Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Asjaolud ja menetluse käik
1(4)
Tsiviilasi nr 2-14-61699
1.VL esitas 28.11.2014.a Harju Maakohtule avalduse notari ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamiseks ja notari poolt ametitoimingust keeldumise põhjustele õigusliku hinnangu andmiseks. Avalduse kohaselt esitas avaldaja 16.06.2014.a notarile Anne Saaber avalduse, milles palus võtta menetlusse 20.06.1935.a surnud AK pärimisasi eesmärgiga selgitada välja AK pärija ning anda välja pärimistunnistus, mille kohaselt AK pärija on MOVK (sündinud XX.XX.XXXX.a, surnud XX.XX.XXXX.a), kelle õigusjärglane on avaldaja. Pärimismenetluse peaks läbi viima testamendi saksakeelse versiooni alusel. Kuna testamendis ei ole määratletud, mis saab pärandist siis, kui AK’i esimesest abielust laste lapsed ja ka nende alanejad sugulased ei ole elus AK’i surma hetkeks ning testamendis ei ole ka sellist keeldu, oleks pärast AK’i surma äratarvitamisest järelejäänud AK’i pärandvara pidanud saama AK’i seadusjärgsed pärijad, sh avaldaja vanaema MOVK Balti eraseadusest tuleneva fideikomissi alusel (Balti eraseadus (BES) § 2317, 3104). AK’il puudus äratarbimisest järelejäänud pärandvara käsutamise õigus oma surma juhtumiks. Avaldaja palus, et kohus kohustaks notarit viima läbi AK’i pärimismenetluse viisil, mille tulemusena väljastatakse avaldaja vanaemale AK’i pärandvara pärimise pärimistunnistus. Tallinna notar Anne Saaber keeldus notariametitoimingu tegemisest, mille kohta väljastas avaldajale 14.11.2014.a õiendi nr 75. Õiendi kohaselt on AK’i pärimismenetluse kohta avatud toimik ning 21.02.1936.a on kohtuotsusega kinnitatud AK’i testament ning pärijana välja selgitatud AK’i üleelanud abikaasa AK. Õiendi kohaselt ei ole vajalik täiendava tunnistuse väljaandmine AK’i pärimisasjas, kuna AK’i testamendist ei nähtu pärandaja soovi, et pärand oleks pidanud üle minema muudele AK’i pärijatele ning kuna testamendi tõlgendamisel tuleb eelkõige lähtuda pärandaja tahtest, tuleb asuda seisukohale, et AK’i pärijaks tuleb lugeda AK’i. Avaldaja oli seisukohal, et 1935.a algatatud AK notariaalselt tõestatud testamendi pärimismenetluse lõpetamiseks on notaril kohustus väljastada AK testamendi kohaselt ja Balti eraseaduse alusel tema õigusvõimeliste õigusjärglaste, s.h MOVKi nimele pärimistunnistus. Avaldaja hinnangul ei ole notari seisukoht lugeda AK AK pärijaks seadustega kooskõlas. Avaldaja taotles notari ametitoimingute tegemise taotluse uuesti läbivaatamist, nimelt AK notariaalselt tõestatud testamendiga seonduva pärimismenetluse lõpule viimist selliselt, et pärimistunnistus tõestataks MOVKi nimele ja selle tunnistuse väljastamist avaldajale.
2.Harju Maakohus jättis 08.06.2015.a määrusega avalduse rahuldamata. Pärimisseaduse (PärS) § 181 lg 1 ja 2 kohaselt on testament või pärimisleping kehtiv, kui see on tehtud kooskõlas testamendi tegemise või pärimislepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusega. Enne 2009. aasta 1. jaanuari tehtud testamendi teksti tõlgendamiseks kohaldatakse PärS §-de 28–34 sätteid. Tulenevalt PärS §-st 28 lähtutakse testamendi tõlgendamisel testaatori tegelikust tahtest. Notar Anne Saaber on jõudnud järeldusele, et täiendava pärimistunnistuse väljaandmine AK pärimisasjas ei ole vajalik. AK testamendist (nii eesti- kui ka saksakeelsest) tulenevalt on AK soovinud määrata oma vara omanikuks abikaasa AK. Testamendis on selgesõnaliselt kirjas, et pärandaja annab pärijale vabaduse selle varandusega oma eluajal täielikult oma heaksarvamise järele talitada. Kohus järeldas, et pärandaja AK andiski üleelanud abikaasale piiramatud pärandvara käsutamise õigused. Testamendis sisaldus korraldus, mille kohaselt AK surma korral peab see pärandus, mis AK poolt tema eluajal ei ole ära tarvitatud, üle minema AK poegade lastele, kes on AK surma päevaks veel elus. Selle korralduse tingimus oli, poegade lapsed pärivad AK järelt vaid juhul, kui nad elavad AK-st kauem. AK suri XX.XX.XXXX.a. AK poja lastest ei elanud keegi kauem kui AK, seega ükski neist ei vastanud testamendis määratud tingimusele. AK poegade lastest ei jäänud ka alanejaid sugulasi. AK testamendist ei nähtunud pärandaja soovi, et pärand oleks pidanud üle minema muudele AK pärijatele (teistele veresugulastele) ning kuna testamendi tõlgendamisel tuleb eelkõige lähtuda pärandaja tahtest, asus notar seisukohale, et AK pärijaks tulebki lugeda AK. Kohus nõustus notari põhjendustega
2(4)
Tsiviilasi nr 2-14-61699 ja järeldustega, miks puudub alus AK pärimisasjas täiendava pärimistunnistuse väljaandmiseks MOVK nimele. Kohus leidis, et notar Anne Saaber on põhjendatult ja igati kooskõlas seadustega keeldunud seega avaldaja 16.06.2014.a avalduse alusel ametitoimingu tegemisest. Eeltoodust lähtudes jättis kohus avalduse rahuldamata. Notar on jätnud avaldaja poolt soovitud ametitoimingud õiguspäraselt tegemata. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 alusel avaldaja kanda.
3.Avaldaja esitas 25.06.2015.a määruskaebuse, paludes maakohtu määruse täielikult tühistada. Vaidlusalune testament on kehtiv ja kooskõlas nii pärimisseaduse (PärS) kui ka Balti eraseadusega. Testament kehtib tähtajatult kuni seda pole muudetud või tühistatud. BES § 2317 kohaselt on AK notariaalselt tõestatud testament päriliku fideikomissiga. AK surmahetkest alates pidanuks äratarbimisest järelejäänud AK pärandvara üle antama AK veresugulastest pärijatele – esmajärjekorras AK lastelastele, kuid nende ja nende alanejate õigusvõimetusel AK seadusjärgsetele veresugulusest õigusvõimelistele pärijatele (sh oma verevenna JK lapselapsele ja avaldaja vanaemale MOVK-le), sest AK notariaalselt tõestatud testamendis puudus seadusjärgsetele pärijatele pärandvara väljaandmise otseselt ja selgelt väljendatud keeld. BES § 2991 kohaselt on iga testamendi loomulikus osas seadusjärgne pärimine ka ilma seda otseselt ja selgelt väljendamata juba sisse kirjutatud ja üksnes testamendis otsese pärimise keelu olemasolu muutnuks olematuks seadusjärgse pärimise testamendi sh notariaalselt tõestatud testamendi olemasolul. BES § 2318 kohaselt on AK teinud fidekomissi täitmise ülesandeks AK-le. Testamendist ja BES-ist tulenevalt (§ 2319, § 2321, § 2326) oleks AK-l olnud õigus kasutada pärandvarast maksimaalselt 3⁄4 ning ülejäänud 1⁄4 võinuks ta ära tarvitada üksnes tarvidusel, milliseks oleks pidanud nõusoleku andma täisealine fideikomissar või kohus. Seega on maakohus leidnud ebaõigesti, et AK sai pärandvaraga oma eluajal täielikult oma heaksarvamise järgi talitada. Järelikult kogu vara, mis on AK surmahetkest äratarbimisest järelejäänud, sh kinnisvara Tallinnas aadressil XXXXXXX XX (nüüd XXXXXXX XX ja XXX), on 1⁄4 pärandvarast, mida AK ei tohtinud ära tarbida ilma fideikommisaride nõusolekuta. Kuivõrd füüsiliselt eksisteerib AK pärandvara, siis peavad sellel olema ka pärijad, kelleks BES kohaselt ei saanud olla AK pärijad ega ka Eesti riik, kuna füüsiliselt oli ja on olemas AK veresugulastest õigusvõimelised seadusjärgsed õigusjärglased. BES § 1075 kohaselt pidanuks samuti AK pärandvara pärima õigusvõimelised AK veresugulused, kuna BES § 1076 kohaselt kui seadusega pole nimelt määratud teisiti, siis seisused ja ühiskondlikud asutused ning riik pärivad üksnes sellisel juhul, kui elus olevatena pole ei veresugulasi ega abikaasat. BES § 2477 kohaselt lähimat veresugulased on isikud, kes pärandaja surma hetkel on lähimad seadusjärgsed pärijad. BES § 1703 kohaselt läheb pärand üle seadusjärgsele pärijale, kui pärandaja pole oma surma juhtumiks teinud mittemingisugust korraldust või kui tema testamendijärgsed korraldused tunnistatakse kehtetuks või oma mõjujõu kaotanuks. Pärandvara vastuvõtval isikul puudus vajadus pärandvara vastuvõtmiseks saada selleks eraldi kohtukinnitust (BES § 2621 ja BES 2625 III osa) ning pärandvara järelevaatamisest / valvamisest on küllaldane selleks, et asuda seda omama ilma kohtuta, järelikult avaldaja vanaema saanuks allesjäänud pärandit hakata koheselt valdama ka ilma igasuguse kohtuotsuseta. Seda, et testament oli BES-iga kooskõlas näitab ka see, et testament oli notariaalselt tõestatud. Maakohus ega notar pole testamenti hinnanud BES sätete alusel. Seadusjärgne pärimine sisaldub igas testamendis, ilma et see oleks seal eraldi kirjas. Avaldaja hinnangul oleks pidanud kohtunikud Sirje Õunpuu ja Helve Särgava ennast taandama.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-14-61699
5.Tallinna Ringkonnakohus küsis TsMS § 664 lg 1 alusel notari Anne Saaber seisukohta määruskaebuse osas. Notar Anne Saaber palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning jäi asjas varem esitatud seisukohtade juurde. Määruse põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruses esitatud põhjendustega ja TsMS §-st 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Maakohus andis testamendile ja seda reguleerivale õigusele õige hinnangu. Iseenesest on õige see väide, et küsimustes, mida testament ei reguleeri, kohaldatakse pärimisele seaduses sätestatut. Samas hindas maakohus õigesti vaidlusaluseid õigussuhteid ja leidis, et testamendis väljendatud tahe oli piisavalt selge ja üheselt mõistetav ning selle kohaselt pidi pärandvara jääma terves ulatuses testaatori abikaasale ning üksnes juhul, kui testaatori lapselapsed on testaatori abikaasa surmaajal elus, tekib neil õigus pärida testaatori abikaasa järelt. Selliste korraldustega reguleeris testaator terviklikult ja ammendavalt kogu oma viimase tahte.
8.Käesoleva tsiviilasja raames ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et mõni kohtunik oleks pidanud ennast taandama.
9.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS §-st 171 tulenevalt jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud avaldaja kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.