Määrata ajutise pankrotihalduri Elin Vilippus töötasuks 600 eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks), mis kuulub väljamaksmisele Elin Vilippuse (isikukood 46806280279) arveldusarvele AS-is SEB Pank.
5.Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Elin Vilippuse tasu summas 397 eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks), mis kanda Elin Vilippuse (isikukood 46806280279) arveldusarvele AS-is SEB Pank.
Tsiviilasi nr 2-15-8028
6.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 28. september 2015. a, algusega kell 09.00. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus, Kentmanni 13, 15 158 Tallinn, V korrus, saal nr 518).
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Kohtumäärus saata avalduse esitajale ja ajutisele pankrotihaldurile.
14.Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (registrikood 70007340, aadress Turu 2, 51014 Tartu). Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I Asjaolud
1.XXX(ka võlgnik) esitas 26.05.2015 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 48 020 euro ulatuses.
Tsiviilasi nr 2-15-8028 Avaldajal puudub kinnis- ja vallasvara, avaldajal puuduvad väärtpaberid, avaldaja ei ole ühegi ettevõtte osanik, aktsionär ega juhatuse liige. Avaldaja sissetulekuks on töötasu keskmiselt 650 eurot kuus ning täitemenetluse kaudu sissenõutav kahjuhüvitis. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Jekaterina Trutneva kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja avaldab, et kohustub täitma pankrotiseaduse §-is 173 nimetatud kohustusi. Pankrotiavalduselt on tasutud riigilõivu 10 eurot (26.05.2015).
2.05.08.2015 määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Elin Vilippuse ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 27.08.2015.
3.24.08.2015 esitas Elin Vilippus ajutise pankrotihalduri aruande. XXXoli rahvastikuregistri andmetel abielus XXX(isikukood XXX) ajavahemikul 04.04.198627.10.1992 (surnud). XXX on rahvastikuregistri andmetel üks täisealine laps: XXX(isikukood XXX). XXX ei oma ega ole omanud kinnistusraamatu ja liiklusregistri andmetel registreeritud kinnis- ja vallasvara. XXX ei ole kehtivaid seoseid äriühingutega, ta ei ole liitunud kogumispensioniga ning võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontosid. XXX(isikukood XXX) puudub registreeritud kinnis- ja vallasvara. XXX ei ole äriühingutes osanik ning tema nimele ei ole avatud väärtpaberikontosid. Abieluvararegistri andmetel ei ole abikaasad sõlminud abieluvaralepingut ega ühisvara jagamise kokkulepet. XXX omab töökohta XXXAS’is (registrikood XXX). Ajavahemikul aprill 2015 kuni juuli 2015 on võlgniku töötasu olnud vahemikus 702,87 – 1423,49 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustused seisnevad alljärgnevas: 1) Eesti Vabariigil (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) on XXXsuhtes nõue tulenevalt Harju Maakohtu 16.05.2012.a. otsusest nr 2-11-16435 11.08.2015 seisuga 2 483,32 eurot. 2) XXX on XXX suhtes nõue tulenevalt Harju Maakohtu 16.05.2012 otsusest nr 2-11-16435 14.08.2015 seisuga 48 384,76 eurot. 3) Maksu- ja Tolliameti teabesüsteemi väljatrüki kohaselt XXX07.08.2015 seisuga maksuvõlg puudub. 4) Täitemenetlusregistri andmetel viidi seisuga 24.08.2015 XXXsuhtes läbi 2 erinevat täitemenetlust kohtutäiturite Mati Roodes (Veiko Kaasik) ja Arvi Pink juures. Kohtutäiturite menetluses on nõudeid vähemalt 5350,07 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on ajutisele haldurile teadaolevate XXX kohustuste suurus kokku vähemalt 56 218,15 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku vara osas alljärgnevat: 1) AS Swedbank teatas ajutisele haldurile, et XXX omab arvelduskontot nr XXXXXXXXX, mille saldo 14.08.2015 seisuga oli 5,61 eurot. 2) AS SEB Pank teatas ajutisele haldurile, et XXX omab arvelduskontot nr XXXXXXXXXXX, mille saldo 07.08.2015 seisuga oli 0,24 eurot. 3) Kohtutäitur Arvi Pink ametialasele kontole 07.08.2015 täiteasjas nr 024/2013/1899 laekunud rahalised vahendid summas 100.00 eurot (seisuga 24.08.2015). 4) Kohtutäitur Veiko Kaasik ametialasele kontole 07.08.2015 täiteasjas nr 007/2013/89651 laekunud rahalised vahendid summas 120.00 eurot (seisuga 24.08.2015).
Tsiviilasi nr 2-15-8028 5) XXX nõue XXX vastu tulenevalt Harju Maakohtu 19.06.2014 kohtuotsusest nr 1-14-5030 summas 124 499,89 eurot. Nõue on täitmisel Soome Vabariigis ning on rahuldatud vähemalt 583,35 euro ulatuses. Arvesse võttes eeltoodut on XXX vara hinnanguline väärtus 124 725,74 eurot. Ajutise halduri andmetel pandiõigused puuduvad. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku olemasoleva vara arvelt vähemalt osaliselt võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid. Võttes arvesse, et XXX kohustuste suurus on ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt vähemalt 56 218,15 eurot ning tema varade hinnanguline väärtus on 124 725,74 eurot, leiab ajutine haldur, et XXX varast jagub käesolevaks ajaks teadaolevate kohustuste täitmiseks. Võlgnik on põhistanud pankrotiavalduses maksejõuetust asjaoluga, et tema kohustused ületavad vara ning Soomes täitmisel oleva nõude katteks laekuvad maksed ei ole perioodilised, mistõttu ei saa neid käsitleda püsisissetulekuna. Võlgnik on avaldanud, et XXX suhtes oleva täitedokumendi sundtäitmise tulemusena on Soome kohtutäituri poolt kinni peetud 13.03.2015 – 246,57 eurot, 27.03.2015 – 111,14 eurot ning 14.04.2015 225,64 eurot. Võlgniku pangakonto andmeid uurides pankrotihaldur vastavaid kandeid ei leidnud, mistõttu tegi haldur võlgniku esindajale järelepäringu, kus paluti haldurit teavitada, kuhu on kantud eelpool nimetatud maksed ning lisada vastavad tõendid. Samuti paluti teavitada, millisel otstarbel saadud rahalisi vahendeid kasutatud on. Võlgniku esindaja teavitas, et nimetatud summad on laekunud OSAÜHING ADVOKAADIBÜROO ARVO JUNTI arveldusarvele ning need on osaliselt katnud osutatud õigusteenuse kulud. Haldur palus korduvalt esitada informatsiooni selle kohta, kui suures ulatuses on kantud advokaadibüroo kulusid ning palus esitada dokumendid, mis on seotud XXX rahaliste vahendite kasutamisega sh laekumiste kohta. 24.08.2015 esitas Advokaadibüroo Arvo Junti haldurile kolm välismaksekorraldust, millest nähtub, et advokaadibüroo arveldusarvele on laekunud järgmised maksed: 08.04.2015 – 352,52 eurot, 24.04.2015 – 225,64 eurot ja 08.05.2015 – 197,38 eurot (kokku 775,54 eurot). Võlgniku pankrotiavalduses need kanded äramärkimist ei ole leidnud. Samuti esitas advokaadibüroo haldurile kuludokumendina 22.05.2015 dateeritud arve nr 030/2015 õigusteenuse osutamise eest summas 775,54 eurot. Vaadates võlgniku sissetulekut on haldur seisukohal, et võlgnikul on vahendeid nõuete täitmiseks oluliselt suuremal määral kui senini tehtud on. Eeltoodust tulenevalt on haldur seisukohal, et võlgniku käitumine kohustuste täitmisel ei ole olnud võlausaldajate suhtes optimaalne ega huve arvestav ( XXX nõudest tulenevate rahaliste vahendite kandmine kolmanda isiku kontole, mitte võlgniku kontole ning sissetuleku arvelt mitte maksimaalses osas nõuete tasumine, kuigi vahendeid oleks rohkemaks), mistõttu soovitakse ilmselt võlgadest vabastamise menetlusega olemasolevatest kohustustest vabaneda ning tagada XXX nõudest tulenevate vahendite kasutamine muul otstarbel kui nõuete täitmine. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu ning ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt ei ole võlgnik maksejõuetu. Tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et käesolevaks ajaks on ilmnenud asjaolud, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgnik XXX osas.
Tsiviilasi nr 2-15-8028
4.27.08.2015 kohtuistungil kinnitas võlgniku esindaja, et võlgnik jääb pankrotiavalduse juurde. Võlgnik vaidleb aga vastu ajutise halduri aruandele osas, justkui oleks võlgnik oma Soomest saadud tulusid varjanud. Võlgniku esindaja selgitas, et võlgnik on saanud XXX suhtes toimuva täitemenetluse tulemusena Soome kohtutäituri poolt kinni peetud 700 eurot. Alates maist 2015 laekumisi toimunud ei ole. Võlgniku lepinguline esindaja esitas kohtule ka vastavasisulise dokumentaalse tõendi. Ajutine pankrotihaldur selgitas, et temal aruannet koostades info, mida võlgniku esindaja kohtuistungil esitas, puudus. Info olemasolul oleks saanud koostada ka teistsuguse aruande. Ajutine pankrotihaldur Elin Vilippus on nõus jätkama pankrotihaldurina. II Kohtumääruse põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. XXX esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Võlgniku vara väärtus on ajutise halduri hinnangul 124 725,74 eurot, mis seisneb Harju Maakohtu 19.06.2014 kohtuotsusest nr 1-14-5030 tulenevas nõudes XXX vastu. Nõue on täitmisel Soome Vabariigis ning ajutise halduri aruande kohaselt on nõue rahuldatud vähemalt 583,35 euro ulatuses. Ajutise halduri aruande kohaselt XXX kohustuste suurus kokku on vähemalt 56 218,15 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur asunud kohtule esitatud aruandes seisukohale, et XXX varast jagub käesolevaks ajaks teadaolevate kohustuste täitmiseks. Maksejõuetuse tekke põhjusena ajutine haldur kuriteo tunnustega teo olemasolu tuvastanud ei ole. 27.08.2015 toimunud kohtuistungil selgitas võlgniku esindaja, et võlgnik on saanud XXX suhtes toimuva täitemenetluse tulemusena Soome kohtutäituri poolt kinni peetud 700 eurot. Alates maist 2015 laekumisi toimunud ei ole. Võlgniku lepinguline esindaja esitas kohtule ka vastavasisulise dokumentaalse tõendi. Ajutine pankrotihaldur selgitas istungil, et temal ajutise halduri aruannet koostades info, mida võlgniku esindaja kohtuistungil esitas, puudus ning möönis, et istungil esitatud info olemasolul oleks saanud koostada ka teistsuguse aruande.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega leiab, et kuigi ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 124 725,74 euro väärtuses, mis seisneb Harju Maakohtu 19.06.2014 kohtuotsusest nr 114-5030 tulenevas nõudes, siis arvestades asjaolu, et laekumisi nimetatud nõude katteks ei ole toimunud juba alates maist 2015 ning ka varasemad laekumised on võlgniku pankrotiavalduse
Tsiviilasi nr 2-15-8028 kohaselt olnud ebakorrapärased, saab nõude laekumist täies ulatuses pidada äärmiselt ebatõenäoliseks ning kohus asub seisukohale, et võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja kuna võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtu hinnangul võib esialgsetel andmetel pidada võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 03.09.2015 kl 12.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 28.09.2015 kell 09.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal 518.
6.Elin Vilippus on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX pankrotihalduriks. Kohus määrab Elin Vilippuse võlgniku pankrotihalduriks.
7.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
8.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Ajutine pankrotihaldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist.
10.PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti ja pankrotimenetlusele kohaldatakse hagita
Tsiviilasi nr 2-15-8028 menetluse sätteid. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1, samuti PankrS § 150 lg-st 2 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
11.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8 tundi, arvestusega 75 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 600 eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub tasu välja mõista võlgnikult ajutise halduri Elin Vilippuse kasuks väljamaksmisega tema isiklikule arveldusarvele AS-is SEB Pank. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri kulude ja tasu väljamaksmiseks vahendeid, siis palub ajutine haldur määrata võlgnikule menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja
Tsiviilasi nr 2-15-8028 kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Elin Vilippuse tasuks 600 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) väljamaksmisega tema isiklikule arveldusarvele AS-is SEB Pank. Kohus, tutvunud Elin Vilippuse poolt esitatud taotlustega tasu ning menetlusabi määramiseks, leiab, et kuivõrd käesolevas menetluses puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks, kuulub ajutise halduri taotlus võlgnikule menetlusabi määramiseks rahuldamisele. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb tasuda riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) Elin Vilippuse arveldusarvele AS-is SEB Pank.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.