16.Hageja lepinguline esindaja ei esitanud 26.03.2015 toimunud kohtuistungil menetluskulude nimekirja. Samal istungil kohus andis pooltele tähtaja istungiga seotud kulude kohta nimekirja esitamiseks. Kostja jaoks oli üllatav, et temalt mõistetakse ka hageja lepingulise esindaja kulud. Kostja on esitanud enne kohtuvaidlusi oma lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja ja istungiga seotud menetluskulude nimekirja, kusjuures kostja on teinud seda selliselt, et hagejal oleks võimalik nendega tutvuda ja esitada oma seisukohti. Kostjale aga sellist võimalust ei antud, millega on oluliselt rikutud poolte võrdsuse põhimõte. Kostja leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna seda ei ole õigeaegselt esitatud.
17.Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendi. Kostja selgitas, et kui sai käesolevas asjas tehtud otsusest teada, pöördus ta uuesti lepingulise esindaja poole võlatunnisusega (lisa 1), soovides selle alusel pöörduda vastustaja vastu kohtusse rahalise kohustuse täitmise nõudes. Võlatunnistusest nähtuvalt on hageja kinnitanud, et töötasu oli talle kuni 30.06.2014 makstud täies mahus. Kostja ei esitanud nimetatud tõendit maakohtule, kuna oli veendumusel, et dokument puudutab ainult hageja kohustuse olemasolu kostja ees. Samas omab võlatunnistus olulist tähendust ka käesolevas menetluses, kuna sellega on hageja kinnitanud, et töötasu 299.47 eurot juunikuu eest, 299.47 eurot maikuu eest ja töötasu 164.86 eurot aprillikuu eest on temale makstud ning selles osas ei ole temal pretensioone. Nimetatud asjaolu veelkord kinnitab seda, et poolte vahel oli töötasu suuruses kokku lepitud ning töötasu suuruseks oli kostja esitatud töölepingus märgitud suurus. Vastustaja seisukoht 5(8)
Tsiviilasi nr 2-14-61961
18.AŽ vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Samuti palus hageja jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Hageja ei nõustunud ka kostja esitatud uue tõendi vastuvõtmisega. Hageja arvates on võlatunnistus võltsitud, sellel ei ole hageja allkirja. Hageja ei ole kostjalt laenu võtnud. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt menetluskulude rahalise suuruse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta läbi vaatamata kostja maakohtu menetlusega seotud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. Ülejäänud osas on maakohtu otsuse resolutsioon seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata, kuid vastavalt TsMS § 657 lg 1 p 21 tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi. E OÜ apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
20.Esmalt on kostja apellatsioonkaebuses hinnanud erinevalt maakohtust hageja ametikohta vaidlusaluse asjaoluna ning heitnud maakohtule hageja ametikoha tuvastamisel ette tõendite ebaõiget hindamist. Maakohtu otsuse kohaselt ei olnud pooltel vaidlust, et hageja töötas kostja juures Belgias ja Luksemburgis elektrikuna. Kostja väitel on ta esitanud tõendi, et hageja töötas tema juures elektriku abimehena. Ringkonnakohus leiab, et kuna pooled vaidlevad ka selle üle, milline oli nende kokkulepe töötasu kohta, võiks hageja täpne ametikoht omada tähtsust juhul, kui hageja väide 10 euro suuruse tunnitöö tasu kohta ei leiaks tõendamist ning kohaldada tuleks hageja avaldatu kohaselt töö tegemise asukohas sama töö eest tavapärast tunnitasu, mis oleks elektriku ja elektriku abilise puhul erinev ja hageja oleks selles suuruses nõude esitanud. Seega kontrollib kolleegium esmalt apellatsioonkaebuse väidet, et maakohus on töötasu kokkuleppe tuvastanud lubamatute tõendite alusel.
21.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et tulenevalt TLS § 5 lg 1 p-ist 5 on töö eest makstava tasu kokkuleppe tõendamine välistatud muude tõenditega kui kirjaliku dokumendiga juhul, kui töötasu kokkulepe (355 eurot kuus) sisaldus kirjalikus dokumendis s.o. poolte allkirjastatud 03.03.2014. a töölepingus. Vastavalt TsMS § 229 lg-le 2 võib olla tõendiks tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 229 lg 2 järgi pidada lubatavaks tõendiks ka mobiiltelefonilt kuvatavaid sõnumeid, kust nähtuvad poolte tahet sisaldavaid avaldused, kuid on esitatud muul taasesitamist võimaldaval andmekandjal kui kirjaliku dokumendina. Maakohus on kontrollinud, millistelt mobiilinumbritelt sõnumid on edastatud ja vastu võetud ning lugenud poolte vahetatud mobiilisõnumitega õigesti tõendatuks, et kostja on pakkunud hagejale tööd tööpäevadel 8 tundi päevas tasuga 10 eurot tunnis. Apellatsioonkaebuses on etteheide, et maakohus on telefoninumbri +XXXXXXXXXXX kuuluvust kostjale tuvastanud muuhulgas tuginedes andmetele http://www.neti.ee/visiitkaart/XXXXXXX/, mida kohtuistungil ei uuritud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme, kui on muuhulgas kontrollinud telefoninumbri
+XXXXXXXXXXX
kuuluvust kostjale avalikult kasutatavast internetiportaalist olukorras, kus kostja seaduslik esindaja on 26.03.2015. a kohtuistungil nõustunud, et mobiilisõnumeid on vahetatud firma st kostja telefonilt ([TsMS § 231 lg 2], tl 76).
22.Kolleegium möönab, et olukorras, kus mingi asjaolu kohta esitatud tõendid on vasturääkivad, ei saa kohus põhjendamatult eelistada ühte tõendit teisele. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kuivõrd 6(8)
Tsiviilasi nr 2-14-61961 menetlusosaliste seletused ei ole TsMS § 229 lg 2 järgi tõenditeks, on iseenesest õige kostja väide, et maakohus ei saanud olemasolevate tõendite pinnalt kindlalt väita, et hagejale tema töölepingu eksemplari ei antud, pidades tõenäoliseks hageja oletust, et kostja on töölepingu lehed ära vahetanud. Seega tuleb maakohtu otsusest vastavad kohtu põhjendused välja jätta. Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on tõendeid kogumis hinnates õigesti järeldanud, et pooled olid kokku leppinud hagejale makstavas töötasus 10 eurot tunnis arvestades, et hageja asus tööle välisriigis. Õige on, et hageja nõustumine Eestis kehtiva alampalga eest välismaal töötamisega ei ole ka eluliselt usutav. Kolleegium märgib lisaks vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et TLS § 29 lg 1 alusel eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku ning kokkuleppe puudumisel loetakse TLS § 29 lg 2 alusel töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavat tasu. Käesolevas asjas ei ole pooled väitnud, et neil kokkulepe töötasu osas puudus.
23.E OÜ on vaidlustanud ka maakohtu poolt AŽ menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamise. Kolleegium on seisukohal, et AŽ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, sest see on esitatud hilinenult. 26.03.2015 toimunud kohtuistungil ei esitanud kostja oma menetluskulude nimekirja. TsMS § 176 lg 1 sätestab, et kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, ning tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. 26.03.2015 kohtuistungil palus kohus esitada menetluskulude nimekirjad hiljemalt 31.03.2015 (tl 77). AŽ esindaja edastas maakohtule menetluskulude nimekirja 01.04.2015 (tl 85), seega hilinenult, mistõttu tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta läbi vaatamata.
24.TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid vaid erandlikel asjaoludel ning sel juhul tuleb nimetada ka tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Kolleegiumi arvates ei anna E OÜ põhjendused alust võtta 11.07.2014. a võlatunnistust vastu uue tõendina. E OÜ on mh põhjendanud, et ei esitanud nimetatud tõendit maakohtule, kuna oli veendumusel, et dokument puudutab ainult hageja kohustuse olemasolu kostja ees. Eeltoodust saab järeldada, et E OÜ esindaja oli tõendi olemasolust teadlik, kuid ei esitanud tõendit kohtule, sest ei olnud veendunud selle asjakohasuses. Kolleegium on seisukohal, et E OÜ esindaja tähelepanematust ei saa käsitleda erandliku asjaoluna, mis annaks alust võtta võlatunnistust vastu uue tõendina. Seega tuleb E OÜ esitatud 11.07.2014 võlatunnistus jätta uue tõendina vastu võtmata.
25.Maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata jätmise tõttu tuleb jätta muutmata ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta E OÜ kanda. Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, tuleb ka ringkonnakohtul vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrata summaarselt kindlaks menetluskulud. Kuna E OÜ menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei hinda kolleegium tema menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohus andis 05.10.2015 kirjaga pooltele tähtaja oma menetluskulude nimekirjade esitamiseks 12.10.2015. AŽ esitas ringkonnakohtule oma menetluskulude nimekirja 13.10.2015, seega hilinenult. Kolleegium jätab AŽ avalduse apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks läbi vaatamata ega hinda menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
7(8)
Tsiviilasi nr 2-14-61961 Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.