lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-8552/139

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiOsaliselt jõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-8552/139
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2018
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
13 325
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS TBB pank10237984(Kostja)Petramark OÜ10951624(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-16-8552

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.06.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-8552

Tsiviilasi

Osaühingu Johnny H.W. pankrotihalduri Veli Kraavi hagi TALLINNA ÄRIPANGA AS-i, TBB LIISINGU AS-i ja PETRAMARK OÜ vastu tehingute tagasivõitmise ja alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes ja TALLINNA ÄRIPANGA AS-i ja TBB LIISINGU AS-i vastuhagi Osaühingu Johnny H.W. pankrotihalduri Veli Kraavi vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.01.2018 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

7 176 258,83 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Johnny H.W. pankrotihalduri Veli Kraavi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing Johnny H.W. (pankrotis, registrikood 10749911, aadress Juhkentali 46, Tallinn) pankrotihaldur Veli Kraavi, lepingulised esindajad vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik (e-post: xxx) ja vandeadvokaat Magnus Braun (e-post: xxx ) Kostja 1 (apellatsioonimenetluses vastustaja 1): TALLINNA ÄRIPANGA AS (registrikood 10237984, aadress Vana-Viru 7, 15097 Tallinn) Kostja 2 (apellatsioonimenetluses vastustaja 2): TBB LIISINGU AS (registrikood 10570483, aadress Vana-Viru 7, 15097 Tallinn), Kostja 1 ja kostja 2 lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava (e-post: xxx )

1(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 Kostja 3 (apellatsioonimenetluses vastustaja 3): PETRAMARK OÜ (registrikood 10951624, aadress Estonia puiestee 7, Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kaidar Sultson ja vandeadvokaat Karin Mölder (e-post: xxx) Istungi toimumise aeg

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

31.05.2018

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 08.01.2018 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja hagi tunnistada kehtetuks 07.08.2013 rahalise kohustuse täitmine TALLINNA ÄRIPANGA AS-ile summas 1 191 953,60 eurot ja TBB LIISINGU AS-ile rahalise kohustuse täitmine 22.11.2013 tasaarvestuse kokkuleppe alusel, välja mõistmata hageja kasuks TALLINNA ÄRIPANGA ASilt 1 191 953,60 eurot ja TBB LIISINGU AS-ilt 708 046,40 eurot ning viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Osaühingu Johnny H.W. pankrotihalduri Veli Kraavi apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kehtiva kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Rahuldada Osaühingu Johnny H.W. pankrotihalduri Veli Kraavi hagi TALLINNA ÄRIPANGA AS-i, TBB LIISINGU AS-i vastu osaliselt.
3.2.Jätta rahuldamata Osaühingu Johnny H.W. pankrotihalduri Veli Kraavi hagi PETRAMARK OÜ vastu.
3.3.Jätta rahuldamata TALLINNA ÄRIPANGA AS-i ja TBB LIISINGU AS-i vastuhagi Osaühingu Johnny H.W. pankrotihalduri Veli Kraavi vastu.
3.4.Tunnistada kehtetuks Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) poolt 07.08.2013 rahalise kohustuse täitmine TALLINNA ÄRIPANGA AKTSIASELTSILE summas 1 191 953,60 eurot. Mõista TALLINNA ÄRIPANGA AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja 1 191 953,60 eurot.

Mõista TALLINNA ÄRIPANGA AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja viivis alates 31.05.2016 kuni kohustuse kohase täitmiseni summalt 1 191 953,60 eurot vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.

Tunnistada kehtetuks Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) poolt TBB LIISINGU AKTSIASELTSILE rahalise kohustuse täitmine 22.11.2013 tasaarvestuse kokkuleppe alusel.

Mõista TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja 708 046,40 eurot.

Mõista TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis;) kasuks välja viivis alates 31.05.2016 kuni kohustuse kohase täitmiseni summalt 708 046,40 eurot vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.

3.10.Jätta PETRAMARK OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Osaühingu Johnny H.W. pankrotihalduri Veli Kraavi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.11.Jätta rahuldamata hageja taotlus 31.05.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. 2(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552

4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.05.04.2001 kanti võlgnik äriregistrisse. 16.06.2009 omandas võlgniku osa Maslé Onroerend Goed B.V., mille esindajana tegutses JW. 02.07.2009 sai võlgniku juhatuse liikmeks JW. 31.12.2010 sõlmis Maslé kostjaga 1 finantstagatise lepingu, mille tingimuste kohaselt panditi võlgniku osa kostja 1 kasuks. Pandi tekkimise eelduseks oli pandilepingu punkti 6.2 kohaselt osa kandmine Maslé pandikontole. Seatud pant tagas võlgniku ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingutest nr 777 ja 778 (Laenulepingud) tulenevaid kohustusi.
2.16.11.2012 kustutati Maslé Hollandi äriregistrist. Maslé emaettevõtja Masle Consulting B.V. on Hollandi äriregistrist kustutatud 28.07.2015. Väidetavalt 28.05.2013 teatas kostja 1 Masléle (kes oli pool aastat tagasi registrist kustutatud), et on laenulepingud ennetähtaegselt üles öelnud ning võlgnik võlgneb kostjale 1 kokku 2 325 783,07 eurot. Kostja 1 teatas, et kasutab pandipidaja õigust võlgniku osa ülekandmiseks enda väärtpaberikontole. Hageja on seisukohal, et tegelikkuses antud kirja 28.05.2013 ei edastatud (s.o. see on tagantjärgi koostatud) ja Maslé ei ole seda kunagi kätte saanud.
3.31.05.2013 muutus äriregistri kohaselt osanikukanne selliselt, et MASLE ONROEREND GOED B.V. nime juurde ilmus märge „esindajakonto“. Eesti väärtpaberite keskregistris (EVK) selline muudatus ei kajastu. 10.06.2013 kell 16:26 kanti võlgniku osa Maslé väärtpaberikontolt kostja 1 väärtpaberikontole (nr 99100050343). 10.06.2013 kell 12:3012:45 võttis kostja 3 võlgniku ainuosanikuna vastu otsuse kutsuda võlgniku juhatuse liikme kohalt tagasi JW ja valida uueks juhatuse liikmeks TM. 10.06.2013 kell 17:00 kanti võlgniku osa kostja 1 väärtpaberikontolt kostja 3 väärtpaberikontole. 31.12.2013 valiti TM asemel võlgniku ainukeseks juhatuse liikmeks RU. 01.01.2014 sai äriregistri andmetel võlgniku teiseks osanikuks OÜ Cleps (juhatuse liige: RU) 1 euro nimiväärtusega osaga. OÜ Cleps registrikaardi andmetel oli antud äriühingu juhatuse liikmeks kuni 30.12.2013 TM. TM oli ka antud äriühingu ainuosanikuks kuni 23.12.2013. Alates 18.03.2015 on OÜ Cleps võlgniku ainuosanik. 11. juuni 2014 kuulutati välja võlgniku pankrot. Pankrotiavalduse esitas 11.03.2014 RU. Ajutine haldur Veli Kraavi määrati kohtu poolt 01.04.2014. I tagasivõitmise episood – kinnistu käsutamine täitemenetluses
4.07.05.2002 kanti võlgnik kinnistusraamatusse aadressil Pikk tn 71/Tolli 2, Tallinn, pindalaga 705m2, asuva kinnistu omanikuna. Kinnistu oli Võlgniku äritegevuse seisukohast tähtsaim vara, kuna sellel olevas hoones tegutses hotell. 08.04.2003 seati Kinnistule hüpoteek kostja 1 kasuks summas 1 917 349,46 eurot. 10.09.2004 kanti Kinnistule teisele järjekohale hüpoteek kostja 1 kasuks summas 383 469,90 eurot. 02.03.2012 loovutas pank laenulepingust tuleneva nõude summas 383 469,90 eurot Petramark OÜ-le. Koos nõudega loovutas pank Petramargile ka II järjekoha hüpoteegi.

3(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552

5.20.03.2012 esitas kostja 3 lepinguline esindaja, advokaat Ene Mõtte, täitmisavalduse kohtutäitur Kristiina Feinmannile II järjekoha hüpoteegi (383 469,90 eurot) täitmisele pööramiseks, mille alusel viis kohtutäitur läbi täitemenetluse. 08.05.2012 viis kohtutäitur Kristiina Feinmanni läbi Kinnistu enampakkumise. Kinnistul lasunud 3 ja 4 järjekoha hüpoteegid on kustutatud täitemenetluse käigus. Enampakkumisel osalesid 4 äriühingut: OÜ Cremos Arendus (esindas Kaia Kirs), Wientjes Consultancy OÜ (esindas JW), Petramark OÜ (esindas Ene Mõtte) ja OÜ Starlight (esindas Maidu Kaasik). Parima pakkumise tegi Wientjes Consultancy OÜ hinnaga 1 740 000 eurot. Enampakkumise tingimuste kohaselt jäi enampakkumise tulemusel kehtima esimesel järjekohal asuv hüpoteek summas 1 917 349,46 eurot.
6.JW allkirjastas Wientjes Consultancy OÜ nimel ja VK Kostja 3 nimel 10.07.2013 kuupäeva kandva avalduse ostja õiguste loovutamiseks kostjale 3. Antud avalduse lisaks on väidetavalt 15.04.2013 sõlmitud ostja õiguste loovutamise leping. 15.04.2013 kuupäeva kandva lepingu puhul on tegemist võltsinguga (kuupäeva osas). Õigus loovutati tasuta s.t hinnaga, mis vastas Consultancy poolt tasutud tagatisrahale.
7.Kostja 3 tellis Kinnistu hindamise Pindi Kinnisvara AS ́ilt. Vastavalt hindamisaktile oli kinnistu turuväärtuseks 28.08.2013 seisuga 4 660 000 eurot. 07.09.2013 tehti kinnistusraamatus kanne, mille järgi sai enampakkumise tulemusena kinnistu omanikuks kostja 3. 11.10.2013 asjaõiguslepingu alusel saab kinnistu omanikuks kostja 1 tütarühing TBB Liisingu AS. Nimetatud kuupäeval sõlmisid kostja 3 ja kostja 2 liisingulepingu summas 2 288 000 eurot, millega kostja 3 liisis kinnistu. 17.01.2014 sõlmisid kostja 3, South Investment OÜ ja kostja 2 liisingulepingu ülevõtmise ja muutmise lepingu.
8.Tehinguga kahjustati II ja III järgu võlausaldajate (PankrS § 153 lg 1 p 2) huve, sest võõrandati pandiesemed, mille müügist saadava 15% arvelt oleks olnud võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid.
9.Pangalt hüpoteegiga tagatud nõuet omandades teadis Petramark, et võlgnik ei ole võimeline kohustusi täitma. Hageja leiab, et 02.03.12 toimunud nõude loovutamine oli kostja 1 poolt majanduslikult ebamõistlik käitumine. Loovutatud nõuete summa oli kokku 350 000 eurot ning koos nõudega loovutati hüpoteek summaga 383 469,90 eurot. Samas maksis kostja 3 loovutatud nõuete eest tasu üksnes 300 000 eurot.
10.Kostjat 1 saab pidada võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 2 p 2 alusel, kuna 10.06.2013 sai kostja 1 võlgniku osanikuks ning vaatamata hilisemale osaluse võõrandamisele kostjale 3 jätkas kostja 1 tegelikult võlgniku üle kontrolli teostamist. Kostjat 1 saab pidada võlgniku lähikondseks ka PankrS § 117 lg 2 p 5 alusel. Selle eelduseks on, et kostjal 1 oli võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. Arvestades, et kostja 2 on kostja 1 tütarettevõte ning kostjale 1 kuulub 100% osalus, siis on ilmne alus lugeda kostja 2 võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3 alusel. Kostjat 3 saab pidada võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 2 p 2 alusel, kuna kostja 3 oli võlgniku osanik kõikide vaidlustatud tehingute lõpuleviimise ajal. II tagasivõidetav tehing – kinnistu müük TBB Liising AS ́ile
11.11.10.2013 müüs Petramark Kinnistu TBB Liisingu Aktsiaseltsile hinnaga 2 288 000 eurot. TBB Liising kohustus tasuma ostuhinna kolme päeva jooksul lepingu sõlmimisest

4(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 arvates. 11.10.2013 lepingu alusel andis TBB Liising Kinnistu Petramargi kasutusse üheks aastaks. Liisingutasu suuruseks lepiti kokku 2 288 000 eurot. Petramark kohustus tasuma liisingutasu liisinguperioodi viimaseks kuupäevaks, mis on näidatud liisingulepingu alusel koostatavas maksegraafikus. Lepingu punkt 7.4 kohaselt lisandub liisingumaksetele igakuiselt liisingutasu summalt arvestatav intress kuus protsenti aastas. Intressid kohustus Petramark tasuma ühes osas kolme pangapäeva jooksul peale lepingu allkirjastamist. III tagasivõidetav tehing - rahalise kohustuse täitmine Pangale

12.07.08.2013 tegi võlgniku juhatuse liige kohtutäiturile avalduse, milles palus kanda enampakkumise tulemi ülejääk panga arveldusarvele selgitusega „laenulepingu nr 777 osaline tasumine“. Kohtutäitur kandis pangale avalduse alusel 1 191 953,60 eurot.
13.Kohustus täideti augustis 2013. Seega vähem kui 2 aastat enne ajutise halduri nimetamist. Võlgnikul olid sel ajal olemas konkreetsed võlausaldajad, kelle huve 2013 augusti sooritusega kahjustati.
14.Hageja leiab, et kostjat 1 ja võlgnikku tuleb lugeda lähikondseteks PankrS § 117 lg 3 järgi kui isikuid, kellel on oluline ühine majanduslik huvi. Pangal ja võlgnikul oli ühine majandusliku huvi ning soov kahjustada teisi võlgniku võlausaldajaid. Seda kinnitab alljärgnev: a. osa pantimisega seonduv. Tasuta osa käsutus Petramargile ning TM juhatajaks valimine (enne osanikuks saamist) viimase poolt. TM korraldus kanda kogu kinnistu müügist laekunud raha ülejääk pangale. TM poolt kaubamärgi ja vallasvara võõrandamine TBB Liisingule. b. Panga poolt nõude loovutamine Petramargile täitemenetluse algatamiseks eesmärgiga saavutada olukord, kus kinnistu omanikuks saab TBB Liising.
15.Võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba 2012, sest võlgniku rahavoog ei võimaldanud katta tema majandustegevusega seotud jooksvaid kulutusi. Võlgniku igapäevast majandustegevust finantseerisid Fashion Island OÜ (11392144) ja Wientjes Consultancy OÜ. Võlgniku juhatuse poolt 11.07.2013 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud võlanimekirjast nähtuvat ning pangale täidetud rahalise kohustuse suurust (1,2 miljonit eurot) süvendas kohustuse täitmine võlgniku maksevõimetust s.t ei parandanud Võlgniku suutlikkust võlausaldajate nõudeid rahuldada vaid halvendas seda.
16.Tühine on TM nimetamine võlgniku juhatuse liikmeks. 10.06.2013 kell 12:30-12:45 võttis kostja 3 võlgniku ainuosanikuna vastu otsuse kutsuda võlgniku juhatuse liikme kohalt tagasi JW ja valida uueks juhatuse liikmeks TM. Seega on tühine ka: a. 07.08.2013 TM poolt teostatud rahalise kohustuse täitmine kostjale 1 summas 1 191 953,60 eurot – kuna TM ei olnud juhatuse liige, siis on tema poolt esindusõiguseta tehtud tehing tühine tulenevalt TsÜS § 128 lg 2; b. 22.11.2013 TM poolt sõlmitud tasaarvestuse kokkulepe seoses kaubamärgi ja vallasvara müügilepinguga summas 849 655,68 eurot – kuna TM ei olnud juhatuse liige, siis on tema poolt esindusõiguseta tehtud tehing tühine tulenevalt TsÜS § 128 lg 2. Võlgniku vallasvara ja kaubamärgiga tehtud pankrotiseaduse vastased tehingud

5(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552

17.31.12.2010 sõlmis Võlgnik kommertspandilepingu summaga 500 000 eurot, millega olid tagatud kostja 1 nõuded võlgniku ja võlgniku osaniku Maslé vastu. 11.11.2013 loovutas kostja 1 oma nõude võlgniku vastu summas 708 046,40 eurot kostjale 2. 22.11.2013 sõlmisid võlgnik (TM isikus) ja kostja 2 vallasvara müügilepingu ja tasaarveldamise avalduse. Nimetatud lepinguga müüdi võlgniku kaubamärk „The Three Sisters“ hinnaga 669 655,68 eurot (ilma käibemaksuta 558 046,40 eurot) ja muu vallasvara hinnaga 180 000 eurot (ilma käibemaksuta 150 000 eurot) kostjale 2 ja teostati samas tasaarvestus. kostja 2 pidi võlgnikule tasuma üksnes hinnale lisanduva käibemaksu.
18.Hageja leiab, et 22.11.13 tehing on tagasivõidetav PankrS § 110 lg 1 p 3 järgi. Tehing tehti 22.11.2013 ehk vähem kui viis kuud enne ajutise halduri nimetamist. Seejuures pangal ei olnud 11.11.2013 seisuga võlgniku vastu nõuet, mida TBB Liisingule loovutada. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et kaubamärgi ja vallasvara müügihinna tasaarvestus on käsitatav ühena rahalise kohustuse täitmise viisidest. Täitmisega on võlausaldajate huve kahjustatud. Tasaarvestus leidis aset 22.10.2013 ehk vähem kui kaks aastat enne ajutise halduri nimetamist. TBB Liising oli võlgniku lähikondse (Panga) lähikondne ning seega ka võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 3 mõttes. Tehingute tühisus tulenevalt vastuolust heade kommetega
19.Hageja leiab, et kõik nimetatud tehingud on tõenäoliselt heade kommetega vastuolus, sest olid suunatud Võlgniku varatuks muutmisele Võlgniku ja tema võlausaldajate kahjustamisele. Alternatiivne kahju hüvitamise nõue
20.Eelkirjeldatud faktilistest asjaoludest tulenevalt käitusid kostjad tahtlikult heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Oma tegevusega kahjustasid kostjad Võlgniku omandit (VÕS § 1045 lg 1 p 5). VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Panga nõue võlgniku vastu oli 31.05.2013 seisuga 2 325 783,07 eurot, nimetatule lisandub Petramark OÜ ́le loovutatud nõue (hüpoteegiga tagatud) summas 383 469,90 eurot, s.o. võlgniku kohustused kostjate ees kokku olid 31.05.2013 seisuga 2 709 252,97 eurot.
21.Võlgniku vara väärtus suvi-sügis 2013 seisuga oli kokku minimaalselt 5 449 655,68 eurot: a. kinnistu väärtusega 4 600 000 eurot; b. vallasvara 180 000 eurot; c. kaubamärk 669 655,68 eurot.
22.Seega oli 31.05.2013 seisuga võlgniku vara ja reaalsete kohustuste vahe 2 740 402,71 eurot. Kuivõrd kostjate õigusvastase tegevuse tagajärjel jäi võlgnik 2 740 402,71 euro ulatuses enda varast ilma, taotleb hageja alternatiivselt vastavas ulatuses kahju hüvitamist kostjatelt.
23.Hageja palub:  Tunnistada kehtetuks kinnistusraamatu registriossa nr 480001 kantud kinnistu 07.08.2013 käsutamise aluseks olev tehing (käsutamine täiteasjas nr 034/2012/938).

6(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552  Tunnistada kehtetuks kinnistusraamatu registriossa nr 480001 kantud kinnistu 11.10.2013 käsutamise aluseks olev tehing PETRAMARK OÜ ja TBB LIISINGU AKTSIASELTSI vahel.  Kohustada PETRAMARK OÜ’d andma tahteavaldused asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatu registriossa nr 480001 kantud kinnistu omandi üleandmiseks ja Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) kinnistusraamatu registriosa nr 480001 II jakku omanikuna sissekandmiseks.  Kohustada TBB LIISINGU AKTSIASELTSI andma tahteavaldused asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatu registriossa nr 480001 kantud kinnistu omandi üleandmiseks ja Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis; kinnistusraamatu registriosa nr 480001 II jakku omanikuna sissekandmiseks.  Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis selliselt, et kui Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) kinnistusraamatu registriosa nr 480001 II jakku omanikuna sissekandmine osutub võimatuks, siis mõista TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT ja PETRAMARK OÜ’lt solidaarselt Osaühingu Johnny H.W. kasuks välja hüvitis summas 4 600 000 eurot ja viivis seadusjärgses määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni hüvitise tasumiseni.  Tunnistada kehtetuks 07.08.2013 rahalise kohustuse täitmine ÄRIPANGA AKTSIASELTSILE summas 1 191 953,60 eurot.

TALLINNA

 Mõista TALLINNA ÄRIPANGA AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja 1 191 953,60 eurot.  Mõista TALLINNA ÄRIPANGA AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni summalt 1 191 953,60 eurot vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.  Esimese alternatiivina:  Tunnistada kehtetuks 22.11.2013 tasaarvestuse kokkulepe Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) ja TBB LIISINGU AKTSIASELTSI vahel.  Mõista TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja 849 655,68 eurot.  Mõista TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni summalt 849 655,68 eurot vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.  Teise alternatiivina: (PankrS § 113 alusel)  Tunnistada kehtetuks Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) poolt TBB LIISINGU AKTSIASELTSILE rahalise kohustuse täitmine 22.11.2013 tasaarvestuse kokkulepe alusel.  Mõista TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja 849 655,68 eurot.  Mõista TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis;) kasuks välja viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni summalt 849 655,68 eurot vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.  Alternatiivne nõue 1 (tühisus TsÜS § 86 alusel):

7(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552  Kohustada PETRAMARK OÜ’d andma tahteavaldused asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatu registriossa nr 480001 kantud kinnistu omandi üleandmiseks ja Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) kinnistusraamatu registriosa nr 480001 II jakku omanikuna sissekandmiseks.  Kohustada TBB LIISINGU AKTSIASELTSI andma tahteavaldused asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatu registriossa nr 480001 kantud kinnistu omandi üleandmiseks ja Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) kinnistusraamatu registriosa nr 480001 II jakku omanikuna sissekandmiseks.  Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis selliselt, et kui Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) kinnistusraamatu registriosa nr 480001 II jakku omanikuna sissekandmine osutub võimatuks, siis mõista TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT ja PETRAMARK OÜ’lt solidaarselt Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja hüvitis summas 4 600 000 eurot ja viivis seadusjärgses määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni hüvitise tasumiseni.  Mõista TALLINNA ÄRIPANGA AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis;) kasuks välja 1 191 953,60 eurot.  Mõista TALLINNA ÄRIPANGA AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni summalt 1 191 953,60 eurot vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.  Mõista TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis;) kasuks välja 849 655,68 eurot.  Mõista TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis;) kasuks välja viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni summalt 849 655,68 eurot vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.  Alternatiivne nõue 2 (õigusvastane kahju tekitamine):  Mõista TALLINNA ÄRIPANGA AS’ilt, TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT ja Petramark OÜ’lt osaühing Johnny H.W. (pankrotis) kasuks solidaarselt välja 2 740 402,71 eurot (kaks miljonit seitsesada nelikümmend tuhat nelisada kaks eurot ja 71 senti).  Mõista TALLINNA ÄRIPANGA AS’ilt, TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT ja Petramark OÜ’lt osaühing Johnny H.W. (pankrotis;) kasuks välja viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni summalt 2 740 402,71 eurot vastavalt VÕS §113 lg-le 1. Kostjate 1 ja 2 seisukohad

24.31.12.2010. a sõlmiti kostja 1 ja OÜ Johnny H.W. (pankrotis) vahel laenuleping 777, mida hiljem kahe lisaga täiendati. Kõnealuse lepinguga andis kostja 1 OÜ-le Johnny H.W. (pankrotis) laenu summas 1 151 000 EUR, see maksti välja 04.01.2011. a. 31.12.2010. a sõlmiti kostja 1 ja OÜ Johnny H.W. (pankrotis) vahel arvelduslaenuleping 778, mida hiljem kahe lisaga täiendati. Kõnealuse lepinguga andis kostja 1 OÜ-le Johnny H.W. (pankrotis) arvelduskrediiti summas 262 000 EUR. Esimest korda hakati arvelduskrediiti kasutama 05.01.2011. a, see lähtub lisaks 2 olevalt OÜ-le Johnny H.W. (pankrotis) pangakonto väljavõttelt märkega „AL kasutamine“. 31.12.2010. a sõlmiti kostja 1 ja OÜ Johnny H.W. (pankrotis) vahel laenulepingust 777 ja arvelduskrediidilepingu 778 tulenevate kohustuste tagamiseks hüpoteegi seadmise leping, mille tulemusel kostja 1 8(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 omandas Pikk tn 71/Tolli 2 kinnistul hüpoteegid summas 1 917 349,46 EUR ja 383 460,90 EUR. 31.12.2010. a sõlmiti kostja 1 ja Masle Onroerend Goed vahel laenulepingust 777 ja arvelduskrediidilepingu 778 tulenevate kohustuste tagamiseks finantstagatise leping, millega panditi kostja 1 kasuks OÜ Johnny H.W. (pankrotis) osad.

25.Kuivõrd OÜ Johnny H.W. (pankrotis) laenulepingust 777 tulenevaid kohustusi ei täitnud, siis kostja 1 esmalt tõstis vastavalt laenulepingule intressi ja seejärel ütles lepingu 25.11.2011. a üles. Arvelduskrediit anti üheks aastaks ja samuti selle jättis OÜ Johnny H.W. (pankrotis) tagastamata. Seisuga 31.12.2011. a oli arvelduskrediidi võlgnevus 259 833,31 EUR. Arvelduskrediidi iseloomu tõttu on krediidiliini sulgemiseks vajalik krediit ära tasuda. Seetõttu kostja 1 ise krediteeris 31.12.2011. a OÜ Johnny H.W. (pankrotis) pangakontole terve võlajäägi summas 259 833,31 eurot selgitusega „Arvelduslaenu võlgnevuse ümbervormistamine“ ja koheselt ka debiteeris kogu selle summa arvelduskrediidi võla katteks. Tegemist oli põhimõtteliselt kostja 1 enda raamatupidamisliku arvestusega, mis OÜ Johnny H.W. (pankrotis) jaoks mitte midagi ei muutnud. Nimelt OÜ-l Johnny H.W. (pankrotis oli enne 31.12.2011. a võlgu 259 833,31 eurot ja jäi ka pärast 31.12.2011. a sama summa võlgu.
26.28.05.2013. a saatis kostja 1 OÜ Johnny H.W. (pankrotis) omanikule Masle Onroerend Goed kirja, milles teavitas finantstagatise lepingu lõpetamisest ja nõuete tagatiseks oleva OÜ Johnny H.W. (pankrotis) omandamisest. Ühtlasi teavitati, et pandi rahuldamise arvelt loetakse kostja 1 nõue OÜ Johnny H.W. (pankrotis) vastu 210 908,44 EUR ulatuses rahuldatuks. Kostjale 1 ei olnud teate saatmise ajal teada, et Masle Onroerend Goed on tegelikult juba 16.11.2012. a Hollandi äriregistrist kustutatud. Nimelt kuigi finantstagatise lepingu 8.1 alapunkti h ja i kohaselt oli Masle Onroerend Goed`l kohustus kostjat 1 korporatiivsetest muudatustest teavitada, seda ei tehtud. Seetõttu omandas kostja 1 OÜ Johnny H.W. (pankrotis) osaku heauskselt ajal, kui omanikäriühing oli äriregistrist kustutatud. 10.06.2013. a sõlmiti kostja 1 ja kostja 3 vahel osa müügileping, millega kostja 1 võõrandas OÜ Johnny H.W. (pankrotis) osaku kostjale 3. Kostja 3 tasus osaku eest 210 908,44 EUR.
27.Novembris 2013 tegi OÜ Johnny H.W. (pankrotis) kostjale 1 ettepaneku kogu oma järelejäänud võlgnevuse katteks kaubamärk ja vallasasjad võõrandada, sest pandi tõttu nii kui nii nende realiseerimisel läheks kogu müügitulem kostjale 1. Kuigi kõnealused esemed ei olnud kaugeltki nõude jääki väärt (708 046,40 EUR), samas kuid muud võimalust kostja 1 nõude rahuldamiseks ei eksisteerinud, otsustaski kostja 1 nõustuda ja kõnealused esemed turuhinnast kordades kõrgema hinnaga omandada. Kostja 1 loovutas seejärel oma nõude kostjale 2. Seejärel sõlmiti osapoolte vahel vallasvara müügileping ja tasaarveldamisavalduse leping, millega OÜ Johnny H.W. (pankrotis) võõrandas oma vallasvara ja kaubamärgi 708 046,40 EUR + käibemaks eest. Sealjuures kostja 2 tasus reaalselt rahas kõnealuse lepingu raames OÜ-le Johnny H.W. (pankrotis) käibemaksu summa ehk 141 609,28 EUR. Vallasvara tegelik väärtus oli 58 325,27 eurot.
28.Kostjad 1 ja 2 selgitavad, et kuivõrd Pikk tn 71/Tolli 2 kinnistu müüdi kohtutäituri poolt läbiviidaval avalikul enampakkumisel, siis on põhjendatud enampakkumise müügitulemit turuhinnaks pidada. Lisaks eeltoodule kostja 2 omandas kostjalt 3 Pikk tn 71/Tolli 2 kinnistu heauskselt. Ainuüksi seetõttu ei saa temalt kinnistu omandiõiguse ülekandmist nõuda. Kostja 1 märgib, et Marstone Limited ei ole tema lähikondne. Marstone Limited on tavaline kostja 1 pangaklient. Kostjate 1 ja 2 vastuhagid

9(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552

29.31.12.2010. a sõlmiti hageja 1 ja OÜ Johnny H.W. (pankrotis) vahel laenuleping 777, mida hiljem kahe lisaga täiendati (vt hageja 26.09.16 menetlusdokumendi lisa 1). Kõnealuse lepinguga andis hageja 1 OÜ-le Johnny H.W. (pankrotis) laenu summas 1 151 000 EUR, see maksti välja 04.01.2011. a (vt hageja 26.09.16 menetlusdokumendi lisa 2).
30.31.12.2010. a sõlmiti hageja 1 ja OÜ Johnny H.W. (pankrotis) vahel arvelduslaenulepingu 778, mida hiljem kahe lisaga täiendati (vt hageja 26.09.16 menetlusdokumendi lisa 3). Kõnealuse lepinguga andis hageja 1 OÜ-le Johnny H.W. (pankrotis) arvelduskrediiti summas 262 000 EUR. Esimest korda hakati arvelduskrediiti kasutama 05.01.2011. a, see lähtub lisaks 2 olevalt OÜ-le Johnny H.W. (pankrotis) pangakonto väljavõttelt märkega „AL kasutamine“ (vt hageja 26.09.16 menetlusdokumendi lisa 2).
31.31.12.2010. a sõlmiti hageja 1 ja OÜ Johnny H.W. (pankrotis) vahel laenulepingust 777 ja arvelduskrediidilepingu 778 tulenevate kohustuste tagamiseks hüpoteegi seadmise leping, mille tulemusel hageja 1 omandas Pikk tn 71/Tolli 2 kinnistul hüpoteegid summas 1 917 349,46 EUR ja 383 460,90 EUR (vt hageja 26.09.16 menetlusdokumendi lisa 4). Seega laenulepingust 777 ja arvelduskrediidilepingust 778 tulenevate nõuete puhul oli tegemist esimese rahuldamisjärgu nõudega PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes.
32.Kostjad paluvad:
1.Põhihagis OÜ Johnny H.W. (pankrotis) poolt 07.08.2013 TALLINNA ÄRIPANGA AKTSIASELTSILE rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamisel: a. Välja mõista OÜ Johnny H.W. (pankrotis) TALLINNA ÄRIPANGA AKTSIASELTSI kasuks 1 191 953,60 eur ja lugeda vastastikkused nõuded selles summas nende vahel tasaarvestuse alusel lõppenuks; alternatiivselt: b. Välja mõista OÜ Johnny H.W. (pankrotis) AKTSIASELTSI kasuks 1 191 953,60 eur;

TALLINNA

ÄRIPANGA

2.Põhihagis OÜ Johnny H.W. (pankrotis) poolt 07.08.2013 TALLINNA ÄRIPANGA AKTSIASELTSILE rahalise kohustuse täitmise tühisuse tuvastamisel välja mõista OÜ Johnny H.W. (pankrotis) TALLINNA ÄRIPANGA AKTSIASELTSI kasuks 1 191 953,60 eur;
3.Põhihagis kinnistusraamatu registriossa nr 480001 kantud kinnistu 07.08.2013 käsutamise aluseks oleva tehingu (käsutamine täiteasjas nr 034/2012/938) kehtetuks tunnistamisel ja/või tühisuse tuvastamisel ning TBB LIISINGU AKTSIASELTSI kohustamisel andma tahteavaldus kinnistusraamatu registriossa nr 480001 kantud kinnistu omandi üleandmiseks OÜ-le Johnny H.W. (pankrotis) ja/või hüvitise 4 600 000 EUR väljamõistmisel mõista OÜ-lt Johnny H.W. (pankrotis) TBB LIISINGU AKTSIASELTSI kasuks välja 2 288 000 EUR.
4.Põhihagis OÜ Johnny H.W. (pankrotis) ja TBB LIISINGU AKTSIASELTSI vahel 22.11.2013 sõlmitud tasaarvestuse kokkulepe kehtetuks tunnistamisel: a. Välja mõista OÜ Johnny H.W. (pankrotis) TBB LIISINGU AKTSIASELTSI kasuks 849 655,68 eur ja lugeda vastastikkused nõuded selles summas nende vahel tasaarvestuse alusel lõppenuks; alternatiivselt: b. Välja mõista OÜ Johnny H.W. (pankrotis) TBB LIISINGU AKTSIASELTSI kasuks 849 655,68 eur;
5.Põhihagis OÜ Johnny H.W. (pankrotis) ja TBB LIISINGU AKTSIASELTSI vahel 22.11.2013 sõlmitud tasaarvestuse kokkulepe alusel rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamisel:

10(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 a. Välja mõista OÜ Johnny H.W. (pankrotis) TBB LIISINGU AKTSIASELTSI kasuks 849 655,68 eur ja lugeda vastastikkused nõuded selles summas nende vahel tasaarvestuse alusel lõppenuks; alternatiivselt: b. Välja mõista OÜ Johnny H.W. (pankrotis) TBB LIISINGU AKTSIASELTSI kasuks 849 655,68 eur;

6.Põhihagis OÜ Johnny H.W. (pankrotis) ja TBB LIISINGU AKTSIASELTSI vahel 22.11.2013 sõlmitud tasaarvestuse kokkulepe tühisuse tuvastamisel: a. Välja mõista OÜ Johnny H.W. (pankrotis) TBB LIISINGU AKTSIASELTSI kasuks 849 655,68 eur ja lugeda vastastikkused nõuded selles summas nende vahel tasaarvestuse alusel lõppenuks; alternatiivselt: b. Välja mõista OÜ Johnny H.W. (pankrotis) TBB LIISINGU AKTSIASELTSI kasuks 849 655,68 eur; Kostja 3 seisukohad
33.Kostja 3 vastu on esitatud üksnes alternatiivne nõue, mida kostja 3 hinnangul menetleda ei tohiks. Kostja 3 ühineb kõikide kostjate 1 ja 2 seisukohtadega. Puudub selgus, millise „tehingu“ kehtetuks tunnistamist hageja taotleb. Täitemenetlus algatati hageja võlgnevuse tõttu, mitte väidetava „skeemi“ elluviimiseks. Kostja 1 loovutas 02. märtsil 2012. a. kostjale 3 teise järjekoha hüpoteegi hüpoteegisummaga € 383 469,90 ja hüpoteegiga tagatud nõude. Krediidiasutuste tavapärane praktika on, et nö „hapuks läinud laenudest“ tulenevad nõuded loovutatakse tütarfirmadele või muudele isikutele, kes tegelevad edasi võla sissenõudmisega, krediidiasutus nõude loovutajana saab oma raha kätte ja saab keskenduda põhitegevusele. Nõude omandamiseks võttis kostja 3 laenu Küprose äriühingult Marstone Limited. Hageja ei ole selgitanud, milles seisnes väidetav „skeem“ täitemenetluse läbiviimisel ja täitemenetluses kinnistu omandamisel. Hagi on kinnistu osas tehtud tehingute tagasivõitmise osas alusetu.
34.Hageja nõue „kinnistu käsutamise aluseks oleva tehingu“ tagasivõitmiseks ei kuulu rahuldamisele, sest: –

tehinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve;

–

kostja 3 ei teadnud ega pidanudki teadma võlgniku võlausaldajate kahjustamisest.

35.Kinnistu müügihind kujunes avalikul enampakkumisel ja ei kahjustanud võlausaldajaid. Pankrotimenetluses esitatud suuremad nõuded on alusetud. Wientjes Consultancy OÜ nõude alusetu. Wientjes Consultancy OÜ-l puudus käive ja töötajad, s.t majandustegevus perioodil 2012-2013. Hageja kontode arestimise tõttu ei kasutanud hageja enda kontosid. Hagejale kuulunud hotelli tulud ja kulud arveldati Wientjes Consultancy OÜ kontode kaudu. Wientjes Consultancy OÜ kontot Nordea pangas ja sellel olevat raha käsitleti hageja varana. Lisaks tuleb arvestada, et hageja Swedbank kontol oli 31. detsembri 2013. a. seisuga € 147 611,92, s.t piisav summa tarnijate ees võimalike jooksvate võlgnevuste tasumiseks.
36.Kinnistu enampakkumisel müümise tulemist võlausaldajate pandiga tagatud nõuete rahuldamine ei kahjusta hageja võlausaldajate, kelle nõuded on pandiga tagamata, huve, sest pandiga tagatud nõuded rahuldatakse ka pankrotimenetluses enne pandiga tagamata nõuete rahuldamist pandieseme realiseerimise tulemist.
37.Hageja ei olnud maksejõuetu ei pärast kinnistu enampakkumisel võõrandamist ega Petramark OÜ poolt hageja osaluse võõrandamist 30. detsembril 2013. a. Cleps OÜ-le.

11(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552

38.Kostja 3 ei teadnud ega pidanud teadma võlausaldajate huvide väidetavast kahjustamisest.
39.Hagejal ei ole võimalik tugineda tehingute võimalikule vastuolule heade kommetega ja hageja sellesisuline nõue tuleb jätta läbi vaatamata. Kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, sest hagejale ei ole kahju tekkinud. Kahjuhüvitise summa on alusetu ja tõendamata. Isegi, kui väita, et hagejal on kahju tekkinud, ei ole täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Maakohtu otsus
40.Maakohus jättis hagi ja kostjate 1 ja 2 vastuhagi rahuldamata. Hagiga seotud menetluskulud jäeti hageja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud solidaarselt kostjate 1 ja 2 kanda.
41.Otsuse põhjenduste kohaselt ei vasta tõele hageja väide, et enampakkumisel kujunenud võõrandamishind ei vastanud turuhinnale. Hageja on esitanud kinnistu väärtuse kohta Pindi Kinnisvara AS ́i hindamisakti, mille kohaselt oli kinnistu turuväärtuseks 28.08.2013 seisuga 4 660 000 eurot. Arco Vara Kinnisvarabüroo AS-ilt täitemenetluse ajal tellitud kinnistu turuväärtuse hindamise eksperthinnangu kohaselt oli kinnistu turuväärtus 26. märtsi 2012. a. seisuga 2 310 000 eurot. Kohus ei leia, et Pindi Kinnisvara AS ́i hindamisakt oleks oluliselt täpsem kui Arco Vara Kinnisvarabüroo AS-i akt. Võttes arvesse, et kinnistu enampakkumise järgselt jäi kehtima esimesel järjekohal asuv hüpoteek summas 1 917 349,46 eurot, saab järeldada, et kinnistu väärtuseks enampakkumise hetkel oli 3 657 349,46 eurot (1 740 000+1 917 349,46=3 657 349,46). Puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, et hind ei kujunenud enampakkumisel vabalt. Kohus leiab, et seetõttu tuleb asuda seisukohale, et enampakkumise hind vastaski turuhinnale. Kohus meenutab, et hageja on võõrandamistehingu võlausaldajatele kahjuliku iseloomu sisustanud üksnes asjaoluga, et enampakkumisel kujunenud võõrandamishind ei vastanud turuhinnale. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et kinnistu turuväärtuse määramisel ei oleks pidanud lähtuma püsima jäänud kostja 1 hüpoteegi nominaalsummast.
42.Et kinnistu võõrandati turuhinnaga, ei saanud tehingute jada hilisemad toimingud, st ostja õiguste loovutamine kostjale 3, muuta tehingute jada võlausaldajaid kahjustavaks. Seetõttu tuvastab kohus, et tehingute kogum, kus Wientjes Consultancy OÜ tunnistati enampakkumise võitjaks, Wientjes Consultancy OÜ andis ostja õigused üle kostjale 3 ja kinnistu omanikuks sai kostja 3, ei kahjustanud võlausaldajaid. Et täitmata on tehingute kogumi kehtetuks tunnistamise esmane eeldus ja hageja vastav nõue kuulub rahuldamata jätmisele, ei pea kohus vajalikuks analüüsida teiste eelduste esinemist.
43.Hageja on esitanud ka väite, et 15.04.2013 kuupäeva kandev ostja õiguste loovutamise leping on võltsinguga kuupäeva osas ja tegelikult allkirjastati dokument ajal, mil JW oli eraisiku pankrotis. JW allkirjastas Wientjes Consultancy OÜ nimel ja VK kostja 3 nimel 10.07.2013 kuupäeva kandva avalduse ostja õiguste loovutamiseks kostjale 3. Antud avalduse lisaks on väidetavalt 15.04.2013 sõlmitud ostja õiguste loovutamise leping. Siiski on hageja avaldanud, et ei tugine nimetatud asjaolule iseseisvalt, vaid üksnes osana nõudest tuvastada kostjate käitumise heade kommete vastasus (sellest vt allpool). Kohus märgib, et isegi kui hinnata 15.04.13 tehingu asjaolusid iseseisvalt, ei muudaks see kinnistu võõrandamist tühiseks.
44.JW eraisiku pankroti välja kuulutamine mõjutada tema volitust võlgniku seadusliku esindajana. Volituseta tehinguga oleks aga tegemist siis, kui ostja õiguste loovutamine oleks toimunud pärast 10.06.13, mis JW juhatusest tagasi kutsuti. Kohus toob välja, et sellises olukorras puudus kostjal 3 ja JW-l motiiv tehingu kuupäeva ebaõigena näidata. Pärast 10.06.13 oli kostja 3 väitel ja kohtu tuvastatu kohaselt juhatuse liikmeks TM, kelle

12(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 kostja 3 ise oli juhatusse valinud. Seega oleks ostja õigused võinud kostjale 3 loovutada sel ajal TM võlgniku esindajana. Puuduvad ühesed tõendid selle kohta, et dokumendi kuupäeva oleks võltsitud ja kuna puudub ka motiiv, siis tuleb asuda seisukohale, et 15.04.13 dokument koostati selles märgitud ajal.

45.Hageja on palunud tunnistada kehtetuks ka tehing, millega 11.10.2013 müüs Petramark kinnistu TBB Liisingu Aktsiaseltsile hinnaga 2 288 000 eurot. Et nimetatud nõude esitas hageja PankrS § 116 lg 1 järgi, siis jääb esmase nõude rahuldamata jätmisel rahuldamata ka õigusjärglase vastu esitatud nõue.
46.Hageja on palunud tunnistada kehtetuks 07.08.2013 TM poolt teostatud rahalise kohustuse täitmine kostjale 1 summas 1 191 953,60 eurot ja 22.11.2013 TM poolt sõlmitud tasaarvestuse kokkulepe seoses kaubamärgi ja vallasvara müügilepinguga summas 849 655,68 eurot.
47.Hageja väitel on kostja 3 võlgniku ainuosanikuna 10.06.13 vastu võetud otsus kutsuda võlgniku juhatuse liikme kohalt tagasi JW ja valida uueks juhatuse liikmeks TM tühine seetõttu, et kostja 3 ei olnud omandanud võlgniku osasid õiguspäraselt. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja 1 ei omandanud õiguspäraselt võlgniku osasid ja TM nimetamine võlgniku juhatuse liikmeks ei olnud õiguspärane.
48.Kohus nõustub, et 31.12.2010. a kostja 1 ja Masle Onroerend Goed vahel sõlmitud finantstagatise lepingu p 6.2 kohaselt lepingupooled tõlgendasid lepingut selliselt, et pant tekib ka võlgniku osadele pandi seadmisel. Seejuures ei ole asjasse puutuv, kas võlgniku osad kanti pandikontole või mitte.
49.Hageja palub tunnistada kehtetuks 07.08.2013 TM poolt teostatud rahalise kohustuse täitmine kostjale 1 summas 1 191 953,60 eurot. Kohus asub seisukohale, et rahalise kohustuse täitmine 07.08.13 ja 22.11.13 vallasvara müügileping ei kahjustanud võlausaldajate huve. Kohus arvestab, et pärast 07.08.13 rahalise kohustuse 1 191 953,60 eurot täitmist pangale jätkus võlgniku majandustegevus hotelli majandamisel kuni 2013 aasta lõpuni. hageja Swedbank kontol nr EE592200221018040116 oli 31. detsembri 2013. a seisuga raha 147 611,92 eurot ning võlgnikul oli sõidukeid 150 000 euro väärtuses. Nimetatud rahast oleks võlgnik saanud tasuda oma kohustused. Tõendamata on, et võlgnikul oleks olnud kohustused Wientjes Consultancy OÜ ees.
50.22.11.2013 sõlmisid võlgnik (TM isikus) ja kostja 2 vallasvara müügilepingu ja tasaarveldamise avalduse, millega müüdi kaubamärk „The Three Sisters“ hinnaga 669 655,68 eurot (ilma käibemaksuta 558 046,40 eurot) ja muu vallasvara hinnaga 180 000 eurot (ilma käibemaksuta 150 000 eurot) kostjale 2 ja teostati samas tasaarvestus. Kostja 2 pidi võlgnikule tasuma üksnes hinnale lisanduva käibemaksu. Tasaarvestuse aluseks oli kostja 1 poolt kostjale 2 loovutatud nõue - 11.11.2013 loovutas kostja 1 oma nõude Võlgniku vastu summas 708 046,40 eurot kostjale 2.
51.Hageja leiab, et 22.11.13 tehing on tagasivõidetav PankrS § 110 järgi. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et kaubamärgi ja vallasvara müügihinna tasaarvestus on käsitatav ühena rahalise kohustuse täitmise viisidest. Kolmanda alternatiivina on hageja seisukohal, et 22.11.2013 TMe poolt sõlmitud tasaarvestuse kokkulepe seoses kaubamärgi ja vallasvara müügilepinguga summas 849 655,68 eurot on tühine kuna TM ei olnud juhatuse liige, seetõttu tema poolt esindusõiguseta tehtud tehing tühine tulenevalt TsÜS § 128 lg 2. Neljanda alternatiivina on hageja seisukohal, et tehing on vastuolus heade kommetega.
52.Kohus leiab, et 22.11.13 vallasvara müügilepinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve. Tõendatud on, et tehinguga müüdi kaubamärk „The Three Sisters“ turuhinnast

13(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 märgatavalt kallimalt. 14.09.2016.a. koostatud eksperthinnangus „Kaubamärgi „The Three Sisters“ väärtuse hindamine seisuga 22.11.2013 on Rödl ja Partner OÜ asjatundjad MN ja KL hinnanud kaubamärgi väärtuseks 186 478 eurot.

53.Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et vallasvara tegelik väärtus oli 58 325,27 eurot ega ole ka väitnud, et vallasvara oleks müüdud alla turuhinna.
54.Kohus leiab, et kuigi vallasvara ja kaubamärk müüdi turuhinnast kallimalt, ei oleks võlausaldajate huve kahjustanud ka mõlema müümine turuhinnaga. Müümise ajal oli võlgnik kaotanud hotellihoone ning vallasvara ja kaubamärk ilma hotellihooneta erilist majanduslikku sisu ega väärtust ei oma. Oli selge, et võlgnik saab hotelli opereerida vaid niikaua kuni hoone omanik talle seda võimaldas. Seega oli võlgniku ja võlgniku võlausaldajate huvides vallasvara ja kaubamärgi võõrandamine turuhinnaga hotelli opereerivale ettevõttele.
55.Kohus leiab, et tasaarvestamise kokkulepe kui rahalise kohustuse täitmine ei kahjustanud võlausaldajate huve. Võõrandamistehing ja tasaarvestamise kokkuleppe langesid ajaliselt ja majanduslikult (vt kostjate 1 ja 2 selgitus) kokku ning selles olukorras võib eeldada, et ilma tasaarvestuse kokkuleppeta ei oleks kostja 2 tehingut teinud või oleks teinud selle oluliselt teistsugustel tingimustel. Seega kui võõrandamistehing ise ei kahjustanud võlausaldajate huve, ei saanud seda teha ka võõrandamistehingus kasutatud rahalise kohustuse täitmise viis.
56.Et täitmata on PankrS § 110 lg 1 p 2 113 lg 1 p 3 ja § 1 peamiseks eelduseks olev nõue, et tehing kahjustab võlausaldajate huve, siis jääb hagejate nõue sel alusel rahuldamata ning kohus ei pea vajalikuks hinnata, kas täidetud on teised nõude rahuldamise eeldused, sh lähikondus. Nõude lahendamist TsÜS § 86 järgi selgitab kohus eraldi kohtuotsuse osas.
57.Hageja on palunud tuvastada kinnistu võõrandamise tehingute, 07.08.2013 TMe poolt teostatud rahalise kohustuse täitmine kostjale 1 summas 1 191 953,60 eurot ja 22.11.2013 TMe poolt sõlmitud tasaarvestuse kokkulepe seoses kaubamärgi ja vallasvara müügilepinguga summas 849 655,68 eurot tühisus nende tehingute vastuolu tõttu heade kommetega.
58.Esmalt selgitab kohus, millises ulatuses on võimalik esitada sarnastel asjaoludel üheaegselt nii PankrS tagasivõitmise nõudeid kui ka TsÜS § 86 järgi tühisuse tuvastamise nõudeid.
59.Hageja esile toodud asjaolud – kostjad tegutsesid ühiselt eesmärgiga muuta võlgnik varatuks ja kostjate tegevuse tulemusena müüdi kinnistu, kaubamärk ja vallasvara majanduslikult põhjendamatutel tingimustel – on kõik hinnatavad pankrotiseaduse tagasivõitmise sätete alusel.
60.Hageja on esitanud väite, et kostjad tegutsesid ühiselt eesmärgiga muuta võlgnik varatuks ja kostjate tegevuse tulemusena müüdi kinnistu, kaubamärk ja vallasvara majanduslikult põhjendamatutel tingimustel ning seeläbi on võlgnikule tekitatud õigusvastaselt kahju.
61.Kohus mõistab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsustes kohtuasjades nr 3-2-1-80-05, p-s 23 ja 3-2-1-163-11 p-s 31 toodud seisukohti selliselt, et kui põhjendused tehingu heade kommete vastasusest kattuvad põhjendustega tehingu tagasivõidetavuse kohta pankrotiseaduse järgi, siis sarnaselt TsÜS §-ga 68 ei kuulu kohaldamisele ka VÕS § 1045 lg 1 p 8. Seega ei saa kohus hinnata kostjate käitumist hageja esile toodud asjaoludel ka deliktiõigusliku koosseisu järgi.
62.Kostjad 1 ja 2 on esitanud vastuhagi hageja vastu üksnes juhuks, kui kohus hagi rahuldab. Sellega on kostjad 1 ja 2 esitanud vastuhagi tulevase nõude täitmiseks TsMS § 369 järgi.

14(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 Et kohus hagi ei rahulda, ei saa kohus rahuldada ka vastuhagi ning seetõttu jääb vastuhagi rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus

63.Hageja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas apellatsioonkaebuse. Maakohus hindas asjas esitatud tõendeid valikuliselt ja ei ole põhjendanud, miks kohus hageja väidetega ei nõustu. Nii ei ole esitatud seisukohti ja hinnatud tõendeid seoses hageja väidetega kostjate poolt õigusvastase plaani olemasolu kohta, et muuta võlgnik varatuks.
64.Hageja on seisukohal, et täitemenetluse läbiviimine on tühine, täitemenetluse vaidlustamisest loobumine alusetu ja sisutu ning nimetatud asjaolud toovad kaasa hagi rahuldamise kinnistu osas tühisuse sätetele tuginedes. TM ei saanud kunagi võlgniku juhatuse liikmeks, kuna võlgniku osa kehtivat omandamist kostja I poolt ei toimunud.
65.Hageja tõendas, et võlgnikul oli võlausaldajad ning nende huve kahjustasid vaidlustatud tehingud. Seajuures oli võlgnikul võlausaldajad ka perioodil 2012-2013. Kohus jättis hageja sellekohased tõendid hindamata. Hageja esitas jõustunud kohtumääruse, millega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepanek. Kohus ei saa jõustunud kohtulahendiga kinnitatud jaotusettepanekut, millest nähtuvad võlgniku võlausaldajad, ümber hindama hakata. Tegelikult ei oma tähtsust see, kas võlausaldajad olid olemas vaidlustatud tehingute ajal, oluline on see, et võlausaldajate huvid peavad olema kahjustatud tagasivõitmise hagi esitamise ajal. Samuti ei saa kohus käesolevas asjas tuvastada, kas võlgnik oli püsivalt maksejõuetu või mitte.
66.Seonduvalt tehingu vaidlustamisega vallasvara ja kaubamärgi osas, leiab hageja, et kohus ei ole lähtunud nõude lahendamisel võlgniku esitatud nõudest. Võlgnik nõudis üksnes 22.11.2013 sõlmitud tasaarvestuse kokkuleppe kehtetuks tunnistamist, mitte kaubamärgi ja vallasvara müügilepingu kehtetuks tunnistamist. Vastupidi, võlgnik on müügilepingu heaks kiitnud, va tasaarvestuse osas.
67.Maakohus jättis hindamata selle, et kostjad on hageja lähikondsed, kuigi hageja esitas sellekohased tõendid. Maakohus jättis hindamata tehingute tühisuse tuvastamise nõuded tulenevalt vastuolu tõttu heade kommetega ning asunud ekslikult seisukohale, et kahju hüvitamist hageja nõuda ei saa. Vastused apellatsioonkaebusele
68.Kostjad vaidlesid esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

69.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja hagi tunnistada kehtetuks 07.08.2013 rahalise kohustuse täitmine TALLINNA ÄRIPANGA AS-ile summas 1191 953,60 eurot ja TBB LIISINGU AS-ile rahalise kohustuse täitmine 22.11.2013 tasaarvestuse kokkuleppe alusel, välja mõistmata hageja kasuks TALLINNA ÄRIPANGA AS-ilt 1 191 953,60 eurot ja TBB LIISINGU AS-ilt 708 046,40 eurot ning viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
70.Asja materjalidest nähtub alljärgnev: - 05.04.2001 kanti OÜ Johnny H.W. (pankrotis) (edaspidi võlgnik) äriregistrisse. - 16.06.2009 omandas võlgniku osa Maslé Onroerend Goed B.V., mille esindajana tegutses JW.

15(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 -

02.07.2009 sai võlgniku juhatuse liikmeks JW.

-

31.12.2010. a sõlmiti Tallinna Äripanga AS (edaspidi ka kostja 1) ja võlgniku vahel laenuleping nr 777, mida hiljem kahe lisaga täiendati (III kd, tlk 151-160). Kõnealuse lepinguga andis kostja 1 võlgnikule laenu summas 1 151 000 EUR, see maksti välja 04.01.2011. a (III kd, tlk 161).

-

31.12.2010. a sõlmiti kostja 1 ja võlgniku vahel arvelduslaenuleping nr 778, mida hiljem kahe lisaga täiendati (III kd, tlk 190- 204). Kõnealuse lepinguga andis kostja 1 arvelduskrediiti summas 262 000 EUR.

-

31.12.2010. a sõlmiti kostja 1 ja võlgniku vahel laenulepingust nr 777 ja arvelduskrediidilepingust nr 778 tulenevate kohustuste tagamiseks hüpoteegi seadmise leping, mille tulemusel seati võlgnikule kuuluvale kinnistule asukohaga Tallinn, Pikk tn 71/Tolli 2 (edaspidi kinnistu) hüpoteegid kostja 1 kasuks summas 1 917 349,46 EUR ja 383 460,90 EUR (III kd, tlk 205-213).

-

31.12.2010 sõlmis Maslé Onroerend Goed B.V. kostjaga 1 finantstagatise lepingu, mille tingimuste kohaselt panditi võlgniku osa kostja 1 kasuks. Seatud pant tagas võlgniku ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingutest nr 777 ja 778 tulenevaid kohustusi. Nimetatud lepingut täiendati hiljem lisadega (I kd, tlk 141-147). Võlgniku osade pantimine kajastus Eesti Väärpaberite Keskregistris Maslé Onroerend Goed B.V väärtpaberikontol nr 99101615622 (I kd, tlk 31). 31.12.2010 sõlmis võlgnik kommertspandilepingu summaga 500 000 eurot, millega olid tagatud kostja 1 nõuded võlgniku ja võlgniku osaniku Maslé Onroerend Goed B.V. vastu (I kd, tlk 129-134). Kuivõrd võlgnik laenulepingust nr 777 tulenevaid kohustusi ei täitnud, siis kostja 1 esmalt tõstis vastavalt laenulepingule intressi (III kd, tlk 214) ja seejärel ütles lepingu 25.11.2011.a üles. Arvelduskrediit anti üheks aastaks ja ka selle jättis võlgnik tagastamata. Seisuga 31.12.2011. a oli arvelduskrediidi võlgnevus 259 833,31 EUR. 21.02.2012 sõlmisid kostja 1 ja Petramark OÜ (edaspidi ka kostja 3) nõude loovutamise kokkuleppe, mille järgi loovutas kostja 1 kostjale 3 nõude võlgniku vastu kogusummas 350 000 eurot, mis koosnes laenulepingu nr 778 järgsest põhinõudest 259 833,31 eurot, intressidest 3 618,32 eurot, viivisest 23 904,82 eurot ja laenulepingu nr 777 järgsest osalisest viivisest 62 643,55 eurot (III kd, tlk 220-223). 02.03.2012 sõlmisid kostja 1 ja kostja 3 hüpoteegi üleandmise kokkuleppe, mille järgi andis kostja 1 kostjale 3 üle Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 480001 neljandas jaos teisel järjekohal oleva hüpoteegi hüpoteegisummaga 383 469,90 eurot (I kd, tlk 229). Petramark OÜ esitas kohtutäiturile 20.03.2012 täitmisavalduse, milles teatas, et tal on Tallinna Äripanga AS poolt loovutatud nõudest tulenevalt võlgniku vastu täitmisavalduse esitamise seisuga nõue 367 668,78 eurot (I kd, tlk 223-225). OÜ Petramark täitmisavalduse alusel algatati täitemenetlus 034/2012/938 ja selle raames arestiti 03.04.2012 kinnistu (III kd, tlk 17-19). Täiteasjas nr 034/2012/938 toimus 08.05.2012 võlgnikule kuuluva kinnistu enampakkumine ning parima pakkumise tegi Wientjes Consultancy OÜ summaga 1 740 000 eurot (I kd, tlk 226-230). Enampakkumise tingimuste kohaselt jäi kinnistut koormama esimese järjekoha hüpoteek kostja I kasuks. 09.05.2012 edastas Maksu- ja Tolliamet kohtutäiturile täitmiseks võlgniku maksuvõlad, mille täitmise tagamiseks olid kinnistule seatud hüpoteegid. Algatati täitemenetlus 034/2012/1492.

-

-

-

-

-

-

-

16(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 -

-

-

-

-

Võlgnik esitas 11.06.2012 kohtusse hagi Petramark OÜ vastu sundtäitmise täiteasjas nr 034/2012/938 lubamatuks tunnistamiseks. Harju Maakohus peatas 12.06.2012 määrusega hagi tagamiseks täitemenetluse täiteasjas nr 034/2012/938 kuni tsiviilasjas nr 2-12-22836 kohtulahendi jõustumiseni (III kd, tlk 88). 13.06.2012 peatas täitur täitemenetluse (III kd, tlk 91). 04.02.2013 teavitas Maksu- ja Tolliamet, et seisuga 08.02.2013 on võlgniku võlgnevus Tolli- ja Maksuameti ees suurenenud (III kd, tlk 112-113). Harju Maakohus tegi 15.03.2013 tsiviilasjas nr 2-12-22836 otsuse (I kd, tlk 236-244), millega rahuldas võlgniku hagi Petramark OÜ vastu ja tunnistas täiteasjas nr 034/2012/938 sundtäitmise lubamatuks. OÜ Petramark esitas eelnimetatud Harju Maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. 15.04.2013 loovutas Wientjes Consultancy OÜ 339 300 euro eest kostjale 3 täiteasjas 08.05.2012 koostatud enampakkumise aktist tuleneva õiguse saada kinnistu Tallinnas, Pikk tn 71/Tolli 2 omanikuks enampakkumise aktis sätestatud tingimustel (I kd, tlk 45-48). 28.05.2013. a saatis kostja 1 võlgniku osa omanikule Masle Onroerend Goed kirja, milles teavitas finantstagatise lepingu lõpetamisest ja nõuete tagatiseks oleva võlgniku osa omandamisest. Ühtlasi teavitati, et pandi rahuldamise arvelt loetakse kostja 1 nõue võlgniku vastu 210 908,44 euro ulatuses rahuldatuks (I kd, tlk 139-140). 10.06.2013 kell 16:26 kanti võlgniku osa Maslé Onroerend Goed B.V., väärtpaberikontolt kostja 1 väärtpaberikontole (nr 99100050343).

-

10.06.2013. a sõlmiti kostja 1 ja kostja 3 vahel osa müügileping, millega kostja 1 võõrandas võlgniku osa kostjale 3. Kostja 3 tasus osa eest 210 908,44 eurot (III kd, tlk 227-229).

-

10.06.2013 kell 12:30-12:45 võttis kostja 3 võlgniku ainuosanikuna vastu otsused kutsuda võlgniku juhatuse liikme kohalt tagasi JW ja valida uueks juhatuse liikmeks TM (I kd, tlk 35).

-

10.06.2013 kell 17:00 kanti võlgniku osa kostja 1 väärtpaberikontolt kostja 3 väärtpaberikontole. 11.07.2013 esitasid kostja 3 ja võlgnik Tallinna Ringkonnakohtule avalduse tühistada Harju Maakohtu 12.06.2012 kohtumäärus osas, millega hagi tagamise korras peatati täitemenetlus täiteasjas nr 034/2012/938 (I kd, tlk 245-248). 07.08.2014 uuendati täitemenetlus täiteasjas 034/2012/938. Tsiviilasjas nr 2-12-22836 võlgniku avalduse alusel toimunud menetlus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks lõppes maakohtu otsuse tühistamisega, kuna võlgnik loobus hagist. Kostja 3 kanti kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna 07.09.2013 (I kd, tlk 41). Kostja 3 avalduse alusel (I kd, tlk 49) kandis kohtutäitur kostjale 1 1 191 953,60 eurot (I kd, tlk 51). 11.10.2013 müüs kostja 3 kinnistu TBB Liisingu Aktsiaseltsile (edaspidi kostja 2) hinnaga 2 288 000 eurot (I kd, tlk 149-164) ning ühtlasi sõlmiti ka liisinguleping. Kostja 2 kanti Tallinn, Pikk tn 71//Tolli tn 2 omanikuna kinnistusraamatusse 22.10.2013 (I kd, tlk 41-42). 11.11.2013 loovutas kostja 1 oma nõude võlgniku vastu summas 708 046,40 eurot kostjale 2 (III kd, tlk 231-232). 22.11.2013 sõlmisid võlgnik ja kostja 2 vallasvara müügilepingu ja tasaarveldamise avalduse (I kd, tlk 52-53). Nimetatud lepinguga müüdi võlgniku kaubamärk „The Three Sisters“ hinnaga 669 655,68 eurot (ilma käibemaksuta 558 046,40 eurot) ja muu

-

-

-

-

17(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552

-

-

vallasvara hinnaga 180 000 eurot (ilma käibemaksuta 150 000 eurot) kostjale 2 ja teostati samas tasaarvestus. Kostja 2 pidi võlgnikule tasuma üksnes hinnale lisanduva käibemaksu. 31.12.2013 valiti TM asemel võlgniku ainukeseks juhatuse liikmeks RU. 01.01.2014 sai äriregistri andmetel võlgniku teiseks osanikuks OÜ Cleps (juhatuse liige: RU) 1 euro nimiväärtusega osaga. OÜ Cleps registrikaardi andmetel oli antud äriühingu juhatuse liikmeks kuni 30.12.2013 TM. TM oli ka antud äriühingu ainuosanikuks kuni 23.12.2013. 17.01.2014 võttis kostjalt 3 liisingulepingu kinnistu suhtes üle South Investments OÜ (III kd, tlk 257-263). 01.02.2014 sõlmiti South Investments OÜ ja 3S Group OÜ vahel kinnistu suhtes üürileping (III kd, tlk 264-281). Alates 18.03.2015 on OÜ Cleps võlgniku ainuosanik. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 11.03.2014 ja 01.04.2014 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks halduriks Veli Kraavi. 11. juuni 2014 kuulutati välja võlgniku pankrot (I kd, tlk 36).

71.Seonduvalt kinnistu võõrandamisega palub hageja tunnistada esiteks kehtetuks kinnistusraamatu registriossa nr 480001 kantud kinnistu 07.08.2013 käsutamise aluseks olev tehing ehk käsutamine täiteasjas nr 034/2012/938. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja eelnimetatud tehingu kehtetuks tunnistamise nõude lahendamisel tuleb lähtuda PankrS § 110 lg 1 p 2 ja § 110 lg 3 sätestatust, kuid on jätnud tähelepanuta, et hageja on nimetatud nõuet esmajoones põhjendanud selliste asjaoludega, mis annaksid alust kaaluda, kas kinnistu võõrandamise kohustustehing tuleks kehtetuks tunnistada. Nii tugineb hageja nõuet esitades väitele, et enampakkumisel tehtud parim pakkumine kinnistu eest oli väiksem, kui kinnistu turuväärtus kinnistu käsutustehingu ajal, mistõttu kahjustab tehing võlausaldajate huve. Ringkonnakohus märgib, et tehingu hind seondub kohustustehinguga, mitte käsutustehinguga. Hageja ei ole vaidlustanud kinnistu kohustustehingut.
72.Hageja tugines asjas ka sellele, et vaidlustatud tehingud, sh 07.08.2013 kinnistu käsutustehing täitemenetluses (edaspidi kinnistu käsutustehing) on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. Maakohus leidis, et tehingute tühisust nende vastuolu tõttu heade kommetega ei ole võimalik hinnata, kuna hageja esile toodud asjaolud on hinnatavad pankrotiseaduse tagasivõitmise sätete alusel ning seetõttu on tegemist olukorraga, kus põhjendused tehingu heade kommete vastasusest kattuvad põhjendustega tehingu tagasivõidetavusest pankrotiseaduse järgi.
73.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et TsÜS § 86 sätestatut ei ole võimalik käesoleva asja lahendamisel kohaldada. Sellistest tehingutest, mille eesmärgiks on maksejõuetuks muutunud või eeldatavasti muutuva isiku vara teadlik kõrvaletoimetamine võlausaldajate kahjustamise eesmärgil, tulenevate negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks on sätestatud PankrS-s tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise instituut ning see välistab sarnaste põhjendustega TsÜS § 86 kohaldamise (vt Riigikohtu 23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, pd 23, 26, 27). Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kinnisasja omandi üleandmisele suunatud asjaõigusleping oma neutraalsuse tõttu ei saa olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine, kuid erandlikel juhtudel võib see siiski nii olla. Eelkõige võib käsutustehing olla heade kommete vastane juhul, kui just käsutustehingu eesmärk on heade kommete vastane (vt Riigikohtu 10. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11; 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 31; 23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 26).

18(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 Kuigi TsÜS § 86 käesolevas asjas kohaldada ei saa, võib ringkonnakohtu arvates väljendatud põhimõtet arvestada tuvastamisel, kas vaidlustatud kinnistu käsutustehing võib olla kehtetuks tunnistatav.

74.Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja tugineski sellele, et maksejõuetuks muutunud võlgniku vara teadlikku kõrvaletoimetamist teostasid kostjad koos ning see toimus võlausaldajate kahjustamise eesmärgil. Kuna kohus kohaldab seadust ise, siis oleks maakohus pidanud hinnangu andma, kas hageja väited 07.08.2013 tehingu kehtetusest selle tõttu, et kostjate eesmärgiks oli maksejõuetu või maksejõuetuks muutuva võlgniku vara teadlik kõrvaletoimetamine, on tõendamist leidnud.
75.Hageja väidete järgi oli juba 2012.a (erinevates menetlusdokumentides väidetud ka, et alates 2013) kostjate vahel kokku lepitud plaan, mille järgi pidi kostja 1 loovutama kostjale 3 võlgniku vastu oleva nõude ja kinnistule seatud hüpoteegi, kostja 3 pöörduma seejärel kohtutäituri poole, kes täitemenetluses paneb kinnistu võimalikult väikese hinnaga enampakkumisele. Plaani järgi pidi enampakkumise võitma kostja 3, enampakkumise võitjana saama kinnistu omanikuks ja seejärel selle võõrandama kostjale 2. Seega väidab hageja seda, et kostjate vahel oli nn kokkumäng, et kostja 2 saaks kinnistu võimalikult odava hinnaga endale. Nimetatud plaani olemasolu tõendamiseks kuulati ära mitmed tunnistajad, kes väitsid, et nad on sellist kirjalikku tegevuskava näinud.
76.Ringkonnakohtu arvates on hageja jätnud tähelepanuta, et isegi juhul, kui selline plaan oli kostjate vahel kokku lepitud, ei saa kostja 1 ja kostja 3 vahelisi tehinguid pidada õigusvastaseks ning osas, milles oli kavatsus võlgnikule kuuluv kinnistu odavalt kostjale 2 nn kantida, see plaan ei realiseerunud.
77.Hageja on ise esile toonud, et 14.02.2012 seisuga oli võlgniku võlgnevus kostja 1 ees arvelduslaenu lepingust nr 778 287 356,45 eurot, laenulepingu nr 777 järgne võlgnevus kostja 1 ees oli 1 348 509,39 eurot. Samuti oli võlgnikul võlgnevus Maksuja Tolliameti ees. Nimetatud võlausaldajate kohustuste täitmise tagamiseks olid kinnistule seatud hüpoteegid. Asja materjalidele lisatud kirjadest ja kviitungitest nende saatmise kohta tähituna (III kd, tlk 214-219) nähtub, et kostja 1 nõudis 2011.a sügisel korduvalt laenulepingutest tuleneva võla tasumist. Kuna võlgnik oma kohustusi laenuandja ees ei täitnud, ei saa ette heita kostjale 1, et ta osa võlgniku vastu olevast nõudest ja kinnistule teisele järjekohale seatud hüpoteegi kostjale 2 loovutas, kes omakorda täitemenetluse kaudu võlga sisse nõudma hakkas. Sissenõutavaks muutunud nõude ja selle täitmist taganud tagatise loovutamist ei saa pidada õigusvastaseks.
78.Oluline on käesoleva vaidluse puhul ka see, et kinnistu käsutamisele eelnes selle müük avalikul enampakkumisel, kusjuures enampakkumist ei võitnud ükski kostjatest. Enampakkumise võitis Wientjes Consultancy OÜ, kuid hageja ei ole väitnud (ning sellest tulenevalt ka tõendanud), et õigusvastane plaan või nn kokkumäng võlgniku varade kantimiseks oli sõlmitud ka Wientjes Consultancy OÜ ja kostja(te) vahel.
79.Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohtu poolt tuvastatu, mille kohaselt müüdi kinnistu avalikul enampakkumisel turuhinnaga, on põhjendatud. Kinnistu enampakkumine toimus 08.05.2012 ning enampakkumisel oli parim pakkumine kinnistu eest 1 740 000 eurot. Kuna kinnistut jäi koormama kostja 1 kasuks seatud hüpoteek summas 1 917 349,46 eurot, siis tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et kinnistu väärtuseks enampakkumise tulemust arvestades oli 3 657 349,46 eurot. Nimetatud summa on tunduvalt suurem kui AS Arco Vara Kinnisvara poolt antud arvamus kinnistu turuväärtuse kohta, kuid samas tunduvalt väiksem, kui AS Pindi Kinnisvara poolt antud arvamus kinnistu turuväärtuse kohta. 19(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 AS Arco Vara Kinnisvarabüroo poolt teostatud hinnangu järgi oli kinnistu turuväärtuseks seisuga 26.03.2012 2 310 000 eurot (III kd, tlk 37-75). AS Pindi Kinnisvara poolt antud hinnangu järgi oli kinnistu turuväärtuseks 28.08.2013 seisuga 4 660 000 eurot. Asjas on kostja 1 ja 2 avaldanud arvamust, et AS Pindi Kinnisvara poolt esitatud hinnang kinnistu väärtusele ei ole õige, kuivõrd arvestatud ei ole kinnistut koormavate hüpoteekidega. Selle seisukohaga ringkonnakohus ei nõustu. Nimelt ei ole AS Arco Vara Kinnisvara poolt teostatud hindamisaktis samuti arvestatud mh hinnatavat objekti koormavate hüpoteekidega (III kd, tlk 39), mistõttu sel põhjusel ei ole võimalik põhjendada hindamisaktides antud turuväärtuste niivõrd suurt erinevust. Ringkonnakohtu arvates tuleb erinevus hindamisaktides avaldatud kinnistu turuväärtustes sellest, et algandmed turuväärtuse leidmiseks on erinevad. Nii nähtub AS Arco Vara hindamisaktist, et arvesse on võetud tehingud, mis on tehtud 2010.a detsembris ning 2011.a, kuid AS Pindi Kinnisvara on võtnud aluseks 2012.a jooksul toimunud kõik võrreldavad tehingud. Ringkonnakohus leiab, et kuna enampakkumine toimus 08.05.2012.a, tuleb arvestada sellega, et kinnistu eest tasutav hind kujunes enampakkumisel 2012.a. Nimetatud asjaolu ei muuda see, et kinnistu käsutamine toimus 2013.a. See, et Harju Maakohtu 12.06.2012 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-12-22836 täitemenetlus rohkem kui aastaks peatati, mille tulemusena puudus võimalus kinnistut 2012.a käsutada, ei tähenda, et kinnistu turuhinna väljaselgitamisel tuleks lähtuda vaid 2013.a AS Pindi Kinnisvara poolt antud arvamusest.

80.Lisaks leiab ringkonnakohus, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hind ei kujunenud enampakkumisel vabalt. Pigem nähtub asjast vastupidine. Enampakkumise aktist nähtub enampakkumise osalejate pakutud hinnasamm (I kd, tlk 234) ning neid arvestades ei saa asuda seisukohale, et hinna kujunemise põhjustas pakkujate kokkumäng vmt. Eeltoodule ei ole hageja ka tuginenud. Ringkonnakohus toob esile, et Riigikohus on täitemenetluses tagasivõitmise kontekstis leidnud, et võlausaldaja huve ei saa kahjustada see, kui kinnisasi müüakse turuhinnaga (Riigikohtu 15. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-10, p 12). Riigikohus on samas avaldanud arvamust, et eelnimetatu kehtib pankrotimenetluse eripära arvestades ka pankrotimenetluses. See tähendab, et võlausaldajate huve ei kahjusta iseenesest turutingimustel tehtud tehing, sest sellisel juhul vahetatakse ekvivalentseid väärtusi.
81.Hageja on asjas tuginenud ka sellele, et kolmandatel isikutel puudus enampakkumise toimumise ajal teave, et võlgnik tasub täitemenetluse raames enampakkumisel saadud kinnistu eest laekuvast rahast võlgnevuse kostja 1 ees, mille täitmise tagatiseks seatud esimese järjekoha hüpoteek jäi kehtima ka peale kinnistu käsutamist täitemenetluses. Hageja väide oleks arusaadav, kui hageja tugineks sellele, et juba enne enampakkumist oli võlgniku ja kostjate vahel kokkumäng, et kuigi kinnistut jääb koormama kostja 1 kasuks seatud hüpoteek, tasub võlgnik täitemenetlusest saadu arvelt võla kostja 1 ees. Sellele, et kokkumäng oli kokku lepitud võlgniku ja kostjate vahel, hageja tuginenud ei ole. Seetõttu ei ole hageja väide ka põhjendatud.
82.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on maakohtu seisukoht, et arvestades hageja väiteid ei ole 07.08.2013 kinnistu käsutustehingut võimalik kehtetuks tunnistada isegi siis, kui leiaks tõendamist, et 15.04.2013 kuupäeva kandev ostja õiguste loovutamise leping on kuupäeva osas võltsitud ning tegelikult allkirjastati nimetatud dokument pärast võlgniku juhatuse liikme JW pankroti väljakuulutamist. Ringkonnakohus osutab, et juhul, kui juhatuse liige läheb pankrotti, siis ei lõpeta see tema ametisuhet osaühinguga. Pankrotiseaduse § 91 lg 1 järgi füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla mh juriidilise isiku juhtorgani liige. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud sätet arvestades

20(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 on pankrotistunud juhtorgani liikmel kohustus ametisuhe osaühinguga lõpetada, kuid see ei tähenda seda, et pankrotistunud juhatuse liikme ametisuhe osaühinguga lõpeb. Seda ei muuda ka poolte poolt esile toodud TsÜS § 125 lg-s 4 sätestatu, mille kohaselt eeldatakse, et volitus lõpeb ka siis, kui kuulutatakse välja esindaja pankrot. Käesolevast asjas ei nähtu, et JW pankoti väljakuulutamisel lõppes tema ja võlgniku vaheline sisesuhte aluseks olev leping. Lisaks on maakohus õigesti esile toonud, et hageja väiteid arvestades puudus tehingu teinud pooltel motiiv kuupäeva osas tehingu tegemise dokumenti võltsida. Esitatud asjaoludel puudus vajadus ostja õiguste loovutamise dokumendi allkirjastamiseks 2013.a aprillis. Arvestades peatunud täitemenetlust võinuks selle allkirjastada kas juunis või juulis 2013.a, kui kostja 3 seaduslikuks esindajaks oli valitud TM, kes hageja väidete järgi tegi kostja 3 juhatuse liikmena kostjaga 1 koostööd võlgniku vara väljakantimisel. Eeltoodud seisukohta ei muuda ka hageja poolt esitatud asjaolud tehingu vormistamise aja metaandmete kohta. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja 3 on põhjendatult viidanud sellele, et dokumendi ümbersalvestamisel luuakse uued metaandmed ning arvestades sellega, et lepingu muudetud versiooni metaandmetes on loomise ja viimase muutmise aeg sama, on tegemist lepingu ümbersalvestamisel tekkinud uute metaandmetega. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et VK ütluste järgi koostasid ostja õiguste loovutamise lepingu ja avalduse täiturile esitamiseks erinevad isikud.

83.Hageja arvates on 07.08.2013 kinnistu käsutustehing tühine seetõttu, et sellele eelnenud tehingud ja õigustoimingud ei ole kehtivad. Täpsemalt tugineb hageja sellele, et kostja 1 ei omandanud võlgniku osa, kuna pandi tekkimise eeldused olid täitmata. Kuna kostja 1 kasuks ei olnud panti seatud, ei saanud ta pandiõigust teostades võõrandada võlgniku osa kostjale 3. Seetõttu on kostja 3 poolt võlgniku juhatuse liikmeks TM valimine õigustühine. Kuna TM loobus võlgniku nimel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagist, siis oli loobumine tühine. Hageja on seisukohal, et eeltoodu tagajärjel on kinnistu hilisem käsutamine tühine.
84.Ringkonnakohus on seisukohal, et olenemata sellest, kas kostja 1 kasuks pant võlgniku osale tekkis või mitte, ei saa käesolevas asjas esitatud tõendite alusel asuda seisukohale, et kinnistu enampakkumine ei vastanud seadusele. Ringkonnakohus osutab, et isegi juhul, kui asjas leiaks tõendamist, et pandiõigust kostjal 1 võlgniku osale ei tekkinud ning sellest tulenevalt ei saanud ta võlgniku osa kostjale 3 võõrandada, ei tähenda see seda, et ringkonnakohtu poolt tehtud lõpplahend, millega lõpetati menetlus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis võlgniku poolt hagist loobumisega, ei oleks kehtiv. Nimetatud lahend on jõustunud ning selle tagajärjena on sundtäitmine ja selle raames toimunud enampakkumine kehtiv.
85.TsMS § 702 lg 1 järgi jõustunud kohtulahendi võib hagimenetluses poole avalduse alusel, hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata, lg 2 p 3 järgi, kui menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigust omav isik, kuigi otsus tehti tema suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline on enda esindamise menetluses heaks kiitnud. Teistmisavaldust esitatud ei ole, mistõttu tuleb asuda seisukohale et täitemenetluse raames toimunud sundtäitmine ja selle raames toimunud enampakkumine on seaduslikud. Kuna kehtiv on ka Wientjes Consultancy OÜ poolt ostja õiguste loovutamine kostjale 3, siis tuleb asuda seisukohale, et 07.08.2013 kinnistu käsutamine on kehtiv.
86.Eeltoodust tulenevalt on maakohtu lõppjäreldus selle kohta, et kuna nõue 07.08.2013 kinnistu käsutustehingu kehtetuks tunnistamiseks jääb rahuldamata, toob see endaga kaasa ka nende nõuete rahuldamata jätmise, mille eelduseks oli kinnistu käsutustehingu kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamine. Seega jäävad rahuldamata

21(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 hageja järgmised nõuded: tunnistada kehtetuks kinnistusraamatu registriossa nr 480001 kantud kinnistu 07.08.2013 käsutamise aluseks olev tehing (käsutamine täiteasjas nr 034/2012/938), tunnistada kehtetuks kinnistusraamatu registriossa nr 480001 kantud kinnistu 11.10.2013 käsutamise aluseks olev tehing PETRAMARK OÜ ja TBB LIISINGU AKTSIASELTSI vahel, kohustada PETRAMARK OÜ-t andma tahteavaldused asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatu registriossa nr 480001 kantud kinnistu omandi üleandmiseks ja Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) kinnistusraamatu registriosa nr 480001 II jakku omanikuna sissekandmiseks, kohustada TBB LIISINGU AKTSIASELTSI andma tahteavaldused asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatu registriossa nr 480001 kantud kinnistu omandi üleandmiseks ja Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis; kinnistusraamatu registriosa nr 480001 II jakku omanikuna sissekandmiseks ja taotlus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis selliselt, et kui Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) kinnistusraamatu registriosa nr 480001 II jakku omanikuna sissekandmine osutub võimatuks, siis mõista TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT ja PETRAMARK OÜ-lt solidaarselt Osaühingu Johnny H.W. kasuks välja hüvitis summas 4 600 000 eurot ja viivis seadusjärgses määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni hüvitise tasumiseni. Kuna kinnistu käsutustehing ei ole tühine, siis jäävad rahuldamata ka hageja alternatiivsed nõuded, mille eelduseks on kinnistu käsutustehingu tühisuse tuvastamine.

87.Hageja on palunud kehtetuks tunnistada 07.08.2013 rahalise kohustuse täitmine võlgniku poolt kostjale 1 summas 1 191 953,60 eurot ning mõista kostjalt 1 võlgniku kasuks välja 1 191 953,60 eurot. Nagu eespool viidatud, kandis kohtutäitur võlgniku avalduse alusel täitemenetluses järelejäänud summa 1 191 953, 60 eurot üle kostjale
88.Kuna ajutine pankrotihaldur määrati 01.04.2014 määrusega, siis tuleb selle nõude lahendamisel juhinduda PankrS § 113 lg 1 p-st 3, mille järgi kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.
89.Asja materjalidele lisatud 11.06.2014 Harju Maakohtu määruses (I kd, tlk 36-38), millega kuulutati välja võlgniku pankrot, tõi maakohus esile, et halduri arvates kujunes võlgniku maksejõuetus välja 2013.a lõpus või 2014.a alguses, pärast võlgnikule kuulunud kinnistu müüki täitemenetluses. Arvestades poolte esitatud väiteid selle kohta, milliseid nõudeid omasid võlausaldajad võlgniku vastu 07.08.2013 tehingu tegemisel, on poolte vahel vaidlus sisuliselt selles, kas võlgnik oli maksejõetu juba vaidlustatud tehingu ajal.
90.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega selleks, et tuvastada võlgniku maksejõulisust vaidlustatud tehingu ajal, tuleb hinnata võlgniku suutlikkust tasuda võlgu, st vara ja kohustuste omavahelist vahekorda.
91.Maakohus asus seisukohale, et 07.08.2013 rahalise kohustuse täitmise ajal ei olnud võlgniku teistel võlausaldajatel nõudeid, mis oleksid ületanud võlgnikul olemasoleva vara, st pangakontol oleva 147 611,92 euro ja 150 000 euro väärtuses sõidukeid ning

22(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 kuna peale rahalise kohustuse täitmist summas 1 191 953,60 eurot kostjale 1 jätkus võlgniku majandustegevus hotelli majandamisel, siis ei kahjustanud see tehing võlausaldajate huve (otsuse p 70). Maakohus leidis, et 07.08.2013 rahalise kohustuse täitmine ei saanud kahjustada Wintjes Consultancy OÜ huve, kuna Wintjes Consultancy OÜ-l puudus nõue võlgniku vastu (otsuse p 63). Maakohus asus seisukohale, et võlgniku võlausaldajate OÜ Fashion Island, JHW Real Estate ja OÜ Wientjes Consultancy arvestada ei saa, sest nad polnud enne pankrotimenetlust võlgnikult võlga sisse nõudnud ning lisaks ei nimetata võlgniku juhatuse liikme RU poolt esitatud pankrotiavalduses neid võlausaldajatena.

92.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et asjas ei nähtu vaidlustatud tehingu tegemise ajal teiste võlausaldajate olemasolu. Asja materjalidele lisatud Harju Maakohtu määrusest võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepaneku kinnitamise kohta nähtub, et võlgniku vastu olid II rahuldamisjärgus järgmised nõuded: AS Eesti Telekom (Elion Ettevõtted AS) 161,19 eurot, Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliamet 200 997,97 eurot, AS Eesti Energia 5 634,94 eurot, AS Tallinna Küte 6 025,96 eurot, JHW Real Estate OÜ 39 593,84 eurot, Fashion Island OÜ 45 675,92 eurot, AS Tallinna Vesi 862,94 eurot, AS Balt-Hellin 943,15 eurot, Wientjes Consultancy OÜ 1 140 281,15 eurot, GM 9 327,66 eurot. Kostjad 1 ja 2 on väitnud, et võlgniku võlausaldajatest peaaegu kõigil tekkisid nõuded võlgniku vastu 2014.a. Sellega ringkonnakohus ei nõustu. Nõudeavalduse kohaselt (V kd, tlk 4-81) muutusid võlausaldajate nõuded sissenõutavaks järgmiselt Elion Ettevõtted AS 23.03.2014, Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliamet 20.01.2014, AS Eesti Energia 17.02.2014, AS Tallinna Küte 24.06.2014, JHW Real Estate OÜ 08.05.2012, Fashion Island OÜ 09.11.2014, AS Tallinna Vesi 16.02.2014, AS Balt-Hellin 26.02.2013, Wientjes Consultancy OÜ 2012.a (V kd; lk 1-173). Seega olid nõudeavalduste järgi kahe suurema võlausaldaja nõue muutunud sisenõutavaks enne vaidlustatud tehingut. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud apellatsioonkaebuse etteheide maakohtule selles, et maakohus asus käesolevas asjas ekslikult tuvastama, kas mõnel tunnustatud nõudega võlausaldajal on ikka nõue võlgniku vastu. Samuti on maakohus ekslikult leidnud, et nende võlausaldajatega, keda võlgnik pankrotiavalduses ei maininud, arvestama ei pea. Asja lahendamisel tulnuks arvestada sellega, millised nõuded on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud ning tuvastada, kas vaidlustatud tehingu ajal olid need nõuded sissenõutavad.
93.Ringkonnakohus on seisukohal, et asjas esitatud tõendeid arvestades tuleb asuda seisukohale, võlgnik oli tõenäoliselt maksejõuetu juba vaidlustatud tehingu tegemise ajal. Kõige veenvam tõend selle kohta on 11.07.2013 TM poolt võlgniku esindajana avaldatu, et võlgniku vastu on hetkel nõudeid 3,8 miljonit eurot (I kd, tlk 168). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsuse seisukohaga selles, et võlgniku esindaja avaldatut ei ole vaja arvestada, kuna avaldus on tehtud kohtule seoses kompromissi sõlmimisega. Nimelt nähtub asja materjalidest, et arvestades võlgniku võlgnevust kostja 1 ees ja kostja 1 poolt loovutatud nõuet kostjale 3, võlgnevust Maksu- ja Tolliameti ees, mis tasuti kinnistu enampakkumisest saadud rahast ning lisaks juba sissenõutavaks muutunud Wientjes Consultancy ning OÜ JHW Real Estate OÜ nõuete suurust, lisaks väiksemate võlausaldajate nõudeid, näiteks AK Süsteemid OÜ, Transporent OÜ ja AS Balt-Hellin omi kokku, moodustaski 2013.a aasta keskel võlgniku võlgade suurus vähemalt 3,8 miljonit eurot. Võlgniku võlgnevus kostja 1 ees moodustas 28.05.2013 seisuga 2 325 783,07 eurot (I kd, tlk 139-140), lisaks oli võlgnikul võlgnevus kostja 3 ees 383 469,90 eurot. Kinnistu enampakkumisel saadust tasuti Maksu ja Tolliametile 142 312, 52 eurot ja täiturile 22 263,98 eurot. Seega oli

23(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 nende võlausaldajate ees nimetatud suuruses võlgnevus. Wientjes Consultancy OÜ ees moodustas võlgnevus 1 140 281,15 eurot, JHW Real Estate OÜ ees 39 593,84 eurot. Seega kokku oli vaidlustatud tehingu ajal võlgnikul sissenõutavaks muutunud võlgnevusi üle 4 miljoni euro.

94.Võlgniku vara, arvestades, et kinnistu oli enampakkumisel müüdud, moodustus õigusest saada enampakkumise tulemust arvestades kinnistu eest 1 740 000 eurot, kaubamärgist väärtusega umbes 186 000 eurot (III kd, tlk 241) ja vallasvarast väärtusega 58 325,87 eurot (III kd, tlk 238). Seejuures on kaubamärgi ja vallasvara väärtuse kohta esitanud andmed kostjad 1 ja 2 (III kd, tlk 143). Võlgnikule kuulus tunnistajana üle kuulatud võlgniku juhatuse liikmete VK ja TM ütluste järgi ka sõidukeid 150 000 euro väärtuses, kuid kuna asjas pole teisi tõendeid selle vara olemasolu kohta esitatud, siis ei ole ütlused võlgnikul sõidukite olemasolu kohta väidetud väärtuses veenvad. Võlgnikul olid ka arvelduskontol rahalised vahendid umbes 150 000 eurot. Arvestades võlgniku võlgade suurust ja vara väärtust tuleb asuda seisukohale, et võlgniku võlad ületasid temale kuuluva vara väärtust, isegi juhul, kui võtta arvesse, et võlgnikule kuulunud kaubamärgi ja vallasvara tegelikuks väärtuseks oli müügilepingus kokku lepitud 708 046,40 eurot+ käibemaks (hageja väidete järgi oli võlgniku vallasvara väärtus 180 000 eurot ja kaubamärgi väärtus 669 655,68 eurot) ning kostjale kuulus sõidukeid väärtusega 150 000 eurot ning arveldusarvel oli raha 150 000 eurot.
95.Märkimisväärne on seejuures asjaolu, et kostjad on ise menetluses esile toonud, et võlgnik oli juba 2011.a raskustes oma kohustuste täitmisega. Kostja 1 on asjas esile toonud, et ta ütles laenulepingu nr 777 üles 25.11.2011, kuna võlgnik võlga ei tasunud. Arvelduskrediidilepingust nt 778 tulenev võlgnevus oli 259 833,31 eurot ning seda võlgnik samuti tasuda ei suutnud. Asjas esitatud tõendite kohaselt püüdis võlgnik 2013.a alguses täitemenetluse käigus sõlmida kompromisslepingu (III kd, tlk 92-117). Kompromiss jäi sõlmimata, kuna võlgnik ei suutnud tasuda võlga Maksu- ja Tolliametile, mis oli kompromissi sõlmimise eeldusena kompromissi läbirääkimistes kokku lepitud. Ringkonnakohus toob siinkohal esile, et Maksu- ja Tolliameti teate kohaselt (III kd, tlk 112-113) oli seisuga 08.02.2013 võlgniku võla suurus ~76 000 eurot.
96.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et juba 07.08.2013 rahalise kohustuse täitmise ajal kostjale 1 oli võlgnik maksejõuetu. Tema tegevus hotelli pidamisel küll jätkus, kuid juba siis ületasid võlgniku võlgnevused tema varade väärtuse, samuti jätkus hotelli pidamisest võlgnevuste tekkimine ja suurenemine erinevate võlausaldajate ees. Nimetatu nähtub sellest, et 2014 .a oli sissenõutavaks muutunud nõuetega võlausaldajate ring suurenenud. Ringkonnakohtu arvates ei saa asuda seisukohale, et võlgniku makseraskused olid ajutised. Esiletoodud andmed võlgniku majandusliku olukorra kohta pidid asjatundlikule isikule, kelleks käesolevas asjas tuleb pidada nii kostjat 1 kui ka kostjat 2, andma aluse pidada võlgnikku 2013.a keskel püsivalt maksejõuetuks.
97.PankrS § 113 lg 1 p-i 3 alusel hageja nõude rahuldamise eelduseks on ka see, et rahaline kohustus täideti lähikondsele. Seega tuleb käesolevas asjas tuvastada, kas on tõendatud hageja väide, et kostja 1 tuleb lugeda võlgniku lähikondseks. PankrS § 117 lg 2 p 2 järgi on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 osadega määratud häältest ning lg 3 kohaselt võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Kuna võlgniku osanikuks oli kostja 3, on kostja 3 võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 2 järgi. Ringkonnakohus on seisukohal, et

24(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 ka kostja 1 tuleb lugeda 07.08.2013 rahalise kohustuse täitmise ajal võlgniku lähikondseks. Kostja 2 aktsionäriks on kostja 1. Seega on ka nemad lähikondsed. Asjas ei vaielda selle üle, et kostja 1 aktsionäriks on LEONARDA INVEST AS. LEONARDA INVEST AS aktsionäriks on AZ, kes on ka kostja 1 juhatuse liige. LEONARDA INVEST AS juhatuse liikmed on AŽ ja AD ning Marstone Limited kasusaajaks on Marstone Limited esitatud andmete järgi AD (IV kd, tlk 122 pöördel). Asjas puudub vaidlus selles, et kostja 3 tehinguid kostjaga 1, see tähendab nõude ja teise järjekoha hüpoteegi loovutamist enne kinnistu täitemenetluses enampakkumist ning võlgniku osa omandamist, samuti enampakkumise võitnud ostja õiguste omandamist, finantseeris Marstone Limited (I kd, tlk 249-250). Arvestades eeltoodud seoseid, tehinguid kostja 3 ja Marstone Limited vahel, samuti kostja 1, kostja 2 ja kostja 3 vahel ning asjast nähtuvaid ühiseid majandushuve Marstone Limited, kostja 1 ja kostja 2 vahel, leiab ringkonnakohus, et võlgniku lähikondseks tuleb lugeda PankrS § 117 lg 3 alusel ka kostja 1 ja kostja 2. Kuigi õige on kostjate väide, et erinevate äriühingute vahel sõlmitud lepingud, näiteks nõude loovutamise lepingud, laenulepingud jne, ei muuda neid äriühinguid automaatselt lähikondseks PankrS mõttes, viitab käesolevas asjas esiletoodud tehingute jada ja tehingutes osalenud äriühingute juhtorgani liikmete osaline kattuvus, et kostjad koostöös äriühinguga Marstone Limited ja võlgnikuga tegutsesid tehinguid tehes vaid algse võlausaldaja, kostja 1 huvides.

98.Seonduvalt käsitletava nõudega on poolte vahel vaidlus selles, kas tehing kahjustas teiste võlausaldajate huve. Võlausaldajate ühiseks huviks on saada oma nõuded võimalikult suures ulatuses rahuldatud (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-15, p 14). Riigikohus on ka täitemenetluses tagasivõitmise kontekstis leidnud, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huve siis, kui tehingu tagajärjel muutub tema nõuete rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (Riigikohtu 15. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-10, p 12). Pankrotimenetluse eesmärk on eelkõige võimalikult suures ulatuses võlausaldajate nõuete rahuldamine, st võlausaldajate varaliste huvide kaitse (PankrS § 2 esimene lause). Eespool toodust tulenevalt peab vaidlustatud tehing kahjustama võlausaldajate tegelikke varalisi huve, mida tehinguga rikuti.
99.Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks tuli hagejal tõendada, et tehingu tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses. Ringkonnakohtu arvates on hageja tõendamiskoormise täitnud. 28.04.2015 Harju Maakohtu määrusest nähtuvalt on võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekutel 12.11.2014 ja 15.12.2014 tunnustatud võlanõudeid kogusummas 1 449 504,72 eurot, vaidlused nõuete tunnustamisega seonduvalt puuduvad. Võlgnikul pandiese puudub, müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada olev vara puudub, pankrotivarasse raha laekunud ei ole ( IV kd, tlk 11-12). Seega pankrotimenetluses kaitstud nõudeid rahuldada ei saa võlgnikul vara puudumise tõttu. Kuna võlgnik eelistas rahalise kohustuse täitmisega vaid ühte võlausaldajat, kuigi võlgnikul oli võlgnevusi ka teiste võlausaldajate ees, kahjustas 07.08.2013 rahalise kohustuse täitmine teiste võlausaldajate huve.
100.Seega tuleb rahuldada hageja nõuded: tunnistada kehtetuks 07.08.2013 rahalise kohustuse täitmine TALLINNA ÄRIPANGA AKTSIASELTSILE summas 1191953,60 eurot, mõista TALLINNA ÄRIPANGA AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja 1 191 953,60 eurot ja mõista TALLINNA ÄRIPANGA AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja

25(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni summalt 1 191 953,60 eurot vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.

101.Hageja palus esimese alternatiivina tunnistada kehtetuks 22.11.2013 tasaarvestuse kokkuleppe Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) ja TBB LIISINGU AKTSIASELTSI vahel, mõista TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja 849 655,68 eurot ja mõista TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni summalt 849 655,68 eurot vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.
102.Tagasivõitmise mõiste sätestab PankrS § 109. Viidatud sätte lg 1 järgi tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg 1 p 3 mille järgi kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Eeltoodust nähtuvalt saab võlgniku pankrotihaldur tagasivõitmise korras sekkuda võlgniku tehingutesse ja toimingutesse. Vaidlusalune tasaarvestusavaldus ei rajane võlgniku tahteavaldusel, mida saaks viidatud sätete alusel tagasi võita, vaid võlausaldaja tahteavaldusel, sest tasaarvestus on tasaarvestusõigust omava poole kujundusõigus. Seda asjaolu ei muuda ka see, et selline tasaarvestus märgitakse poolte kokkuleppesse. Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest ning VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele (vt Riigikohtu 14. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09, p 22). Seega ei saa võlgniku pankrotihaldur tagasivõitmise korras taotleda kostja ühepoolsel tahteavaldusel (tasaarvestusel) põhinevate õiguslike tagajärgede ümberkujundamist, mistõttu käsitletavad esimese alternatiivina esitatud hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata.
103.Teise alternatiivina palus hageja tunnistada kehtetuks Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) poolt TBB LIISINGU AKTSIASELTSILE rahalise kohustuse täitmine 22.11.2013 tasaarvestuse kokkuleppe alusel, mõista TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja 849 655,68 eurot ja mõista TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni summalt 849 655,68 eurot vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.
104.Nagu eespool märgitud, loovutas kostja 1 11.11.2013 oma nõude võlgniku vastu summas 708 046,40 eurot kostjale 2 (III kd, tlk 231-232). 22.11.2013 sõlmisid võlgnik ja kostja 2 vallasvara müügilepingu (I kd, tlk 52-53). Müügilepinguga müüdi võlgniku kaubamärk „The Three Sisters“ hinnaga 669 655,68 eurot (ilma käibemaksuta 558 046,40 eurot) ja muu vallasvara hinnaga 180 000 eurot (ilma käibemaksuta 150 000 eurot) kostjale 2 ja teostati samas tasaarvestus.
105.Maakohus leidis, et 22.11.2013 vallasvara müügilepinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve (otsuse p 75). Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, milles maakohtule heidetakse ette seda, et hageja nõude lahendamisel ei lähtunud maakohus esitatud nõudest. Hageja kaubamärgi ja vallasvara müügilepingut ei vaidlustanud. Hageja teise alternatiivina esitatud nõue on rahalise kohustuse tagasivõitmisega seonduv nõue ning kohaldamisele kuulub PankrS § 113 lg 1 p 3.

26(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552

106.Ringkonnakohus tuvastas käesolevas asjas, et 07.08.2013 seisuga oli võlgnik maksejõuetu. Asjast ei nähtu selliseid asjaolusid, et 22.11.2013 seisuga oleks võlgniku majanduslik olukord muutunud paremaks. Ringkonnakohus tuvastas ka, et kostja 2 tuleb lugeda võlgniku lähikondseks. Ringkonnakohus leiab, et ka vaidlustatud 22.11.2013 rahalise kohustuse täitmine kahjustas võlausaldajate huve, sest ilma selleta oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses. Müügisummast oleks võlgnikule täiendavalt laekunud 708 046,40 eurot.
107.Asjast nähtuvalt oli võlgnikule kuuluv vallasvara panditud kostja 1 kasuks kommertspandiga ja kaubamärk registerpandiga. Kostjad 1 ja 2 on asjas tuginenud sellele, et kuna võlgniku vallasvara ja kaubamärk olid kostja 1 kasuks panditud, ei oleks teised võlausaldajad pandi arvelt saanud oma nõudeid rahuldada. Ringkonnakohus ei nõustu kostjate 1 ja 2 väitega, et ainult kostja 1 oleks saanud pandi arvelt oma nõude rahuldatud. Nimelt puudus kostjal 1 nõue, kuna ta oli selle loovutanud kostjale 2. Kostja 1 ei olnud peale nõude loovutamist enam võlausaldaja. Seega ei oleks kostja 1 võlgniku pankrotimenetluses müüdud kaubamärgi ja vallasvara müügitulemist midagi saanud.
108.Ka ei oleks kostja 2 saanud loovutusega saadud nõuet pankrotimenetluses tasaarvestada. PankrS § 99 lg 1 järgi kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Avalduse nõude tasaarvestamiseks võib esitada kuni kohtule viimase jaotusettepaneku esitamiseni, lg 3 järgi loovutamisega saadud nõuet võib pankrotimenetluses tasaarvestada ainult juhul, kui nõude loovutamine ja sellest võlgnikule teatamine on toimunud mitte hiljem kui kolm kuud enne pankroti väljakuulutamist. Loovutamisega saadud nõuet ei saa tasaarvestada, kui nõue võlgniku vastu oli loovutatud kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik oli sel ajal maksejõuetu ning nõude omandanud isik sellest teadis või pidi teadma. Käesolevas asjas puudub esiteks vaidlus, et kostja 2 loovutusega saadud nõue on kaitsmata nõue. Teiseks, ei oleks saanud kostja 2 oma nõuet isegi juhul, kui see oleks kaitstud nõue, pankrotimenetluses tasaarvestada, sest selleks puudusid PankrS § 99 lg-s 3 sätestatud eeldused. Käesolevas asjas leidis nimelt tõendamist, et võlgnik oli kostjale 2 nõude loovutamise ajal maksejõuetu ning kuna kostja 2 tuleb lugeda võlgniku lähikondseks, teadis ta Pankrs § 113 lg 2 järgi võlgniku maksejõuetusest.
109.Kostja 1 ja 2 tuginevad sellele, et võlgniku jaoks oli vallasvara ja kaubamärgi müügilepingu sõlmimine kasulik, sest kostja 2 tasus nende eest suurema summa, kui oli tegelikult müüdu väärtus. Kui asuda seisukohale, et müügihind ületas müüdud vara väärtust, tuleb kostjate seisukohaga nõustuda. Aga nagu eelpool juba osutatud, ei ole asjas vaidlustatud müügitehingut. Müügitehing, sh selles sisalduv müügisumma ostetud asjade eest on kehtiv. Kostja 2 väidetest võib aru saada nii, et võlausaldajate huve ei rikkunud rahalise kohustuse täitmine seetõttu, et ta oli nõus maksma saadu eest rohkem, kuna poolte kokkuleppel sai ta tasaarvestada oma nõude võlgnikule tasumisele kuuluva müügisummaga. Ringkonnakohus leiab, et kostja 2 on oma väite jätnud tõendamata. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu seisukohta selles, et olukorras, kus võõrandamistehing ja tasaarvestamine langesid ajaliselt kokku, võib eeldada, et ilma tasaarvestuseta ei oleks kostja 2 tehingut teinud või oleks teinud selle oluliselt teistsugustel tingimustel. Nimelt nähtub asja materjalidest, et 11.10.2013 müüs kostja 3 kinnistu kostjale 2 hinnaga 2 288 000 eurot (I kd, tlk 149-164) ning ühtlasi sõlmiti ka liisinguleping. Kostja 2 kanti Tallinn, Pikk tn 71//Tolli tn 2 omanikuna kinnistusraamatusse 22.10.2013 (I kd, tlk 41-42). Kuna kinnistu kuulus kostjale 2, siis oli kostjal põhjendatud huvi omada ka kinnistul tegutseva hotelliga seotud kaubamärki

27(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 ja hotelli pidamisega seotud vallasvara. Ringkonnakohtu arvates ei saa seetõttu eeldada, et kostja 2 ei oleks ilma tasaarvestuse võimaluseta müügilepingut kaubamärgi ja vallasvara omandamiseks selles märgitud hinnaga sõlminud.

110.Esitatud hagis palus hageja kostjalt 2 välja mõista kaubamärgi ja vallasvara müügilepingu järgse müügihinna ja viivise. Apellatsioonkaebuses palus hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti tema nõuded rahuldamata. Seega soovib hageja jätkuvalt saada kostjalt 2 kaubamärgi ja vallasvara müügilepingu järgset müügihinda ja viivist selle tasumisega viivitamise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et hageja eeltoodud nõue on põhjendatud vaid osaliselt. Kuna rahaline kohustus täideti tasaarvestuse teel vaid summas 708 046,40 eurot, siis puudub hagejal õigus saada kogu müügisummat. Hageja ei ole arvestanud, et kostja 2 tasus müügisummast võlgnikule rahas käibemaksu osa.
111.Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada hageja järgmised nõuded: Tunnistada kehtetuks Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) poolt TBB LIISINGU AKTSIASELTSILE rahalise kohustuse täitmine 22.11.2013 tasaarvestuse kokkuleppe alusel, mõista TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja 708 046,40 eurot ja mõista TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT osaühing Johnny H.W. (pankrotis;) kasuks välja viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni summalt 708 046,40 eurot vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.
112.Hageja on palunud alternatiivselt mõista TALLINNA ÄRIPANGA AS’ilt, TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT ja Petramark OÜ’lt osaühing Johnny H.W. (pankrotis) kasuks solidaarselt välja 2 740 402,71 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni summalt 2 740 402,71 eurot vastavalt VÕS §113 lg-le 1. Nende nõuete esitamisel tugineb hageja sellele, et kostjad on tekitanud hagejale õigusvastast kahju, käitudes tahtlikult heade kommete vastaselt. Seonduvalt 07.08.2013 ja 22.11.2013 rahaliste kohustuste tagasivõitmisega leidis ringkonnakohus, et hageja nõuded on suuremas ulatuses põhjendatud ja tuleb rahuldada. Osas, milles hageja nõue jäi rahuldamata, oli see põhjendatud hageja poolt ekslikult arvestamata jäänud asjaolust, et kostja 2 tasus võlgnikule müügilepingu järgse käibemaksu, mistõttu selles osas oli rahalise kohustuse tagasivõitmise nõue põhjendamatu. Kostjate õigusvastane käitumine ja kahju tekitamine seoses enampakkumisel müüdud kinnistuga jäi asjas tõendamata. Seega tuleb hageja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata.
113.Kostjad 1 ja 2 esitasid vastuhagi ja palusid põhihagis OÜ Johnny H.W. (pankrotis) poolt 07.08.2013 TALLINNA ÄRIPANGA AKTSIASELTSILE rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamisel välja mõista OÜ Johnny H.W. (pankrotis) TALLINNA ÄRIPANGA AKTSIASELTSI kasuks 1 191 953,60 eur ja lugeda vastastikused nõuded selles summas nende vahel tasaarvestuse alusel lõppenuks. Alternatiivselt palusid kostjad 1 ja 2 välja mõista OÜ Johnny H.W. (pankrotis) TALLINNA ÄRIPANGA AKTSIASELTSI kasuks 1 191 953,60 eur. Samuti palusid kostjad põhihagis OÜ Johnny H.W. (pankrotis) poolt 07.08.2013 TALLINNA ÄRIPANGA AKTSIASELTSILE rahalise kohustuse täitmise tühisuse tuvastamisel välja mõista OÜ Johnny H.W. (pankrotis) TALLINNA ÄRIPANGA AKTSIASELTSI kasuks 1 191 953,60 eur. Põhihagis kinnistusraamatu registriossa nr 480001 kantud kinnistu 07.08.2013 käsutamise aluseks oleva tehingu (käsutamine täiteasjas nr 034/2012/938) kehtetuks tunnistamisel ja/või tühisuse tuvastamisel ning TBB LIISINGU AKTSIASELTSI kohustamisel andma tahteavaldus kinnistusraamatu registriossa nr 480001 kantud kinnistu omandi üleandmiseks OÜ-le Johnny H.W. (pankrotis) ja/või hüvitise 4 600 000 EUR väljamõistmisel palusid nad mõista OÜ-lt

28(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 Johnny H.W. (pankrotis) TBB LIISINGU AKTSIASELTSI kasuks välja 2 288 000 EUR. Põhihagis OÜ Johnny H.W. (pankrotis) ja TBB LIISINGU AKTSIASELTSI vahel 22.11.2013 sõlmitud tasaarvestuse kokkuleppe kehtetuks tunnistamisel palusid nad välja mõista OÜ Johnny H.W. (pankrotis) TBB LIISINGU AKTSIASELTSI kasuks 849 655,68 eur ja lugeda vastastikkused nõuded selles summas nende vahel tasaarvestuse alusel lõppenuks. Alternatiivselt palusid nad välja mõista OÜ Johnny H.W. (pankrotis) TBB LIISINGU AKTSIASELTSI kasuks 849 655,68 eur.

114.Maakohus jättis kostjate 1 ja 2 vastuhagi rahuldamata. Apellatsioonkaebust maakohtu otsusele selles osas ei esitatud. Seega on maakohtu otsus selles osas jõustunud. Seega ei ole põhjendatud kostjate 1 ja 2 arvamus, nagu saaks ringkonnakohus omaalgatuslikult, ilma apellatsioonkaebuseta maakohtu otsuse vastuhagi rahuldamata jätmise kohta tühistada, kui ringkonnakohus muudab maakohtu otsust hageja apellatsioonkaebuse alusel.
115.Hageja esitas taotluse istungi protokolli parandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Kohus osutab, et TsMS § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Menetluskulude jaotus
116.Arvestades hagi rahuldatud ja rahuldamata nõuete ulatust, apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist, vastuhagi nõuete rahuldamata jätmist ning vaidluse asjaolusid jätta PETRAMARK OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Osaühingu Johnny H.W. pankrotihalduri Veli Kraavi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik

29(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552 Tühistatud osaliselt Riigikohtu 13.02.2019 otsusega

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8552 osas, milles ringkonnakohus:  tunnistas kehtetuks Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) 7. augustil 2013 TALLINNA ÄRIPANGA AS-ile 1 191 953 euro 60 sendi suuruse rahalise kohustuse täitmise,  mõistis TALLINNA ÄRIPANGA AS-ilt Osaühing Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja 1 191 953 eurot 60 senti ja viivise,  tunnistas kehtetuks Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) rahalise kohustuse täitmise TBB LIISINGU AKTSIASELTSILE 22. novembri 2013. a tasaarvestuse kokkuleppe alusel,  mõistis TBB LIISINGU AKTSIASELTSILT Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) kasuks välja 708 046 eurot 40 senti ja viivise,  jättis muutmata Harju Maakohtu 8. jaanuari 2018. a otsuse tsiviilasjas nr 2-168552 osas, milles maakohus jättis vastuhagi rahuldamata, 

jaotas menetluskulud.

Muus osas jätta ringkonnakohtu lahend muutmata.

2.Saata asi tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Harju Maakohtu 8. jaanuari 2018. a otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata:  Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) pankrotihalduri Veli Kraavi nõude tunnistada kehtetuks kinnistusraamatu registriossa nr 480001 kantud kinnisasja 7. augustil 2013 käsutamise aluseks olev tehing;  Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) pankrotihalduri Veli Kraavi nõude tunnistada kehtetuks sama kinnisasja 11. oktoobril 2013 käsutamise aluseks olev tehing TBB LIISINGU AKTSIASELTSI ja PETRAMARK OÜ vahel, 

eelviidatud nõuetega seotud tagasitäitmis- ja hüvitisnõuded.

4.Rahuldada AS-i TBB liising ja TALLINNA ÄRIPANGA AS-i kassatsioonkaebus.
5.Jätta rahuldamata Osaühingu Johnny H.W. pankrotihalduri Veli Kraavi kassatsioonkaebus.

30(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-8552

6.Tagastada AS-ile TBB liising ja TALLINNA ÄRIPANGA AS-ile kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjonid.
7.Arvata Osaühingu Johnny H.W. pankrotihalduri Veli Kraavi kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

31(31)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja