Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Hageja esitas 03.06.2015 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele olid lisatud menetluskulude nimekiri ja arved. Avalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust 250 eurot ja lepingulise esindaja tasust 3256 eurot (käibemaksuta), kokku summas 3506 eurot. Ühtlasi palus hageja määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitas, et avalduses nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. 15.06.2015 esitas kostja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite. Kostja vastuväite kohaselt on hageja menetluskulud üle paisutatud ega ole vastavuses tegeliku töö mahuga. Lisaks on arved esitatud kolmandale, asjasse mittepuutuvale isikule (Probus OÜ-le) asjasse mittepuutuva õigusabi eest. Kuivõrd 22.09.2013 menetlusdokumendi koostajaks on hageja, mitte tema esindaja, tuleb 22.09.2013 menetlusdokumendi koostamise kulu jätta hageja enda kanda. Lisaks eeltoodule on üle paisutatud ka 17.11.2014 Harju Maakohtu istungi ettevalmistamisega seotud kulu 3,7 h; OÜ Expericom apellatsioonkaebuse analüüs 0,7 h; OÜ Expericom apellatsioonkaebusele vastuse ettevalmistamine 14,3 h ja apellatsioonkaebuse vastuse esitamine kohtule e-toimiku kaudu, kostjale e-posti teel 0,3 h. Hageja poolt tõendatud kulu saab mõistlikuks pidada kõige rohkem 10 tunni ulatuses. Esimese astme kohtu määrus 26.06.2015 määrusega maakohus rahuldas hageja avalduse osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1856 eurot ning määrates, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud korras. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja selle lisade kohaselt taotleb hageja õigusabikulude hüvitamist kokku summas 3256 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud nimekirjast ja arvetest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 29,6 tundi. Esindaja teenust kasutas hageja järgnevalt: LR vastuse Expericom OÜ 22.09.2013 vastusele ettevalmistamine 5,5 h; 17.11.2014 maakohtu istungiks ettevalmistamine 3,7 h; 17.11.2014 kohtuistungil osalemine 0,9 h; 17.11.2014 istungi protokolliga tutvumine 0,3 h; 13.01.2015 kommunikatsioon (maakohtu otsuse jõustumine) 0,3 h; 20.01.2015 kohtumäärusega tutvumine 0,2 h; OÜ Expericom apellatsioonkaebuse analüüs 0,7 h; OÜ Expericom apellatsioonkaebusele vastuse ettevalmistamine 14,3 h; apellatsioonkaebuse vastuse esitamine kohtule e-toimiku kaudu, kostjale e-posti teel 0,3 h; 24.03.2015 kohtuistungi kutsega tutvumine 0,2 h; 24.03.2015 ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine 1,5 h; 24.03.2015 kohtuistungil osalemine 0,8 h; 24.03.2015 ringkonnakohtu istungi protokolliga tutvumine 0,3 h; ringkonnakohtu 21.04.2015 otsuse analüüs 0,4 h; 21.04.2015 e-kirja ettevalmistamine (ülevaade ringkonnakohtu 21.04.2015 otsusest) 0,2 h. Põhjendatud ei ole kostja väide, et käesoleval juhul ei ole hagejale mistahes õigusabi osutatud, kuivõrd arved on esitatud kolmandale, asjasse mittepuutuvale isikule (Probus OÜ-le) asjasse mittepuutuva õigusabi eest ning et esitatud õigusabiarvetel puudub igasugune viide käesolevale tsiviilasjale. TsMS § 174 lg 9 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Ka Riigikohus on 13.11.2013 määruses kohtuasjas nr 3-21-115-13 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt 2(5)

menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013 määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul on menetluskulude nimekiri ja kohtule esitatud arved piisavalt selged, et lahendada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Samuti puudub kohtul alus kahelda selles, kas menetluskulude nimekirjas märgitud kulusid on üldse kantud. Põhjendatud on kostja väide, et 22.09.2013 menetlusdokumendi koostajaks oli hageja, mitte tema esindaja ning lepingulise esindaja olemasolu ilmnes hagejal alles 17.11.2014 kohtuistungil. Õigussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on muu hulgas see, et menetlusosalisel peab olema ettekujutus sellest, kui suured võivad kohtuasja puhul olla vastaspoole menetluskulud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Antud juhul ei nähtu kohtule tsiviilasja materjalidest hageja lepingulise esindaja olemasolu 22.09.2013 menetlusdokumendi koostamisel. TsMS § 363 lg 3 kohaselt juhul, kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Juhul, kui hagejat esindab tsiviilasjas lepinguline esindaja peab see olema menetluse kestel vastaspoolele selge, vastasel juhul ei ole kostjale hageja õigusabikulu tsiviilprotsessi kestel ettenähtav. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11 selgitanud, et õigusabikulusid tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Kuivõrd toimikust ei nähtu hagejal lepingulise esindaja olemasolu kuni 17.11.2014, on lepingulise esindaja 22.09.2013 menetlusdokumendi koostamise kulu 5,5 h ulatuses põhjendamatu. Põhjendatud ei ole ka 17.11.2014 istunguks ettevalmistamise kulu 3,7 h ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja suhteliselt madalat keerukust ning hageja esindaja praktilist kogemust ja kvalifikatsiooni, on mõistlik kulu seoses 17.11.2014 istunguks ettevalmistamisega mitte rohkem kui 1,5 h ulatuses. Põhjendamatu on ka apellatsioonkaebusele vastuse koostamise kulu 14,3 h ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et vastus apellatsioonkaebusele on sisuliselt 6,5 lk pikk. Arvestades hageja esindaja praktilist kogemust ja kvalifikatsiooni, on mõistlik kulu seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega mitte rohkem kui 7 h. Ülejäänud hageja esindaja toimingute kestvus on põhjendatud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Riigikohus on 13.11.2013 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja kestvust, on keskmine tasu õigusteenuste eest (s.o 110 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu)) mõistlik ja põhjendatud. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 eurot, mis on tsiviilasja hinda arvestades seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 250 eurot.

3(5)

Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 1856 eurot (s.o riigilõiv summas 250 eurot + lepingulise esindaja kulu 1606 eurot (14,6 h * 110). Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1650 eurot (taotletud summa 3506 eurot – taotluse rahuldatud osa 1856 eurot). Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1856 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus pidas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulu 14,6 h ulatuses ning teha uus määrus, millega vähendatakse kostjalt hageja kasuks väljamõistetava lepingulise esindaja kulusid mõistlikkuse piirini, kuid mitte üle 10 tunni. Kuigi maakohus on hageja poolt esitatud menetluskulusid vähendanud suures ulatuses, on väljamõistetud menetluskulud jätkuvalt üle paisutatud ega ole tõenäoliselt vastavuses tegeliku töö mahuga. Tegemist on tavapärase, mitte pikale veninud kohtumenetlusega, kus on kahes astmes toimunud kokku vaid kaks istungit (a 0,8 ning 0,9 tundi) ning hageja esindaja on pidanud koostama vaid ühe menetlusdokumendi, kogumahuga 7 lehekülge ning sisulise mahuga vaid 4 lehekülge. Põhjendatud ei ole OÜ Expericom apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud aeg 7 h ulatuses. Vastus OÜ Expericom apellatsioonkaebusele on 7 leheküljeline, millest 1-l lehel on menetlusosaliste andmeid ning 2-l lehel asjaolude ja menetluse käigu kirjeldus. Seega on asja sisuline osa ehk vastuväited üksnes 4-l lehel. Hageja esindaja oli eelnevalt apellatsioonkaebust juba 0,7 tundi analüüsinud, mistõttu ei sisalda nimetatud 7 tundi enam kaebuse ja olukorra analüüsi, vaid sisaldas üksnes 4- leheküljelise vastuse kirjutamist. Kirjutamisele lisandus veel ka vastuse esitamine kohtule 0,3h tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ei saa vastavat ajalist kulu 7 tundi mõistlikuks pidada (lisandub veel ka analüüsi ja vastuse esitamise kulu kokku 1h), põhjendatud on ajaline kulu üksnes 4 h ulatuses. Maakohus on pidanud põhjendatuks 17.11.2014 maakohtu istungiks ettevalmistamist 1,5 h ja 24.03.2015 ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamist 1,5 h ulatuses, mis on ülepaisutatud. Tegemist on suhteliselt madala keerukusega ja väikesemahulise tsiviilasjaga ning hageja esindaja omab praktilist kogemust ja kvalifikatsiooni. Arusaamatuks jäävad kirjed, mida kohus oma määruses analüüsinud ei ole, kuid mida kohus on aktsepteerinud: 13.01.2015 kommunikatsioon (maakohtu otsuse jõustumine) 0,3 h; 20.01.2015 kohtumäärusega tutvumine 0,2 h; apellatsioonkaebuse vastuse esitamine kohtule e-toimiku kaudu, kostjale e-posti teel 0,3 h; 24.03.2015 kohtuistungi kutsega tutvumine 0,2 h; 24.03.2015 ringkonnakohtu istungi protokolliga tutvumine 0,3 h; ringkonnakohtu 21.04.2015 otsuse analüüs 0,4 h; 21.04.2015 e-kirja ettevalmistamine (ülevaade ringkonnakohtu 21.04.2015 otsusest) 0,2 h. Seega on kohus kokku 1,9 tundi aktsepteerinud ilma, et oleks selle osas mingit selgitust lisanud. Eeltoodud kirjetest on kõige lühem aeg 0,2 tundi ehk 12 minutit, mis on seotud kohtuistungi kutsega. Jääb arusaamatuks, mida on hageja esindaja kohtuistungi kutsega seonduvalt 12 minuti ulatuses teinud või miks peaks olema hageja esindajal kulunud e-toimikusse vastuse lisamisele kokku 0,3 tundi ehk 18 minutit, kui tegelikkuses kulub e-toimikusse sisenemiseks ja dokumentide üleslaadimiseks maksimumina 5 minutit. Vastus määruskaebusele Hageja leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata. 4(5)

Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuse esitaja väitel on maakohus küll vähendanud kostjalt väljamõistetavat hageja õigusabikulu, kuid mitte piisavalt, leides, et põhjendatud ja mõistlikuks õigusabi ajakuluks võib lugeda mitte üle 10 tunni. Seega vaidlustab kostja hageja õigusabi ajakulu sisuliselt 4,6 tunni ulatuses, arvestades asjaolu, et maakohus luges põhjendatuks õigusabi ajakulu 14,6 tunni ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Määruskaebuse esitaja väiteid, et maakohus on hinnanud kostja lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aega teatud toimingute osas põhjendamatult suureks, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulu menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja diskretsiooniõiguse alusel, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ületas lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-88-11 (p 12) väljendanud seisukohta, et dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise ajakulu hindamisel ei saa aluseks olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Maakohus on piisavalt analüüsinud hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja selle tulemusena hinnanud hageja põhjendatud kuluks ca 50 % hageja poolt taotletavast. Väljamõistetud lepingulise esindaja kulu suurust 1606 eurot ei saa pidada ka iseeneset ebamõistlikult suureks. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kaija Kaijanen

/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv

/digitaalselt allkirjastatud/ Reet Allikvere

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.