Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kahes kohtuastmes kantud menetluskulud jäetud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2015.a otsus jõustus 23.05.2015.a. Xxxesitas 03.06.2015.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks koos lisadega. Hageja menetluskulud koosnevad asjas tasutud riigilõivust 250.00 eurot ja lepingulise esindaja tasust 3 256.00 eurot (käibemaksuta), kokku summas 3 506.00 eurot. Ühtlasi palub hageja määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja vastus Kostja vaidles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ning esitas alljärgnevad vastuväited. Kostja leiab, et hageja menetluskulud on üle paisutatud ega ole vastavuses tegeliku töö mahuga. Lisaks on arved esitatud kolmandale, asjasse mittepuutuvale isikule (s.o XXX OÜ), asjasse mittepuutuva õigusabi eest. Kuivõrd 22.09.2013.a menetlusdokumendi koostajaks on hageja, mitte tema esindaja, tuleb 22.09.2013.a menetlusdokumendi koostamise kulu jätta hageja enda kanda. Lisaks eeltoodule on üle paisutatud ka 17.11.2014.a Harju Maakohtu istungi ettevalmistamisega seotud kulu (s.o 3,7 h); dokumendi analüüs: OÜ Xxx apellatsioonkaebus (s.o 0,7 h); menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus OÜ Xxx apellatsioonkaebusele (s.o 14,3 h) ja apellatsioonkaebuse vastuse esitamine kohtule e-toimiku kaudu, kostjale e-posti teel (s.o 0,3 h). Kostja on seisukohal, et hageja poolt tõendatud kulu saab mõistlikuks pidada kõige rohkem 10 h ulatuses. Kohtu põhjendused TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning poolte väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on

osaliselt põhjendamatu ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Esmalt analüüsib kohus hageja poolt menetluse käigus kantud kohtukulusid TsMS § 138 lg 2 mõttes. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250.00 eurot (I kd, tlk 50). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 3 500.00 eurot tasumisele riigilõiv 250.00 eurot. Hageja on tasunud seega riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 250.00 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja selle lisade kohaselt taotleb hageja õigusabikulude hüvitamist kokku summas 3 256.00 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ja arved. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud nimekirjast ja arvetest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 29,6 tundi. Esindaja teenust kasutas hageja alljärgnevalt: -

menetlusdokumendi ettevalmistamine: Xxx vastus XxxOÜ 22.09.2013.a vastusele 5,5 h; kohtuistungiks ettevalmistamine: 17.11.2014.a Harju Maakohtu istung 3,7 h; 17.11.2014.a kohtuistungil osalemine: 17.11.2014.a Harju Maakohtu istung 0,9 h; dokumendiga tutvumine: Harju Maakohtu 17.11.2014.a istungi protokoll 0,3 h; 13.01.2015.a kommunikatsioon: Harju Maakohus - otsuse jõustumine 0,3 h; dokumendiga tutvumine: 20.01.2015.a kohtumäärus 0,2 h; dokumendi analüüs: OÜ Xxx apellatsioonkaebus 0,7 h; menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus OÜ Xxx apellatsioonkaebusele 14,3 h; apellatsioonkaebuse vastuse esitamine kohtule e-toimiku kaudu, kostjale e-posti teel 0,3 h; dokumendiga tutvumine: kutse 24.03.2015.a kohtuistungile 0,2 h; kohtuistungiks ettevalmistamine: 24.03.2015.a Tallinna Ringkonnakohtu istung 1,5 h; 24.03.2015.a kohtuistungil osalemine: 24.03.2015.a Tallinna Ringkonnakohtu istung 0,8 h; dokumendiga tutvumine: 24.03.2015.a ringkonnakohtu istungi protokoll 0,3 h; dokumendi analüüs: Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2015.a otsus 0,4 h; 21.04.2015.a e-kirja ettevalmistamine: XXX, Xxx- ülevaade Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2015.a otsusest 0,2 h.

Kohus ei pea põhjendatuks kostja väidet, et käesoleval juhul ei ole hagejale mistahes õigusabi osutatud, kuivõrd arved on esitatud kolmandale, asjasse mittepuutuvale isikule (s.o XXX OÜ), asjasse mittepuutuva õigusabi eest ning et esitatud õigusabiarvetel puudub igasugune viide käesolevale tsiviilasjale. TsMS § 174 lg 9 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Ka Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul on menetluskulude nimekiri ja kohtule esitatud arved piisavalt selged, et lahendada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Samuti puudub kohtul alus kahelda selles, kas menetluskulude nimekirjas märgitud kulusid on üldse kantud. Samas nõustub kohus kostjaga osas, et 22.09.2013.a menetlusdokumendi koostajaks oli hageja,

mitte tema esindaja ning lepingulise esindaja olemasolu ilmnes hagejal alles 17.11.2014.a kohtuistungil (I kd, tlk 222). Kohus on seisukohal, et õigussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on muuhulgas see, et menetlusosalisel peab olema ettekujutus sellest, kui suured võivad kohtuasja puhul olla vastaspoole menetluskulud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Antud juhul ei nähtu kohtule tsiviilasja materjalidest hageja lepingulise esindaja olemasolu 22.09.2013.a menetlusdokumendi koostamisel. Kohus juhib hageja tähelepanu, et TsMS § 363 lg 3 kohaselt juhul, kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus on seisukohal, et juhul, kui hagejat esindab tsiviilasjas lepinguline esindaja peab see olema menetluse kestel vastaspoolele selge, vastasel juhul ei ole kostjale hageja õigusabikulu tsiviilprotsessi kestel ettenähtav. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-180-11 selgitanud, et õigusabikulusid tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Kuivõrd toimikust ei nähtu hagejal lepingulise esindaja olemasolu kuni 17.11.2014.a, on lepingulise esindaja 22.09.2013.a menetlusdokumendi koostamise kulu 5,5 h ulatuses põhjendamatu. Kohtu hinnangul ei saa olla põhjendatud ka 17.11.2014.a istunguks ettevalmistamise kulu 3,7 h ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja suhteliselt madalat keerukust ning hageja esindaja praktilist kogemust ja kvalifikatsiooni, on mõistlik kulu seoses 17.11.2014.a istunguks ettevalmistamisega mitte rohkem kui 1,5 h ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendamatu ka apellatsioonkaebusele vastuse koostamise kulu 14,3 h ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et vastus apellatsioonkaebusele on sisuliselt 6,5 lk pikk. Arvestades hageja esindaja praktilist kogemust ja kvalifikatsiooni, on mõistlik kulu seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega mitte rohkem kui 7 h ulatuses. Ülejäänud hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus selgitab, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Arvestades aga käesoleva tsiviilasja keerukust ja kestvust, on keskmine tasu õigusteenuste eest (s.o 110.00 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu)) kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Kohus peab vajalikuks juhtida poolte tähelepanu, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 1 856.00 eurot (s.o riigilõiv summas 250.00 eurot + lepingulise esindaja kulu 1 606.00 eurot (14,6 h * 110.00). Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista.

Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1 650.00 eurot (taotletud summa 3 506.00 eurot – taotluse rahuldatud osa 1 856.00 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 856.00 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200.00 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.