Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

hageja lepingulise esindaja tasu.

Apellatsioonikaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Kohus leiab, et hagi on õiguslikult osaliselt põhjendatud ja tuleb seetõttu osaliselt rahuldada. Põhjendamata ja tõendamata on meeldetuletuskirjade saatmise eest hüvitis suuremas summas kui 25 eurot. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonikaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule nimetatud tähtaja jooksul teatanud soovist otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Hagi asjaolud Hagimaterjalide kohaselt sõlmisid laenuandja ja kostja 02.08.2014 laenulepingu nr 201408020511, mille alusel väljastati kostjale laen summas 750 eurot. Leping järgi oli kostjal kohustus laen tagastada 25.07.2015, intress 30% aastas, seega 0,08% päevas, kostja kohustus tasuma laenuandjale igakuiselt 25. kuupäevaks 81,25 eurot. Kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud, oli viivituses kolme osamaksega, mistõttu laenuandja esitas kostjale 10.03.2015 lepingu ülesütlemise avalduse ja ütles lepingu üles 20.03.2015 ning nõudis kostjalt põhinõude ja kõrvalkulude tasumist hiljemalt 27.03.2015. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma meeldetuletuskirjade saatmise eest 15 eurot ning võlanõude kirja eest 25 eurot.

2 (4)

Laenuandja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale 14.04.2015. Hageja nõuab kostjalt põhinõude 500 euro, intressi 56,25 euro ning viivise 34,05 euro ning meeldetuletus- ja võlanõudekirjade saatmise eest 52,10 euro tasumist. Kokku nõue 642,40 eurot. Kohus on seisukohal, et laenuandja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja, kostja on tarbija, kellega on sõlmitud leping. Hageja ei ole põhjendanud hagis, millest on tingitud sellises suuruses meeldetuletuskirjade eest hüvituse nõudmine, ka ei ole põhjendanud kahju tekkimist selles suuruses. Kohus loeb põhjendatuks hageja hüvitise nõude meeldetuletuskirjade eest põhinõude 500 euro korral järgmises suuruses: esimese tasulise meeldetuletuskirja eest 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kokku 25 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude meeldetuletuskirjade saatmise eest 27,10 eurot. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 500 eurot, intressi 56,25 eurot, meeldetuletuskirjade eest 25 eurot ning viivise TsMS § 367 alusel otsuse tegemise aja seisuga. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud perioodi 26.12.2014 kuni 27.03.2015 eest viivist kokku 9,25 eurot. Perioodi 28.03.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 07.09.2015. a kujuneb viivise suuruseks 65,5 eurot (500 eurot x 0,08 % päevas x 164 päeva), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 74,75 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise alates 08.09.2015. a kuni põhinõude täitmiseni 0,08 % tasumata põhinõudelt päevas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi osaliselt, jättes välja mõistmata kostjalt meeldetuletuskirjade tasu summas 27,10 eurot. Hagis oli viiviste suurus arvestatud kuni hagiavalduse esitamise päevani st 28. maini 2015. Kohus suurendas juhindudes TsMS §-st 367 viiviste suurust ja arvestas viivised kuni otsuse tegemise päevani st kuni 7. septembrini 2015. Seega hageja esialgne nõue summas 642,40 eurot suurenes seoses viiviste suurenemisega ja kostjalt välja mõistetav summa moodustab 656 eurot. Seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude dokumentide järgi on hageja menetluskulud kokku 325 eurot, sh 175 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kokku on osutatud õigusabi 1,5 tundi, tunnitasuga 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

3 (4)

Kohus leiab, et riigilõivu nõue ja menetluskulu (õigusabi kulu) 150 eurot on põhjendatud. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras ja õigusabi osutamisele kulunud ajaga võib nõustuda. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 325 eurot, millest 175 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 150 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.