Osaühingu HAGREA hagi Rapla Vallavalitsuse vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja ehitiste väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09.04.2015.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu HAGREA apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): osaühing HAGREA (registrikood 10097199), tehinguline esindaja Carmen Tars Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Rapla Vallavalitsus (registrikood 75023361), seaduslik esindaja vallavanem Ilvi Pere
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Osaühingu HAGREA apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 09.04.2015.a otsus osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja, osaühingu HAGREA menetluskulud kostja, Rapla Vallavalitsuse kanda. Ülejäänud osas jätta Pärnu Maakohtu 09.04.2015.a otsus muutmata.
4.Esitada otsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses:
4.1.Hagi rahuldada.
4.2.Tunnustada OÜ HAGREA (10097199) omandiõigust alates 10.05.2002 järgmistele ehitistele (sh käesoleval ajal lammutatud ehitistele):
1(5)
Tsiviilasi nr 2-14-15803 Mäe teraviljaladu Rapla vallas Hagudi külas (ehitisregistri kood nr 109023655).
2.Sigala Rapla vallas Hagudi külas (EHR kood nr 109023656).
3.Pumbamaja Rapla vallas Hagudi külas (EHR kood nr 220484114).
4.Tsentraalkuivati Rapla vallas Kuku külas (EHR kood nr 109023654).
5.Uugivälja laut Rapla vallas Kuku külas (EHR kood nr 109015604).
6.Uugivälja lauda pumbamaja Rapla vallas Kuku külas (EHR kood nr 109015604).
7.Uugivälja lauda veekaev Rapla vallas Kuku külas (EHR kood nr 220476125).
8.Uugivälja lauda veetrass Rapla vallas Kuku külas (EHR kood nr 220476126).
9.Seli-Koigi lüpsikarjalaut nr 1 Rapla vallas Koigi külas (EHR kood nr 109023646).
10.Seli-Koigi lüpsikarjalaut nr 2 Rapla vallas Koigi külas (EHR kood nr 220484112).
4.3.Kohustada kostjat esitama riiklikule ehitisregistrile andmed, et eelkirjeldatud ehitiste omanik on OÜ HAGREA.
4.4.Menetluskulude jaotus. Jätta osaühingu HAGREA maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud Rapla Vallavalitsuse kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.10.04.2014.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus tunnustada hageja omandiõigust järgmiste Rapla valla territooriumil asuvate ehitiste üle, mis Rapla Vallavolikogu 30.08.2012.a otsusega kanti Rapla valla omandisse: 1) Mäe teraviljaladu Hagudi külas, 2) sigala Hagudi külas, 3) pumbamaja Hagudi külas, 4) tsentraalkuivati Kuku külas, 5) Uugivälja laut Kuku külas, 6) Uugivälja lauda pumbamaja Kuku külas, 7) Uugivälja lauda veekaev Kuku külas, 8) Uugivälja lauda veetrass Kuku külas, 9) Seli-Koigi lüpsikarjalaut nr 1 Koigi külas, 10) Seli-Koigi lüpsikarjalaut nr 2 Koigi külas koguväärtusega 13 500 krooni ehk 862.81 eurot /tl 812/. Hagiavaldusega palus hageja ka nõuda välja eelnimetatud ehitised Rapla valla ebaseaduslikust valdusest, sh määrata, et Rapla vald esitab riiklikusse ehitisregistrisse tõesed ehitiste omaniku andmed, st andmed, et ehitiste omanik on hageja ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista välja menetluskuludelt viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-14-15803 Esimese astme kohtu otsus
3.Pärnu Maakohus tegi 09.04.2015.a otsuse, millega rahuldas hagi ja tunnustas hageja omandiõigust alates 10.05.2002.a järgmistele ehitistele (sh käesoleval ajal lammutatud ehitistele): 1) Mäe teraviljaladu Rapla vallas Hagudi külas (ehitisregistri kood nr 109023655); 2) Sigala Rapla vallas Hagudi külas (EHR kood nr 109023656); 3) Pumbamaja Rapla vallas Hagudi külas (EHR kood nr 220484114); 4) Tsentraalkuivati Rapla vallas Kuku külas (EHR kood nr 109023654); 5) Uugivälja laut Rapla vallas Kuku külas (EHR kood nr 109015604); 6) Uugivälja lauda pumbamaja Rapla vallas Kuku külas (EHR kood nr 109015604); 7) Uugivälja lauda veekaev Rapla vallas Kuku külas (EHR kood nr 220476125); 8) Uugivälja lauda veetrass Rapla vallas Kuku külas (EHR kood nr 220476126); 9) Seli-Koigi lüpsikarjalaut nr 1 Rapla vallas Koigi külas (EHR kood nr 109023646); 10) Seli-Koigi lüpsikarjalaut nr 2 Rapla vallas Koigi külas (EHR kood nr 220484112). Maakohus kohustas kostjat esitama riiklikule ehitisregistrile andmed, et eelkirjeldatud ehitiste omanik on hageja. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel. Otsuse kohaselt ei oleks asjaolusid arvestades hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt õiglane. Vaidlus puudus selles, et enam kui 10 aasta vältel ei käitunud hageja oma omandi suhtes heaperemehelikult. Lagunevad hooned risustavad maastikku ning on varisemisohtlikud tänaseni. Kohalikul omavalitsusel oli õigus ja kohustus tegutseda nii omanikule ettekirjutuste tegemise kui ka hädavajaliku lammutustegevuse kaudu. Seega põhjustas kohtuvaidluse eelkõige hageja enda vastutustundetu käitumisega nii omandi valitsemisel kui ka oma kontaktandmete kajastamisel äriregistris. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu 09.04.2015.a otsuse osas, millega maakohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, määrata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata menetluskulude jaotus, millega jäetakse menetluskulud tervikuna kostja kanda ning millega mõistetakse kostjalt välja kõik hageja menetluskulud summas 2447 eurot, millest 125 eurot moodustab riigilõiv ning 2322 eurot õigusabikulud. Alternatiivselt juhul, kui ringkonnakohus ei saa ise menetluskulude jaotust määrata ja/või menetluskulusid välja mõista, palus hageja saata hageja taotluse kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, mõista kostjalt välja ka kõik hageja menetluskulud ringkonnakohtus ning kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Maakohus on asunud ebaõigele ning põhjendamatule seisukohale, et kohtumenetluse on põhjustanud hageja käitumine. Hageja ei saanud aru, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et kohtumenetluse on põhjustanud hageja, kuna hageja püüdis mitmeid kordi lahendada vaidlust kohtuväliselt. Seejuures pöördus hageja kõigepealt halduskohtu poole oma nõudega, kus kostjale said hageja nõude faktilised ja õiguslikud asjaolud ja seisukohad juba teada. Kostja vaidles aga hageja kaebusele vastu ning kuna kaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud, jäeti hageja kaebus rahuldamata. Kuna halduskohtumenetlus ei andnud tulemusi, oli hageja sunnitud kasutama teisi õiguskaitsevahendeid tema omandisse kuuluvate ehitiste tagasisaamiseks kostjalt, mistõttu esitas hageja 03.03.2014 kostjale nõude hageja omandiõiguse tunnustamiseks ehitistele ja ehitiste väljaandmiseks ebaseaduslikust valdusest oma valdusse koos põhjalikult välja toodud nõude faktiliste ja õiguslike asjaoludega. Kostja vaidles ka hageja tsiviilõiguslikule nõudele vastu, mistõttu oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma tsiviilkohtu poole hageja omandiõiguse tunnustamiseks ehitistele ja ehitiste väljamõistmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse. Kohtumenetluse kaudu vaidles kostja tervikuna hageja nõudele vastu ning oli ilmselge, et ilma kohtumenetluseta ei oleks kostja hageja nõuet rahuldanud. Seejuures esitas kostja arvukalt põhjendamatuid ning asjasse mittepuutuvaid seisukohti, vastuväiteid ja tõendeid, mis suurendasid põhjendamatult ka hageja
3(5)
Tsiviilasi nr 2-14-15803 menetluskulusid, kuna hagejal tuli neid siiski analüüsida ja tuua omapoolsed vastuväited ja seisukohad. Samuti tegi hageja kostjale kompromissi ettepaneku, millega kostja algselt ka nõus oli, kuid mille sõlmimisest kostja pärast kompromisskokkuleppe projekti kättesaamist ilma igasuguste põhjendusteta keeldus. Kostja venitas sellega põhjendamatult menetlust ning suurendas taaskord hageja menetluskulusid. Lisaks taotlesid pooled kostja tõttu ka kompromisskokkuleppe kohtule esitamise tähtaja pikendamist. Kuna kostja vaidles kogu menetluse vältel hageja nõudele vastu ning keeldus ka hageja poolt pakutud kompromissist, on üheselt selge, et ilma kohtuotsuseta ei täidaks kostja hageja nõuet. Tulenevalt eeltoodust rikkus maakohus TsMS § 436 lõikest 1 tulenevat kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, kuna tuvastas ebaõigesti ning ilma arusaadavate põhjendusteta, et kohtumenetluse põhjustas hageja, kuna ei taganud äriregistris õigete andmete kajastamist, ning et ei vallanud oma ehitisi kohtu hinnangul piisava hoolsusega. Hageja andis kostjale korduvalt võimalusi oma eksimus ehitiste peremehetuks tunnistamisel heastada ning selgitas muu hulgas ka õiguslikult põhjalikult kostjale, miks ei olnud kostjal õigus hagejale kuuluvaid ehitisi hõivata. Kostja valis, et soovib vaidluse lahendamist kohtumenetluse käigus ning võttis sellega endale riski, et tal tuleb ebasoodsa tulemuse korral hüvitada ka sellega hagejale tekkinud kahjud. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 162 lg-t 4, leides et sätte kohaldamise eeldused on täidetud. Isegi, kui maakohtu hinnangul ei olnud asjaolusid arvestades hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt õiglane (millele hageja tervikuna vastu vaidles, kuna kohtumenetluse on hageja hinnangul põhjustanud just kostja), siis ei piisa pelgalt sellisest maakohtu subjektiivsest seisukohast TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks, kuna menetluskulude jätmine kaotanud menetlusosalise kanda peaks nimetatud sätte kohaldamiseks olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik ning selle ebaõiglus või ebamõistlikkus peab olema selgelt ja piisavalt põhjendatud. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine ning selliseid asjaolusid ei ole välja toonud ka ei maakohus ega kostja. Hageja jäi seisukohale, et hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmata jätmine on hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, kuna hageja on teinud endast kõikvõimaliku, et lahendada vaidlus kohtuväliselt ning mõistlike kuludega, kuid kostja on hageja nõudele koguaeg vastu vaielnud ning venitanud põhjendamatult asja lahendamist. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 09.04.2015.a otsus tuleb osaliselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel rahuldada. Ringkonnakohtul on TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega jäetakse menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 651 lg-st 1 tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud.
7.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus menetluskulude jaotuse osas ebaõigesti kohaldanud TsMS § 162 lg-t 4. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohtu seisukoha kohaselt ei piisa TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKo 3-2-1-142-10, p 10). Kuigi käesoleval juhul iseenesest ei ole välistatud
4(5)
Tsiviilasi nr 2-14-15803 TsMS § 162 lg 4 kohaldamine, ei esine siiski toimiku materjalidest nähtuvalt selliseid erandlikke asjaolusid, et nimetatud sätet kohaldada. Maakohus on märkinud, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine on õiglane, kuna hageja ei ole 10 aasta jooksul käitunud oma omandi suhtes heaperemehelikult ning kohalikul omavalitsusel oli õigus ja kohustus tegutseda nii omanikule ettekirjutuse tegemise kui ka hädavajaliku lammutustegevuse kaudu ning seega on kohtuvaidluse põhjustanud eelkõige hageja enda vastutustundetu käitumine nii omandi valitsemisel kui ka oma kontaktandmete kajastamisel äriregistris. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtu poolt aluseks võetud asjaolud tingida TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Maakohus on otsuses jõudnud järeldusele, et kostjal puudus õiguslik alus ehitiste hõivamiseks, ning et kostja oleks saanud õiguspäraselt tegutsedes alustada ja läbi viia peremehetute ehitiste hõivamise menetlust ning omaniku mitteleidmisel oleks kostja saanud määrata valdajata jäänud ehitistele hooldaja. Õiguspäraste meetmete asemel aga kostja hõivas ehitised, rikkudes seega õigusvastaselt hageja omandiõigust, mille kaitseks hageja teostas enda õigust pöörduda kohtusse. Riigikohtu praktika kohaselt, kui isik jätab vaidlustamata kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse, millega tuvastatakse talle kuuluva ehitise peremehetus, ei jää ta ilma võimalusest kaitsta oma omandit tsiviilõiguslike kaitsevahenditega (RKHKo 3-3-1-45-13, p 18; RKTKo 3-2-1-45-10, p 15). Lisaks eelnevale andis hageja kostjale tulemusteta võimaluse kohtuväliselt enda rikkumiste heastamiseks (I kd, tl 25-32). Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejale ette heita seda, et ta tsiviilõiguslike kaitsevahenditega pöördus kohtu poole. Ka kohtumenetluse kestel on kostja hageja nõuetele vastu vaielnud ning pole hagi õigeks võtnud. Kostja seisukohtadest nähtub, et ilma kohtuvaidluseta ei oleks kostja hageja nõudeid rahuldanud ning samuti keeldus kostja kompromissi sõlmimisest (I kd, tl 154). Seega ei saa hagejale ette heita, et ta pöördus kohtusse. Kostja pidi arvestama, et kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel võib hageja pöörduda kohtusse, mille tõttu võib hagejal tekkida ka kulusid, nt vajadus pöörduda õigusnõustaja poole. Arvestades käesoleva vaidluse eset, on mõistetav, et hageja pöördus õigusabi saamiseks õigusnõustaja poole. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul menetluskulude jaotuse määramisel oluline eristada erinevaid menetlusi ja kohustuste rikkumisi. Arvestades asjaolusid võis küll kaudselt käesoleva kohtuasja põhjustada hageja tegevus, kuid ringkonnakohtu hinnangul on see seos liiga kauge TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul põhjustas konkreetse kohtuvaidluse (vajaduse esitada hagi omandiõiguse tunnustamiseks ja ehitiste väljanõudmiseks) siiski kostja õigusvastane tegevus (hoonete peremehetuteks tunnistamine ja hõivamine õigusliku aluseta). Kostja oleks saanud kasutada õiguspäraseid meetmeid hageja poolt kohustuse rikkumise vastu ning seega puudub ringkonnakohtu arvates vajadus ja alus n-ö karistada hagejat hooletult enda ehitiste valitsemise ja kontaktandmete uuendamata jätmise eest menetluskulude poolte endi kanda jätmisega käesoleva kohtuvaidluse raames. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel maakohtu menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude jaotus
8.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kuna maakohus menetluskulusid summaarselt kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulud määratakse summaarselt kindlaks peale asjas tehtud otsuse jõustumist.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.