Tallinna Ringkonnakohus Krista Kirspuu, Margo Klaar, Tiit Kollom 21.04.2015, Tallinnas 2-14-21922 LR hagi Expericom OÜ vastu nõude tunnustamiseks AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses 3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.12.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Expericom OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja LR (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Marika Kütt Kostja Expericom OÜ (registrikood 11912224), seaduslik esindaja Kalev Sakjas
Kohtuistung
24.03.2015
Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Istungile ilmunud isikud
Hageja LR, tema esindaja advokaat Marika Kütt Kostja Expericom OÜ lepinguline esindaja advokaat Ene Mõtte
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 11.12.2014 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades ja muutes otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud täielikult kostja kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused:
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtule 12.06.2014 esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu
17.detsembri 2013 kohtumäärusega välja AS Süda Maja pankrot ning nimetati võlgniku pankrotihalduriks Toomas Saarma. Hageja esitas oma esialgse nõudeavalduse võlgniku pankrotihaldurile 8. jaanuaril 2014 ning täiendas vastavat nõuet pankrotihalduri taotluse alusel 9. aprillil 2014. Hagejal on võlgniku vastu tagamata nõue kokku summas 14 759,31 eurot, millest põhinõue on 14 566,58 eurot ja viivised 192,73 eurot. Nõude aluseks on juhatuse liikme leping, mis on sõlmitud AS Süda Maja nõukogu otsuste (26.07.2013 ja 27.07.2013) alusel 28.07.2013. Vastavalt juhatuse liikme lepingu p.6.1 on juhatuse liikme tasu 4 000 eurot kuus ja see kantakse üle iga kuu viimaseks kuupäevaks. Lepingu ega ka muul alusel ei ole võlgniku poolt hagejale ühtegi makset teostatud. Ajavahemikul 28.07.2013 kuni 17.12.2013 on hagejale võlgniku poolt välja maksmata juhatuse liikme tasu 14 566,58 EUR, millele lisanduvad vastavalt seadusele (VÕS § 113 lg 1) arvutatud viivised 192,73 EUR. Võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul esitas hageja nõudele vastuväite täies ulatuses kostja. Ükski teine võlausaldaja hageja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Haldur tunnustas hageja nõuet täies ulatuses. Hageja leiab, et hageja nõuet tuleb tunnustada, sest Expericom OÜ vastuväitel puudub õiguslik tagajärg, kuna esiteks, võlgniku nõuete kaitsmise koosoleku ajaks ei olnud Expericom OÜ enam võlgniku võlausaldaja ja teiseks, Expericom OÜ on esitanud oma vastuväite vastuolus heade kommete ja hea usu põhimõttega, kuritarvitades oma õigusi võlgniku väidetava võlausaldajana. Expericom OÜ oli varasemalt olnud võlgniku võlausaldaja 180 EUR suuruse nõude osas. Expericom OÜ nõue tulenes võlgnikule väidetavalt osutatud dokumentide transporditeenusest, mille eest Expericom OÜ on esitanud võlgnikule arve nr 130701. Võlgniku registrijärgse juhatuse liikmena on hageja teadlik, et võlgniku eest on Expericom OÜ nõude tasunud OÜ Probus, kes on samuti võlgniku võlausaldaja ja kes tegi seda
13.mail 2014, hoiustades vastava summa tagasivõtmatult Tallinna notar Tiit Sepp’a notarikontole enne võlgniku nõuete kaitsmise koosolekut. Hagejale teadaolevalt üritas OÜ Probus esialgu tasuda Expericom OÜ nõuet Expericom OÜ poolt võlgniku pankrotihaldurile esitatud arvel kajastatud arveldusarvele, kuid selgus, et vastav arveldusarve ei kuulu ega ole ka kunagi kuulunud Expericom OÜ-le. Seega sattus Expericom OÜ nimetatud arve tasumise osas vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 lg 1 tähenduses. VÕS § 120 lg 1 kohaselt võib võlgnik võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral võlgnetava raha võlausaldaja jaoks notari juures hoiustada.
Kuivõrd VÕS § 122 lg 1 kohaselt loetakse tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal, ei olnud Expericom OÜ võlgniku 13. mai 2014 nõuete kaitsmise koosoleku ajal enam võlgniku võlausaldaja. VÕS § 78 lg 1 võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Seega puudub Expericom OÜ vastuväitel hageja nõudele õiguslik tähendus ning hageja nõuet tuleb tunnustada. Hageja õigus saada juhatuse liikme tasu seondub eelkõige AS Süda Maja nõukogu vastava otsusega. Hageja valiti AS Süda Maja juhatuse liikmeks AS Süda Maja nõukogu 26.07.2013 otsusega. Nõukogu otsused on allkirjastanud kõik seitse AS Süda Maja nõukogu liiget, kes valiti nõukogu liikmeteks AS Süda Maja 26.07.2013 aktsionäride üldkoosoleku otsusega. Seega on hageja valitud AS Süda Maja juhatuse liikmeks kooskõlas ÄS § 309 lõikega 1 AS Süda Maja seadusliku nõukogu poolt. Hageja tasu suuruse 4000 eurot kuus otsustas AS Süda Maja nõukogu kooskõlas ÄS § 314 lõikega 1 27.07.2013 otsusega. Seega on hagejal õigus juhatuse liikme tasule juhatuse liikmeks oleku aja eest AS Süda Maja nõukogu 26.07.2013 ja 27.07.2013 otsuste alusel ja seda sõltumata hagejaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu kehtivusest. Nii või teisiti on hagejaga sõlmitud juhatuse liikme leping kehtiv. Nagu nähtub 26.07.2013 AS Süda Maja aktsionäride üldkoosoleku protokollist, siis Jaan Rütman valiti nimetatud üldkoosoleku otsusega nr 5 AS Süda Maja nõukogu liikmeks. AS Süda Maja 27. 07.2013 nõukogu koosoleku otsusega nr 1 on AS Süda Maja nõukogu volitanud nõukogu esimeest Jaan Rütmani sõlmima hagejaga juhatuse liikme lepingut. Seega sõlmis hagejaga juhatuse liikme ametilepingu AS Süda Maja nimel vastavat volitust omav isik ja hagejaga sõlmitud leping on kehtiv. Seega on hagejal õigus nõuda juhatuse liikme tasu lisaks 27.07.2013 AS Süda Maja nõukogu otsusele ka juhatuse liikme lepingu alusel. Kostjal puudub alus ja õigus hagejale etteheidete tegemiseks. ÄS § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Samuti kannab juhatuse liige vastavalt ÄS § 306 lõikele 31 vastutust pankrotiavalduse õigeaegse esitamise eest. Eelnimetatud kohustusi on hageja ka perioodil 26.07.2013 kuni 17.12.2013 täitnud. AS Süda Maja nõukogu, mis vastavalt ÄS § 316 lõikele 1 teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, ei ole hagejale esitanud nimetatud perioodil seoses juhatuse liikme kohustuste täitmisega mitte ühtegi pretensiooni. Juhatuse liikme vastu kohustuste rikkumisest tulenevalt nõuete esitamise otsustab äriühing (ÄS § 315 lõiked 2 ja 3). Pankrotimenetluses otsustab nõude esitamise pankrotihaldur (PankrS § 55 lg 33). Pankrotihaldur ei ole hageja tegevuse osas AS Süda Maja juhatuse liikmena esitanud ühtegi pretensiooni. Samuti ei ole pankrotihaldur tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 alusel keeldunud põhjusel, et hageja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud. Kostja ei saa vaidlustada hageja nõuet tuginedes väitele, et hageja ei ole juhatuse liikme kohustusi täitnud, olukorras, kus äriühing ei ole teinud hagejale etteheiteid.
Kostja vastus hagile
9.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
10.Hageja nõue põhineb tema ja AS Süda Maja vahel 28.07.2013. a sõlmitud juhatuse liikme lepingul, mille p 6.1. on talle ette nähtud igakuine palk 4 000 eurot. Kostja märgib, et kõnealune leping on AS Süda Maja (pankrotis) poolt allkirjastanud „keegi“ Jaan Rütman. Samas juhatuse liikme lepingule ei ole lisatud dokumente ega volitusi, mis Jaan Rütmani pädevust seda lepingut sõlmida kinnitaks. Seega tuleb eeldada, et leping on sõlmitud volitusteta isiku poolt, mistõttu kõnealune leping on tühine ja õiguslike tagajärgedeta algusest peale (TsÜS § 129 lg 1). Pelgalt juhatuse liikme lepingu sõlmimine ei tekita õigust
juhatuse liikmel tasu saada. Nimelt tasu saamiseks tuleb ka tööülesandeid täita. Hageja esitas kohtusse AS Süda Maja (pankrotis) nimel pankrotiavalduse üks päev enne kui ta isegi äriregistris AS Süda Maja (pankrotis) juhatuse liikmeks kanti! Kohtus pankrotiistungil hageja väitis, et talle ei ole AS Süda Maja (pankrotis) eelmine juhatuse liige raamatupidamisdokumente üle andnud ja seetõttu ta ei ole ta juhatuse liikme ülesandeid täitma saanud asuda. Ehk kuni pankroti välja kuulutamiseni ta ei teinudki mitte midagi! Siinkohal tuleb veel lisada, et AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses OÜ Probus poolt esitatud nõudeavalduse kohaselt on OÜ Probus tasunud Raidla Advokaadibüroo arveid. Teisisõnu hageja ei ole isegi pankrotiavaldust ise koostanud – selle koostas advokaadibüroo ja selle eest tasus OÜ Probus! Seega kokkuvõttes puuduvad tõendid, et hageja oleks peale juhatuse liikme lepingu allkirjastamise ja pankrotiavalduse esitamise üldsegi veel mingeid tööülesandeid täitnud! 4 000 eurose kuupalga nõudmist ca 6 kuu jooksul tehtud töö eest, mis võtavad aega mõne minuti, on selgelt alusetu ja põhjendamatu.
11.Siinkohal tundub ka päris selge olevat, et AS Süda Maja kohesel pankrotistamisel hageja ise käitus kellegi teise huvides (pankrotistas AS Süda Maja enda nimel, kuid kellegi teise huvides) ja selle „tehtud töö“ eest nüüd nõuabki (juhatuse liikme tasu nimetuse all) palka. On arusaadav, et selline tasu nõudmine on vastuolus nii hea usu põhimõtte kui heade kommetega. OÜ Probus, kes on AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetlus analoogselt kostjaga pankrotivõlausaldajaks AS Süda Maja (pankrotis), puudub õigus täita AS Süda Maja kohustusi kostja ees. Kohustus tuleb täita võlgniku poolt isiklikult ehk antud juhul AS Süda Maja (pankrotis) poolt vastavalt pankrotimenetluse sätetele. Samuti pankrotiseadus ei sätesta pankrotimenetluses „sellist võimalust“ ühe võlausaldaja poolt teine võlausaldaja menetlusest „välja lüüa“. Hageja ei ole siinkohal ka ise viidanud ühelegi pankrotiseaduse sättele, mille alusel OÜ Probus poolt väidetavalt kostja nõude täitmisel (OÜ Expericom ei ole hoiustatud raha vastu võtnud ega kavatse seda teha) „kukuks“ kostja AS Süda Maja (pankrotis) võlausaldajate ringist välja. Maakohtu otsuse põhjendused
12.Kohus rahuldas hagi ja tunnustas hageja nõuet AS-i Süda Maja (pankrotis) summas 14 759 eurot ja 31 senti PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus ning jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
13.Kohus tuvastas, et Harju Maakohus kuulutas 17. detsembri 2013.a määrusega välja AS Süda Maja (pankrotis) pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Toomas Saarma. Hageja esitas 08.01.2014. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 14 759,31 euro tunnustamiseks. Nõue tuleneb hageja ja võlgniku vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingust, mille p 6.1. järgi oli juhatuse liikme tasu 4 000 eurot kuus. Ajavahemikul 28.07.2013 kuni 17.12.2013.a on juhatuse liikme tasu välja maksmata summas 14 566,58 eurot, millele lisanduvad viivised summas 192,73 eurot.
14.Hageja nõue jäi tunnustamata, sest kostja vaidles sellele vastu. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kohtu infosüsteemist nähtub, et kostja on tsiviilasjas 2-14-53134 esitanud hagiavalduse kohtule, milles palub tunnustada AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses enda nõuet summas 180 eurot teise järgu nõudena. Harju Maakohus on 01.12.2014.a määrusega jätnud hagi läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostja 13.05.2014.a nõuete kaitsmise koosoleku ajal võlausaldaja, kes oleks õigustatud hageja nõudele vastuväite esitamiseks. Käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendite kohaselt on kostja väidetav 180 eur suurune nõue tegelikkuses ka täidetud.
15.Hageja nõudeavalduse kohaselt tuleneb tema nõue juhatuse liikme lepingust, mis on sõlmitud 28.07.2013.a AS Süda Maja nõukogu 26.07.2013.a ja 27.07.2013.a otsuste alusel 28.07.2013.a.
16.Kostja vastuväite kohaselt on juhatuse liikme leping sõlmitud volitusteta isiku poolt, mistõttu kõnealune leping on tühine ja õiguslike tagajärgedeta algusest peale (TsÜS § 129 lg 1). Kostja leiab, et juhatuse liikme lepingu sõlmimine ei tekita õigust juhatuse liikmel tasu saada, tasu saamiseks tuleb ka tööülesandeid täita, mida hageja ei ole teinud. Kostja hinnangul on juhatuse liikme tasu ka ebamõistlikult suur.
17.Kohus kostja vastuväidetega ei nõustunud. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja valiti AS Süda Maja juhatuse liikmeks AS Süda Maja 26.07.2013 otsusega. Nõukogu otsused on allkirjastanud seitse AS Süda Maja nõukogu liiget, kes valiti nõukogu liikmeteks AS Süda Maja 26.07.2013 aktsionäride üldkoosoleku otsusega. Seega on hageja valitud AS Süda Maja juhatuse liikmeks kooskõlas ÄS § 309 lõikega 1 AS Süda Maja seadusliku nõukogu poolt. Kohtu hinnangul ei ole ükski tasu ebamõistlik ainuüksi tasu suuruse tõttu. Äriühingu nõukogu hinnangul on see olnud mõistlik, kohtul puudub alus pidada tasu ebamõistlikuks. Hageja tasu suuruse 4000 eurot kuus otsustas AS Süda Maja nõukogu kooskõlas ÄS § 314 lõikega 1 27.07.2013 otsusega. 26.07.2013 AS Süda Maja aktsionäride üldkoosoleku protokollist nähtub, et Jaan Rütman valiti üldkoosoleku otsusega nr 5 AS Süda Maja nõukogu liikmeks. AS Süda Maja 27.07.2013 nõukogu koosoleku otsusega nr 1 on AS Süda Maja nõukogu volitanud nõukogu esimeest Jaan Rütmani sõlmima hagejaga juhatuse liikme lepingut. Eeltoodust tulenevalt on paljasõnalised kostja väited juhatuse liikme lepingu tühisuse kohta, vaidlusaluse lepingu sõlmis vastavat volitust omav isik ja leping on kohtu hinnangul kehtiv.
18.Kostja on pidanud hageja nõuet alusetuks ka seetõttu, et hageja ei ole tegelikkuses juhatuse liikme kohustusi täitnud. Konkreetselt ühelegi tegematajätmisele või juhatuse liikme kohustuse rikkumisele kostja viidata ei oska. Hageja kinnitusel on ta juhatuse liikme kohustusi korrektselt täitnud, äriühingul ega pankrotihalduril ei ole juhatuse liikmele ühtegi etteheidet. Kohtu hinnangul on kostja väited juhatuse liikme kohustuste rikkumise kohta jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Vastavalt ÄS § 316 lg 1 teostab nõukogu järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid juhatuse liikme kohustuste rikkumise kohta. AS Süda Maja (pankrotis) nõukogu on kinnitanud, et juhatuse liikme tegevuse osas pretensioonid puuduvad, samuti ei ole pankrotihaldur juhatuse liikme tegevusele pretensioone esitanud ning tasunõuet vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hageja nõuet tuleb AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada teises järgus summas 14 759,31 eurot. Apellatsioonkaebus
19.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivsena saata asi tagasi maakohtusse uueks arutamiseks, menetluskulud jätta hageja kanda.
20.Maakohus on otsuse tegemisel olulisel määral rikkunud menetlusõiguse norme ja tõlgendanud ebaõigesti materiaalõigust. Otsus põhineb vaid vastustaja väidetel, samas puuduvad otsuses olulises osas põhjendused, miks kohus ei nõustu apellandi seisukohtadega. Sellega kohus rikkus TsMS § 436 lõike 1 ja § 442 lõike 8 nõudeid.
21.Kohus märkis, et kostja hagi, millega tema taotles oma nõude tunnustamist, on tsiviilasjas 214-53134 Harju Maakohtu 01.12.2014.a määrusega jäetud läbi vaatamata. Seega kostja ei ole isikuks, kes oleks õigustatud teiste võlausaldajate nõudeid vaidlustama. Samuti on see nõue tegelikkuses täidetud. Ühtlasi kohus leidis, et kostja valiti AS Süda Maja (pankrotis) juhatuse liikmeks seadusliku nõukogu poolt, tasu 4 000 EUR kuus ei ole ebamõistlikult suur ja juhatuse liikme kohustuste rikkumise kohta tõendid puuduvad. Seega on juhatuse liikme tasunõue põhjendatud.
22.Kohus leidis ebaõigesti, et kostjal puudus õigus hageja nõuet vaidlustada. Kohus tugines ebaõigesti Harju Maakohtu 01.12.2014 a määrusele, kuivõrd see määrus ei olnud selleks ajaks jõustunud. Samuti tegi Harju Maakohus kõnealuses tsiviilasjas 12.01.2015.a uue määruse, millega hagi läbi vaatamata jätmise määruse tühistas.
23.Ühtlasi jättis kohus TsMS § 654 lg 5 nõudeid rikkudes tähelepanuta kostja vastuväited, mille kohaselt kolmas isik ei saa pankrotivõlausaldaja nõuet täita ja sellega teda pankrotimenetlusest „välja lüüa“. Nimelt pankrotivõlgniku poolt tuleb kohustus isiklikult täita ehk antud juhul AS Süda Maja (pankrotis) poolt vastavalt pankrotimenetluse sätetele. Pankrotiseaduse (§ 143 ja § 146) kohaselt saab võlgniku kohustusi täita vaid väljamaksete tegemisel võlgniku nimel haldur, tehes jaotusettepaneku alusel võlausaldajatele väljamakseid. Kohus ei ole siinkohal ka ise viidanud ühelegi pankrotimenetluse sättele, mille alusel OÜ Probus poolt väidetavalt kostja nõude täitmisel (kostja ei ole hoiustatud raha vastu võtnud ega kavatse seda ka teha) kostja AS Süda Maja (pankrotis) võlausaldajate ringist “välja kukuks”.
24.Täiendavalt selgitas kostja, et tema huvi, et nõude täidaks AS Süda Maja (pankrotis), mitte mõni kolmas isik, seisneb selles, et lisaks nõude esitamisel tekkivale õigusele saada jaotise arvelt raha, tekib nõude esitamisel võlausaldajal ka muid õigusi – ta saab AS-le Süda Maja (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul hääleõiguse (häältearv vastavalt nõude suurusele). Pankrotiseaduse kohaselt pärast väljamaksete tegemist võlausaldaja häältearv väljamakse võrra ei vähene ehk see säilub vaatamata nõude osalisele või täielikule rahuldamisele. See ongi võlausaldaja täiendavaks huviks lisaks oma nõude rahuldamisele. Käesoleval juhul on aga OÜ Probus justkui „välja nuputanud“ viisi, kuidas kostja kaotab koos oma nõude rahuldamisega ka hääleõiguse.
25.Lisaks eeltoodule on kostja omandanud AS Süda Maja (pankrotis) vastu 70 312,20 eurose tunnustatud nõude (vt kostja 09.07.2014. vastuse lisa nr 1). Seega vaatamata 180 EUR tasumisele või mitte tasumisele, on ta ikkagi võlausaldaja staatuses, kelle vastuväited teiste võlausaldajate suhtes kehtivad. Analoogses küsimuses tegi Harju Maakohus 12.12.2014. a tsiviilasjas nr 2-14-57229 lahendi, milles märkis, et kuni nõudele vastuväite esitanud isik on võlausaldaja staatuses, on tema vastuväited kehtivad sõltumata sellest, kas tema nõue on omandatud enne või pärast vastuväite esitamist.
26.Lisaks eeltoodule on kohus vastustaja poolt tööülesannete täitmise või mittetäitmise osas tõendamiskoormuse ebaõigesti jaganud ning sellest tulenevalt ka ebaõiged järeldused teinud. Käesoleval juhul on oluline tuvastada, kas juhatuse liige täitis oma kohustusi või mitte. Juhul, kui tuvastatakse, et juhatuse liige ei ole oma kohustusi täitnud siis tal ei ole õigust juhatuse liikme tasu saada ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Töölepingu p 5.1 kohaselt kohustus vastustaja AS Süda Maja (pankrotis) juures töötama 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas. Töölepingu p 6.1 kohaselt kohustus AS Süda Maja (pankrotis) tasuma palka 4 000 eurot kuus. Eelnimetatud sätetest olid pooltel vastastikkused kohustused ehk töö eest tasutakse palka.
27.Apellant on oma 09.07.2014 vastuses märkinud, et pelgalt juhatuse liikme lepingu sõlmimine ei tekita õigust juhatuse liikmel tasu saada. Nimelt tasu saamiseks tuleb ka tööd teha. Lisaks on hageja kohtus pankrotiistungil väitnud, et talle ei ole AS Süda Maja (pankrotis) eelmine juhatuse liige raamatupidamisdokumente üle andnud ja seetõttu ei ole ta juhatuse liikm eülesandeid täitma saanud asuda. Ehk kuni pankroti välja kuulutamiseni ta ei teinudki mitte midagi. Tuleb veel lisada, et AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses OÜ Probus poolt esitatud nõudeavalduse kohaselt on OÜ Probus tasunud Raidla Advokaadibüroo arveid. Teisisõnu hageja ei ole isegi pankrotiavaldust ise koostanud – selle koostas advokaadibüroo ja selle eest tasus OÜ Probus. Seega puuduvad tõendid, et hageja oleks peale juhatuse liikme lepingu allkirjastamise ja pankrotiavalduse esitamise üldsegi mingeid tööülesandeid täitnud.
28.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-137-07 p 13 on märgitud: TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kolleegium selgitab, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja
kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada.
29.Vastustaja väitis, et ta täitis tööülesandeid nõuetekohaselt. Apellant sellega ei nõustunud ja põhistas oma väiteid nii 09.07.14.a kui 07.11.14.a vastustes. Seega lähtuvalt eeltoodud Riigikohtu lahendis antud juhisest, oli tööülesannete täitmise tõendamiskoormis vastustajal! Nimelt vastustaja nõuab hagis oma nõude tunnustamise läbi raha ning seetõttu tema peab tõendama, et ta on omapoolsed kohustused täitnud, mis õigustab teda raha/palka nõudma. Teisisõnu pärast kostjapoolse vastuväite esitamist, oli tõendamiskoormis tööülesannete täitmise osas hagejal. Maakohus aga leidis ebaõigesti, et apellant pidi hakkama tõendama vastustaja poolset juhatuse liikme kohustuste rikkumist (tööülesannete mittetäitmist).
30.Kuivõrd hageja „tõendas“ oma tööülesannete väidetavat täitmist vaid paljasõnaliste väidetega, siis neid ei saanud arvestada. Siiski isegi kui õigeks võtta (mida kostja ei tee) hageja selgitused tööülesannete täitmise kohta, siis arusaadavalt need ei saanud mittekuidagi hõlmata töö tegemist 40 tundi nädalas 6 kuu jooksul! Nimelt hageja märkis tööülesannete täitmise kohta oma 22.09.2014 a vastuses järgmist: Arvestades, et hageja asus sellises olukorras äriühingut juhtima, seondus hageja põhiline töö juhatuse liikmena AS Süda Maja majandusliku olukorra väljaselgitamises. Sellega kaasnesid kontaktid ettevõtte äripartneritega, et neile ettevõtte groteskset olukorda selgitada ja nende kaudu ettevõtte suhete, asjaajamise ja lepingute kohta selgust saada. Samuti on hageja teinud koostööd mitmete professionaalsete nõustajatega ettevõtte olukorra analüüsimisel või selle asjaajamise korraldamisel. /... / Samuti kulus suur osa ajast Veiko Murrustega ja temaga koostöötavate isikutega aset leidnud õigusvaidlustega tegelemisele.
31.Seetõttu oleks maakohus pidanud tuvastama, et vastustaja poolt tööülesannete täitmine on tõendamata ja seetõttu puudub tal ka õigus töötasule. Siinkohal on veel oluline märkida, et asjaolu, mille kohaselt pankrotihalduril ega nõukogul pole vastustaja suhtes pretensioone, ei tähenda ega tõenda tema poolt tööülesannete täitmist. Tööülesannete täitmine on faktiline asjaolu, mis kas toimus või ei toimunud ja see ei sõltu kolmandate isikute passiivsest käitumisest (ei esita pretensioone).
32.Põhjendamata on ühtlasi kohtu seisukoht, et 4 000 EUR kuupalk ei olnud ebamõistlikult suur. ÄS § 1801 lg 2 kohaselt juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga. Käesoleval juhul vastustaja ise kirjeldas AS Süda Maja (pankrotis) majanduslikult groteskset olukorda. Ehk teisisõnu kuigi vastustajale oli endale teada, et äriühing ei suuda talle sellist palka maksta (palk jäi tal saamata ja sellest on ka käesolev hagi tingitud), ta siiski nõuab seda! Kokkuvõttes 4 000 eurose kuupalga nõudmist ca 6 kuu jooksul tehtud töö eest, mis seisnes üksnes juhatuse liikme lepingu allkirjastamises ja pankrotiavalduse esitamises, mis võttis aega vaid mõne minuti, on selgelt alusetu ja põhjendamatu. Seetõttu nõue on ka hea usu põhimõttega vastuolus. Kohtuotsuses puudub põhjendus, mis 4 000 EUR maksmist õigustaks.
Vastus apellatsioonkaebusele
33.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab otsuse põhjendusi.
35.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: - 26.07.2013.a valiti AS-ile Süda Maja 7 liikmeline nõukogu. - 26.07.2013.a. valiti AS Süda Maja nõukogu koosoleku otsusega AS Süda Maja juhatuse liikmeks LR.
- 27.07.2013.a võeti AS Süda Maja nõukogu koosolekul vastu otsus, et juhatuse liikme LR tasuks on 4000 eurot kuus. AS Süda Maja nõukogu esimeest Jaan Rütmani volitati sõlmima LRga juhatuse liikme leping. - Hageja ja AS Süda Maja vahel sõlmiti 28.07.2013 juhatuse liikme leping ning juhatuse liikme tasu suuruseks sätestati lepingus 4000 eurot kuus. Apellatsioonimenetluses puudub vaidlus selles, et AS Süda Maja nimel sõlmis juhatuse liikme lepingu selleks õigustatud isik. - 17.12.2013.a kuulutati välja AS Süda Maja pankrot, juhatuse liikme lepingus ettenähtud tasu hagejale makstud ei ole. - 08.01.2014.a esitas hageja nõudeavalduse võlgniku pankrotihaldurile ja täiendas seda 09.04.2014.a. - 13.05.2014.a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas hageja nõudele vastuväite kostja.
36.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle kas kostja on võlgniku AS Süda Maja (pankrotis) võlausaldaja. Maakohus leidis, et kostja ei olnud AS Süda Maja (pankrotis) 13.05.2014.a nõuete kaitsmise koosolekul võlausaldaja, kes oleks õigustatud hageja nõudele vastuväidet esitama, kuna Harju Maakohus jättis tsiviilasjas 2-14-53134 kostja esitatud hagiavalduse tema nõude tunnustamiseks 01.12.2014.a määrusega läbi vaatamata. Kolleegium on seisukohal, et maakohtu otsust tuleb eelnimetatud seisukoha osas muuta. PankrS § 103 lg-st 2 tuleneb isikute ring, kelle vastuvaidlemise tõttu jääb nõue, selle rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustamata. Kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise PankrS § 106 lg 1 esimese lause kohaselt võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus. Kostjaks kohtus on nõudele või pandiõigusele nõuete kaitsmise koosolekul vastu vaielnud võlausaldaja või halduri vastuvaidlemise puhul võlgnik, keda esindab haldur. Võib tekkida olukord, kus nõuete läbivaatamisel nõuete kaitsmise koosolekul vaidles nõudele vastu võlausaldaja, kelle enda nõuet koosolekul ei tunnustata ja kes nõude tunnustamiseks kohtusse ei pöördu. Sellist isikut ei saa enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb sellisel juhul lugeda, et võlausaldaja nõudele pole vastu vaielnud selleks õigustatud isik ning järelikult ei ole vaja nõude tunnustamise kohta kohtuotsust. Kuigi maakohus on otsuses leidnud, et kostja ei ole võlausaldaja, kes saaks hageja nõudele vastuväidet esitada on ta siiski pooltevahelise vaidluse lahendanud ka sisuliselt. Kolleegiumi arvates on maakohus ekslikult, viidates Harju Maakohtu 01.12.2014.a jõustumata määrusele, leidnud, et kostja ei ole võlausaldaja, kes oli õigustatud hageja nõudele vastuväidet esitama. Apellatsioonkaebuse kohaselt tühistas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-53134 12.01.2015.a määrusega oma 01.12.2014.a määruse. Nimetatu nähtub ka kohtuinfosüsteemist (KIS). Seega jätkus maakohtus kostja hagi menetlemine, milles ta palub oma nõuet tunnustada ning sellest tulenevalt oli kostja nõuete kaitsmise koosolekul võlausaldaja, kes oli õigustatud hageja nõudele vastuväidet esitama.
37.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses ka selle üle, kas kostjal on pankrotivõlgniku vastu nõue. Maakohus leidis, et tsiviilasjas esitatud tõendite kohaselt on kostja väidetav nõue tegelikkuses täidetud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu seisukohta tuleb muuta. Kolleegium on seisukohal, et käesoleva menetluses ei saa kohus anda sisulist hinnangut selle kohta, kas kostjal on pankrotivõlgniku vastu nõue. Nõude tunnustamise menetlus kostja nõude osas toimub tsiviilasjas nr 2-14-53134. Sellest tulenevalt ei saa kohus käesolevas asjas anda seisukohta, kas kostja nõue on kolmanda isiku poolt täidetud.
38.Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidleb kostja hageja nõude tunnustamisele vastu, kuna kostja leiab, et hageja ei täitnud juhatuse liikme kohustusi/ei täitnud neid nõuetekohaselt ning lisaks sellele oli juhatuse liikme tasu 4000 eurot kuus liiga suur.
39.Apellatsioonkaebusest ei nähtu konkreetselt millise töö tegemata jätmist kostja hagejale ette heidab. Küll nähtub apellatsioonkaebusest, et kostja peab hagejaga sõlmitud juhatuse liikme lepingut töölepinguks. Kolleegium on seisukohal, et juhatuse liikme ja juriidilise isiku seadusjärgne õigussuhe ei allu tööõiguse, sh töölepingu seaduse regulatsioonile. Juriidilise isiku ja juhatuse liikme vaheline õigussuhe on käsitatav käsundilaadse lepingusarnase õigussuhtena, millele kohalduvad lisaks juriidilise isiku või juriidilise isiku liigi kohta käivatele seadustele VÕS käsunduslepingu sätted. Käsundusleping on teenuse osutamise leping ja käsunduslepingu kohaselt peab käsunditäitja oma kohustusi nõuetekohaselt täitma, ta peab tegutsema eesmärgi saavutamise nimel. Erinevus töölepingu ja käsunduslepingu vahel seisneb selles, et töölepingu alusel töötaja on suuremas sõltuvuses tööandjast ja töötajal on väiksem iseseisvus oma ülesannete täitmisel, käsundisaaja on oma tegevuse korraldamisel vabam. Käsunduslepingust tulenevaks käsundisaaja kohustuseks on teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, kuid kuna käsundisaaja kohustuste täitmine ei sõltu ainult käsundisaajast, siis ei loeta eesmärgi saavutamata jätmist (näiteks seda, et ei suudeta vältida äriühingu pankrotti) käsunduslepingu rikkumiseks.
40.Äriseadustiku § 306 lg 1 järgi on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatuse liikme peamisteks kohustusteks on äriseadustiku järgi juriidilise isiku juhtimine ja esindamine, samuti on juhatuse liikmel kohustus anda nõukogule informatsiooni, esitada nõukogule aruandeid ning korraldada raamatupidamist. Sisesuhtest tulenevalt on juhatuse liikmel äriühingu suhtes juhatuse liikme ülesannete täitmisel üldine hoolsuskohustus ja lojaalsuskohustus. Juhatuse liikme lepingu eesmärgiks on üksnes täiendada ja täpsustada seaduse alusel äriühingu ja juhatuse liikme vahelisest õigussuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi (mh näiteks tasu maksmine ja selle suuruse kokkuleppimine). Kuigi hageja ja AS Süda Maja vahel sõlmiti juhatuse liikme leping ning selles lepiti mh kokku hageja tasu suurus, ei sätestatud selles juhatuse liikme konkreetseid kohustusi või eesmärke. Lepingu p 3.2 järgi on juhatuse liikme ametiülesanneteks äriseadustikust ja teistest seadustest tulenevate juhatuse liikme individuaalsete kohustuste täitmine. Kolleegiumi arvates on kostja paljasõnaliselt väitnud, et hageja jättis oma kohustused juhatuse liikmena täitmata, sest kostja ei ole esile toonud, milliste kohustuste täitmata jätmist ta hagejale ette heidab. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kostja väited, et hagejal puudub õigus tasule. ÄS § 319 järgi teostab nõukogu ka järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendit ka selle kohta, et AS Süda Maja nõukogu ei olnud hageja tegevusega juhatuse liikmena rahul. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja väited hageja poolt töö tegemata jätmise/ kohustuste täitmata jätmise kohta on jäänud tõendamata.
41.Seoses väitega, et hagejal ei olnudki sisuliselt võimalik juhatuse liikme kohustusi täita, sest ta kanti äriregistrisse üks päev enne pankrotiavalduse esitamist kohtule ning seetõttu seisnes hageja tegevus üksnes pankrotiavalduse allkirjastamises selgitab kolleegium, et eraõigusliku juriidilise isiku juhatuse liikme õiguste ja kohustuste tekkimine ei ole seotud kande tegemisega registrisse. Juhatuse liige loetakse ametisse nimetatuks alates hetkest kui ta on valitud või nimetatud juhatuse liikmeks. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse kande tegemine on deklaratiivse iseloomuga ning omab tähendust üksnes kolmandate isikute suhtes. ÄS § 34 lg 2 kaitseb heauskse kolmanda isiku usaldust kande õigsuse vastu kande kehtivuse ajal, kuid nimetatu on oluline juhul, kui äriühingu ja kolmanda isiku vahel sõlmitakse tehinguid. Käesolevas asjas on AS Süda Maja nõukogu otsusega tõendatud, et hageja valiti juhatuse liikmeks 26.07.2007, seetõttu on alusetud kostja väited selle kohta, et hageja sai kohustusi täita vaid 1 päev.
42.Kolleegium on seisukohal, et kostja väited hageja tasu liigse suuruse kohta on alusetud. Tasu suuruse määras võlgniku nõukogu. Puudub vaidlus, et juhatuse liikme leping on kehtiv. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ajal, kui hageja võlgniku juhatuse liikmeks
valiti oli võlgniku majanduslik olukord halb. Sellises majanduslikus olukorras äriühingu juhtimine, võlgade ja varade väljaselgitamine ning võimalik tervendamine, arvestades väiteid, et eelmine juhatuse liige keeldus andma üle raamatupidamisdokumente, on keeruline. Eelnevast tulenevalt ei olnud juhatuse liikmele määratud tasu ülemäärane. Käesoleva otsus p-s 39 on kolleegium esile toonud, et kuna käsundisaaja kohustuste täitmine ei sõltu ainult käsundisaajast, siis ei loeta eesmärgi saavutamata jätmist (näiteks seda, et ei suudeta vältida äriühingu pankrotti) käsunduslepingu rikkumiseks. Kostja väidete kohaselt on juhatuse liikme tasu 4000 eurot kuus on vastuolus hea usu põhimõttega. Kolleegium toob esile, et kohustus käituda heas usus tähendab lähtuda eelkõige nendest reeglitest, mis on seaduses sätestatud ja mille alusel saab poolte käitumisele hinnangu anda. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja pole tõendanud selliste moraalistandardite või õiguslik-eetiliste nõuete rikkumist, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et võlgniku juhatuse liikme tasu suuruse kokkuleppimisel on käitutud vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole tõendanud, et juhatuse liikme tasu kokkuleppimisel oli hagejal eesmärk võlgnikku kahjustada. Seetõttu ei ole kostja väited juhatuse liikme tasu liigse suuruse kohta põhjendatud.
43.Kuna kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad kõik apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja kanda vastavalt TsMS § 171 lg-le 1. Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) (vt selle kohta Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.