Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Võlausaldajate tahtlik ja sihilik eksitamine koosoleku kokkukutsumise osas, et võlausaldajad ei osaleks otsuste vastuvõtmisel, on igal juhul vastuolus nii TsÜS §-ga 138 kui PankrS § 55 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga, mistõttu on otsuste tegemisel rikutud seadusest tulenevat korda ning üldkoosoleku otsused tuleb ainuüksi seetõttu kehtetuks tunnistada. Samuti rikutakse otsustega võlausaldajate ühiseid huve, kuna need otsused on tehtud ainult OÜ Loorand huvides. Eeltoodut kinnitab lisaks võlausaldajate eksitamisele üldkoosoleku kokkukutsumisel just halduri vastuoluline ja suunatud käitumine AS NarTest aktsiate hinna määramisel ja müügiga seonduva otsustamisel ning pankrotitoimkonna valimise osas. Nimelt 14.08.2013 toimunud üldkoosoleku protokolli kohaselt tegi haldur ettepaneku pankrotitoimkond jätta moodustamata. Samas 11.10.2013 toimunud üldkoosoleku protokolli kohaselt tegi haldur uue ja varasema ettepanekuga vastuolus oleva ettepaneku valida pankrotitoimkond 3-liikmelises koosseisus. Samas ei oleks halduri jaoks tohtinud olla mingit vahet võrreldes 14.08.2013 üldkoosoleku olukorraga, sest 11.10.2013 üldkoosoleku protokolli lk 1 viimase lõigu kohaselt ei loe haldur võlausaldajaid võlausaldajateks PankrS mõttes. Nimelt nähtub protokollist, et haldur tegi ettepaneku müüa vara ilma enampakkumiseta, kui enampakkumine on nurjunud vähemalt 1 kord. Vara võib müüa kirjalike sooviavalduste alusel, kooskõlastades täpsema müügi viisi ja hinna pankrotitoimkonnaga. Vajadusel kuulutus avaldada Ametlikes Teadaannetes. AS NarTest aktsiate alghind on järgmisel enampakkumisel 3 800 000 eurot. Kui enampakkumine nurjub, siis edaspidi kooskõlastatakse alghind toimkonnaga, vara võib müüa edaspidi ilma enampakkumiseta. Vastav ettepanek võeti OÜ Loorand häältega vastu, mis tähendab, et AS NarTest aktsiate müüki kontrollib edaspidi sisuliselt OÜ Loorand, kes määrab aktsiate müügi viisi ja hinna ning sellest ei pea isegi teavitama Ametlikes Teadaannetes. Seejuures tuleb tähele panna, et halduri poolt enampakkumistel määratud AS NarTest aktsiate hind on ilmselgelt sihilikult pandud absurdselt kõrge ja seda just eesmärgiga enampakkumine igal juhul nurjata ning seejärel suunata AS NarTest aktsiate müük OÜ Loorand kontrolli all ja huvides õige hinnaga õigete inimeste kätte. Nimelt pani haldur AS NarTest aktsiad esimesel enampakkumisel müüki alghinnaga. Halduri poolt määratud hinnad, 4 miljonit eurot ja teisel enampakkumisel 3,8 miljonit eurot, on täiesti ebaloogilised ja vastuolulised, sh halduri varasemate seisukohtadega ning pankrotimenetluses esile toodud tõendite ja avaldustega. Seejuures oli enne kordusenampakkumise väljakuulutamist halduril olemas ka BDO Advisory OÜ eksperthinnang, mille kohaselt on AS NarTest aktsiad sisuliselt väärtusetud. Pankrotitoimkonda ainult OÜ-ga Loorand seotud isikute valimine ning selline pankrotitoimkond ei vasta seadusele, sest PankrS § 74 lg 2 sätestab, et pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Kuna pankrotitoimkonda kuuluvad ainult ühe võlausaldaja poolt esitatud isikud, siis on üldkoosoleku teise päevakorrapunkti all vastu võetud otsus vastuolus PankrS §-ga 74 lg-ga 2. Üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 3 otsus on ebaseaduslik seetõttu, et PankrS §-d 136 ja 137 ei oma sellist sisu, nagu on üritatud halduri ettepanekus ja otsuses näidata. Otsuses on sedastatud, et vastavalt PankrS §-le 137 võib vara müüa ilma enampakkumiseta kui enampakkumine on nurjunud vähemalt 1kord. Tegelikult aga sätestab PankrS § 137 lg 1, et võlausaldajate üldkoosolek võib teha haldurile ettekirjutuse müüa vara enampakkumiseta, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu. Seega ei saa vara müüa ilma enampakkumiseta ainult seetõttu, et enampakkumine on nurjunud, vaid ilma enampakkumiseta müük peab andma suuremat kasu, kuid selles osas puudub mis tahes analüüs. Seega on vastu võetud otsus seadusega vastuolus. Samuti ei ole seaduslik see, et AS NarTest aktsiad üritatakse müüa ilma

sellekohase info avaldamiseta Ametlikes Teadaannetes, selline salajane müük on vastuolus põhimõttega, et müük peab andma suuremat kasu. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. 24.09.2013 esitas OÜ Kantauro, Vatchem Eesti OÜ ja OÜ Havila esindaja advokaat Rauno Ligi PankrS § 79 lg 2 p 2 alusel nõude kutsuda kokku kostja võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorras oleks toimkonna valimine ja AS NarTest aktsiate müügiga seonduva otsustamine. Hagejad palusid üldkoosoleku kokku kutsuda selliselt, et üldkoosolek toimuks ajavahemikul 09.10. – 11.10.2013 haldurile sobival päeval. 30.09.2013 edastas haldur võlausaldajatele teate, kuid ei avaldanud selles, nagu kavatseks eirata 24.09.2013 nõuet ning jätab üldkoosoleku kokku kutsumata. Kooskõlas 24.09.2013 nõude ja PankrS §-ga 79 avaldas haldur 04.10.2013 Ametlikes Teadaannetes teate kostja üldkoosoleku toimumise kohta 11.10.2013, mille päevakorras oli pankrotitoimkonna valimine ja AS NarTest aktsiate müügiga seonduva otsustamine. 11.10.2013 kell 12.00-12.20 toimus võlausaldajate üldkoosolek. Hagejad ega nende esindajad üldkoosolekule ei tulnud ega ka teatanud, et nad ei kavatse tulla. Kostja hinnangul ei esine ühtegi PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud alust 11.10.2013 üldkoosoleku kehtetuks Hagejate esindajad ise ei ole järginud käibes vajalikku hoolt, st ei jälginud väljaannet Ametlikud Teadaanded, kuigi esitasid ise üldkoosoleku kokkukutsumise nõude, millel järel on haldur kohustatud 14 päeva jooksul üldkoosoleku kokku kutsuma. Hagejad nõudsid, et haldur kutsuks üldkoosoleku kokku selliselt, et see toimuks ajavahemikul 09.10. – 11.10.2013 haldurile sobival ajal. Järgides seadust ning selliselt välistamaks ka võimalikke kaebusi halduri tegevuse osas kutsuski haldur 04.10.2013 kokku võlausaldajate üldkoosoleku ning üldkoosolek toimus 11.10.2013. Üldkoosolek kutsuti kokku sama päevakorraga, mida nõudsid hagejad ning sellel ajal, millal hagejad soovisid. Seega on haldur käitunud igati kooskõlas PankrS-ga. Samuti ei kahjusta üldkoosolekul vastuvõetud otsused võlausaldajate ühiseid huve. Hagejate sellekohased väited on mh ka vastuolulised, kuivõrd hagejad peavad ise AS NarTest aktsiaid väärtusetuteks. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas 11.10.2013 üldkoosoleku otsused on tehtud üksnes OÜ Loorand huvides. Ühegi võlausaldaja huvides ei ole, kui võlgniku vara müüdaks liiga odavalt. Kõikide võlausaldajate õigused ja ühised huvid saavad olla seotud üksnes sellega, et nende nõuded saaksid rahuldatud maksimaalselt suures ulatuses. Selle eelduseks on pankrotivara müük võimalikult kõrge hinnaga. Mis viisil, kas enampakkumisel või PankrS § 137 mõttes enam kasu andval viisil, ja kellele haldur pankrotivara pankrotimenetluse tulemusel lõpuks võõrandab, on käesoleva hagi ja võlausaldajate õiguste ja ühiste huvide suhtes irrelevantne ja ebaoluline. Määravaks on üksnes tingimus, et AS NarTest aktsiad võõrandaks võimalikult kõrge hinnaga. Kostja ja kõikide võlausaldajate õigusi ja huve saab rikkuda üksnes see, kui kostja vara müüdaks ebamõistlikult madala hinnaga. Seega on asjaolu, mis viisil lõpuks pankrotivara müüakse, ebaoluline ja kõrvaline küsimus ning määravaks on üksnes maksimaalselt kõrge hinna saamine. Ei ole oluline, kas toimub nö suunatud müük või kas müügiteade avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Seega isegi kui pankrotivara müüakse PankrS § 136 või § 137 rikkudes, kuid seda tehakse turuhinna või isegi kõrgema hinnaga, siis ei ole võlausaldajate ühiseid huve ega õigusi vähimalgi määral rikutud. Hagejad leidsid, et AS NarTest aktsiad ei ole midagi väärt. Seda kinnitavat nende endi poolt esitatud BDO eksperthinnang. Seega, kui hagejate hinnangul on AS NarTest aktsiate väärtus 0, siis ei saaks aktsiate müük suuremat kasu andval viisil pankrotitoimkonna nõusolekul (PankrS § 137 lg 2) teoreetiliselt kahjustada võlausaldajate ühiseid huve või põhjustada kahju.

PankrS § 74 lg 2 kohustub küll valima pankrotitoimkonda väiksemate nõuetega isikute poolt esitatud kandidaadi, kuid juhul, kui väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt ühtegi kandidatuure üles ei seata, siis see ei tähenda, et valitud pankrotitoimkonna koosseis oleks õigusvastane. Näiteks, kui väiksema nõudega isikud ei soovi ühtegi kandidaati esitada ning selliselt sisuliselt väljendavad ükskõiksust toimkonna koosseisu osas või usaldavad teisi välja pakutud kandidaate, siis sellest tulenevalt ei ole valitud pankrotitoimkonna koosseis õigusvastane. Ei olnud võimalik valida pankrotitoimkonda teises koosseisus, kui rohkem kandidaate ei esitata. Samuti ei ole loogiline tõlgendus, et kui väiksema nõudega võlausaldajad üldkoosolekule ei ilmu või kandidaate ei esitata, siis tulebki jätta pankrotitoimkond valimata või kutsuda kokku uus üldkoosolek. Samuti ei kvalifitseeru ükski hageja nn „väiksema nõudega võlausaldajaks“, mistõttu ei saa hagejad väita, et nende õigusi oleks justkui rikutud. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. PankrS § 79 lg 1 kohaselt kutsub haldur võlausaldajate üldkoosoleku kokku seaduses ette nähtud juhtudel või enda äranägemisel. PankrS § 79 lg 2 p 2 kohaselt on haldur kohustatud võlausaldajate üldkoosoleku kokku kutsuma muuhulgas siis, kui seda nõuab vähemalt üks või mitu võlausaldajat, kelle nõuete summa moodustab vähemalt 2/5 nõuete kogusummast. Kui vastavasisuline nõue on esitatud on haldur kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma 14 päeva jooksul arvates nõude saamisest (PankrS § 79 lg 3). PankrS § 79 lg 4 kohaselt avaldab haldur võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade tuleb avaldada vähemalt 5 päeva enne koosoleku toimumist. Kohus nõustub kostja ja halduriga selles, et seadusest ei tulene haldurile kohustust igale võlausaldajale eraldiseisvalt üldkoosoleku aega ja toimumise kohta teatada. Hagejate esindaja jättis tähelepanuta 04.10.2013 teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid sellist menetluslikku minetust ei saa haldurile süüks panna. Kohtu hinnangul järgis haldur seaduses sätestatud korda võlausaldajate üldkoosoleku kokku kutsumisel. Hagejad esitasid haldurile nõude üldkoosoleku kokkukutsumiseks 24.09.2013. Hagejad soovisid, et see toimuks ajavahemikul 09.10. – 11.10.2013 haldurile sobival ajal. Haldur kutsus 04.10.2013 kokku võlausaldajate üldkoosoleku ning üldkoosolek toimus 11.10.2013 sama päevakorraga nagu hagejad olid soovinud. Kohtu hinnangul on halduri 30.09.2013 kiri esitatud kooskõlas PankrS § 94 lg-ga 3, mille järgi annab haldur nõudeavalduse esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Kirjast ei nähtu, et see on esitatud hagejate esindajale eksitamise või väära mulje kujundamise eesmärgil. PankrS § 74 lg 2 kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. 11.10.2013 võlausaldajate üldkoosolekul otsustati valida kolmeliikmeline üldkoosolek. Võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtub, et 21 670 häälega osutusid valituks RO, EM ja AM. Kohus leidis, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei anna alust asjaolu, et võlausaldajad on otsustanud, muude kandidaatide puudumisel, moodustada pankrotitoimkonna kolmest esitatud kandidaadist. Väikese nõudega võlausaldajatel on võimalik Pankrs § 74 lg 2 järgi esitada enda poolseid toimkonna liikme kandidaate, kuid kandidaatide esitamata jätmine ei tähenda seda, et pankrotitoimkond jääbki moodustamata. Seega ei ole otsuse vastuvõtmisel rikutud pankrotiseaduse nõudeid. PankrS § 81 lg 1 järgi võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Koosoleku protokollist nähtuvalt on pankrotitoimkonna moodustamisel järgitud PankrS § 74 sätestatud korda.

PankrS § 137 lg 1 järgi võlausaldajate üldkoosolek võib teha haldurile ettekirjutuse müüa vara enampakkumiseta, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu ning lg 2 järgi kui üldkoosolek ei ole haldurile teinud käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud ettekirjutust, kuid haldur leiab, et vara müük enampakkumiseta annab suuremat kasu, võib pankrotivara enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil müüa pankrotitoimkonna nõusoleku. Võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtub, ei võeti vastu otsus, mille kohaselt vastavalt pankrotiseaduse §-le 137 võib vara võib müüa ilma enampakkumiseta, kui enampakkumine (pankrotiseaduse § 136 mõistes) on nurjunud vähemalt 1 kord. Vara võib müüa kirjalike sooviavalduste alusel kooskõlastades täpsema müügi viisi ja hinna pankrotitoimkonnaga. Vajadusel kuulutus avaldada Ametlikes Teadaannetes. AS NarTest aktsiate alghind on järgmisel enampakkumisel 3 800 000 eurot. Kui enampakkumine nurjub, siis edaspidi kooskõlastatakse alghind toimkonnaga, vara võib müüa edaspidi ilma enampakkumiseta. Otsus on vastu võetud koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega, s.o 21 670 poolthäälega. Kohus leidis, et võlausaldajate üldkoosoleku otsus vara müügi kohta ei riku võlausaldajate ühiseid huve. Hageja ise on hagiavalduses välja toonud, et vaidlusalused AS NarTest aktsiad on olematu väärtusega. Sellisele järeldusele on jõudnud ka aktsiate õiglase väärtuse hindamiseks teostatud ekspertiis. Pankrotimenetluse eesmärgi sätestab PankrS § 2, mille järgi pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku tervendamise kaudu. Eeltoodust tuleneb, et väärtusetu vara tulemuslik müük on kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga ning ei saa kahjustada nende võlausaldajate huve, kes soovivad pankrotimenetluses oma nõuded võlgniku vara arvel võimalikult suures ulatuses rahuldada. Kuivõrd hagejate nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud, tuleb need jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Hagejad soovisid kutsuda kokku OÜ N-Terminal Invest (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku alljärgneva päevakorraga: pankrotitoimkonna valimine ja AS NarTest aktsiate müügiga seonduva otsustamine. 30.09.2013 pankrotihalduri vastusest lugesid hagejad üheselt välja, et haldur ei käsitle hagejaid võlausaldajatena ning ta ei kutsu kokku hagejate poolt soovitud päevakorraga üldkoosolekut kokku enne, kui hagejad on esitanud täpsustuse oma nõudeavalduste osas. Sellest lähtusid ka hagejad. Vastasel juhul puudus halduril igasugune vajadus ja põhjus oma kirjas käsitleda hagejate poolt esitatud nõuet võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Hagejatele ei saanud mõistlikult võttes jääda teistsugust muljet, kui et üldkoosolekut ei kutsuta kokku enne, kui hagejad on esitanud täpsustuse oma nõudeavalduste osas ning haldur käsitleb hagejaid võlausaldajatena. Maakohus ei ole neid asjaolusid ja hagejate väiteid mis tahes osas oma otsuses käsitlenud. Hagejad ei osanud aimatagi, et kuni nad ei ole halduri nõudeid täitnud täpsustuse esitamise osas, võib haldur üldkoosoleku kokku kutsuda ning just nimelt halduri poolse eksitamise tõttu ei osalenud hagejad üldkoosolekul, mitte mingil muul põhjusel. Seejuures jääb selgusetuks, et kui haldur ei pidanud ega pea hagejaid võlausaldajateks, siis miks ta ikkagi vastava üldkoosoleku kokku kutsus, kui ka halduri 30.09.2013 teatest tuleneb üheselt, et halduri hinnangul saab seaduse kohaselt üldkoosoleku kokku kutsuda ainult võlausaldajate nõudel, kelleks haldur hagejaid aga ei pidanud. Ka selles osas puudub otsuses mis tahes analüüs. Hagejad ei osanud aimatagi, et kuni nad ei ole halduri nõudeid täitnud, võib haldur üldkoosoleku kokku kutsuda.

TsÜS § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. PankrS § 55 lg 1 sätestab, et haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. PankrS § 55 lg-st 2 tuleneb, et haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. Heas usus toimimise kohustust õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel, nt osanike koosoleku kokkukutsumisel on Riigikohus mh kinnitanud lahendis nr 3-2-1-65-08. Ei ole kahtlust, et vastav põhimõte on kohaldatav ka pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumisel, arvestades haldurile PankrS § 55 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi. Üldkoosoleku otsustega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve, kuna need otsused on tehtud ainult OÜ Loorand huvides ja OÜ-ga Loorand nö „kokku mängides“. Nimelt 14.08.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt tegi haldur ettepaneku pankrotitoimkond jätta moodustamata, 11.10.2013 toimunud üldkoosolekul tegi haldur aga pankrotitoimkonna valimise osas hoopis täiesti uue ja varasema halduri ettepanekuga vastuolus oleva ettepaneku valida pankrotitoimkond 3-liikmelises koosseisus. Samas üldkoosoleku päevakorrapunktist 3 nähtub, et selline pankrotitoimkonna valimine oli haldurile ja OÜ-le Loorand vajalik selleks, et AS NarTest aktsiate müügi saaks läbi OÜ Loorand poolt kontrollitava toimkonna suunata nö „õige isiku“ kätte. AS NarTest aktsiate müüki, selle hinda, kontrollib edaspidi sisuliselt OÜ Loorand, kes määrab aktsiate müügi viisi ja hinna ning sellest ei pea isegi teavitama Ametlikes Teadaannetes. Halduri poolt määratud hinnad, sh üldkoosoleku otsus panna AS NarTest aktsiad kordusenampakkumisele hinnaga 3,8 miljonit eurot, on täiesti ebaloogilised ja vastuolulised, sh halduri varasemate seisukohtadega ning pankrotimenetluses esile toodud tõendite ja avaldustega. Haldur märkis üldkoosolekul, et BDO Advisory OÜ eksperthinnangu kohaselt AS NarTest aktsiate väärtus oli juba seisuga 23.02.2010 negatiivne, kuid kordusenampakkumisel on haldur ikkagi määranud aktsiate alghinnaks 3,8 miljonit eurot. Seega tegelikkuses tõi haldur juba oma esialgses arvamuses välja, et AS NarTest aktsiad ei ole väärt üle 28 000 euro, sh kinnitades eeltoodut 14.08.2013 võlausaldajate üldkoosolekul, märkides, et kuigi võlgniku hinnangul oli aktsiate väärtus ca 440 000 eurot, siis nii suurt turuväärtust neil aktsiatel ei ole. Seega on ebaloogilised ja vastuolulised halduri poolt enampakkumistele määratud alghinnad. Eeltoodud asjaolud kinnitavad üheselt ja objektiivselt, et haldur mängib pankrotimenetluses kokku OÜ-ga Loorand ning üldkoosoleku vastu võetud otsused OÜ Loorand poolt nimetatud pankrotitoimkonna moodustamiseks ja AS NarTest aktsiate suunatud müügiks OÜ Loorand kontrollitud pankrotitoimkonna suuniste kohaselt ilma adekvaatse ja seadusliku enampakkumiseta, on tehtud ainult OÜ Loorand huvides, jättes seejuures igasuguse kaitseta teiste võlausaldajate huvid. Maakohus ei ole otsuses neid hagejate poolt juba hagiavalduses toodud väiteid halduri ebaloogilise ja vastuolulise käitumise osas aktsiate hinna määramisel, samuti toimkonna valimise osas käsitlenud ega analüüsinud ning maakohus on sellega rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Üldkoosoleku otsused on otseses vastuolus seadusega ning tuleb ka seetõttu kehtetuks tunnistada. PankrS § 74 lg 2 alusel peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Kuna praegusel juhul kuuluvad toimkonda ainult ühe võlausaldaja poolt esitatud isikud, siis on üldkoosoleku teise päevakorrapunkti all vastu võetud otsus vastuolus PankrS §-ga 74 lg 2 ning vastav otsus tuleb ka seetõttu kehtetuks tunnistada.

PankrS §-d 136 ja 137 ei oma sellist sisu, nagu on üritatud halduri ettepanekus ja kohtuotsuses näidata. PankrS § 137 lg 1 järgi võib võlausaldajate üldkoosolek teha haldurile ettekirjutuse müüa vara enampakkumiseta, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu. Seega ei saa vara müüa ilma enampakkumiseta ainult seetõttu, et enampakkumine on nurjunud, vaid ilma enampakkumiseta müük peab andma suuremat kasu, kuid selles osas puudub mis tahes analüüs ega ole välja selgitatud, et selliselt annaks müük suurema kasu. Seega on ka ainuüksi seetõttu üldkoosoleku päevakorrapunktis nr 3 vastu võetud otsus ja selle sisu seadusega vastuolus ning otsus tuleb kehtetuks tunnistada. Samuti ei ole seaduslik see, et AS NarTest aktsiad üritatakse müüa ilma sellekohase info avaldamiseta Ametlikes Teadaannetes, vaid salaja OÜ Loorand kontrolli all, et aktsiad müüdaks õigete isikute kätte, sh on selline salajane müük vastuolus põhimõttega, et müük peab andma suuremat kasu. Seadusega kooskõlas ja võlausaldajate ühistes huvides ei saa olla otsused, mis võimaldavad pankrotivara suunatud müüki ühe võlausaldaja kontrolli all ja huvides ning sellised otsused tuleb PankrS § 83 lg 1 kohaselt tunnistada kehtetuks. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohtus on otsust põhjendades järginud TsMS §ide 438 lg. 1 ja 442 lg. 8 nõudeid ja õigesti kohaldanudpankrotiseadust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMs § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Apellatsioonkaebuse kordavad hagejad oma väiteid ja argumente, mis nad esitasid maakohtus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus neile ammendavalt vastanud. Kolleegium peab vastuseks apellatsioonkaebusele märkida järgmist. PankrS § 79 lg. 1 kohaselt kutsub haldur võlausaldajate üldkoosoleku kokku seaduses ettenähtud juhtudel või enda äranägemisel, ja lg. 4 kohaselt avaldab haldur võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadet ei ole vaja avaldada, kui kõigile võlausaldajatele on koosoleku toimumisest teatatud muul viisil. Antud juhul oli teadaanne avaldatud Ametlikes Teadaannetes koos üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra teatamisega, mistõttu halduri eelnev kiri hagejate esindajale palvega põhjendada hagejate kohtupraktikas seniolematu õigusliku konstruktsiooniga deliktilisel vastutusel rajanevat kahju hüvitamise nõudeid, koos viitega, et võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumist saavad nõuda vaid isikud, kellele on põhjendatud varaline nõue võlgniku vastu, ei tähenda, et halduri ei olnud õigust üldkoosolekut kokku kutsuda enne hagejate esindajalt vastust saamata või et üldkoosoleku kokkukutsumisel ei järgitud koosoleku kokkukutsumise korda. PankrS § 74 lg. 2 järgi peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Kuna aga hagejad nii oma 24.09.2013 taotluses võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja pankrotitoimkonna valimiseks, ega ka hiljem

kuni üldkoosoleku toimumiseni, omalt poolt pankrotioimkonna liikmeks kedagi ei esitanud, siis ei saa üldkoosoleku otsust pankrotitoimkonna valimise osas lugeda vastuolus olevaks PankS §ga 74 lg. 2. Nimetatud sätte eesmärk ei ole keelata suuremate nõuetega võlausaldajate esindajates pankrotitoimkonna moodustamine, kui või kuni väiksemate nõuetega võlausaldajad omalt poolt pankrotitoimkonna liikmeid ei esita. Mis puutub 11.10.2013 üldkoosoleku otsusesse seonduvalt pankrotivara AS NarTest aktsiate müügiga, siis selles otsuses on võlausaldajate üldkoosolek otsustanud järgmisel enampakkumisel toimuva müügi alghinna (3 800 000 eurot), otsustanud, et kui enampakkumise jälle nurjub, siis edaspidi kooskõlastatakse alghind toimkonnaga, ning et vara võib edaspidi müüa ilma enampakkumiseta, kooskõlastades täpsema müügi viisi ja hinna . See, et üldkoosolek andis otsusega haldurile loa järgmise enampakkumise nurjumise korral aktsiad müüa ilma enampakkumiseta kirjalike sooviavalduste alusel, kooskõlastades täpsema müügi viisi ja hinna pankrotitoimkonnaga, vastab PankrS §-le 137 lg. 1, mille järgi võlausaldajate üldkoosolek võib teha haldurile ettekirjutise müüa vara enampakkumiseta, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu. Otsuse kohaselt peab haldur kooskõlastama täpsema müügi viisi ja hinna pankrotitoimkonnaga (milline kooskõlastamise kohustus on halduril PankrS § 137 lg. 2 järgi siis, kui ta müüb vara muul viisil ilma võlausaldajate üldkoosoleku ettekirjutiseta), mistõttu ei oma võlausaldajate huvide kaitse seisukohast oluline, et üldkoosoleku otsuses ei ole ära määratud ilma enampakkumiseta müügi tingimusi. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata menetluskulud solidaarselt apellantide kanda.

jätmisega

jäävad

apellatsioonimenetluse

/allkirjastatud digitaalselt/

Reet Allikvere

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.