Muud › CMR

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue ja põhjendused XXXAS esitas 22.12.2014.a Harju Maakohtule hagi XXXOÜ vastu võla, viivise ning kahju hüvitamise nõudes. Hageja ja kostja sõlmisid 15.10.2014.a autoveolepingu nr 151020141, 08.07.2014.a autoveolepingud nr 080720143 ja nr 080720144. Sõlmitud autoveolepingute kohaselt olid vormistatud vastavad CMR-id: LAVA-TV-2014-197; LM-2014-368 ja 001925. Vastavalt eeltoodud lepingutele ja saatedokumentidele olid vormistatud arved: 17.10.2014.a arve nr 712 summas 720 eurot; 16.07.2014.a arve nr 472 summas 2 600 eurot. Nimetatud arvetel on märgitud viivisemääraks 0,5% päevas. Kostja jättis arved kokkulepitud tähtajaks tasumata. Kuna kostja ei olnud hageja poolt esitatud arvetest tulenevaid võlgnevusi mõistliku aja jooksul likvideerinud, pöördus hageja 24.11.2014.a õigusabi teenuse osutaja, European Legal Office OÜ, poole võlanõude koostamiseks ja sissenõudmisega seotud toimingute tegemiseks. 10.12.2014.a laekus kostjalt osaline makse summas 720 eurot arve nr 712 katteks. Tulenevalt õigusabi kasutamisest kostjalt võlgnevuse sissenõudmisel on hagejale kaasnenud kulutused summas 155,52 eurot. Eeltoodu tõttu taotleb hageja põhivõlgnevust summas 2 600eurot, võla sissenõudmiskulusid summas 155,52 eurot ja seisuga 24.11.2014.a sissenõutavaks muutunud viivist summas 1242,12 eurot. Menetluskulud ja viivised menetluskuludelt palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja on seisukohal, et kostja on eelnimetatud viivisemääraga nõustunud. Nimelt esitas 24.11.2014.a kohtuväline sissenõudja hageja nimel kostjale nõude, mille sisus avaldus sõnaselgelt otsene tahteavaldus, mille kohaselt nõudis sissenõudja võlgnevuse likvideerimist 7 päeva jooksul alates nõude esitamisest. Esitatud nõudel oli muuhulgas kajastatud ka põhikohustuse täitmata jätmisest kogunenud viivis. Peale selle, kui kostja sai vahetult peale teenuse osutamist arved hagejalt kätte, milledel oli muuhulgas viivise määraks sätestatud 0,5% iga maksmisega viivitatud päeva eest, ei laekunud kostjalt ühtegi vastavasisulist teadet, et viimane ei oleks arvetingimustega nõus. 28.11.2014.a laekus kostjalt e-kiri, milles lubas tasuda kogu nõude hiljemalt järgmise nädala lõpuks. Sissenõudja küsis kostjalt üle, millist osa täpsemalt nõudel märgitud summast tasub kostja enda poolt pakutud tähtajaks. Kostja vastas taas, et tasub kogu nõudel märgitud summa. See oli kostja otsene aktsept. Seoses sellega tekkis hagejal õigustatud ja igati põhjendatud ootus saada lõpuks võlgu olev summa tagasi koos kogunenud viivisega ning kohtuväliste sissenõudekuludega. Sellega sõlmisid kostja ja hageja täiendava kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 4 872,60 eurot hiljemalt 05.12.2014.a. Paraku laekus 10.12.2014.a kostjalt vaid 720 eurot ja seda ka viivitusega. Tuginedes eeltoodule leiab, et viivisenõue on käesolevas hagimenetluses tõendatud ning kuulub kostja poolt täitmisele. Kohtuvälise võla sissenõudmisega kaasnenud kahjuhüvitise nõue oli edastatud kostjale 24.11.2014.a. Hageja ja hageja lepingulise esindaja vahelise kehtiva kokkulepe kohaselt tasub hageja European Legal Office OÜ-le 18% kohtuväliselt sissenõutud summadest, millele

lisandub käibemaks 20%. 10.12.2014.a laekus kohtuvälises menetluses hageja arveldusarvele kostjalt European Legal Office OÜ töötaja töö tagajärjel 720 eurot. Vastavalt kehtivale kokkuleppele esitas European Legal Office OÜ osutatud teenuse eest arve summas 129,60 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. See kulu on hageja otsene varaline kahju, mis on seotud kostja lepingu mittekohase täitmisega, mis väljendus eelkõige talle osutatud teenuste eest õigeaegselt mittetasumises. Eelnimetatud kahju on põhjuslikus seoses arvete nr 712 ja 472 mittemaksmisega. Kostja vastuväited Kostja tunnistab võlgnevust summas 2 600 eurot. Kostja viivise arvestusega ei nõustu, kuna pooled ei ole hageja poolt märgitud viivise määras, s.o 0,5% päevas, kokku leppinud. Kuivõrd pooled ei ole viivise suuruses kokku leppinud, siis kohaldatakse käesoleval juhul seadusest tulenevat viivisemäära. Seega on kostja nõus viivisega summas 49,69 eurot. Samuti ei ole kostjale selge 155,52 euro suurune n.n kohtuvälise võla sissenõudmisega kaasnenud kulu. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja hageja seisukohaga viivise aktsepteerimise osas ei nõustu. Kostja selgitab, et tema 05.12.2014.a kirjas toodud fraas – „полностью долг“ ehk „kogu võlgnevus“ ei ole käsitletav aktseptina viivise määra suuruse kokkuleppes. Selle lause all mõtles kostja kogu võlgnevust põhivõla osas ning see ei puudutanud viivist. Sama kinnitab ka kostja 24.11.2014.a e-kiri hageja esindajale, milles kostja esitab hagejale küsimuse, et mille alusel küsib hageja viivist, muu hulgas märkides ära, et ta on nõus ülejäänud (v. a viivisega) summa maksmisega. Sellest tulenevalt on asjakohatud hageja väited selle kohta, et kõnealust kirjavahetust saab pidada tahteavaldusena viivise tasumiseks suuremaks kui seadusega lubatud määras. Tuginedes eeltoodule kostja leiab, et viivisenõue on käesolevas hagimenetluses tõendamata ning kuulub kohtu poolt vähendamisele. Võttes kokku ülaltoodut palub kostja jätta hageja nõuded viiviste osas rahuldamata, vähendades kohtuvälise sissenõudmisega kaasnenud kulusid põhjendatud ning vajaliku ulatuseni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja ja kostja sõlmisid 15.10.2014.a veolepingu nr 151020141 ning 08.07.2014.a veolepingud nr 080720143 ja nr 080720144. Hageja täitis endale lepingutega võetud kohustused, mida tõendavad rahvusvahelise kaubaveo saatelehed ehk CMR-id nr LAVA-TV2014-197, CMR nr LM-2014-368 ja CMR nr 001925. 17.10.2014.a esitas hageja kostjale veo eest arve nr 712 summas 720 eurot ja 16.07.2014.a arve nr 472 summas 2 600 eurot. Käesolevaks hetkeks on tasumata arve nr 472 summas 2 600 eurot. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Puudub vaidlus, et tegemist oli rahvusvahelise autokaubaveoga ja poolte lepingule kohaldub CMR konventsioon, sest kauba vastuvõtmise ja üleandmise kohad asuvad eri riikides. CMR ei reguleeri aga täpsemalt veotasunõuet. Kuna CMR-i mõtteks ei ole välistada veolepingu poolte muid lepingust ja siseriiklikust õigusest tulenevaid nõudeid teineteise vastu, tuleb veolepingule kohaldada lisaks ka siseriiklikku õigust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Tuginedes eelpool öeldule asub kohus seisukohale, et tõendatud on vaidlusaluse veo asetleidmine kostja tellimusel ja hageja täitmisel. Seega on hageja õigustatud saama teostatud veo eest tasu ja kostja on kohustatud selle eest tasuma. Veotasu suuruse osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Arvest nr 472 tuleneva võlgnevuse nõue kuulub rahuldamisele. Hageja taotleb kostjalt arvetel nr 712 ja 472 märgitud viivise 0,5% päevas võlgnetavalt summalt väljamõistmist kuni 24.11.2014.a kindlas summas, s.o 1 242,12 eurot. Hageja on seisukohal, et nimetatud viivis oli äratoodud kostjale esitatud arvetel, mille kostja vastu võttis ja seega viivisega nõustus. Lisaks leiab hageja, et kostja on nõustunud märgitud viivisemääraga võla kohtuvälise sissenõudmise käigus, kuna sissenõudja nõudel oli muuhulgas kajastatud ka põhikohustuse täitmata jätmisest kogunenud viivis ning kostja oma vastuseks saadetud e-kirjas lubas tasuda kogu nõude. Kostja peab viivisenõuet toodud ulatuses põhjendamatuks ning vaidleb sellele vastu, kuna hageja nimetatud ulatuses viivise määras ei ole pooled kokku leppinud. Hageja poolt viidatud e-kirjas lubas kostja tasuda kogu võlgnevuse põhivõla osas. Kohtuvälise võla sissenõudmise käigus vahetatud e-kirja vahetuses on kostja juba tõstatanud üles viivisemäära teema ehk siis on küsinud hagejalt, mis alusel küsib hageja viivist määras 0,5% päevas. Tuginedes eeltoodule kostja leiab, et viivisenõue on käesolevas hagimenetluses tõendamata ning kuulub kohtu poolt vähendamisele. Kohtu arvates ei saa järeldada, et pooled olid viivisemääras 0,5% päevas kokku leppinud. Kohus peab vajalikuks seejuures viidata ka Riigikohtu 17.12.2009.a otsusele tsiviilasjas nr 32-1-144-09, kus on asutud järgmisele seisukohale: kuigi majanduskäibes võib arvele viivise lisamine olla tavapärane käitumine ka neil juhtudel, mil lepingus ei ole viivises kokku lepitud, ei tähenda sellise arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole. Hageja poolt veoarvel viivise suuruse märkimine ei tähenda poolte kokkulepet viivise osas. Kohtu hinnangul ei saa asuda ka seisukohale, et kostja on võla kohtuvälisele sissenõudjale saadetud e-kirjades nõustunud hageja poolt märgitud viivisemääraga, nendest ei nähtu kostja selgesõnalist nõustumust. Eeltoodu ei võta hagejalt siiski õigust nõuda viivist seadusjärgses ulatuses. Kohus osundab siinkohal Riigikohtu 07.11.2005.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05 (p 16) avaldatud seisukohale, millest nähtub, et juhul, kui hageja nõuab viivist, kuid pole tõendanud viivise kohta kokkuleppe olemasolu, tuleb tema nõuet käsitada seadusest tuleneva viivise nõudena. Kostja on oma vastuses hagile avaldanud nõustumist tasuda viivist seadusjärgses määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Arve nr 712 summas 720 eurot maksetähtaeg oli 22.11.2014.a. Kostja tasus arve 24.11.2014.a. Arve nr 472 summas 2 600 eurot maksetähtaeg oli 21.08.2014.a. Kostjal on arve tasumata. Hageja soovib viivist kuni 24.11.2014.a. Referentsintressimäär 1. juulist kuni

Pooltel on vaidlus ka hageja kohtuvälise võla sissenõudmisega kaasnenud kahjuhüvitise nõude osas summas 155,52 eurot. Kostja taotleb vähendada kohtuvälise sissenõudmisega kaasnenud kulusid põhjendatud ning vajaliku ulatuseni. Tulenevalt VÕS § 1131 lg 1 ja 2 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja selge ning kuulub kostjalt välja mõistmisele täies ulatuses. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise puhul nõuda kahju hüvitamist. Antud asjas on tuvastamist leidnud, et seoses kostja poolt lepinguliste kohustuste rikkumisega, pöördus hageja võlgnevuse sissenõudmiseks European Legal Office OÜ poole, millega seoses tekkis hagejal kahju summas 155,52 eurot, mis seisneb European Legal Office OÜ-le makstud teenustasus (põhisummalt (s.o 720 eurolt) 18 % + km). Hageja on esitanud arve oma nõude tõendamiseks. VÕS § 127 lg l sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et on üheselt selge, et hagejal ei oleks tekkinud eelnimetatud lisakulutust, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et kahju tekkimist on hageja hagis piisavalt põhistanud ning tõendanud. Kostja tekitas ilmselgelt arvete õigeaegse mittetasumisega hagejale kahju. Kohus märgib, et hageja tegevusalaks ei ole võlgade sissenõudmine, mistõttu võis kostja eeldada, et hageja pöördub võla sissenõudmiseks kolmanda isiku poole. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esialgne nõue kostja vastu oli 3 997,72 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude summas 2 810,32 eurot. Seega tuleb menetluskulud jätta 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja kulu 633,33 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja taotleb märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja peab hageja esinduskulusid ebamõistlikult suureks, kuna tegemist ei ole õiguslikult nii keerulise menetlusega ja hagiavaldus on üles ehitatud peamiselt faktiliste asjaolude kirjeldamisele. Leiab, et antud tsiviilasjas mõistlikuks õigusabikuluks on maksimaalselt 2h x 75 eurot/h = 150 eurot. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu 660 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulude suurus ning viimase seisukoht hageja menetluskulude suhtes on omavahel vastuolus. Nimelt, kostja on väitnud alates hageja menetluskulude suurusest teadasaamisest, et viimase kulud on ebamõistlikult suured. Samaaegselt aga esitab oma menetluskulude nimekirja, milles õigusabikulude suurus on täpselt sama, mis hagejal. Sellest tulenevalt on hagejal õigustatud kahtlus arvata, et kostja õigusabikulude suurus pole tõene ning on koostatud vaid eesmärgil saavutada käesolevas kohtumenetluses näilist tasakaalu vastaspoole õigusabikuludega. Riigikohtu 11.02.2015.a määruses nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hinnates poolte õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et nii hageja kui ka kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus, arvestades käesoleva asja olemust ja keerukust, on seisukohal, et käesolevas menetluses mõistlikuks esindaja tunnitasumääraks on 90 eurot (käibemaksuta). Analüüsides hageja kulutusi õigusabile peab kohus põhjendatuks järgmist ajakulu: 1) dokumentidega tutvumine 0,5 h; 2) hagiavalduse koostamine 1,5 h; 3) 12.03.2015.a vastus kostja vastusele 1 h; 4) 29.04.2015.a vastus kostja 26.03.2015.a seisukohale 0,5 h; 5) 02.07.2015.a hageja vastus kohtu nõudele 15 min. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakirjetest peab kohus põhjendatuks alljärgnevat: 1) tutvumine hagiga 0,5 h; 2) positsiooni kujundamine ja kliendi seisukoha küsimine 0,5 h; 3) vastus hagile 1 h; 4) kostja vastus 10.03.2015.a hageja vastusele 0,5 h; 5) kostja vastus kohtunõudele 15 min.

Ülejäänud poolte esindajate ajakulu osas peab kohus poolte kulusid põhjendamatuks, arvestades seejuures menetluses tehtud toiminguid, esindajate eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust. Kokku on hageja poolt õigusabile tehtud kulutuste põhjendatud ajakulu 3 h ja 45 min, s.o 337,50 eurot, millele lisandub asjas tasutud lõiv summas 325 eurot. Kostja põhjendatud menetluskulud õigusabile on summas 247,50 eurot. Menetluskulude jaotuse kohaselt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 236,25 eurot (70% 337,50-st) ning hagejalt kostja kasuks 74,25 eurot (30% 247,50-st). Vastastikuste nõuete osas teeb kohus tasaarvestuse. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.