Otsuse tegemise aeg ja koht 21.08.2015, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-16830
Tsiviilasi
OÜ XXX ja XXXOÜ hagi XXX ja XXX vastu eluruumi vabastamise kohustamiseks, asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja üleandmiseks, tahteavalduse andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks, kompromissi tingimuste saabumise tuvastamiseks
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1: OÜ XXX(XXX, XXX) Hageja 2 XXXOÜ (XXX, XXX ) Hagejate lepinguline esindaja Diana XXX Kostja 1: XXX(ik XXX, XXX) Kostja 2: XXX (ik XXX, XXX) Kostjate esindaja Tiina Pill
Menetluse liik
Kirjalik menetlus, varasemalt suuline menetlus
RESOLUTSIOON
I Hagi rahuldada osaliselt. •
•
•
•
Tuvastada, et Harju Maakohtu määruse 25.03.2013 nr 2-12-48410 resolutsioonis märgitud kompromissi p 1.1 nimetatud tingimus, mille sisuks on, et Tallinna Linn on eraldanud XXX 2-toalise esimesel korrusel asuva sotsiaalkorteri, on saabunud ja täidetud. Tuvastada XXX kohustus anda Harju Maakohtu määruse nr 2-12-48410 25.03.2013 p-s 1.1 nimetatud nõusolek Tallinnas kinnisasjal nr XXX (aadress XXX) asuva eluruumi nr 18 vabastamiseks ning käesolevas asjas jõustunud kohtuotsus asendab XXX eelmärgitud nõusolekut. Jätta rahuldamata OÜ XXX ja XXXOÜ hagi XXX vastu nõusoleku andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks Tallinnas kinnisasjal nr XXX (aadress XXX) asuva eluruumi nr 18 vabastamiseks. Välja nõuda XXX ja XXX ebaseaduslikust valdusest kinnisasjal nr XXX (Tallinn, asukohaga XXX) asuv eluruum nr 18 ja kohustada XXXja XXXmainitud eluruumi valdus üle andma OÜ XXXja XXXOÜ valdusesse.
II Määrata kindlaks otsuse täitmise kord •
XXXja XXXpoolt Tallinnas kinnisasjal nr XXX (Tallinn, asukohaga XXX) asuva eluruumi nr 18 vabatahtliku mittevabastamise korral tuleb nad märgitud eluruumist välja tõsta koos varaga.
III Menetluskulud • Välja mõista Rein Aasalt OÜ XXXkasuks menetluskulude katteks 539,055 € ja OÜ XXXkasuks 539,055 €. • Välja mõista XXXOÜ XXXkasuks tasaarvestuse tulemusena menetluskulude katteks 46,565 € ja OÜ XXXkasuks menetluskulude katteks 46,565€. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagejate nõue ja põhjendused Hagejad paluvad (II kd lk 75, 30.06.2015)
1.tuvastada, et Harju Maakohtu määruse 25.03.2013 p-s 1.1 sätestatud tingimus on saabunud ja täidetud,
2.nõuda kostjate ebaseaduslikust valdusest välja XXX asuv eluruum.
3.kohustada kostjaid andma üle XXX asuv eluruumi valdus,
4.kohustada kostjaid andma tahteavaldus - 25.03.2013 määruse p 1.1 nimetatud nõusolek XXX asuva eluruumi vabastamiseks ning märkida, et jõustunud kohtuotsus asendab nende tahteavaldust,
5.määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja viis selliselt, et kostjate poolt XXX asuva eluruumi vabatahtliku mittevabastamise korral tõsta nad märgitud eluruumist välja koos varaga,
6.jätta menetluskulud kostjate kanda.
7.Asjaolude kohaselt tegi Harju maakohus asjas nr 2-12-48401 määruse, millega kinnitas tolles asjas poolte kompromissi ja mille p 1.1 kohaselt pidi XXX1,5 kuu jooksul pärast Tallinna Linna poolt XXX2-taolise ja I korrusel asuva korteri eraldamist välja kolima määruses märgitud eluruumist nr 18. Määrus on jõustunud, määruse p 1.1 märgitud tingimus on saabunud, Tallinna Linn on eraldanud 2013.a. XXX asuva 2-toalise sotsiaalkorteri, kuid kostjad loobusid sellest põhjusel, justkui oleks tegemist 0-korrusel asuva eluruumiga. Tegelikult on tegemist I korrusega. Kohtutäitur määrust ei saa täita, kuivõrd täitur ei saa hinnata, kas määruse ja kompromissi p –s 1.1 märgitud tingimused on saabunud. Kompromissi p 1.2 nimetatud rahasumma on XXXtasutud. Seega on XXX kohustus eluruum vabastada ning koos temaga peab vabastama eluruumi ka tema abikaasa 2 (3)
XXX. Kostjad on korduvalt keeldunud vastu võtmast linna poolt teisi kortereid, põhjendades sellega, et tegemist pole sotsiaalkorteriga või tegemist on muul korrusel asuva korteriga. Kostjad käituvad pahatahtlikult. Kompromissi p 1.1 järgi on kostjatel kohustus anda nõusolek selleks, et eluruum XXXvabastada.
8.Hagejad on kinnisasja, millel asub korter nr 18, kaasomanikud ja leiavad, et kompromissi määruse p 1.1 tingimused on täidetud ja neil on õigus nõuda kostjatelt asja ebaseaduslikust valdusest välja, tuvastada, et kompromissi p 1.1. tingimus on saabunud ja täidetud ja et kostjatel on kohustus anda nõusolek vaidlusaluse eluruumi vabastamiseks. Kuna kostjad vabatahtlikult eluruumi ei vabasta, paluvad hagejad määrata kindlaks ka otsuse täitmise korra ja viisi. Kostjate vastuväited
9.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata.
10.Hagejate ja kostjate vahel oli üürileping, mille järgi said kostjad kasutada XXX asuvat eluruumi. Selle ütles üürileandja üles, mida XXXvaidlustas üürikomisjonis, mis otsustas, et ülesütlemine pole kehtiv. Üürileandja selle otsusega ei nõustunud, pöördus kohtusse, kus pooled sõlmisid kompromissi, mille kohus kinnitas. Üürileping on kehtiv, kuna kompromissi kohaselt pole kokku lepitud, et leping oleks lõppenud. Üürikomisjoni otsusega tuvastati, et üürisuhe jätkus, ülesütlemine on tühine, otsus jõustus, mida kinnitati kompromissis.
11.Pooled sõlmisid asjas nr 2-12-48401 kompromissi, millega lõpetasid menetluse. Kostja XXXkohustus vabastama korteri XXX siis, kui talle eraldatakse 2-taoaline sotsiaalkorter Tallinna Linna Kesklinna Valitsuse poolt I korrusel, kuid sellist korterit ei ole XXXpakutud. Korterit pakuti soklikorrusele mitte I korrusele ja see nähtub ka ehitusregistri väljavõttest. Kompromissi eesmärgiks oli see, et kostjad saavad korteri I korrusel mitte 0-korrusel või soklikorrusel, st et korter pole maapinna tasandil või allpool. XXXkorter nr 1, mis pakuti, on 1-toaline korter, mitte 2-toaline korter. Hagejad ei ole esitanud hagi täitedokumendi selgitamiseks vaid nõude, mis on juba lahendatud asjas nr 212-48401. XXX, Tallinn asuv korter pole sotsiaalkorter vaid munitsipaalkorter, kus kehtivad kõrgemad üürihinnad. Samuti puudub alus nõude rahuldamiseks kostja 2 suhtes, sest tema pole kompromissi pool ja tal ei ole kohustust ruumi vabastada, leping pole lõppenud ja tal on õigus kasutada eluruumi pereliikmena üürilepingu p 9.1 alusel (lk 1-3, 5-6, 97-II kd). Tallinna Linna arvamus (II kd lk 41)
12.Tallinna Linna Kesklinna Valitsusele on eraldatud sihtotstarbeliseks majutamiseks 2toaline eluruum XXXüldpinnaga 54,9 m2 vastavalt tsiviilasjas nr 2-12-48410 tehtud kompromissile. 22.04.2014 toimunud eluasemekomisjoni koosolekul leiti, et kui XXX vabastab XXX asuva korteri ja esitab avalduse linnale korteri saamiseks, siis valmistatakse ette Tallinna Linnavalitsuse korraldus XXXasuva 2-toalise korteri pinnaga 54,9 m2 üürile andmiseks XXX koos abikaasaga. XXXon aga keeldunud korteri vastuvõtmisest põhjusel, et see pole samaväärne vaidlusaluse korteriga. Tallinna Linn leiab, et märgitu pole õige, 3 (3)
kuna korter asub I korrusel, üldpind on 54,9m2 ning võrreldes amortiseerunud korteriga, on Meeliku tn korter värskelt renoveeritud ja kõikide mugavustega. Linn on nõus ette valmistama korraldust XXX asuva 2-toalise korteri eraldamiseks kostjatele. Varasemast pakkumistest on samuti XXX keeldunud. Kohtu põhjendused
13.OÜ XXX ja XXXOÜ Kohtule esitasid ühesugused hagid samade kostjate vastu, mistõttu liitis kohus need tsiviilasjad ühte menetlusse.
14.Kohtule on kostjad esitanud 12.12.2001 sõlmitud üürilepingu (II kd lk 104), mille järgi XXX sõlmis OÜ XXX XXXasuva eluruumi üürilepingu tähtajaga 12.12.2001-12.12.2006. Lepingu järgi on kostja abikaasal õigus perekonnaliikmena märgitud eluruumi kasutada. Alates 01.07.2002 kehtiva VÕSRaKS § 12 lg 1 kohaldatakse üürilepingule kui kestvuslepingule alates 01.07.2002 võlaõigusseaduses sätestatut.
15.Kohtule esitatud maakohtu määrusest nr 2-12-48410 (I kd lk 5) 25.03.2013 nähtuvalt on kohus kinnitanud järgmise sisuga kompromissi: 1.Kinnitada poolte (R. Aasa, XXXOÜ) ja Jüri Sandri (Sander) 25. märtsi 2013 kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1.Hageja XXX(isikukood XXX) on nõus vabastama XXXeluruumi tingimusel, kui Tallinna Kesklinna Valitsus eraldab talle 2-toalise esimesel korrusel asuva sotsiaalkorteri ja välja kolima hiljemalt 1,5 kuu jooksul pärast korteri eraldamist. 1.2.Kostja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX) kohustub tasuma eluruumi XXX vabastamise kompensatsiooni kokku summas 1 375 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) eurot, millest 700 (seitsesada) eurot makstakse käesoleva kompromissi allkirjastamise päeval. 1.3.Kostja seaduslik esindaja XXX kohustub tasuma 675 (kuussada seitsekümmend viis) eurot kompensatsioonist XXX eluruumi XXX vabastamise päeval. 1.4.Kostja seaduslik esindaja XXX kohustub korraldama ja tasuma XXX kolimisteenuse kulud. 1.5.Kostja seaduslik esindaja XXX kohustub hüvitama täiendavalt eluruumi vabastamise päeval XXX temale küttepuude jäägi maksumusega 40 eurot/m3. 2.Tallinna Üürikomisjoni 5. novembri 2012. aasta otsus üürivaidluse asjas nr 11-1/109/12 ei jõustu. 3.Lõpetada tsiviilasja menetlus. 4.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
16.Vaidlus puudus selles, märgitud kohtulahend on jõustunud. Viidatud kompromiss on leping, mida tuleb VÕS 76 lg 1, 2 alusel täita vastavalt selle tingimustele, seadusele, hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele.
18.Ülaltoodud kompromissi p-st 2 nähtub, et üürikomisjoni 05.11.2012 otsus asjas nr 111/109/12 ei jõustunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et üürikomisjoni otsusega ega ka maakohtu kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määrusega nr 2-12-48410 ei ole 4 (3)
tuvastatud, et vaidlusaluse üürilepingu ülesütlemine poleks kehtiv või et leping oleks kehtiv või et leping oleks lõppenud. Määruse nr 2-12-4840 sissejuhatavast osast nähtuvalt oli kohtus vaidluse all üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue, mille oli esitanud XXX(ÜVLS § 21 lg 4 alusel on hagejaks kohtus isik, kes nõude üürivaidluskomisjonile esitas).
19.Määruse resolutsiooni p 1.1 järgi on XXX nõus vabastama vaidlusaluse eluruumi tingimusel, kui Tallinna Kesklinna Valitsus eraldab talle 2- toalise esimesel korrusel asuva sotsiaalkorteri ja välja kolima hiljemalt 1,5 kuu jooksul pärast korteri eraldamist. Seega on XXX ise määruse nr 2-12-4840 kompromissi p 1.1. järgi loobunud sisuliselt vaidlemast selle üle, kas leping on kehtivalt üles öeldud ning on olnud nõus eluruumi vabastama p-s 1.1 märgitud tingimustel. Eeltoodu tõttu ei oma mingit tähtsust käesolevas vaidluses kostjate väited sellest, kas leping on kehtiv või ei, kas leping on lõppenud või ei. Seega on alusetud kostjate väited, et kompromissi kohaselt on üürileping kehtiv, et pooled ei ole kokku leppinud selles, et leping oleks lõppenud, et üürikomisjoni otsusega oleks tuvastatud, et üürisuhe jätkus, et üürileandja poolne lepingu ülesütlemine on tühine ning et komisjoni otsus on jõustunud. Nimetatud põhjustel ei ole vaja anda hinnangut kostjate esitatud eluruumi üürilepingule, ülesütlemisavaldusele, Tallinna Üürivaidluskomisjoni otsusele 11-1/10/12 II kd 104-110).
20.Hagejate tunnistaja XXX ütlustest (II kd lk 70-71) nähtuvalt oli tsiviilasjas nr 2-12-48410 tehtud kompromissi eesmärgiks märkida, millistel tingimustel on XXX nõus eluruumist välja kolima ning tema tahtel said need tingimused ka kompromissi märgitud. Tingimused, mille sisuks on asjaolud, et Tallinna Kesklinna Valitsus eraldab XXX2- toalise esimesel korrusel asuva sotsiaalkorteri ja mille eraldamisest 1,5 kuu jooksul kohustub XXX korteri vabastama ja välja kolima (p 1.1) ning mille kohaselt kohustub J. Sander maksma kompromissi allakirjutamisel 700 eurot XXX 1373 eurost (p 1.2), on kohtu arvates olemuselt edasilükkavad tingimused TsÜS § 102 lg 1 järgi. Nimelt tekib nende tingimuste järgi XXX kohustus eluruum vabastada siis, kui Tallinna Kesklinna Valitsus on eraldanud XXX2-toalise korteri ja J. Sander on maksnud ära 700 eurot.
21.Tunnistaja ütlusi, kompromissi hinnates, leiab kohus, et OÜ XXX ja XXX leppisid kokku selles, millal tuleb üüritud eluruum vabastada ning seega asjaolu, kas märgitud tingimus on saabunud, tuleb tuvastada käesolevas menetluses. Selle tõttu ei nõustu kohus kostjatega, et tegemist oleks käesolevas asjas sama vaidlusega (sama alus, ese) samade poolte vahel, milleks oleks jõustunud kohtulahend TsMS § 428 lg 1 p 2 tähenduses ja mis välistaks käesolevas asjas otsuse tegemist.
5 (3)
22.VÕS § 291 lg 1 alusel lähevad kinnisasja võõrandamisel üürileandja õigused kohustused uuele omanikule üle. Kinnistusraamatu andmetega (avalik teave) on tõendatud, et hagejad on kinnisasja nr XXX, aadressiga nr XXX asuva elamu ja selle juurde kuuluva ehitise mõttelise ja maatüki mõttelise osa kaasomanikud (mõlemale kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa). Märgitud kinnisasjal asub korter nr 18. TsMS § 460 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Otsus kehtib lisaks vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, kes sai valduse selliselt, et üks pooltest või tema õigusjärglane on saanud asja kaudseks valdajaks. TsMS § 463 lg 2 alusel kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatud, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisti. Vaidlusalune kompromissi ja menetlust lõpetav ning jõustunud määrus nr 2-12-4841 25.03.2013 on vaidlust lõpetanud määrus ja see on täitedokument nagu otsuski TsMS § 432. Seega on hagejatele VÕS 291 lg 1 alusel üle läinud üürileandjana ja TsMS § 460 lg 1 alusel kohtumäärusest nr 2-12-48410 ja kompromissist tulenevad õigused ja kohustused. Nimetatud asjaoludel on hagejatel õigus esitada käesolevas asjas nõuet kostjate vastu.
23.TsÜS § 103 lg 1 sätestab, et kui tehinguga on kindlaks määratud mitu omavahel seotud tingimust, on tehinguga seotud õiguslike tagajärgede tekkimiseks või lõppemiseks vajalik kõigi tingimuste saabumine. Kui tingimused on määratud alternatiivselt, peab saabuma vähemalt üks tingimus.
24.Ülalviidatud kompromissi kinnitava määruse p 1.1 – 1.2 järgi kohustub XXX vabastama XXX eluruumi tingimusel, kui Tallinna Kesklinna Valitsus eraldab talle 2-toalise esimesel korrusel asuva sotsiaalkorteri ja välja kolima hiljemalt 1,5 kuu jooksul pärast korteri eraldamist, kui XXX on tasunud eluruumi vabastamise kompensatsioonist 1 375 eurost kompromissi allkirjastamise päeval ära 700 (seitsesada) eurot. Seega peavad TsÜS § 103 lg 1 p 1.1-1.3 sätestatud tingimused olema täidetud selleks, et tuvastada, kas XXX on tekkinud kohustus eluruum vabastada.
25.Ülejäänud kompromissi p 1.3-1.5 tingimused tuleb täita hiljem, st et XXX kohustub tasuma 675 eurot XXX alles eluruumi vabastamise päeval ning lisaks kohustub korraldama ja tasuma XXX kolimisteenuse kulud ning hüvitama eluruumi vabastamise päeval XXX küttepuude jäägi maksumusega 40 eurot/m3.
26.Vaidlus puudus selles, et kompromissi p 1.2 märgitud tingimus on täidetud, st et XXX on makstud ära kompromissi kinnitamisel 700 eurot. Kohtule kohtu nõudel Tallinna Linna poolt esitatud vastuse kohaselt on Tallinna Linn Kesklinna Valitsuse kaudu nõus andma XXX üldpinnaga 54,9m2 XXX ja tema abikaasa kasutusse, eelviidatud eluruumi vastav korraldus on ka ettevalmistamisel, kuid XXX avaldust ei ole esitanud. Eluaseme koosoleku protokollist 22.04.2014 nr 12-9/5 nähtuvalt ei ole I korrusel 2-toalist sotsiaalkorteri, kuid XXX on olnud nõus enda viimisega sotsiaaleluruumide üürimist taotlevate isikute järjekorrast eluruumide üürimist taotlevate isikute järjekorda ja nõus XXX eluruumi üürimisega seni kuni vabaneb 2-toaline I korrusel asuv sotsiaaleluruum. Viidatud protokolli kohaselt ei ole seega XXX asuv korter, mis vastaks kompromissi p 1.1. nimetatud tingimusele, ehk et asuks I korrusel. Seega asjaolu, kui XXX on nõus ajutiselt 6 (3)
viidatud protokolli kohaselt üürima XXX asuvat 2-toalist korterit teisel korrusel, ei tähenda, et kompromissi p 1.1. nimetatud tingimus oleks saabunud.
27.Vaidlus puudus selles, et Tallinna Linn Kesklinna Valitsuse kaudu on pakkunud XXX XXX asuvat sotsiaalkorterit kirjaga nr 12-6/154 03.09.2013 (I kd lk 60, 64), millega kostja XXX ei olnud nõus põhjusel, et tegemist pole I korruse korteriga (kostja enda kirjad lk 57, 59, 61,65 I kd). Kostjate väide, et Tallinn, XXX korter nr 1, mis pakuti, on 1-toaline korter, mitte 2-toaline korter, ei ole veenev, sest XXX enda esitatud Tallinna Linna 03.09.2013 kirjast nr 12-6/154 nähtub, et pakutud on 2- toalist korterit 68,9m2 ja XXX on keeldunud vaid põhjusel, et see on 0-korrusel, mitte põhjusel et see on 1- taoline. Samuti on Tallinna Linn Kesklinna Valitsuse kaudu pakkunud XXX XXXehk I korrusel paiknevat avatud köögiga 2- toalist eluruumi 54,9 (I kd lk 62), millest on kostjad loobunud.
28.Hageja poolt kohtule esitatud OÜ XXX tööst nr C-2313 (I kd lk 25jj) nähtub, et ekspert on XXX, Tallinn asuva korteri hindamiseks aluseks võtnud kompromissi kinnitava kohtumääruse asjas nr 2-12-48410, teostanud korteri XXX, Tallinn tehnilise ülevaatuse, võtnud aluseks ehitusprojekti nr 32/2002 (Tartu, 2002), ehitusloa nr XXX 27.02.03, ehitusprojekti korrektuuri, eelprojekti, seletuskirjad (XXX OÜ töö nr XXX, Tallinn 2003),väljavõtte ehitusregistrist ja kasutanud seadust ning ametiisikute määrusi. Tööst nähtuvalt olid algselt korterid nr 1, nr 2 eraldiseisvad, kuid need on ühendatud ning korteri nr 2 uks on kinni tehtud, korter on kasutusel nr 1 all ja selle üldpind on suurenenud 68,2m2-le (36,7+31,5) (II kd lk 30). Seega on tõendatud, et tegemist on 2-toalise korteriga. Tööst nähtuvalt paikneb korter nr 1 0-korrusel, selle puhaskõrgus on 2,6 m ja vastab õigusaktides märgitud nõuetele, korteri lagi asub maapinnast 2,63 m kõrgusel ja korterit saab lugeda maapealsete korruste hulka. Tööst nähtub, et korterelamu puhul on arhitektuurse lahendusega oskuslikult ära kasutatud maapinna reljeefi iseärasusi ning ehituslikult ei oma tähtsust, kas märgitud korrust nimetada 0-korruseks või soklikorruseks ja tegemist on Vabariigi Valitsuse 24.12.2002 määruse nr 69 mõistes maapealse I korrusega. Märgitu nähtub ka töö C-2313 juurde lisatud fotodelt. XXX, Tallinn asuva ehitise puhul on tegemist elamuga, mis asub nn reljeefsel pinnal ja see nähtub OÜ XXX tööst nr C-2313 ja selle töö juurde lisatud fotodest, kuid kuskilt ei nähtu, et korter nr 1 asuks maapinnast ka täielikult allpool või osaliselt allpool. Tavamõistes ehk keskmise mõistliku inimese arusaama kohaselt tuleb kohtu arvates pidada I korruseks korrust, mis ei ole ise elamus kas täielikult või osaliselt maapinnast allpool. Kuna viidatud tööst ei nähtu, et korter nr 1 asuks maapinnast osaliselt või täielikult allpool, töö kohaselt on tegemist seaduse nõuetele, sj eluruumidele esitatavale nõuetele vastava eluruumiga ja kuna tööle on alla kirjutanud XXX, kes on kantud ka riiklikult tunnustatud XXX nimekirja (vt ka Kohtuekspertiisi Instituut), puudub kohtul alus kahelda töö usaldusväärsuses. Et ehitusregistris ja ehitusterminoloogias kasutatakse mõisteid 0-korrus, soklikorrus, ei tähenda, et tegemist pole nn tavamõistes I korrusega ja seda on järeldanud oma töö koostaja XXX. Kostja esitas kohtule XXX, Tallinn korrektuur – arhitektuurse töö (II kd lk 8-30), mis on eelprojekt ja mille kohaselt on 0-korrusele planeeritud ka eluruumid, kuid märgitu ei tähenda, et nimetatud eluruumid asetseksid tavamõistes maapinnast allpool või osaliselt allpool. Peale selle on tegemist eelprojekti mitte projektiga. Seega ei kinnita esitatud tõend, et nn ehitustehnilises mõistes 0-korrusel olev XXX asuv korter ei oleks tavamõistes I 7 (3)
korruse korter. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et ebaõiged on kostjate väited, et tegemist pole tavamõistes kasutatava I korruse korteriga.
29.Eeltoodud tööd hinnates leiab kohus, et hagejad on tõendanud, et Tallinna Kesklinna Valitsus on pakkunud ja olnud nõus eraldama XXX 2-toalise korteri XXX, Tallinn, mis asub tavamõistes I korrusel ja vastab kohtumääruse nr 2-15-48410 25.03.2013 p –s 1.1 sätestatud korteri tingimusele ning õiged pole kostjate väited, et korter ei vasta p 1.1 sätestatule.
30.VÕS § 76 lg 1, 2 alusel tuleb lepingut täita. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
31.Kuna vaidlus puudus selles, et XXX ei ole olnud nõus vabastama kompromissi p 1.1 nimetatud korterit, kui Tallinna Linn Kesklinna Valitsuse kaudu oli talle XXX asuvat 2toalist sotsiaalkorteri kirjaga nr 12-6/154 03.09.2013 (I kd lk 60, 64) pakkunud, siis tuleb XXX mittenõustumist pidada TsÜS § 104 lg 1 alusel tingimuse saabumise takistamiseks. Nõusoleku mitteandmine on vastuolus hea usu põhimõttega, sest kohtu arvates ei ole linnal võimalik sunniviisiliselt XXX korterit faktiliselt eraldada ja sundida teda sinna elama asuma.
32.Eeltoodu tõttu tuleb TsÜS § 104 lg 1 alusel lugeda, et Tallinna Linna poolt kirjaga nr 126/154 03.09.2013 XXX asuva 2- toalise sotsiaalkorteri pakkumisega XXX , on kompromissi p 1.1 nimetatud tingimus saabunud ja täidetud. Eeltoodu alusel tuleb rahuldada hagejate nõue ja tuvastada, et Tallinna Linna poolt kirjaga nr 12-6/154 03.09.2013 XXX asuva 2- toalise sotsiaalkorteri pakkumisega XXX , on kompromissi p 1.1 nimetatud tingimus saabunud ja täidetud.
33.Vaidlus puudus selles, et ka kompromissi p 1.2 tingimus on saabunud ehk seega on mõlemad tingimused saabunud TsÜS § 103 järgi. Kuna kompromissi p 1.1. järgi kohustub XXX andma nõusoleku XXX eluruumi vabastamiseks, kui Tallinna Kesklinna Valitsus eraldab talle 2-toalise esimesel korrusel asuva sotsiaalkorteri ja kuna XXX sellist nõusolekut ei anna, siis rikub ta kohustust VÕS § 100 tähenduses. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja TsÜS § 68 lg 5 järgi ja seega tuleb tuvastada XXX kohustus anda kohtumääruse nr 2-12-48410 25.03.2013 p 1.1 nimetatud nõusolek XXX asuva eluruumi vabastamiseks ning käesolev kohtulahendi jõustumisel asendab lahend XXX nõusolekut.
34.Mis aga puudutab hageja nõuet kohustada XXX andma määruses nr 2-12-48410 25.03.2013 p 1.1 nimetatud nõusolek XXX asuva eluruumi vabastamiseks, siis märgitud osas nõue tema vastu ei kuulu rahuldamisele. Nimelt ei nähtu, et kompromissi tingimused oleksid siduvad XXX ja et tema oleks olnud tolle menetluse osaline ehk tal ei ole sellise nõusoleku andmise kohustust TsÜS § 68 lg 5 järgi. Eeltoodu alusel jääb hagejate nõue 8 (3)
kohustada XXX andma määruses nr 2-12-48410 25.03.2013 p 1.1. nimetatud nõusolek XXX asuva eluruumi vabastamiseks, rahuldamata.
35.AÕS § 68 lg 1 alusel on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle, omanikul on õigus asja vallata, kasutada, käsutada ja nõude kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 lg 1, 2 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu kes õigusliku aluseta tema asja valdab ja tema õigus nõuda omandiõiguse tunnustamist ja asja väljanõudmist kostja ebaseaduslikust valdusest. AÕS § 83 võib valdaja keelduda valduse väljaandmisest, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata.
36.1.Kuna kohus tuvastas, et kompromissi p 1.1 ja 1.2 märgitud tingimused on saabunud, XXX on kohustus anda nõusolek kompromissi p 1.1. nimetatud eluruumi vabastamiseks ning kuna kostja XXX ei ole seni kompromissi p 1.1 nimetatud eluruumi vabastanud, mida tuli kompromissi p 1.1 järgi teha 1,5 kuu jooksul arvates eraldamisest (03.09.2013) ja mida seni pole XXX teinud, siis rikub XXX kompromissi p 1.1 tulenevat kinnisasjal nr XXX asuva eluruumi nr 18 vabastamise kohustust. Eeltoodu tõttu on hagejatel on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kompromissi p 1.1. tuleneva asja vabastamise kohustuse täitmist ja selle väljanõudmist XXX hagejate valdusse. 2.Kuna XXX ei ole enam õigus kompromissist tulenevalt vaidlusalust eluruumi kasutada, vallata, siis ei ole sellist õigust ka tema abikaasal XXX, sest mingeid tõendeid, mis annaksid aluse XXX vaidlusalusel kinnisasjal olevat eluruumi nr 18 vallata, ei ole kostja 2 esitanud. Lisaks ei nähtu kinnistusraamatust, et kostja 2 kasuks oleks kinnisraamatusse kantud mingi piiratud asjaõigus AÕS § 1 lg 1 järgi, mis annaks talle õiguse selle piiratud asjaõiguse sisu järgi kinnisasjal nr XXX asuvat eluruumi nr 18 kasutada, vallata. Eeltoodu alusel toimub XXX poolt vaidlusaluse kinnisasjal nr XXX asuva eluruumi nr 18 kasutamine ilma hagejate nõusolekuta ebaseaduslikult. Eeltoodu tõttu on hagejatel õigus nõuda AÕS § 80 lg 1, 2 alusel kinnisasjal nr XXX (XXX) asuva eluruumi nr 18 väljanõudmist kostja 2 ebaseaduslikust valdusest ja kohustada kostjat 2 andma mainitud eluruumi valdus hagejatele. 3.Hagejate see nõue mõlema kostja vastu kuulub rahuldamisele ja seega tuleb kostjate ebaseaduslikust valdusest välja nõuda kinnisasjal nr XXX (Tallinn, asukohaga XXX) asuv eluruum nr 18 ja kohustada neid mainitud eluruumi valdus üle andma hagejate valdusesse.
37.Hagejad palusid määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra. Kohus leiab, et märgitud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodu alusel tuleb määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja viis selliselt, et kostjate poolt Tallinnas kinnisasjal nr XXX (Tallinn, asukohaga XXX) asuva eluruumi nr 18 vabatahtliku mittevabastamise korral tuleb kostjad märgitud eluruumist välja tõsta koos varaga.
38.Eeltoodu alusel kuulus hagi osalisele rahuldamisele järgmiselt: • Tuvastada, et Harju Maakohtu määruse 25.03.2013 nr 2-12-4841 resolutsiooni kompromissi p 1.1 nimetatud tingimus, mille sisuks on, et Tallinna Linn on 9 (3)
•
•
•
•
eraldanud XXX 2-toalise esimesel korrusel asuva sotsiaalkorteri, on saabunud ja täidetud. Tuvastada XXX kohustus anda kohtumääruse nr 2-12-48410 25.03.2013 p-s 1.1 nimetatud nõusolek Tallinnas kinnisasjal nr XXX (aadress XXX) asuva eluruumi nr 18 vabastamiseks ning jõustunud kohtulahend asendab lahend XXX eelmärgitud nõusolekut. Jätta rahuldamata OÜ XXX ja XXXOÜ hagi XXX vastu nõusoleku andmise kohustamiseks Tallinnas kinnisasjal nr XXX (aadress XXX) asuva eluruumi nr 18 vabastamiseks. Välja nõuda XXX ja XXX ebaseaduslikust valdusest kinnisasjal nr XXX (Tallinn, asukohaga XXX) asuv eluruum nr 18 ja kohustada XXX ja XXX mainitud eluruumi valdus üle andma OÜ XXX ja XXXOÜ valdusesse. Määrata kindlaks otsuse täitmise kord järgmiselt: XXX ja XXX poolt Tallinnas kinnisasjal nr XXX (Tallinn, asukohaga XXX) asuva eluruumi nr 18 vabatahtliku mittevabastamise korral tuleb nad märgitud eluruumist välja tõsta koos varaga.
39.Kuna hagi kuulub ülaltoodud tõendite alusel rahuldamisele, ei pea kohus andma hinnangut hagejate poolt kohtule esitatud asja nr 2-12-48410 25.03.15 istungi protokollile (II kd 80). Menetluskulud
40.TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt hagi rahuldatud osale/rahuldamata osale vastava poole kanda, kui kohus ei jäta kulusid poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui menetluses osalevad kaashagejad, kaaskostjad, vastutavad nad kulude ees võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti ja kui isikud osalevad menetluses olulisel erinevas ulatuses, võib kohus kulud jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuses. TsMS 138 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi on menetluskuludeks kohtukulud, milleks on lõiv, asja läbivaatamise kulud (tõendi saamise kulud) ja kohtuvälised kulud (esindaja tasu). Kulude jaotuse proportsioon poolte vahel
41.Kuna rahuldamata jäi hageja nõue XXX vastu osas, mis puudutas tema suhtes nõusoleku andmise kohustust (3-st nõudest 1 jäi rahuldamata) ja kõik nõuded (3 nõuet) rahuldati XXX vastu, siis leiab kohus TsMS § 162 lg 1, 2, § 163 lg 1 järgi, et hagejate menetluskulud jäävad 83,2% (100 / 6 nõuet, 100 -16,6) kostjate kanda ja XXX menetluskulud jäävad 16,6% ulatuses hagejate kanda. Põhjendatud kulude suuruse arvestus
42.Hagejad palusid välja mõista menetluskulud kokku 1550 €, millest lõiv on 850 € ja esindaja tasu on 700 € ilma käibemaksuta. Hagejate menetluskulud on järgmised: riigilõiv kokku 850 eurot, õigusabikulud hagi koostamise eest 350 €, esinduse eest istungil ja hagiavalduse täpsustamise eest 175 € (koos käibemaksuga 210 €), kohtudokumentide koostamise eest 175 € (koos käibemaksuga 210 €). Arvestusest nähtuvalt on töötasu 100 €/h, millele 10 (3)
lisandub käibemaks. Kostjate arvates on hagejate menetluskuludest osaliselt põhjendatud ja seda osas, mis seostub hagi koostamise ja viimase kohtuistungiga seotud kulud. Ülejäänud juhtudel on tegemist kohtu nõudel tehtud töödega, mida saanuks hagejad vältida kui oleksid korrektselt ise selge hagi esitanud, mistõttu menetlus pidi venima ja kostjad ei pea selliseid kulusid kandma. Kostja arvates on põhjendatud kulud vaid 250 € ja paluvad kohtul mitte rohkem nendelt välja mõista.
43.Arvestusest ja esitatud arvetest nähtuvalt on hagejate esindajal on kulunud hagi koostamise peale 3,5 h (arve 127-01), kohtus esindamise, kohtudokumentide koostamise ja hagi täpsustamise peale 2*1,45 h (arve nr 127-03, arve 145-01) kokku 3 h 30 min (ehk 3,5 h). Kokku on kulunud esindajal õigusabi peale 7 h. Arvestades asja mahtu ja keerukust, toimiku materjale, leiab kohus, et tehtud töö hulk on põhjendatud. Esindaja tunnitasu määr 100 €/h ilma käibemaksuta on kooskõlas kohtupraktikaga (vandeadvokaadist esindaja korral peetakse tasu 120 €/h ilma käibemaksuta või ka 120 €/h, millele lisandub käibemaks, mõistlikuks määraks). Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejate põhjendatud esindaja tasuks on TsMS § 175 lg 1 järgi on 700 € käibemaksuta. Lõiv 850 eurot on tasutud, seega on menetluskulud kokku TsMS 138 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi 1550 €. Kuna hagi kuulus rahuldamisele 83,4% ulatuses, tuleb kostjatel kanda seega kokku 1292,70 € (ilma käibemaksuta).
44.Kostjad paluvad hagejatelt välja mõista solidaarselt 2075,50 €, millelt tuleb hagejatel tasuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Avalduse kohaselt on kostjate õigusabikulud 2016 € sh käibemaks esinduse eest kohtus ja menetlusdokumentide koostamise ning kliendi konsulteerimise eest. Kostjad käibemaksu tagasi ei saa. Lisaks on tõendi saamise kulu 59,70 €. Hagejate arvates on kostjate menetluskulud äärmiselt suured ning kostjad on jätnud pahatahtlikult kompromissi täitmata. Õigusabi tundide arv on ebamõistlikult suur. Tõendamata on arvete tasumine.
45.Esitatud arvestusest, arveist nähtuvalt on kostjate esindaja töötunnid 7 h arve nr TP060115 järgi, 6 h arve nr TP030115 järgi, 6 h arve nr TP 060815 järgi, kokku 20 h. Arveist nähtuvalt on esindaja tunnitasu määr 80€/h + käibemaks. Tunnitasu määr vastab kohtupraktikas väljakujunenud mõistlikule tasumäärale. Samas leiab kohus, et kostjate esindaja töötundide arv on ülepaisutatud, võrreldes hagejaga. Kohus leiab, et mõistlikuks ajakuluks tuleb pidada sama tundide arvu nagu hagejal, sest kostjate esitatud vastused hagile ja nende täpsustustele sisaldavad endas 80% samu seisukohti, mis on avaldatud juba esimetes vastuses. Eeltoodu alusel peab kohus mõistlikuks ajakuluks 7 tundi ning sellele vastavaks menetluskuluks ehk esindaja tasuks 672 € (sh käibemaks) TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1, 175 lg 1 järgi. Lisaks on esitatud arve –kviitung selle kohta, et XXX on tasunud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile dokumendi paljunduse eest 59,70 eurot 26.01.2015. Kohtule on esitatud ka vastav tõend, milleks on XXX eelprojekt (II kd lk 8jj) ja mis kannab linnaplaneerimise ameti ärakirja õiguse templit ja allkirja. Seega on märgitud tõendi kulu kui menetluskulu (asja läbivaatamise kulu) TsMS § 138 lg 1, 2, § 143 p 2 järgi tõendatud ning põhjendatud. Kokku on kostjate põhjendatud menetluskulud 731,70 € ja kuna hagi jäi rahuldamata 16,6% ulatuses ja seda vaid XXX vastu, tuleb hagejatel kanda XXX menetluskuludest 121,46 €, sh käibemaks. 11 (3)
Lõplik kulude suurus ja tasaarvestus
46.Samal põhimõttel, nagu kuulus hagi osalisele rahuldamisele/rahuldamata jätmisele, tuleb jagada hagejate ees ja kostjate poolt kantavad kulud kostjate vahel TsMS § 165 lg 1 järgi. Seega tuleb XXX kanda 16,6 % ulatuses hagejate menetluskuludest ja XXX 83,4% hagejate menetluskuludest mõlemale hagejale vastavalt pooled kulud. Seega kannab XXX hagejate menetluskuludest 214,59€ (16,6% 1292,70€ -st), millest 107,295 € (1/2) OÜ XXXees ja 107,295 € (1/2) OÜ XXXees. XXXkannab hageja menetluskuludest 1078,11 €, millest 539,055 € OÜ XXX ees ja 539,055 € OÜ XXX . Nimetatud summad tuleb XXX vastavalt hagejatele välja mõista.
47.Kuna hagi jäi rahuldamata vaid 16,6% ulatuses ja seda vaid XXX vastu, siis TsMS § 165 lg 1 alusel tuleb hagejatel kanda võrdselt XXX kulud 60,73 €, sh käibemaks (121,46/2)
48.TsMS § 445 lg 1 II lause sätestab, et pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hagejate ja XXX vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulude summad ning tasaarvestuse tagajärjel tuleb XXX välja mõista OÜ-le XXX46,565 € ja OÜ-le XXX46,565€ (107,295-60,73).
49.Kostjad taotlused kooskõlas TsMS § 177 lg 4 menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd kohus on eelnevalt hagejate ja XXX vastastikused menetluskulude nõuded tasaarvestanud, jääb sellest tulenevalt vastav taotlus rahuldamata. Samuti jääb rahuldamata kostjate taotlus hagejatelt solidaarselt menetluskulude väljamõistmiseks kostjatele, kuna tasaarvestuse tulemusel XXX menetluskulude nõue hagejate vastus lõppes ja XXX kasuks ei ole menetluskulusid välja mõistetud, kuna hagi tema vastu kõigis nõuetes kuulus rahuldamisele. Tsiviilasja hind
50.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 ja § 126 lg 1 sätestatust. Käesoleval juhul on hagihinnaks 10500 (3*3500, mõlema kostja vastu on esitatud 2 tuvastusnõuet ja asja üleandmise kohustumise ning ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõue, mis on üks nõue, sõltumata sõnastusest). (digitaalne allkiri) Kohtunik
12 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.