Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

eurot XXXOÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX.

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

1 (2)

Menetluse käik, asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hagile esitatud vastuses (lk 40-45) kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on oma ärinime muutnud 08.05.2015 seisuga vastavalt ainuosaniku otsusele XXXOÜks. 03.06.2015 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks, tsiviilasja nr 2-15-2188 menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude kindlaks määramiseks. Avalduses on hageja märkinud, et kuna sisuliselt on kostja hageja nõude rahuldanud, loobub hageja hagist, kuid menetluskulud tuleks jätta tervikuna kostja kanda (TsMS § 168 lg 4). Kostja rahuldas hageja nõude mitu kuud pärast hagi esitamist. Kostja väited vaidluse kohtueelse võimalikkuse kohta ja kostja „dialoogi valmiduse“ kohta on ebaõiged. Hagiavalduses on hageja välja toonud kostja reaktsiooni hageja kohtueelsele pöördumisele; kostja on olnud selgelt seisukohal, et ta hageja kaubamärgist XXXtulenevaid õigusi ei riku; kostja ignoreeris hageja hoiatusi kohtusse pöördumise kohta ning keeldus hageja XXXkaubamärki rikkuvat tegevust vabatahtlikult lõpetama. Lisaks viivitas kostja hagimaterjalide vastuvõtmisega ning sisuliselt täitis nõude kohe peale hagimaterjalide kättesaamist (avaldus ärinime muutmiseks on esitatud rgeistrisse 12.05.2015), e samal päeval kui kostja sai kätte hagimaterjalid. Hageja kahtlustuse kohaselt ei otsustanud kostja ärinime muutmist enne hagimaterjalide kättesaamist, vaid tegi seda tagantjärele pärast hagiavaldusega tutvumist. Seejuures oli kostja ilmselt teadlik hagiavalduse kohtusse esitamisest juba enne hagimaterjalide vastuvõtmist. Kostja käitumine on olnud nii kohtueelselt kui ka menetluse kestel selgelt pahauskne. Hageje taotleb määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1462,50 eurot ning selle kostjalt välja mõista. Hageja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu (käibemaksuta) 13 töötunni eest 1300 eurot (tunnitasumäär 100 eurot) ning pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (325 eurot), e 162,50 eurot. Hageja kinnitab, et eelviidatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja palub tagastada endale poole tasutud riigilõivust, e 162,50 eurot TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel seoses hagist loobumisega (hageja kontole nr XXXXXXXXXXXXXXX). 16.07.2015 teatas kostja kohtule, et on tsiviilasja menetluse lõpetamisega nõus, kuid palub jätta rahuldamata hageja taotluse mõista menetluskulud välja kostjalt. Kostja arvates on arvestades kostja dialoogi valmidust ja suutlikkust vaidlus kohtuväliselt lahendada kulutusrisk hageja enda risk. Kostjal oli hagejaga kirjavahetus ja vaidlus. Hageja palus kostjal ärinimi vahetada. Seoses sellega pidi kostja tegema turuanalüüsi, uue nime väljatöötamise ja sellest tuleneva dokumentatsiooni korrastamise, uue logo väljatöötsmise. Sellega kaasnesid kostjale plaanimata kulutused (sh juriidilisele abile, kujundajatele jms). Kostja teostas nime muutmise omal initsiatiivil arvestades ja analüüsides hageja pöördumist. Uue nime valis kostja 04.05.2015 ja 08.05.2015 võttis vastu otsuse nime muutmise kohta. Sellest tekkisid kostjale täiendavad kulutused (riigilõiv, dokumentide vormistamine). Kostja ärinime muutmine ei ole tingitud kostjale hagiavalduse kättetoimetamisest kuigi avaldus äriregistrile esitati hagimaterjalide kättesaamisega samal päeval. Nime vahetamisega kandis kostja suuremas osas kulutusi kui hageja ja nende nõudmist võiks kostja hagejalt nõuda. Hageja väited nime muutmisest hagi ähvardusel ei ole loogiline ja ebamõistlik. Kogu nimemuutmisprotsessi ajal oli ettevõtte äritegevus häiritud, mis teatud määral tingis tulu saamata jäämist. Hageja menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. Kohtumääruse põhjendused

2 (2)

Kooskõlas TsMS § 429 lg 1 lõpetab kohus menetluse XXXOÜ hagis XXXOÜ vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks seoses hagist loobumisega. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja viidatud paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. § 168 lg 5 järgi kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja on loobunud hagist esitatud avalduse kohaselt seetõttu, et kostja nõude rahuldas. Hageja esitas hagiavalduses kaks nõuet: nõude kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks ja nõude kahju hüvitamiseks. Kostja vastusest ja vastusega koos esitatud tõenditest nähtuvalt rahuldas kostja hageja nõude, millega hageja soovis kostja kohustamist lõpetada rikkumine. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks rahuldanud hageja kahju hüvitamise nõude. Hageja poolt esitatud hagist loobumise avaldusest tuleneb samuti, et kostja on rahuldanud hageja kaubamärgi rikkumise lõpetamiseks kohustamise nõude (kostja vahetas ärinime, mis sisaldas hageja kaubamärki). Samas loobub hageja hagist mõlema nõude osas (hageja hagist loobumise avalduse resolutsiooni p 1). Seega rahuldas kostja hageja nõudes osaliselt (kahest nõudest ühe), mistõttu kuulub menetluskulude avalduse lahendamisel nimetatud asjaolu arvesse võtmisele. Kohus lähtub hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamisel TsMS § 168 lg-st 5 ja § 163 lg-st 1 arvestades kostja poolt hageja nõuete osalist rahuldamist ning seda, et hageja loobus ka nõudest, mida kostja ei ole rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Käesoleval juhul esitas hageja hagi 10.02.2015, kostja rahuldas nõude igal juhul pärast hageja poolt hagi esitamist (kostja esitas vastuse hagile 26.05.2015, ainuosaniku otsus pärineb 08.maist 2015, samal kuupäeval on kinnitatud kostja uus põhikiri, milles on osaühingu ärinimeks märgitud XXXOÜ). Seadusandja ei ole kostja poolt nõude rahuldamist sidunud hagi kostjale kättetoimetamise ajaga, vaid hagi kohtule esitamise ajaga. Menetluskuludest tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista 88% ja 12% jätta hageja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hagejale osutas õigusabiteenust advokaadibüroo XXX OÜ. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. § 138 lg 2 järgi on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtutoimikust ja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtuvalt on hageja menetluses esindaja kaudu teinud järgmised toimingud: 1) 20.01.2015 hagiavalduse koostamine, tõendite kogumine ja analüüs – ajakulu 1h 30m; 2) 21.01.2015 hagiavalduse koostamine – ajakulu 2h; 3) 22.01.2015 hagiavalduse koostamine – ajakulu 2h 15m; 4) 23.01.2015 hagiavalduse koostamine – ajakulu 2h; 5) 30.01.2015 hagiavalduse täiendamine, parandamine ja täpsustamine vastavalt hageja 23.01.2015 seisukohtadele – ajakulu 1h; 6) 5.02.2015 hagiavalduse täiendamine, analüüs ja täpsustamine – ajakulu 1h 15m; 7) 10.02.2015 hagiavalduse lõplik vormistamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine – ajakulu 30m; 8) 3.06.2015 kostja vastusega tutvumine ja loobumisavalduse koostamine – ajakulu 2h 30m. Kokku on hageja kulutanud ülalmärgitud toimingute tegemiseks 13 h, tunnitasumääraks on 100 eurot (ilma käibemaksuta). 3 (2)

Tuginedes kohtutoimikule ning arvestades asja keerukust/spetsiifilisust (intellektuaalse omandi kaitseks esitatud hagi) on kohtu hinnangul nimetatud ajakulu menetlusdokumentide koostamiseks põhjendatud ja vajalik, tunnitasumäär ei ületa kohtupraktika kohast keskmist. TsMS § 174 lg 6 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on esitanud menetluskulud ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulu suuruseks 1287 eurot. Ülalmärgitud põhjendustel rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 88% ulatuses, so 1287 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 177 lg 2 alusel arvestades kostja taotlust tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt (1287 eur) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni (menetluskulude tasumiseni). TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale seoses hagist loobumisega tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust e 162,50 eurot hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. / allkirjastatud digitaalselt / Kohtunik

4 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.