Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Esimese astme kohtu määrus 22.10.2015 määrusega kinnitas Pärnu Maakohus võlgniku pankrotimenetluses 06.10.2015 tehtud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kompromissist järgmistel tingimustel: 1.1. AS SEB Pank pandiga tagatud tunnustatud nõue rahuldatakse kokku summas 1 250 000 eurot; 1.2. pandiga tagamata tunnustatud nõuded rahuldatakse kokku 5% ulatuses järgmiselt: 1) Maksuja Tolliameti nõue summas 51 275,68 eurot rahuldatakse summas 2 563,78 eurot; 2) Nõudeõigus OÜ nõue summas 10 987 599 eurot rahuldatakse summas 549 379,95 eurot; 3) Õigusbüroo Tulemus OÜ nõue summas 1 862 450 eurot rahuldatakse summas 93 122,50 eurot; 4) GO Collect OÜ nõue summas 715 153 eurot rahuldatakse summas 35 757,65 eurot; 5) AS SEB Pank nõue summas 4 384 450,92 eurot rahuldatakse summas 219 222,55 eurot.

Lisaks lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse ja määras, et kompromissi kehtivuse tähtaeg on 95 kalendripäeva, arvates kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest. Kohus määras kompromissi üle järelevalvet teostama pankrotihaldur Toomas Saarma ja pankrotitoimkonna. Samuti kinnitas ja määras kohus pankrotihalduri lõplikuks töötasuks 62 500 eurot, millele lisandub käibemaks 12 500 eurot ja määras tasu kanda OÜ Haldur arvele. Kohus viitas määruses pankrotiseaduse (PankrS) § 183 lg-tele 1 ja 2, mis sätestavad, et haldur esitab kompromissotsuse viivitamata kinnitamiseks kohtule. Kompromissi kinnitamise otsustab kohus 15 päeva jooksul kompromissotsuse kohtule esitamise päevast arvates, tehes selle kohta määruse. PankrS § 178 sätestab, et kompromiss on võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. Kompromiss tehakse võlgniku või halduri ettepanekul pankrotimenetluses pärast pankroti väljakuulutamist. PankrS § 179 lg 1 sätestab, et kompromissettepanekus määratakse, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks võlgnik tasub võlad. Kompromissettepanekus tuleb põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda. Kui võlgnik tegeleb majandus- või kutsetegevusega, esitatakse ettepaneku lisana majandus- või kutsetegevuse jätkamise kava ja ettevõtte tervendamiskava. Kohtule esitatud võlgniku kompromissettepaneku kohaselt on võlgniku varaks kinnisasjad, mille väärtuseks on kinnisvara eksperthinnangu kohaselt 1 354 000 eurot. Kompromissi sisus on märgitud, et pankrotivara hulka kuuluvad kinnistud Tuukri 54 ning Roosikrantsi 4 ja 4e, Tallinn. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt on nimetatud kinnisasjad koormatud hüpoteekidega AS SEB Pank kasuks. Kompromissi sisu kohaselt kolmas isik, Maalinna Varad OÜ, investeerib ja omandab võlgniku kinnisasjad tervikvarana. Maalinna Varad OÜ võtab kolmanda isikuna kompromissi alusel kohustuse võlausaldajate nõuete osaliseks rahuldamiseks, pankrotimenetluse kulude ja massikohustuste kandmiseks. Kohus oli seisukohal, et võlausaldajate nõuete osaline rahuldamine vastab PankrS § 178 lg-le 1, milleks on võlgade vähendamine. Pandiga tagatud nõude rahuldamine summas 1 250 000 eurot ning pandiga tagamata tunnustatud nõuete rahuldamine 5% ulatuses, on kooskõlas PankrS § 178 lg 1 mõttega. Kolmanda isiku Maalinna Varad OÜ poolt kohustuse võtmine – rahuldada võlausaldajate nõuded vastavalt kompromissettepanekule, pankrotimenetluse kulude ja massikohustuse enda kanda võtmine ning kinnistute ostu-müügitehingutega seotud kulude enda kanda võtmine, on kooskõlas TsMS § 430 lg 5 ning ei kahjusta võlausaldajate huve. Kompromissi kohaselt makstakse võlausaldajatele raha välja 90 päeva jooksul kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. Seega vastab kompromiss PankrS § 179 lg 1. PankrS § 179 lg 1 vastavalt on kohtule esitatud võlgniku äriplaan ja tervendamiskava. Äriplaani kohaselt jätkab võlgnik kinnisvara operaatorina, halduri ja projektijuhina. Kinnisasjade opereerimise leping sõlmitaks pärast kohtu poolt kompromissi kinnitamist. Juhul, kui kinnisasjade omanik võõrandab kinnistud, jääb võlgniku opereerimisleping kehtima. Kohtule esitatud tervendamiskavas on selgitatud võimalusi võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Kokkuvõtvalt oli kohus seisukohal, et võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsus kompromissi kinnitamiseks on seadusega kooskõlas ning kompromissotsus tuleb kinnitada. Kohus on kontrollinud kompromissettepaneku poolt hääletanud võlausaldajate häälte arvu ning ei ole tuvastanud vastuolu PankrS § 180 lg-ga 3. Kohus ei nõustunud AS SEB Pank seisukohaga, et kompromiss ei vasta pankrotiseaduse nõuetele, kuna sellega määratakse kindlaks panditud vara müügi tingimused ja pandipidaja nõude rahuldamise ulatus. PankrS § 35 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 sätetel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Seega pankrotivaraks muutub ka võlgnikule kuuluv panditud vara.

Pankrotiseadus ei sätesta põhimõtet, et kompromissi korral tuleks panditud vara müüa enampakkumisel. AS SEB Pank väide, et käesoleval juhul nähakse ette pandipidaja nõude rahuldamine märkimisväärselt väiksemas ulatuses kui panditud vara turuväärtus, ei ole tsiviilasja materjalidega tõendamist leidnud. Vastavalt pankrotitoimkonna otsusele 24.09.2014 otsustati tellida hindamine Pindi Kinnisvaralt võlgnikule kuuluvate kinnistute turuväärtuse osas. Kohtule on esitatud AS Pindi Kinnisvara eksperthinnang, mille kohaselt Tuukri 54 turuväärtus on 690 000 eurot, Roosikrantsi 4 ja 4a turuväärtus ühiselt 664 000 eurot. Kokku on võlgnikule kuuluvate kinnistute turuväärtus 1 354 000 eurot. AS SEB Pank nõudeid rahuldatakse kompromissi korral esimese järgu nõudena 1 250 000 eurot ning tagamata nõudena 219 222,55 eurot so kokku rohkem kui võlgnikule kuuluvate kinnistute turuväärtus. Kohtul ei ole alust kahelda kinnistute turuväärtuse eksperthinnangutes. AS SEB Pank väide, et kompromissi saab teha vaid pandiga tagamata nõuete osas, ei ole kooskõlas pankrotiseaduse mõttega. Kohus nõustus halduriga, et ei saa olla mõeldav, et pankrotimenetluses, kus on pandipidajast võlausaldaja, ei saagi kompromissi teha, kui pandipidaja on kompromissi vastu. PankrS § 178 lg 1 kohaselt võib kompromissiga võlgu vähendada. AS SEB Pank poolt viidatud PankrS § 181 lg 1 ei välista võlausaldajate üldkoosolekul kompromissi tegemist. Igal võlausaldajal on õigus oma huvide kaitseks anda kompromissi kinnitamisele poolthääl, kui see vastab võlausaldaja huvidele. Samuti ei jaganud kohus AS SEB Pank seisukohta, et kompromissi saab teha vaid tagamata nõuete osas. Tagatud nõudega võlausaldaja on alati eelisolukorras, kui tehakse väljamakseid võlausaldajatele. Kui tagamata nõudega võlausaldajad hääletavad kompromissi kinnitamise poolt ning kompromissiga sisuliselt vähendatakse nõudeid nagu käesolevas menetluses, siis tulebki kohtul kompromissi kinnitamisel hinnata, kas kompromissi tegemisel on järgitud seaduse sätteid, ning kas kompromiss vastab võlausaldajate ühistele huvidele ning ega kompromissiga ei kahjustata pandipidaja huve. AS SEB Pangal on tunnustatud nõudeid 06.10.2015 võlausaldajate üldkoosoleku seisuga võlgniku pankrotimenetluses 3 959 965,74 eurot esimese järgu nõudena ja teise järgu nõudena 1 674 485,18 eurot. Panditud vara turuväärtus on 1 354 000 eurot. AS SEB Pank nõudeid rahuldatakse kompromissiga kokku 1 469 222,55 euro ulatuses, so rohkem kui panditud vara väärtus. Lisaks sellele saavad tagamata nõuetega võlausaldajate nõuded rahuldatud 5% ulatuses oma nõudest, kõik kokku summas 680 823,88 eurot. Kohus oli seisukohal, et arvestatud on kõigi võlausaldajate huvidega, rahuldades nii tagatud kui tagamata nõuetega võlausaldajate nõudeid. Kui pandpidaja nõudeid rahuldatakse rohkem kui panditud vara turuväärtus, siis ei ole alust arvata, et pandipidaja õigusi või huve on rikutud. Lisaks märkis kohus, et pankrotitoimkonna 24.09.2014 koosoleku protokollist nähtub, et AS SEB Pank on samuti hääletanud otsuse poolt valida turuväärtuse hindajaks Pindi Kinnisvara, samuti hindajale lähteülesande andmise poolt. Kohtule ei ole AS SEB Pank esitanud põhjendust, miks tema enda poolt valitud hindaja eksperthinnang ei ole usaldusväärne. Kohus leidis, et kui lähtuda AS SEB Pank seisukohast, et kompromissi saab teha vaid tagamata nõuete osas, siis tähendaks see, et tagamata nõudega võlausaldajal ei olekski võimalust oma nõude rahuldamiseks läbi pankrotimenetluse, kui tagatud nõudega võlausaldaja soovib kogu väljamakstavat raha endale. Pankrotimenetluse eesmärgiks vastavalt PankrS § 2 järgi on pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-87-15, mis on seotud käesoleva pankrotimenetlusega, punktis 14 sedastanud, et nii tagamata nõudega kui tagatud nõudega võlausaldajate huvid ongi vastuolulised, kuid kõigi võlausaldajate ühine huvi on saada oma nõue maksimaalselt rahuldatud. Selle saavutamiseks on võimalik kasutada kõiki seaduses sätestatud võimalusi sh sõlmida kompromissi. Kohus leidis, et kui seadusele vastava kompromissi sõlmimine võimaldab rahuldada võimalikult paljude võlausaldajate nõudeid,

kahjustamata seejuures oluliselt pandipidaja huve, kellele makstakse raha välja rohkem kui panditud vara turuväärtus, siis on tegemist olukorraga, mis vastab kõigi võlausaldajate huvidele. AS SEB Pank poolt viidatud asjaolu, et hagi tagamise määruses oli kohus märkinud, et väljaandes Ametlikud Teadaanded oli avaldatud võlgnikule kuuluvate kinnistute enampakkumisteated, ei ole samuti aluseks kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohtutäituri poolt enampakkumisteates märgitud enampakkumise alghind ei ole kohtule siduv. Kohus on hagi tagamisel lähtunud asjaolust, et võlgnikule kuuluv vara oli pandud täituri poolt enampakkumisele, mis pankrotiavalduse tagamise lahendamisel on oluline asjaolu. Kohus ei ole 13.05.2014 määrust seostanud võlgnikule kuuluva vara väärtusega. Kohus oli seisukohal, et pärast pankrotitoimkonna poolt vastu võetud otsust kinnistute turuväärtuse hindamiseks ning selle otsuse alusel kinnistute hindamist, tuleb aluseks võtta kinnistute turuväärtuse eksperthinnang. Muud hinnangud kinnistute võimaliku kõrgema turuväärtuse kohta on oletuslikku laadi. Kohus märkis, et asjaolu, et kompromissi kinnitamisel tuleb AS SEB Pangal tulemit jagada teiste võlausaldajatega ei tähenda, et kompromiss oleks pankrotiseadusega vastuolus. Pankrotimenetluse eesmärgiks on nõude esitanud võlausaldajate nõuete rahuldamine. Seejuures arvestatakse kõigi võlausaldajate ühiste huvidega. Tagamata nõudega võlausaldajatele ei ole etteheidetav pankrotimenetluses osalemine, kasutades selleks kõiki seadusega lubatud võimalusi sh sõlmida kompromissi. Võlgniku poolt investori leidmine, kes on valmis panustama rohkem raha, kui varade turuväärtus, ei ole etteheidetav. Maalinna Varad OÜ otsustada on, kas kompromissiga kohustuse võtmine võlgniku pankrotimenetluses vastab tema huvidele. Kohtu kontrollikohustus hõlmab võlgniku ja võlausaldajate huve ja õigusi. Kohus oli seisukohal, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete, seaduse ega avaliku huviga. Kohus nõustus halduriga, et pankrotimenetluse kulude ja massikohustuse jätmine kolmanda isiku kanda kompromissi sõlmimisel vastab võlgniku ja kõigi võlausaldajate huvidele. Ajutise halduri tasu menetluses on 3830,40 eurot, pankrotimenetluse kulud ja massikohustuste kulud on kokku summas 10 774 eurot. Kompromissi kinnitamata jätmisel pankrotimenetluse jätkudes kulud vaid suurenevad, mis ei vasta ühegi võlausaldaja ega võlgniku huvidele. PankrS § 65 lg 6 sätestab, et kui tehakse kompromiss või pankrotimenetlus lõpetatakse juriidilisest isikust võlgnikku lõpetamata, määrab kohus halduri tasu, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Kompromissiga on halduri tasuks määratud 62 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus nõustus nimetatud tasu suurusega. Käesolev pankrotimenetlus on mahukas ja keerukas, mistõttu halduri tasu vastab tehtud tööle. Tasu kandmine OÜ-le Haldur, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb on kooskõlas PankrS § 65 lg 1. PankrS § 184 lg-st 1 juhindudes lõpetas kohus kompromissi kinnitamise määrusega pankrotimenetluse ja märkis, et määruse alusel saab võlgnik tagasi vara valitsemise õiguse ja vara müük lõpetatakse. Pankrotimenetluse lõpetamisel kompromissotsuse kinnitamisega ei vabastata haldurit ja pankrotitoimkonna liikmeid ning neil on käesoleva seaduse §-des 188190 nimetatud õigused ja kohustused (lg 4). Kohtu poolt kinnitatud kompromiss on täitedokument pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suhtes. Määruskaebus 05.11.2015 esitatud määruskaebuses palub võlausaldaja AS SEB Pank tühistada Pärnu Maakohtu 22.10.2015 määruse ja teha uue määruse, millega jätta 06.10.2015 tehtud võlausaldajate üldkoosoleku kompromissotsus kinnitamata.

Kaebuses tugineb võlausaldaja Riigikohtu lahendi 3-2-1-53-05 p-dele 18, 19 ja 21, milles kohus on tõlgendanud PankrS § 183 lg-t 2 selliselt, et lisaks kompromissotsuse ja selle vastuvõtmise formaalsele kontrollimisele peab kohus kompromissi kontrollima ka sisuliselt. Muu hulgas viitab võlausaldaja viidatud lahendi p-s 21 Riigikohtu poolt leitule, et kohus peab kontrollima, kas kompromissiga on erinevate võlausaldajate ühiste huvidega maksimaalselt arvestatud ning ega mõnda võlausaldajat ei ole näiteks häälteenamusele tuginedes põhjendamatult eelistatud. Kohus peab hindama mh seda, kas kompromissiga ei kahjustata ebaproportsionaalselt mõnda võlausaldajat. Võlausaldaja hinnangul ei vasta kompromiss pankrotiseaduses sätestatud nõuetele, kuna sellega määratakse kindlaks panditud vara müügi tingimused ja pandipidaja nõude rahuldamise ulatus. Samuti nähakse ette pandipidaja nõude rahuldamine märkimisväärselt väiksemas ulatuses, kui seda on panditud vara turuväärtus. Võlausaldaja hinnangul saab kompromissi teha vaid pandiga tagamata nõuete suhtes. Pankrotiseadus näeb ette, et võlausaldaja, kelle nõue on pandiga tagatud, saab kompromissi tegemisel hääletada üksnes juhul, kui tema nõue ei ole pandiga täielikult tagatud (PankrS § 181 lg 1). Kuna pandipidaja kompromissi tegemisel ei hääleta, on ilmselge, et kompromissiga ei saa otsustada ka pandipidaja seadustest tulenevate õiguste üle. PankrS näeb vaid ette võimaluse teatud juhtudel ja tingimustel välistada pandipidajast võlausaldaja pandiõigusest tuleneva nõude maksmapanek teatud perioodiks, aga mitte seda õigust pandipidajalt ära võtta või otsustada panditud vara müügi tingimusi ja selle vara arvel pandipidaja nõude rahuldamise ulatuse üle (PankrS §-d 181 lg 2 ja 182). Praegusel kujul kinnitatud kompromissiga sisuliselt välistatakse pandipidaja õigus pandiõigusest tuleneva nõude maksmapanekuks, seega ei vasta kompromiss ilmselgelt pankrotiseaduse nõuetele ja rikub otseselt pandipidaja huve ja õiguseid. Kuna antud juhul nähakse kompromissiga ette isegi pandi eseme müük, võib ilmselt vaieldamatult asuda ka seisukohale, et see vara ei ole vajalik võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks, mistõttu ei saa välistada pandipidaja poolt pandiga tagatud nõude maksmapanekut isegi teatud tähtajaks. Antud juhul on võlausaldajad otsustanud, et panditud vara realiseeritakse ilma enampakkumiseta kolmandast isikust investorile ja pandipidaja nõue rahuldatakse kokku summas 1 250 000 eurot, seega on kompromissiga hõlmatud ka pandiga tagatud nõue, mis aga ei ole kooskõlas pankrotiseadusega. Juhul kui kohus asub seisukohale, et kompromissiga võib hõlmata ka pandiga tagatud nõudeid, leiab AS SEB Pank, et selline kompromiss kahjustab ebamõistlikult pandipidaja huve, mistõttu tuleks samuti jätta kompromissotsus kinnitamata. AS SEB Pank hinnangul on esitatud ja vastuvõetud kompromissi näol tegemist võlgniku ja temaga seotud isikute katsega omandada soodsalt pankrotivara, kahjustades sellega märkimisväärselt pandipidaja huve. Puudub igasugune majanduslik loogika ja põhjendatus, miks peaks investor olema valmis pankrotivõlgniku kinnistute soetamiseks kulutama kokku ligemale 2,1 miljonit eurot, tasudes sealjuures pandipidajale 1,25 miljonit eurot ning rahuldades pandiga tagamata nõudeid ligi 900 000 euro eest, kui nende panditud varade turuväärtus oleks väiksem, kui kogu investori poolt kulutatud summa. Võlausaldajale jääb arusaamatuks, miks peaks võlgnik oma majandustegevuse jätkamiseks vara üldse müüma ja seda tagasi üürima, kui tal oleks seda kõike võimalik teha ka omanikuna. Arusaamatuks jääb ka võlgniku pädevus majandustegevusega tegelemisel, kuna võlgnik on ise kinnitanud oma tervendamiskavast, et ta pole majandustegevusega üldse tegelenudki, samuti ei ole võlgnikul olnud ühtegi töötajat, mingeid haldureid ega projektijuhte, kelle pädevust kasutada. Samuti märgib võlausaldaja, et 13.05.2014 on kohus käesolevas pankrotiasjas peatanud hagi tagamise korras võlgniku vara müügi AS SEB Pank poolt algatatud täitemenetluses. Hagi tagamise määruses on märgitud, et kohtule on esitatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.04.2014 ilmunud enampakkumisteated, mille kohaselt müüakse kordusenampakkumisel

kohtutäituri poolt võlgniku varana kinnistud. Tallinnas Roosikrantsi 4, Roosikrantsi 4E asuvate kinnistute ühiseks alghinnaks sellel enampakkumisel oli 808 500 eurot ning Tallinnas Tuukri 54 asuval kinnistul 1 029 000 eurot. 21.05.2014 esitati AS-le SEB Pank kohtutäituri büroost info, mille kohaselt oli 20.05.2014 toimuma pidanud enampakkumistele registreerunud kokku 7 isikut, mistõttu oleks ilmselt täitemenetluses toimunud enampakkumise tulemusena õnnestunud vara realiseerida vähemalt ligi 1,85 miljoni euro eest, kuid arvestades osaliste rohkust, ilmselt märkimisväärselt kõrgema hinna eest. Isegi kui lähtuda kinnisvara turuväärtuse määramisel pankrotimenetluse jooksul tellitud ja koostatud hindamisaktidest, siis võlgnik on kompromissi koostamisel aluseks võtnud hinnatud vara turuväärtuse koos koormatistega, samal ajal kui menetluses puudub senini mistahes info vara koormatiste kohta. Seetõttu pole mingit alust lähtuda vara turuväärtusest koos koormatistega. Ilma koormatisteta oleks hindamisaktide kohaselt vara turuhind juba 1 636 000 eurot. Samuti on hindamisaktides viidatud, et vara turuväärtus võib kõikuda +/10% võrreldes hindamisaktides toodud hinnaga. Seega võib vara turuväärtus olla ka ligemale 1,8 miljonit eurot juba hindamisaktide kohaselt, mistõttu ei saa kuidagi põhjendatud olla maakohtu hinnang, et vara turuväärtuseks on 1 354 000 eurot. Kuna praeguses pankrotimenetluses on pankrotivara hulgas ainuüksi panditud vara, saabki võimaliku investori poolt tehtud pakkumine ka pandiga tagamata võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tulla vaid pandipidaja huvide kahjustamise arvel. Vastused määruskaebusele Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud AS-i SEB Pank kanda ning mõista menetluskulud kaebajalt võlgniku kausks välja. Võlgniku pankrotihaldur palub jätta määrus kaebuse rahuldamata, leides, et AS SEB Pank huvidega on kompromissi sõlmimisel arvestatud ning võlausaldaja on saanud ka kompromissi kinnitamise otsustamisel osaleda. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu märkis, et ta ei osalenud 06.10.2015 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul ning tal puuduvad vastuväited kompromissi kinnitamise osas, mistõttu puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks. Võlausaldaja Maalinna Varad OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, leides, et määruskaebus on alusetu ja selles sisalduvad väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Võlausaldajad Nõudeõigus OÜ, Õigusbüroo Tulemus OÜ ja Go Collect OÜ palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 22.10.2015 määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab võlgniku pankrotimenetluses tehtud kompromissi kinnitamata. Võlausaldaja AS SEB Pank määruskaebus tuleb rahuldada ja tsiviilasi saata pankrotimenetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.

Võlausaldaja on kaebuses asjakohaselt viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-53-05 ja selle p-s 21 märgitule, mille kohaselt peab kohus kompromissi kinnitamisel hindama mh seda, kas kompromissiga ei kahjustata ebaproportsionaalselt mõnda võlausaldajat. Ringkonnakohus ei nõustu kompromissi kinnitamisel antud maakohtu hinnanguga, et võlgniku pankrotimenetluses 06.10.2015 võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud kompromissotsus on seadusega kooskõlas ega kahjusta võlausaldajate huve. Kolleegium jagab määruskaebuses toodud seisukohta, mille kohaselt ei vasta kompromiss pankrotiseaduses sätestatud nõuetele, kuna sellega määratakse kindlaks panditud vara müügi tingimused ja pandipidaja nõude rahuldamise ulatus. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Pankrotiseaduse (PankrS) § 178 lg 1 näeb ette kompromissi sõlmimise pankrotimenetluses, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. Sellise kompromissi sõlmimisel annab pankrotiseadus (PankrS § 181 lg 2 ja § 182) võimaluse piirata pandipidaja õigusi seeläbi, et tal ei ole võimalik teatud perioodi jooksul oma pandiga tagatud nõuet maksma panna. Maakohtu poolt kinnitatud kompromiss, mis välistab lõplikult pandipidaja õiguse oma pandiga tagatud nõude maksmapanekuks, nähes ette pandiesemete müügi tingimused ja pandipidaja nõude rahuldamise ulatuse, ei ole kooskõlas pankrotiseadusega. Seadus ei anna alust pankrotimenetluses pandipidaja õiguste lõpetamiseks, vaid üksnes nende õiguste teostamise piiramiseks. Vastupidine käsitlus muudaks sisutühjaks pandi instituudi ega tagaks pandipidajale seadusega ettenähtud eelistatud seisundit oma nõuete rahuldamisel. Toodust tulenevalt on võlausaldaja määruskaebuses õigesti leidnud, et kompromissi saab teha vaid pandiga tagamata nõuete osas. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu PankrS § 139 lg-le 5, mis sätestab, et kui kinnisasja ei müüda enampakkumisel, on kinnisasja koormavate õiguste kustutamiseks vajalik õiguse omaja nõusolek. Kuna AS SEB Pank hüpoteegipidajana ei ole andnud oma nõusolekut võlgnikule kuuluvaid kinnisasju koormavate hüpoteekide kustutamiseks, siis on kompromiss vastuolus seadusega ka osas, mis näeb ette võlgniku kinnistutele AS-i SEB Pank kasuks seatud hüpoteekide kustutamise või nende loovutamise Maalinna Varad OÜ-le või viimase poolt määratud isikule. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule, et võlgniku pankrotimenetluses 06.10.2015 tehtud võlausaldajate üldkoosoleku kompromissotsus kahjustab võlausaldaja AS SEB Pank huve ja on vastuolus seadusega, mistõttu tuleb kompromiss jätta PankrS § 183 lg 2 alusel kinnitamata. Kuna kompromiss tuleb jätta eeltoodud põhjendustel kinnitamata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda hinnangut määruskaebuse ülejäänud väidetele, kuna need ei mõjuta kohtu seisukohta kompromissi ja selle kinnitamise seadusele vastavuse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.