Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
14. september 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-15-8628
Tsiviilasi
Kohtutäitur Jane Rumjantseva määruskaebus kandemääruse nr 658912015 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus nr 658912015
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Jane Rumjantseva määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kinnistamisavalduse kohtutäitur Jane Rumjantseva (asukoht: XXX)
esindajad
juuni
2015.
a
esitaja):
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
jättis
02.06.2015.
a
kandemäärusega
Kohtutäituri poolt taotletav keelumärge peaks sisult keelama ühisomandis oleva kinnisasja võlgnikule kuuluva osa käsutamise tema poolt. Ühisomand AÕS § 70 lg 4 järgi on kahele või enamale isikule ühel ajal kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandi korral kuulub ühisomanikele ühine täielik võim kogu ühisomandis oleva asja üle, see on ühine (osadeks jagamata) õigus asja vallata, kasutada ja käsutada AÕS § 68 lg 1 mõttes. Eeltoodust tuleneb, et ühisomandis olev ese liigub käibes tervikuna, osadeks jagamata ja kohtutäitur saaks sissenõude pöörata ühisomandis olevale esemele tervikuna. Täitemenetluse seadustikust tuleneb põhimõte, et sissenõuet saaks pöörata ühisomandis olevale varale sel juhul, kui on olemas kõikide ühisomanike suhtes kehtiv täitedokument (TMS § 15, ka § 14). Käesoleval juhul puudub kõikide ühisomanike suhtes kehtiv täitedokument ja seega ei saa sissenõuet tervele kinnisasjale pöörata. Kohtutäitur taotleb keelumärke kandmist selliselt, et Timo Ilumäel on keelatud käsutada ühisomandis oleva kinnisasja osa käsutamist. Kinnistu nr XXXX ei kuulu võlgnikule ainuomandina, vaid kuulub mitmele omanikule ühiselt (Pärimisseaduse § 147 lg 1, AÕS § 70 lg 4). TMS § 54 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peaks keelumärke ulatus olema selgelt nähtav keelumärge peaks keelustama võlgnik Timo Ilumäe käsutuse tegemise konkreetselt temale kuuluva eseme ulatuses. Taotletav eesmärk oleks täidetav juhul, kui võlgnikule kuuluv osa asjast oleks eraldatud teiste mittevõlgnike osast ja, kui võlgniku osa suurus ühises asjas oleks selgelt määratud. TMS § 138 lg 2 järgi võib kinnisasja osale sissenõude pöörata siis, kui see osa on kaasomaniku mõtteline osa. Antud asjas on kinnistu osadeks (kaasomandiks) jagamata, st võlgniku osa ühisomandist on kindlaks tegemata. Kinnistamisavaldus tuleb jätta rahuldamata.
Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) jaatab kohtupraktika võimalust seada keelumärge selliselt, et käsutamine keelatakse üksnes ühel ühisomanikul (Riigikohtu 09.04.2013. a üldkogu otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-12); 2) ei tohi kohtutäitur võlgnikule kuuluvat kinnisasja osa, mis on suuruselt kindlaks määramata, sundkorras avalikul enampakkumisel müüa. Keelumärke olemasolu antud ühisomandil tagab vaid seda, et tehingu rahalise tulemi arvelt, mis saab kuuluma võlgnikule, on võimalik täita võlgniku suhtes täitmisel olevaid nõudeid.
Seatud keelumärge ei takista keelumärke seadmist Timo Ilumäe suhtes. Keelumärke abil saab tagada võlgniku vastu suunatud nõuete täitmise tulemi arvel, mis saadakse kinnisasja kui terviku müügi korral.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.