M. A. hagi Eesti Vabariigi (Pärnu maavanema kaudu) vastu sõiduki omandiõiguse tunnustamiseks ja sõiduki oma valdusesse väljanõudmiseks 2000 €
Tsiviilasja hind Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine, muudetud nõude menetlusse võtmata jätmine ja edastamine pädevale kohtule, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx x-xxx, xxxxx xxxxx, e-post: x), Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Sirk (AB Sirk ja Saareväli OÜ, e-post: [email protected] ) Kostja: Eesti Vabariik Pärnu maavanema kaudu (asukoht Akadeemia tee 2, Pärnu 80088, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada seoses hageja loobumisega nõudest tsiviilasjas 2-14-60980 menetlus M. A. hagis Eesti Vabariigi (Pärnu maavanema kaudu) vastu hageja omandiõiguse tunnustamiseks konfiskeeritud sõidukile ja selle hagejale tagastamiseks.
2.Jätta maakohtu pädevuse puudumise tõttu menetlusse võtmata M. A. hagi Eesti Vabariigi (Pärnu maavanema kaudu) vastu kahju 2000 € hüvitamiseks seoses M. A.le kuuluva sõiduki enampakkumisel võõrandamisega konfiskeerimismenetluses. M. A.l on õigus esitada avalikõiguslikust suhtest tulenev kahju hüvitamise nõue Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale.
3.Menetluskulud jäävad M. A. kanda. Jätta menetluskulud M. A.lt välja mõistmata.
4.Tagastada M. A.le tema poolt 17.11.2014 ja 19.11.2014 maksetega Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 tasutud riigilõiv kokku 275 € (kakksada seitsekümmend viis eurot). Tagastatav riigilõiv kanda M. A. arvelduskontole nr EEx. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSOALISTE SEISUKOHAD
1.Pärnu Maakohtu menetluses on M. A. 18.11.2014 esitatud hagi Eesti Vabariigi (Pärnu maavanema kaudu) vastu sõiduki omandiõiguse tunnustamiseks ja sõiduki oma valdusesse väljanõudmiseks. 21.11.2014 kohus võttis hagi menetlusse ja tegi määruse hagi tagamise kohta,
2-14-60980 keelates kostjal hageja nimele registreeritud ja kostja valduses oleva sõiduki V. Xxxxxxxxxx’i käsutamise, sh müümise või muul viisil võõrandamise ja kolmandale isikule üleandmise kuni tsiviilasjas 2-14-60980 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
2.02.12.2014 Pärnu maavanem esitas määruskaebuse Pärnu Maakohtu 21.11.2014 hagi tagamise määruse tühistamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt Pärnu Maakohus 08.08.2014 kirjaga edastas Maavalitsusele täitmiseks jõustumismärkega 23.07.2014 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 114-6255, millega karistusseadustiku § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti P. A.le kuuluv väikebuss V. Xxxxxxxxxxx. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku §-le 409, Vabariigi Valitsuse 30.07.2004 määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“ §-le 2 ja § 3 lg-le 3 tekkis Maavalitsusel jõustunud kohtuotsuse saamisel kohustus võõrandada kohtuotsusega konfiskeeritud sõiduk V. Xxxxxxxxxxx (registrimärk xxxxxx) ning maavalitsus asus tegelema konfiskeeritud sõiduki müümisega. Pärnu Maavanem 12.11.2014 korraldusega nr 502 „Konfiskeeritud vara menetlemine“ kinnitas täiendava avaliku enampakkumise tulemuse sõiduauto V. Xxxxxxxxxxx osas. Sõiduk võõrandati avalikul enampakkumisel hinnaga 629 € OÜ-le Xxxxxxxxxxxx, kelle esindajaga maavanem sõlmis 14.11.2014 sõiduki võõrandamislepingu. Samal kuupäeval anti võõrandatud sõiduk üle OÜ-le Xxxxxxxxxxxx. Seega ei ole sõiduk enam Pärnu Maavalitsuse valduses. Enne Pärnu Maakohtu 21.11.2014 määrust tsiviilasjas 2-14-60980 võõrandati ja anti uuele omanikule üle jõustunud kohtuotsuse nr 1-14-6255 alusel konfiskeeritud sõiduk ning käesoleval ajal ei ole hagi tagamise määrus täidetav. 06.01.2015 määrusega kohus rahuldas määruskaebuse, tühistas hagi tagamise määruse ja tegi uue määruse, millega jättis M. A. hagi tagamise määruse rahuldamata.
3.03.12.2014 kirjalikus vastuses hagile kostja vaidleb hagile vastu. Liiklusregistri andmed ei tõenda sõiduki omandiõigust. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ § 9 kohaselt ei ole registriandmetel õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja peab tõendama oma väidet, et ta on sõiduki omanik. Pärnu Maakohtu 23.07.2014 kohtuotsusega nr 1-14-6255 konfiskeeriti karistusseadustiku (KarS) § 83 lg 1 alusel P. A.le kuuluv väikebuss V. Xxxxxxxxxxx (reg.märk xxxxxx). 08.08.2014 Pärnu Maakohtu kirjaga edastati jõustumismärkega 23.07.2014 kohtuotsus Pärnu Maavalitsusele täitmiseks. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-le 409 on jõustunud kohtuotsust ja –määrust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.07.2004 määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamiseks saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvele võtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“ §-le 2 ja § 3 lg-le 3 oli maavalitsusel kohustus kohtuotsusega konfiskeeritud sõiduk võõrandada riigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras. Pärnu maavalitsus korraldas konfiskeeritud sõiduki võõrandamiseks avaliku enampakkumise. Pärnu maavanem 12.11.2014 korralduse nr 502 „Konfiskeeritud vara menetlemine“ ja enampakkumisel parima pakkumise teinud OÜ-ga Xxxxxxxxxxxx 14.11.2014 sõlmitud võõrandamislepingu alusel sõiduk võõrandati ja anti uuele omanikule üle 14.11.2014, s.o enne hagi esitamist. Sõiduki uuele omanikule võõrandamise tõttu ei ole vindikatsioonihagi esitamine lubatud. Hageja on sõiduki maavalitsuse poolt heauskselt võõrandamise tõttu käesolevaks ajaks oma väidetava omandi kaotanud. Väidetava omandi kaotamisega tekitatud kahju hüvitamiseks on hagejale võimalik esitada riigi vastu kahju hüvitamise nõue halduskohtule. Kostja taotleb jätta hagiavaldus TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata.
4.Hageja esitas 19.12.2014 kohtule muudetud hagiavalduse, kuna muutunud asjaolude tõttu ei ole enam võimalik sõiduki tagastamine hagejale. Muudetud nõudes hageja taotleb sõiduki konfiskeerimisega ja enampakkumisel võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamist. Muudetud hagi 2(5)
2-14-60980 põhjenduste kohaselt hageja on sõiduki omanik ja kantud omanikuna liiklusregistrisse. Hageja ei ole sõidukit müünud, kinkinud ega muul viisil võõrandanud ei P. A.le ega kellelegi teisele. Hagejal puudub peale liiklusregistri andmete muu võimalus oma omandiõiguse tõendamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei kaasatud hagejat P. A. kriminaalasja lahendamisse, sõiduki konfiskeerimise kohta tehtud otsuse vaidlustamiseks M. A. poolt esitatud apellatsioonkaebuse jäeti Pärnu Maakohtu määrusega läbi vaatamata, kuna hageja oli menetlusväline isik. 10.10.2014 Tallinna Ringkonnakohus jättis rahuldamata M. A. määruskaebuse maakohtu määruse peale, osundades, et M. A.l on õigus omandiõiguse maksmapanekuks tsiviilkohtumenetluses. Hageja leiab, et nõude läbivaatamine on vajalik tsiviilkohtumenetluses, kuna kriminaalasja menetlusse hagejat ei kaasatud ega võimaldatud kriminaalmenetluses osaleda menetlusvälise isikuna.
5.04.03.2015 kirjalikus vastuses kostja leiab, et muudetud hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata või, kui see on juba menetlusse võetud, siis jätta läbi vaatamata. Muudetud hagiavaldusega on hageja esitanud riigi vastu kahju hüvitamise nõude. Tsiviil- ehk maakohus ei ole pädev riigi vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet lahendama. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõue kuulub lahendamisele halduskohtus.
6.13.03.2015 kirjalikus seisukohas kostja vastusele muudetud hagile hageja on seisukohal, et halduskohtumenetluses ei ole võimalik hageja nõuet läbi vaadata ja hageja õiguste kaitse on efektiivseim juba alustatud menetluses. Hageja ei saa nõuda kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse alusel, sest M. A.le tekitati kahju kohtumenetluse käigus, kuid kohtuniku poolt kuritegu hagejale teadaolevalt toime pandud ei ole, mis riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 kohaselt on kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise eeldus. Hageja tahtest ja tegevusest sõltumata ei ole saanud hageja esitatud nõudeid läbi vaadata ei kriminaalkohtumenetluses ega ka tsiviilkohtumenetluses asja tagastamise nõudena. Õiguslikult on tekkinud absurdne olukord, kus hageja peab jätkuvalt esitama nõudeid ning pöörduma erinevate kohtute poole, kuid ükski kohus ei võta tema nõuet menetlusse. Õigusemõistmise ja isikute õiguste kaitse seisukohalt on väär olukord, kus sama eesmärgi saavutamiseks tuleb üks alustatud menetlus lõpetada ja pöörduda uuesti teise kohtusse. Kahju hüvitamise nõue on oma olemuselt tsiviilõiguslik nõue, sõltumata sellest, et kahju tekitaja on riik. Viidates asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-le 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 5, hageja leiab, et Eesti Vabariik võttis oma tegevusega hagejalt omandiõiguse talle kuuluvale sõidukile, seega on kostja tegevus õigusvastane ning tekitatud kahju tuleb hagejale hüvitada. Hagejal ei ole võimalik oma nõuet esitada halduskohtumenetluses. Alternatiivselt hageja palub juhul, kui kohus jätab hageja esitatud hagiavalduse menetlusse võtmata või läbi vaatamata, siis tagastada hagejale tema poolt tasutud riigilõiv 275 € M. A. arvelduskontole.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud muudetud hagiga ja kostja vastusega, leiab, et M. A. esmases hagiavalduses esitatud sõiduki tagastamise nõude osas tuleb menetlus lõpetada ning muudetud nõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Esialgse vindikatsiooninõude asemel kahju hüvitamise nõude esitamisega on M. A. asjaolude muutumise tõttu sisuliselt loobunud sõiduki tagastamise nõudest.
8.Hageja 19.12.2014 kuupäevaga digitaalselt allkirjastatud ja 05.01.2015 kohtule esitatud muudetud hagiavalduses taotleb Eesti Vabariigilt välja mõista kahju hüvitis 2000 €. Hagiavalduse kohaselt kahju on tekitatud hagejale kuuluva sõiduki konfiskeerimisega hageja isalt kriminaalmenetluses. Süüdistatav P. A., politsei ega prokuratuur ei teavitanud M. A.t menetluse ajal ega pärast kohtuotsuse tegemist, et kohtuotsusega konfiskeeriti talle kuuluv mootorsõiduk. Konfiskeerimisotsus tehti hageja isa P. A., mitte sõiduki omaniku M. A. suhtes. Hageja esitas 18.11.2014 hagiavalduse kostja vastu sõiduki tagastamiseks, kuid seoses sõiduki võõrandamisega kostja poolt ei ole sõiduki tagastamine võimalik, mistõttu hageja muudab oma nõude alust ja sisu.
9.Kohus käsitab M. A. muudetud nõudega hagi vindikatsioonihagist loobumise avaldusena. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi 3(5)
2-14-60980 lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1).
10.Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude lahendamine ei ole maakohtu pädevuses. TsMS § 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul on hageja väidetav kahju tekkinud avalik-õigusliku konfiskeerimismenetluse tagajärjel. Ka hageja viidatud Riigikohtu üldkogu 30.04.2014 määrusest nr 3-1-2-3-12 ei tulene, et M. A. hagiavalduses esitatud asjaoludel saaks kahju hüvitamist nõuda tsiviilkohtumenetluse korras. Viidatud Riigikohtu üldkogu otsuse punktides 70 ja 71 märgitakse: „70. Kui riik on konfiskeeritud asja edasi võõrandanud ja selle tegelik omanik enda omandi AÕS § 95 lg 1, sama paragrahvi lg 3 kolmanda lause või § 561 lg 1 alusel kaotanud, jääb talle võimalus nõuda riigilt KarS § 85 lg 2 teise lause alusel hüvitist. KarS § 85 lg 2 teine lause näeb ette, et riik maksab kolmandale isikule hüvitist, välja arvatud sama seadustiku § 83 lg-tes 3 ja 4, § 831 lg-s 2 ning § 832 lg-s 2 sätestatud juhtudel. Üldkogu hinnangul on osutatud sätte näol tegemist kahju hüvitamise erikoosseisuga, mille alusel vastutab riik muu hulgas sellise kahju eest, mis põhjustatakse isikule talle kuuluva vara konfiskeerimisega teiselt isikult.
71.Isikul tekib riigi vastu KarS § 85 lg 2 teisest lausest tulenev kahjuhüvitisnõue eeskätt juhul, kui 1) tema vara on teise isiku suhtes tehtud konfiskeerimisotsustusega konfiskeeritud; 2) selle konfiskeerimisotsustuse täitmisega on talle kahju tekitatud ja 3) tema ise ei vasta KarS § 83 lgtes 3 või 4, § 831 lg-s 2 või § 832 lg-s 2 nimetatud tunnustele. Kahjuhüvitisnõude tekkimine ei eelda kriminaalasja menetleja tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust. Isikul on õigus hüvitisele ka siis, kui menetleja ei teadnud ega pidanudki teadma võimalusest, et konfiskeeritav ese ei kuulu (kavandatava) konfiskeerimisotsustuse adressaadile, vaid mõnele teisele isikule. Samuti ei eelda KarS § 85 lg 2 teisest lausest tuleneva kahjuhüvitisnõude esitamine konfiskeerimisotsustuse tühistamist. ...“ Sama lahendi punktis 75 Riigikohtu üldkogu asub seisukohale, et „Kuna KarS § 85 lg 2 teise lause alusel tekkiv õigussuhe on olemuselt avalik-õiguslik ja sellest õigussuhtest tekkinud vaidluste lahendamiseks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda, tuleb kõnealuse sätte alusel esitatavad kahjuhüvitisnõuded HKMS § 4 lg 1 kohaselt läbi vaadata halduskohtumenetluses. Seejuures on halduskohus pädev tuvastama kõiki KarS § 85 lg 2 teise lause dispositsioonist tulenevaid kahjuhüvitisnõude rahuldamise eeldusi, sh seda, kas nõude rahuldamine ei ole välistatud põhjusel, et kaebaja vastab KarS § 83 lg-tes 3 või 4, § 831 lg-s 2 või § 832 lg-s 2 nimetatud tunnustele.“
11.TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatu korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kuna avalik – õigusliku menetluse käigus tekitatud kahjuhüvitamise nõuete läbivaatamine on halduskohtu pädevuses, tuleb tsiviilkohtul (maakohtul) deklareerida enda pädevuse puudumist ja M. A. muudetud hagi menetlusse võtmisest keelduda.
12.TsMS § 372 lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
13.Kohus selgitab, et HKMS § 7 lg 1 kohaselt kaebus esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi. Kui vaidluse esemeks on vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või ametiisiku tegevus, sellega tekitatud kahju või selle tagajärjed, esitatakse kaebus piirkondliku struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi. Konfiskeerimisotsuse täitmiseks võõrandas sõiduki vara asukohajärgne Pärnu maavalitsus Eesti Vabariigi esindajana. Seega kahju 4(5)
2-14-60980 hüvitamise nõue Eesti Vabariigi vastu Pärnu maavanema kaudu tuleb esitada Pärnus aadressil Akadeemia 2 asuva Pärnu maavanema ja maavalitsuse asukoha järgsele halduskohtule. Jutiistministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 5 p 2 järgi on Pärnu maakond Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja teeninduspiirkonnas.
14.Hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tuleb hageja taotlusel ja TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastada tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et kuigi kohus on hageja esmase hagi menetlusse võtnud ning hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamisel on TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi võimalik tagastada vaid pool riigilõivu, tuleb praeguses asjas riigilõivu tagastamisele kohaldada TsMS § 150 lg 1 p 2 sätteid ja kogu riigilõiv hagejale tagastada. Juba hagi esitamise ajal 18.11.2014 olid olemas asjaolud, mis andnuksid aluse hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ja millele tuginedes hageja hiljem sõiduki tagastamise nõudest loobus. Kohtutoimiku andmetel M. A. tasus tsiviilasjas 2-14-60980 Rahandusministeeriumi vastavale kontole kokku riigilõivu 275 € järgmiselt: 17.11.2014 maksekorraldusega nr 115 225 €, makse selgitusega „M. A. hagi Eesti Vabariigi vastu (Pärnu Maavalitsuse kaudu) sõiduki V. xxxxxx omanikule M. A.le tagastamiseks“ ja 19.11.2014 maksekorraldusega nr 116 täiendavalt 50 € makse selgitusega „Riigilõiv tsiviilasjas nr 2-14-60980“. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, tuleb tasutud riigilõiv 275 € tagastada M. A.le tema näidatud arvelduskontole.
15.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lgs-t 4 tulenevalt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel jäävad asjas menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, on hageja kanda jäävateks menetluskuludeks tema enda kantud kulud. Seega puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.