Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
26. august 2015, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
2-14-59038 Ü.T. hagi Xxxxxxxxxxx valla (vallavalitsuse kaudu) vastu pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3500,00 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Ü.T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus (epost [email protected] ) Kostja: Xxxxxxxxxxx vald (vallavalitsuse kaudu), (registrikood 7501176, asukoht Selja mnt 2, Xxxxxxxxxxx alevik, 86801 Pärnumaa, e-post: [email protected] )
Menetlemise viis
Kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg 1)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Ü.T. hagi Xxxxxxxxxxx valla (vallavalitsuse kaudu) vastu pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks.
2.Lugeda tuvastatuks, et Ü.T. (ik xxxxxxxxxxx) on A.T. (ik xxxxxxxxxxx, surnud xxxxxxxxxxx) pärandi vastuvõtnud selle avanemise päeval xxxxxxxxxxx, asudes faktiliselt valdama ja kasutama pärandvara, sh Xxxxxxxxxxx asuvaid hooneid (ehitisregistri kood nr xxxxxxxxxxx).
3.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 4 alusel täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
2-14-59038 nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja hagi asjaolud
1.Pärnu Maakohtu menetluses on Ü.T. hagi Xxxxxxxxxxx valla (vallavalitsuse kaudu) vastu pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks. 28.04.2015 täpsustatud ja parandatud lõplikul kujul kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kuni 31.12.2008 kehtinud redaktsioonis Pärimisseaduse § 117 lg 3 alusel tuvastada, et Ü.T. on oma venna A.T. (surnud xxxxxxxxxxx.a) pärandi 2/15 mõttelises osas vastu võtnud tegudega (valdamise, kasutamise ja käsutamisega). Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt suri hageja Ü.T. isa R.T. xxxxxxxxxxx.a (tõendatud 25.10.1983.a surmatunnistusega nr 14). R.T. järel päris Ü.T. 16.11.1984.a testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse nr 2-1284 alusel pärandvara 13/15 mõttelises osas ja hageja vend A.T. päris 16.11.1984.a seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse nr 2-1282 alusel pärandvara 2/15 mõttelise osas. Pärimistunnistuste järgi pärandvara koosnes elumajast, kasuliku pinnaga 56,1 m2, elamispinnaga 41,6 m2 laudast ja kuurist ühise katuse all, mis asuvad Xxxxxxxxxxx. Hooneregistri tõendi nr 2686 kohaselt kuulub hagejale pärandvarast 13/15 mõtteline osa, mis koosnes elamu-tallist, kuur-ait-keldrist, laudast, pumbamajast ja kuurist ja A.T.`le 2/15 mõtteline osa pärandvarast, mis koosnes elamu-tallist ja kuurist.
1.2.Hageja vend A.T. oli Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeeriumi Pärnu rajooni arstliku Tööekspertiisi komisjoni 17.01.1986.a tõendi nr 099744 alusel tunnistatud esimese grupi invaliidiks (tähtajatult), põhjuseks invaliid lapseeast ning kes oli töövõimetu. 22.06.1984.a Eesti NSV Pärnu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee otsuse nr 232 kohaselt määrati vaimuhaigele A.T.`le eeskostjaks hageja Ü.T.. Hageja vend A.T. suri xxxxxxxxxxx.a (02.09.2002.a surmatunnistuse nr 17).
1.3.Hageja omandas kinnistu registriosa nr xxxxxxxxxxx ostu-müügilepingu alusel ja kinnistu registriosa nr xxxxxxxxxxx õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel. 07.11.2000.a Pärnumaa Hooneregistri tunnistuse nr 8891 kohaselt kuulus katastriüksusel xxxxxxxxxxx olevad ehitised elamu-tall, kuur-ait-kelder, laut, pumbamaja, kuur ja terviljakuivati hagejale. xxxxxxxxxxx.a notar Kristi Kivimägi poolt notariaalselt tõestatud kinnistute kinke- ja asjaõiguslepingu (lisa 10), akti nr 5319 alusel kinkis hageja Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse kantud kinnistu I registriosa nr xxxxxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxx, pindalaga 6,2 ha, aadressiga Xxxxxxxxxxx ja kinnistu II nimetusega Kuuse, registriosa nr xxxxxxxxxxx, katastritunnusega xxxxxxxxxxx, asukohaga Xxxxxxxxxxx oma pojale U.T.`le, isikukood xxxxxxxxxxx. Käesoleval hetkel on eelviidatud kinnistute omanikuks U.T.. 27.01.2014.a selgus Xxxxxxxxxxx Vallavalitsuses, et ehitisregistris (endine hooneregister) kuulub vallasasi elamu- tall, asukohaga Xxxxxxxxxxx kuulub endiselt surnud A.T.`le 2/15 mõttelises osas. Hageja teadis, et Hoonestusregistri tõendi (vt lisa 9) alusel on tema A.T. 2/15 mõttelise osa koosseisus oleva elamu talli vahelise õueala omanik (vt lisa 10 lepingule lisatud maa-ala plaanil viirutatud osa), kuniks hageja pöördus Xxxxxxxxxxx Vallavalitsuse poole ja kus selgus, et hageja ei ole elamu-talli vahelise õueala omanik. Ehitisregistri väljavõtte kohaselt on selle omanikuks aga endiselt tema vend A.T., kes suri 2002.a. xxxxxxxxxxx.a kinnistute kinke- ja asjaõiguslepingu (vt hagi lisa 10) on tõendatud, et hageja käsutas kinkimisel ekslikult enda teadmata pärandaja A.T.`ile kuuluvat 2/15 mõttelist osa. Eelviidatust tulenevalt on hageja PärS § 117 lg 3 mõistes A.T. pärandi vastu võtnud, kuna ta on PärS §-is 118 sätestatud tähtajal asunud pärandit käsutama. Hageja on A.T. pärandvara 2/15 mõttelise osa vastu võtnud tegudega (valdas, kasutas ja käsutas) kuni 01.01.2009.a kehtinud PärS § 117 lg 3 alusel ja seetõttu ei ole õigustatud hagejat, kui pärijat
2-14-59038 ilma jätta A.T. pärandist. Pärandaja õigused ja kohustused on hagejale kehtiva PärS § 130 lg 1 järgi üle läinud pärandi vastuvõtmisega. Kostjal ehk kohalikul omavalitsusel ei saa olla kehtiva PärS § 18 lg 11 järgi pärimisõigust A.T. pärandvarale. Kostja ei ole viidatud sätte kohaselt pärimiseks õigustatud isik, kuna seadusjärgne pärimisõigus on kohalikul omavalitsusel üksnes siis, kui ei ole teisi pärijaid. Pärandajal, A.T.l ei ole PärS § 11, 121, § 391 lg 1 järgi teisi pärijaid (seaduse- ega ka testamendijärgseid pärijaid) peale hageja, kes oli pärandaja vend. Eeltoodust tulenevalt on hageja hinnangul põhjendatud tuvastada, et hageja on A.T. pärandvara 2/15 mõttelises osas vastu võtnud valdamise, kasutamise ja käsutamisega. Kostja vastus ja menetluse käik Kostja on oma 06.05.2015 kirjalikus vastuses kinnitanud, et tal puuduvad sisulised vastuväited Ü.T. pärimisõigusele ja palub jätta menetluskulud hageja kanda, kuna kostja ei ole kuidagi põhjustanud antud menetlust. Hageja on 01.07.2015 kostjale vastanud. Kumbki pool ei nõudnud asja läbivaatamist istungimenetluses. Kohus määras asja lahendamise TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses, andis tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 17.08.2015. Hageja täiendavaid seisukohti ei esitanud, kostja 24.08.2015 arvamuses jäi oma seisukohtade juurde – kostja arvates ei ole hageja oma õiguslikku huvi põhjendanud ja tal ei olnud vajadust sellist hagi kohtusse esitada, kostja juriidilisele faktile vastu ei vaidle, palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused, kohaldatud õigusaktid
1.Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esmalt kohus selgitab pooltele tuvastushagi osas, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 tulenvalt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul ei ole mingil viisil tegemist kostjapoolse õigusrikkumise või süü küsimusega ja antud juhul on tuvastushagi esitamise eeldused täidetud, kuivõrd hageja Ü.T. õiguslikuks huviks on läbi hageja enda tegude oma lähisugulase, A.T. pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamine. Hagejal on eesmärk välja selgitada tegelikud asjaolud antud pärimisõiguslikus asjas, millele hageja ei ole varasemalt kohtuväliselt lahendust saanud. Hageja Ü.T. on veenvalt põhjendanud kohtule, et tal esineb õiguslik huvi konkreetse juriidilise fakti tuvastamiseks, kuna Ü.T.’l puudub otsene pärimisõigust tõendav dokument oma venna, A.T. järelt jäänud pärandvara pärimisõiguse kohta, pärandi vastuvõtuks avalduse aeg on lõppenud pärandi avanemisest 10 aasta möödudes (so seisuga 01.09.2012) ja hageja soovib kindlaks teha, et ta päris venna pärandvara tollal kehtinud seaduse järgi õigeaegselt vara valdama asumisega. Kohus märgib, et kuigi kostjal tema kinnitusel puudub antud asjas huvi A.T. pärandvara vastu, siis käesoleva lahendiga Ü.T. ja pärandaja A.T. vaheliste pärimisõiguslike suhete tuvastamine ei puuduta niivõrd konkreetsete hoonete kasutust või ehitistregistri andmeid, vaid kogu A.T. pärandvara pärimist ja asjaolu kindlaks tegemist, kas A.T.l on olemas sugulasest pärija või läheb tema vara päriajet puudumisel kohalikule omavalitsusele. Selliselt omab tuvastusnõue hageja jaoks küllaldast õiguslikku eesmärki.
2.Kehtiva pärimisseaduse (edaspidi viidatud kui kehtiv PärS) § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui pärimisseaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Pärimisele kohaldatava õiguse ulatus määratakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 26 järgi. PärS-st ei tulene, et pärimisele võiks kohaldada muud õigust kui pärandi avanemise ajal kehtinud õigust. Seega, arvestades, et pärandaja A.T. suri xxxxxxxxxxx (tlk. 8 ja 29), kuulub kohaldamisele ajavahemikul 01.01.1997 kuni 31.12.2008 kehtinud Pärimisseadus, täpsemalt selle 01.07.2002 - 31.12.2005.a. kehtinud redaktsioon (edaspidi viidatud kui PäS), mille § 164 rakendussätte kohaselt „Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse pärandi suhtes, mis on avanenud pärast 1996. aasta 31. detsembrit“.
2-14-59038
3.Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 26 järgi määrab pärimisele kohaldatav õigus ära eelkõige: viimse tahteavalduse liigid ja toime (p 1); pärimisvõime ja pärimiskõlbmatuse (p 2); pärandi ulatuse (p 3); pärijate ringi ja nendevahelised suhted (p 4) ning vastutuse pärandaja võlgade eest (p 5). Käesoleval juhul on viidatud paragrahvist oluline p 4, mis tähendab, et PäS järgi tuleb määrata pärijate ring ja nende vahelised suhted. Kuna rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt A.T. ei olnud abielus, tal ei olnud lapsi, tema mõlemad vanemad on surnud ning teadaolevalt A.T. testamenti ei teinud, kuuluvad kohaldamisele PäS § 12-14, mis määratlevad (pärast abikaasat) seadusjärgsete pärijatena muud sugulased ja nende pärimise järjekorra. PäS § 14 kohaselt on seadusjärgse pärimise korral teise ringi pärijateks pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (sh surnu vennad ja õed). PäS § 18 järgi, kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Rahvastikuregistri arhiivi andmete alusel kohus tegi kindlaks, et alates 07.01.1999 kuni surmani xxxxxxxxxxx oli A.T. registreeritud elukohaks Xxxxxxxxxxx Hooldekodu, Xxxxxxxxxxx. ning A.T. surmaakt nr 17 anti 02.09.2002 välja Xxxxxxxxxxx Vallavalitsuse poolt. Pärandi avanemise järgne kohalik omavalitsus asjas on järelikult Xxxxxxxxxxx vald. Eeltoodust nähtuvalt on Ü.T., kes on A.T. vend, pärandi avanemise aja seaduse järgi õigustatud A.T. teise ringi seadusjärgse pärijana üles astuma, sh pärandit vastu võtma või sellest loobuma vastavalt pärandi avanemise aja seadusele ning ta saab esitada tuvastushagi isiku vastu, kes on õigustatud A.T. järelt pärima juhul, kui Ü.T.l selline õigus puudub – antud juhul PäS § 18 järgi A.T. viimase elukoha järgse kohaliku omavalitsuse vastu, kelleks on Xxxxxxxxxxx vald.
4.Pärandi vastu võtmise ja pärandist loobumise kohta sätestavad Pärimisseaduse 01.07.2002.a. kuni 31.12.2005.a. kehtinud redaktsiooni § 117 ja § 118 järgmist: PäS § 117 lg 3 järgi kui pärija ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud käesoleva seaduse paragrahvis 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. PäS § 118 lg 3 järgi pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Seega on vaja tuvastada, mis oli A.T. (surn. xxxxxxxxxxx) pärandvaraks ning kas ja millal asus Ü.T. valdama A.T. pärandvara valdama, kasutama või käsutama.
5.Asja materjalidest nähtuvalt notar L.A. Mitt andis 16.11.1984 välja seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse nr 2-1282, mille järgi on surnud R.T. pärandvara pärijaks poeg A.T. (surnud), sünd 11.01.1944.a 2/15 mõttelise osa suuruses. Samal kuupäeval andis notar välja ka testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse nr 2-1284 selle kohta, et testamendi alusel, mis tõestati Eesti NSV Pärnu Rajooni Xxxxxxxxxxx küla Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee poolt 04.10.1983.a, registri nr 77, on surnud R.T. testamendis tähendatud pärandvara pärijaks Ü.T. 13/15 mõttelises osas. Pärandvara koosnes elumajast, kasuliku pinnaga 56,1 m2, elamispinnaga 41,6 m2 laudast ja kuurist ühise katuse all, mis asuvad Xxxxxxxxxxx (tlk 9, 12). Hooneregistri 04.03.1996 tõendi nr 2686 kohaselt kuulub hagejale pärandvarast asukohaga Kuuse talu, Xxxxxxxxxxx 13/15 mõtteline osa, mis koosnes elamu-tallist, kuur-ait-keldrist, laudast, pumbamajast ja kuurist ja A.T.`le kuulus 2/15 mõtteline osa pärandvarast, mis koosnes elamu-tallist ja kuurist (tlk. 13). Kinnistusraamatu ja ehitisregistri väljavõtetest (tlk 23, 24, 114) nähtuvalt moodustati nimetatud hoonetega maatükil asukohaga Xxxxxxxxxxx ja katastritunnusega xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx Vallavalitsuse 10.04.1997.a kinnistamisavalduse alusel 27.05.1997 kandega Kuuse kinnistu (reg.osa nr xxxxxxxxxxx), mille omanikuna kanti sisse hageja Ü.T.. Ehitisregistri väljavõttest seisuga 27.01.2014 (tlk. 24) nähtub, et ehitise koodiga nr xxxxxxxxxxx (mis vastab kinnistu nr xxxxxxxxxxx katastritunnusele xxxxxxxxxxx) kaasomanikuks 2/15 osas on märgitud A.T.. Kinnistusraamatu väljavõtte järgi xxxxxxxxxxx asjaõiguslepingu alusel on kinnistu uueks omanikuks U.T., millise tehingu kohta hageja on esitanud tõendina ka notariaalse xxxxxxxxxxx kinke- ja asjaõiguslepingu (16-22). Nimetatud tõenditest nähtub, et Ü.T. on juba vähemalt alates aprillist 1997.a, so A.T. eluajal ja katkematult kuni novembrini 2007.a (so peale A.T. pärandi
2-14-59038 avanemist) kasutanud ja käsutanud hooneid ja maatükki, millel asus A.T.’le kuuluv vallasvara, so 2/15 mõttelist osa isalt päritud hoonetest. Samuti on hageja kinnitanud hagiavalduses, et on nimetatud vara katkematult vallanud enne ja pärast pärandi avanemist xxxxxxxxxxx ning hageja esitatud faktilistele asjaoludele kostjal vastuväiteid ei ole. Sellega tuleb lugeda Ü.T. pärandi avanemise seisuga xxxxxxxxxxx kehtinud PäS § 117 lg 3 alusel oma venna A.T. pärandvara vastu võtnuks. Vastavalt PäS § 130 lg 1 on pärandi vastu võtmisega hagejale üle läinud kõik pärandaja õigused ja kohustused, v.a. need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.
6.Menetluskuludest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 4 alusel kohus jätab kulud täielikult poolte endi kanda, kuna vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, kuivõrd Xxxxxxxxxxx vald on kostja seisundis tulenevalt seadusest, kostjal ei olnud antud asjas võimalik enda käitumisega hagimenetlust ära hoida ning ta ei ole hageja tuvastusnõudele sisuliselt kordagi vastu vaielnud. /Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.