Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Sisulised asjaolud Võlausaldaja CLV Invest OÜ esitas kohtule 06.08.2015 pankrotiavalduse võlgniku OÜ Friller Trade suhtes. Avalduse kohaselt sõlmis võlausaldaja ja võlgnik perioodil 22.04-15.08.2013 laenulepingud, mille kohaselt võlausaldaja andis võlgnikule laenu kogusummas 6300 eurot. Kuna võlgnik ei täitnud laenulepingust tulenevat kohustust, siis esitas võlausaldaja pankrotihoiatuse, mille võlgnik (juhatuse liige Allan Lainet) on 14.07.2015 kätte saanud. Pankrotiavalduse koostamise seisuga ei ole võlgnik oma kohustust võlausaldaja ees täitnud. Seega on võlgnikul jätkuvalt tasumata võlausaldajale põhivõlgnevus summas 6300 eurot, millele lisanduvad viivised. Kohtu 13.08.2015 määrusega võeti avaldus menetlusse ning peeti kohtueelistung 07.09.2015. Võlausaldaja jäi oma avalduse juurde ja kinnitas, et võlgnik ei ole ka pärast pankrotiavalduse esitamist võlga tasunud ega võlausaldajaga ühendust võtnud. Võlgniku seaduslik esindaja selgitas, et ei oska pankrotiavaldust kommenteerida, pole materjalidega tutvunud. Ta on korduvalt rääkinud omanikega ja palunud ennast juhatuse liikme kohalt maha võtta, aga ei saa kedagi neist kätte. Juhatuse liige kinnitas, et tema käe läbi Friller Trade OÜ ei tegutse. Kohtu 08.09.2015 määrusega määrati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truutsi (edaspidi haldur), kes esitas kohtule nõutud aruande koos lisadega 30.09.2015. 02.10.2015 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja oma pankrotiavalduse juurde ja palus võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlausaldaja nõustus halduri aruandes tooduga ja selgitas, et lisaks riigilõivule lisanduvad veel õigusabikulud, millised esitab pankrotimenetluses kuludena. Võlgnik nõustus aruandes tooduga. Ta selgitas, et tema teada ei ole võlgnikul rohkem vara, kui hoonestusõigus Hanila vallas asuvale kinnistule. Halduri aruandes käsitletud ajaloolisest püügiõigusest ei tea juhatuse liige midagi. Kõik juhised tehingute tegemiseks võlgniku varaga sai juhatuse liige eelmiselt juhatuse liikmelt (keda A. Lainet pidas omanikuks) M.M.-lt. Haldur jäi oma kirjalikus aruandes esitatu juurde. Selle kohaselt on võlgniku varaks hoonestusõigus Mõniste kinnistul Hanila vallas koos pooleliolevate ehitistega, mille väärtuseks hindab haldur lähtuvalt täitemenetluses hoonestusõiguse osas toimunud enampakkumisest 12 000 eurot. Võlgniku kohustused – suurimaks võlausaldajaks on CLV Invest OÜ, kelle nõue on 6300 eurot, mis on sissenõutavaks muutunud laen ning 103 177

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-15-11711 eurot, mis on 2020.aastal saabuva laenu tähtaeg. Kokku on võlgnikul kohustusi teadaolevalt 132 063.52 eurot. Suure tõenäosusega lisandub kohustustele PRIA tagasinõue antud toetuste piires ehk summas 57 022.58 eurot. Haldur palus võtta juhatuse liikmelt vanne võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks olla pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõistes juhtimisviga. Võlgniku põhiline tegevus toimus 2013.aastal, mil on suurtes summades tasutud võlgniku kontodelt erinevaid arveid, sh omandatud väidetavalt ajalooline kalapüügiõigus ja kalalaev (viimane on 2014.aastal võõrandatud). Halduril puuduvad andmed, et võlgnikul oleks olnud olemas tegelik äriplaan ja kava, millistest allikatest plaaniti teostada võetud laenude tagasimaksed. Puudulikult on korraldatud võlgniku raamatupidamist, mis ei võimalda saada ülevaadet võlgniku majandustegevusest, varadest ja kohustustest. Ajutisel halduril puuduvad andmed võlgniku kontolt välja võetud suurte rahasummade kasutamise kohta ning erinevatele äriühingutele tehtud maksete põhjendatuse kohta. Raamatupidaja, kes tegi kontolt makseid, on haldurile selgitanud, et toimetas M. M. käsul, M. M. ise ei ole haldurile selgeid vastuseid andnud. Maksejõuetuse põhjuseks võib halduri arvates olla raske juhtimisviga või kuritegu, kuigi viimase osas (võimalik kelmus) ei ole dokumentide puudumisel selge, kes tehingutest tegelikult kasu sai. Enamus väljamakseid võlgniku kontolt on siiski tehtud seoses ülalmärgitud pooleliolevate ehitiste rajamisega. Kohtu seisukohad Kohus, kuulanud ära võlausaldaja, võlgniku ja halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada OÜ Friller Trade pankrot. Tänaseks on võlgniku majandustegevus seiskunud, töötajad puuduvad. Puuduvad ka rahalised vahendid, mille arvelt tegevus käivitada. Kohustuste maksetähtaeg on saabunud. Võlgniku kohustused ületavad varade väärtust vähemalt kümnekordselt ja varad ei võimalda teenida jooksvat kasumit. Olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Kohus nõustub halduri seisukohaga, et maksejõuetuse põhjuseks võib olla juhtimisviga või kuritegu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Sisuliselt ei ole andmeid võlgniku kontolt välja võetud suurte rahasummade (ligemale 200 000 EUR) kasutamise kohta ning erinevatele äriühingutele tehtud maksete põhjendatuse kohta. Raamatupidamist ei ole korrektselt peetud, samuti on ebaselge võlgniku äriplaan – mille arvelt kavatseti tagastada CLV Invest OÜ-lt võetud laenud kogusummas üle 100 000 EUR. Maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõistes on võib olla raske juhtimisviga või kuritegu. Võlgnikul on kohustusi (nii sissenõutavaks muutunud- kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid) enam kui 132 000 € ulatuses, kuid ettevõtte varade arvestuslikuks väärtuseks on 12 000 €. Võlausaldaja on oma nõude nii PankrS § 10 lg 2 p 1 kui p 2 mõttes põhistanud, sest võlgnik ei ole pankrotihoiatuse saamise järgselt nõuet täitnud ning samuti ei ole võlgnik ka pärast pankrotiavalduse esitamist võlga tasunud ega võlausaldajaga ühendust võtnud. Võlgnik ei ole ka pankrotiavaldusele vastuväiteid esitanud, pigem on kohtule jäänud mulje, et juhatuse liige ei ole tegelikul äriühingut juhtinud ega olnud kursis võlgniku majandustegevusega. Pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige on andnud menetluses erinevaid ja üldsõnalisi selgitusi võlgniku majandustegevuse ja tema teadlikkuse kohta sellest, peab kohus õigeks võtta temalt

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-15-11711 võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt PankrS § 86 ja § 19 lg 1 sätetele. Mis puutub pankrotimenetluse kuludesse, siis märgib kohus, et need tuleb käesoleval juhul jätta võlgniku kanda. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse. Tegemist on hagita menetluse menetluskulude jaotuse osas erinormiga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 suhtes, mille kohaselt peaks kulud kandma isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Antud juhul jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Võlausaldaja menetluskuluks hetkel on 02.10.2015 istungil esitatu kohaselt pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, mis tuleb välja mõista võlgnikult. Tegemist on pankrotimenetluse põhjendatud (menetlus)kuluga PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes, mille väljamakse toimub PankrS § 146 lg 1 p 4 alusel (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-2313). Võlausaldaja on märkinud, et tal lisanduvad veel õigusabikulud. Ajutise pankrotihalduri tasu ja ülesannete täitmiseks tehtud vajalikud kulutused tuleb samuti käesolevaga TsMS § 174 lg 2, § 177 lg 1 p 1 ja PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 alusel kindlaks määrata. Haldur on esitanud kohtule taotluse tasu ja vajalike kulutuste määramiseks koos tehtud töö aruandega, paludes välja mõista halduri tasuna x tunni eest (tunnihinnaga x eurot) x eurot (ei sisalda ega lisandu käibemaksu) ning vajalike kulutustena bürookulud (kulutused päringutele ja transpordikulu) summas 58.60 eurot (ei sisalda ega lisandu käibemaksu). Tasu ja kulud tuleb vastavalt halduri taotlusele välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Tulenevalt PankrS § 23 lg 1 arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Antud juhul on ajutine pankrotihaldur taotlenud tehtud töö eest tunnitasu x tunni eest, milline aeg kohtu arvates võis aruande sisu ja lisasid arvestades tööle kuluda. Seega on halduri tasunõue põhjendatud, ka tunnihind x eurot on mõistlik (maksimaalne oleks x eurot). Lisaks tuleb ajutise pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 23 lg 1, 2 ja 6 alusel määrata halduri büroole tehtud kulutuste suuruseks 58.60 eurot, sest tehtud päringud olid aruande koostamiseks ja asja menetluses vajalikud. Võlausaldaja ning võlgnik nõustusid kohtuistungil halduri taotlusega nii tasu kui kulutuste osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.