(Advokaadibüroo Varul, e-post [email protected]). Asja läbivaatamine Istungil osalenud isikud
Juures viibisid
4.detsembril 2014 ja 29. juunil 2015 avalikul kohtuistungil Hageja XXX, hageja lepinguline esindaja XXX, kostja I XXX, kostja II lepingulised esindajad vandeadvokaat Martin Tamme, advokaat Sandra Sillaots Sekretär Triin Matteus, tõlk Anna Talkop
Resolutsioon
Rahuldada XXX hagi XXX ja Osaühingu XXX vastu volikirja kehtetuks tunnistamise ning hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise nõudes. Tuvastada 31.07.2013 notari Lee Mõttuse asendaja Eva-Ly Sepa poolt tõestatud volikirja tühisus. Tuvastada XXX ja Osaühingu XXX vahel 09.08.2013 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisus. Tuvastada Osaühingu XXX kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks Osaühingu XXX kasuks (registrikood XXX) seatud hüpoteegikande kustutamiseks. Asendada Osaühingu XXX nõusolek kande tegemiseks käesoleva kohtuotsusega. Jätta jõusse 07.04.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täitemenetluse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus menetluses olevas täiteasjas nr 022/2014/1594.
Menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate kanda. Välja mõista võrdsetes osades XXXja Osaühingult XXX XXX kasuks menetluskulud 2 252,60 eurot (kaks tuhat kakssada viiskümmend kaks eurot ja 60 senti). Välja mõista võrdsetes osades XXX ja Osaühingult XXX Eesti Vabariigi kasuks 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest alates. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud kulud tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud andmetele. Saata kohtuotsuse ärakiri Rahandusministeeriumile.
Edasikaebamise kord
10.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagejale kuulub korteriomand aadressil XXX. 28.03.2014 sai hageja kohtutäiturilt täitmisteade, mille kohaselt on 27.03.2014 kohtutäituri Elin Vilippuse poolt hageja suhtes algatatud täiteasi nr 022/2014/1594. Täiteasi on algatatud kostja II poolt esitatud täitmisavalduse alusel.
2.Tutvudes kohtutäiturilt saadud dokumentidega sai hageja teada, et 09.08.2013 oli kostja I ja kostja II vahel sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel kostja I, kes on hageja poeg, võttis kostjalt II laenu summas 16 000 eurot. Samuti eelnimetatud dokumentidele oli lisatud 09.08.2013 Tallinna notari Margus Veskimäe poolt tõestatud kostja I ja kostja II vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Eelnimetatud lepingu alusel tagas kostja I oma võlakohustuse täitmist kostja II ees hüpoteegiga hagejale kuuluvale korteriomandile asukohaga XXX.
3.09.08.2013 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping on sõlmitud hageja ja kostja II vahel, hagejat esindas kostja I, kes tegutses Tallinna notari poolt väljastatud
31.07.2013 volikirja alusel. Kuna hageja ei ole kunagi andnud kostjale I volikirja, siis 02.04.2014 hageja pöördus Tallinna notari Margus Veskimäe büroosse, kus hageja sai volikirja koopia, mis oli 31.07.2013 tõestatud Tallinna notari Lee Mõttuse asendaja EvaLy Sepa poolt ja mille alusel notar Margus Veskimäe 09.08.2013 tõestas hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu.
4.Hageja märgib, et ei andnud 31.07.2013 kostjale I volikirja ja 31.07.2013 hageja ei viibinud notaribüroos asukohaga Rävala pst 2/Kivisilla tn 8 Tallinn. Hagejal puudus tahe anda volikiri kostjale I, samuti ka võimalus seda teha, kuna 08.märtsil 2013 amputeeriti hagejal parem jalg. Lisaks sellele hagejal oli parema käe põletus ja sellest tulenevalt hagejal langes parema labakäe ja sõrmede jõud. Vastavalt haigusloo epikriisele nr XXX on hagejale määratud raske puue kuni 2016. aastani. Selline hageja terviseseisund ei võimaldanud hagejal liikuda linnas ringi ja 31.07.2013 minna notari büroosse Maardust Tallinnasse. Hageja kinnitab, et 2013 juuni - septembri kuude jooksul elas ta suvilas aadressil XXX ja teda hooldas XXX, kes on hageja eestkostja.
5.Hageja märgib, et ka kostja I on tunnistanud, et 31.07.2013 volikiri oli allakirjutatud hageja nimel kolmanda isiku XXX poolt. XXX ja kostja I vahel oli võlasuhe, mille alusel kostja I andis XXX laenu rahast, mis kostja I sai kosjaga II sõlmitud laenulepingu alusel, mis oli ka volikirja võltsimise põhjus.
6.Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada kehtetuks 31.07.2013 notari Lee Mõttuse asendaja Eva-Ly Sepa poolt tõestatud volikiri nr XXX, tunnistada 09.08.2013 sõlmitud hageja ja kostja II vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisust. Hageja palub tuvastada kostja II kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks ja asendada nõusolek alljärgneva kohtuotsusega: kanda kinnistusraamatusse Harju Maakonnas XXXasuv korteriomandi kohta hüpoteegi osaühingu XXX kasuks, registrikood XXX, kustutamise kanne. Kostja I vastuväited
7.Kostja I vastuväiteid hagiavaldusele esitanud ei ole. Kostja I märgib, et hagiavalduses märgitud asjaolud vastavad tõele ning palub hagiavalduse rahuldada, kuna hageja ei ole 31.07.2013 sõlmitud volikirja allkirjastanud, seda on teinud hageja eest kolmas isik XXX. Kostja II vastuväited
8.Kostja II hagi ei tunnista ning leiab, et hageja ei ole suutnud tõendada 31.07.2013 notariaalselt tõestatud volikirja ega 09.08.2013 sõlmitud asjaõiguslepingu ja hüpoteegilepingu tühisust esindusõiguse puudumise tõttu. Hageja väited ei ole eluliselt usutavad ning kostjal II on põhjust arvata, et hageja ja kostja I tegutsevad koostöös eesmärgiga vältida laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu realiseerimist.
9.Hageja poolt esitatud väited, et volikirja andmine ei ole usutav, kuna tegemist on hageja elupaigaga, volitatud on hageja poega, kel on probleemid alkoholiga ning hageja ei saanud volitamisest mingit majanduslikku kasu, ei kaalu kostja II hinnangul üles notari poolt tõestatud dokumentide ehtsuse eeldust. Olukord, kus laenule antakse tagatis perekonnasidemetest tulenevalt, on tavapärane, ega tõenda seda, et hageja volikirja ei väljastanud. Pidades silmas ka asjaolu, et vastavalt hageja epikriisile on hageja jalg 08.03.2013 paremast reiest amputeeritud, ei ole eluliselt usutav, et kostja I koostöös XXX suutis leida isiku, kes sarnaneb äravahetamiseni hagejaga ning kel samuti on jalg paremast reiest amputeeritud. Kostja II on seisukohal, et hageja tervislik seisund ei tõenda, et tal ei olnud võimalik notaribüroosse minna ning volikirja allkirjastada.
10.Kostja II märgib, et usutavaks ei saa pidada hageja väiteid selle kohta, et hageja ei lahkunud ajavahemikus juuni kuni september oma suvilast ühtegi korda. Ainuüksi hagiavaldusele lisatud 20.06.2013 epikriisi kohaselt on hageja viibinud juunis taastusravikliinikus, samuti on epikriisist nähtuvalt määratud hagejale 25.06.2013 kohtumine dr XXX, mistõttu võib eeldada, et hageja siiski tervet suve oma suvilas ei veetnud. Kuna hageja leidis võimaluse
liikuda oma suvila ja taastusravikliiniku vahel, võib järeldada, et tal oli ka võimalik minna notaribüroosse.
11.Ainuüksi asjaolu, et kostja I ülestunnistuse alusel on algatatud kriminaalmenetlus, ei tõenda samuti hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kui hageja ja kosta I teevad koostööd vältimaks nende ühisele elukohale seatud tagatise realiseerimist, võib kostja 1 ülestunnistuse näol olla tegemist eneserõõnaga.
12.Notar Eva-Ly Sepp andis 04.12.2014 toimunud kohtuistungil usaldusväärseid ja objektiivseid ütlusi. Notar mäletas 31.07.2013 toimunud volikirja tõestamise detaile (mh seda, et hageja ja kostja I käisid tema juures pärastlõunasel ajal; hagejal olid kargud, mis seisid seina ääres; notar küsis hagejalt täpsustavaid küsimusi), mis viitavad notari ütluste usaldusväärsusele. Ühtlasi puudub notaril igasugune motivatsioon valeütluste andmiseks. Notar selgitas, et tundis kohtusaalis istuvad isikud ka ära, osutades Nikolai ja Artur Karinile. Ei ole ka eluliselt usutav, et notar ajaks nimetatud isikud kellegagi segamini, sest tegemist ei olnud rutiinse tehingu tõestamisega. Notar selgitas ka enda ülekuulamisel, et küsis hagejalt üle, miks soovib füüsilise puudega inimene anda volikirja, millega saab teha kõiki tehinguid, mis tähendab, et hageja füüsiline puue ei jäänud notarile märkamata. Kostja II märgib, et hageja, kostja I ja tunnistaja XXX antud ütlused on vastuolulised ega ole usaldusväärsed ning notar Eva-Ly Sepa antud ütlused on usaldusväärsed.
13.Ekspertiisiaktis kajastatud tulemusi võisid mõjutada mitmed asjaolud, sh võis hageja 31.07.2013 volikirja allkirjastamisel enda käekirja tahtlikult moonutada. Kostja II märgib, et võrdlusmaterjalina kasutatud allkirjad erinesid ka omavahel märkimisväärselt, mistõttu ei pruukinud võrdlusmaterjalina kasutatud dokumendid anda piisavalt head ülevaadet hageja all- ja käekirja püsivatest omadustes.
14.Kostja II hinnangul ei ole asjas kogutud tõendite alusel hageja suutnud tõendada, et 31.07.2013 allkirjastatud volikiri ei ole allkirjastatud hageja poolt. Kostja II leiab, et hageja, kostja I ja XXX antud ütlused on ebausaldusväärsed, ning Eva-Ly Sepa ütluste ebausaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled ja tunnistajad kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
16.Hageja on seisukohal, et ei ole allkirjastanud 31.07.2013 tõestatud volitust, mille alusel kostja I on hagejat esindades kostjaga II sõlminud 09.08.2013 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Kostja I on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada, kuna 31.07.2013 tõestatud volikirja ei ole allkirjastanud hageja. Kostja II leiab, et antud juhul ei ole tõendatud 31.07.2013 notariaalselt tõestatud ega 09.08.2013 sõlmitud asjaõiguslepingu ja hüpoteegilepingu tühisus esindusõiguse puudumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel välja selgitada, kas 31.07.2013 notar Eva-Ly Sepa poolt tõestatud volikiri on allkirjastatud hageja poolt või mitte.
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 117 lg 2 alusel võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118 lg 1 alusel toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-79-14 p-s 11 selgitanud, et TsÜS § 118 lg 1 kohaselt annab esindatav volituse tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Sama paragrahvi teine lõige võimaldab lugeda volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on
antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ja talub selle isiku sellist tegevust (vt ka 10. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-12, p 12).
18.TsÜS § 129 lg 1 alusel on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kui volitus peab olema antud teatud vormis, peab ka heakskiit olema antud samas vormis (TsÜS § 129 lg 6). TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
19.Kohtule on esitatud 31.07.2013 Tallinna notar Lee Mõttuse notaribüroos Eva-Ly Sepa poolt koostatud ja tõestatud volikiri, mille alusel on hageja volitanud kostjat I sõlmima korteriomandi asukohaga XXX linn haldamiseks vajalikke lepinguid, võõrandama eelnimetatud korteriomandi ning koormama korteriomandit hüpoteekidega (I kd, lk 5354). 09.08.2013 on hageja, keda on 31.07.2013 tõestatud volikirja alusel esindanud kostja I, ja kostja II sõlminud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille ese on Harju maakonnas Maardu linnas Avar tn 4-1 asuv korteriomand (I kd, lk 55-57).
20.Hageja on vande all kinnitanud, et ei ole kellelegi andnud oma dokumente ja volitust (II kd, lk 22 pöördel). 31.07.2013 volikirja tõestanud notari asendaja Eva-Ly Sepp on tunnistajana andnud ütlusi, milles väidab, et hageja ja kostja I käisid notaris 31.07.2013 ning tegemist on samade isikutega kes viibivad kohtusaalis (hageja ja kostja I) (II kd, lk 23). Kostja I on vande all kinnitanud, et hageja notari juures volikirja kostjaga I sõlmimas ei käinud (II kd, lk 23). Ekspertiisiaktis nr 15E-DK009 on tuvastatud, et 31.07.2013 EvaLy Sepa poolt tõestatud volikirja, millega hageja volitab kostjat I esindama end kõikide isikute ja asutuste ees kõikides tehingutes ja toimingutes, mis puudutab hagejale Maardus Avar tn 4-1 asuvat korteriomandit, ei ole väga suure tõenäosusega allkirjastanud sama isik, kes on allkirjastanud ekspertiisiks edastatud võrdlusmaterjali (II kd, lk 73-76).
21.Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et tõendid on vastukäivad, eelkõige on vastuolulised hageja ja kostja I vande alla antud ütlused ning tunnistaja EvaLy Sepa ütlused. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus vande alla antud ütlused ja tunnistaja ütlused on vastuolulised, tuleb kohtul tugineda ka muudele asjas esitatud dokumentaalsetele tõenditele.
22.Kohus leiab, et antud juhul tuleb tõendite hindamisel lähtuda eelkõige ekspertiisiaktis tuvastatust, kuna kohtu hinnangul on tegemist usaldusväärse ja objektiivse tõendusmaterjaliga. Samuti võtab kohus arvesse asjaolu, et ekspertiisiakti koostanud kohtueksperdid käisid vaidlusaluse volikirja ning selle suhtes teostatud ekspertiisi osas ka kohtus ütlusi andmas ning selgitasid igakülgselt, miks nad jõudsid ekspertiisiaktis järeldusele, et väga suure tõenäosusega ei ole vaidlusalusele volikirjale allkirja pannud hageja. Ekspert Eve Kristjankroon on ekspertiisile täiendavalt juurde selgitanud, et vaidlustatud allkiri on veidi nurklik ning kui inimene hakkab jäljendama kellegi allkirja, võib see olla aeglasemalt kirjutatud ja ka seepärast nurklikum. Samuti on eksperdid selgitanud, et volikirjale pandud nimi ja allkiri on antud väljatöötatud käekirjaga isiku poolt, kuid hageja näol ei ole tegemist isikuga, kellel oleks väljatöötatud käekiri (II kd lk 177-179). Kohtul puudub alus asuda seisukohale, et ekspertiisis tuvastatu, et hageja ei ole suure tõenäosusega allkirjastanud 31.07.2013 volikirja, ei vasta tõele. Kohtu hinnangul ei ole võimalik asjas esitatud tõendite pinnal jõuda vastupidisele järeldusele. Kuivõrd ekspertiisiaktist tulenevalt ei allkirjastanud suure tõenäosusega hageja 31.07.2013
tõestatud volikirja, siis loeb kohus tuvastatuks, et kostjal I puudus esindusõigus 09.08.2013 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks.
23.Seoses kostja II vastuväitega, et asjas tuleb eelkõige lähtuda ütlustest, mida andis tunnistaja Eva-Ly Sepp, kes kinnitas, et hageja käis notaribüroos volikirja allkirjastamas, märgib kohus, et kohtu hinnangul ei kaalu tunnistaja väide, et hageja käis tema juures vaidlusalust allkirja andmas, üles sõltumatute kohtuekspertide ekspertiisiaktis tehtud järeldust, et äärmiselt suure tõenäosusega hageja kõnealust allkirja ei andnud. Kohtule ei ole küll teada asjaolusid, miks tunnistaja Eva-Ly Sepp oleks pidanud kohtuistungil hageja ära tundmise kohta valeütlusi andma, kuid olles tutvunud kohtuekspertide koostatud ekspertiisiaktiga ning kuulanud kohtueksperdid istungil ära, on kohus veendunud, et hageja vaidlusalusele volikirjale oma nime ega allkirja ei kirjutanud.
24.Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuvalt oleks hageja 09.08.2013 sõlmitud lepingu hiljem heaks kiitnud. Seega kuna 31.07.2013 tõestatud volikiri on sõlmitud hageja nimel eelneva nõusolekuta ja hilisema heakskiiduta, on volikiri TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine. Seega on ka 09.08.2013 sõlminud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping tühine, kuna hageja ei ole ka seda tehingut hilisemalt heaks kiitnud.
25.Hageja palub tuvastada kostja II nõusolek hüpoteegikande kustutamiseks. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna kohus on tuvastanud 09.08.2013 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse, kohustab kohus kostjat II andma nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks kostja II kasuks seatud hüpoteegikande kustutamiseks ning asendab kostja II nõusoleku kande tegemiseks käesoleva kohtulahendiga.
26.Kohus leiab, et hagi tuleb eeltoodud põhjendustele tuginedes rahuldada. Kohus tunnistab kehtetuks 31.07.2013 notari Lee Mõttuse asendaja Eva-Ly Sepa poolt tõestatud volikirja ning 09.08.2013 hageja ja kostja II vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Samuti kohustab kohus kostjat II andma nõusoleku kinnistusraamatu kande tegemiseks kostja II kasuks seatud hüpoteegikande kustutamiseks ning asendab kostja II nõusoleku kande tegemiseks käesoleva kohtulahendiga.
27.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 125, § 132 lg-st 1 ja § 134 lg-st 1 on hagihind 7 000 eurot.
28.07.04.2015 määrusega on kohus rahuldanud hageja taotluse hagi tagamiseks ning peatanud täitemenetluse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus menetluses olevas täiteasjas nr 022/2014/1594. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et kohus on hagi rahuldanud, ei tühista kohus hagi tagamise määrust. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud ning tühistanud tehingud, mis puudutavad kostjat I ja kostjat II, mistõttu jätab kohus tsiviilasja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
31.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Toimiku materjalidest nähtub, et hageja esindaja on vastavaid toiminguid teinud.
32.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 143 lg 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks ka eksperdikulu. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
33.Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 1 979,69 eurot (sisaldab käibemaksu), riigilõivu 25 eurot ja eksperdikulud summas 282 eurot.
34.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagi tagamise avalduselt 25 eurot (I kd, lk 27), samuti on hageja tasunud ekspertiisikulud summas 282 eurot (II kd, lk 66). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 25 euro ulatuses ja ekspertiisikulu tasumist summas 282 eurot ning need kuuluvad kostjatelt võrdses osas väljamõistmisele.
35.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal arve nr 70 alusel hagiavalduse koostamiseks 2,5 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud 4-leheküljelise hagi (I kd, lk 48-51), millele on liidetud 30 lk-d kirjalikke tõendeid. Kohtu hinnangul sisaldab hagi õiguslikku argumentatsiooni, samuti sisaldab viidet Riigikohtu praktikale. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Kohus on seisukohal, et eelnimetatud toimingud on põhjendatud 2,5 tunni ulatuses.
36.Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal arve nr 90 alusel esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 1,5 tundi, taotluse koostamiseks 20 minutit ja kostja II taotlusega tutvumiseks, sellele seisukoha esitamiseks ja tunnistaja ülekuulamise taotluse esitamiseks 40 minutit. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja 03.04.2014 esitanud hagi tagamise avalduse (I kd, lk 1-4). 23.05.2014 on hageja esitanud 2-leheküljelise taotluse asja kirjalikus menetluses lahendamiseks (I kd, lk 1127
113). 29.05.2014 on kostja II esitanud taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks (I kd, lk 116-120). Kohtu hinnangul on arvel nr 90 nimetatud toimingud põhjendatud, kuna tegemist on olnud vajalike ja kohtu nõudmise alusel tehtud toimingutega. Samuti kohus märgib, et olukorras, kus vastaspool esitab dokumendi, tuleb hagejal sellega tutvuda, et kujundada enda edasine menetluslik seisukoht. Kohus leiab, et arvel nr 90 nimetatud toimingud on põhjendatud, samuti on põhjendatud toimingutele kulunud ajaline kulu 2,5 tunni ulatuses.
37.Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal arve nr 109 alusel kostja II vastuse analüüsiks 15 minutit ja kostja I vastusele vastuse koostamiseks 45 minutit. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja II esitanud 3-leheküljelise vastuse (I kd, lk 134-126). Hageja on 17.07.2014 esitanud kohtule 2-leheküljelise seisukoha kostja I vastuse osas (I kd, lk 141-142). Lähtuvalt hageja esitatud menetlusdokumentide sisust ja mahtust, peab kohus põhjendatuks 1 tunnist ajalist kulu, arvestades ka kostja I ja kostja II seisukoha sisukust ja asja keerukust. Kohtu hinnangul on arvel nr 109 kajastatud toimingud ja nendeks kulunud ajaline kulu 1 tunni ulatuses põhjendatud.
38.Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal arve nr 116 alusel kostja II vastuse analüüsiks 30 minutit ja vastuse koostamiseks kostja II seisukohale ja taotluste koostamiseks 3 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja II esitanud 5leheküljelise vastuse hagile (I kd, lk 153- 157), millele hageja on 12.09.2014 koostanud 5leheküljelise vastuse koos taotlustega (I kd, lk 162-166). Kohtu hinnangul on eelnimetatud toimingud põhjendatud ja vajalikud ning 3,5 tunnist ajalist kulu nendele toimingutele saab pidada mõistlikuks. Seega on kohtu hinnangul arvel nr 116 kajastatud toimingud ja nendeks kulunud ajaline kulu 3,5 tunni ulatuses põhjendatud.
39.Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal arve nr 158 alusel 03.12.2014 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks 4,5 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt toimus 04.12.2014 kohtuistung, mis kestis 3 tundi ja 22 minutit (II kd, lk 22-24). Kohus leiab, et kuigi kohtuistungi toimumise ajaks olid pooltele selged vaidluse asjaolud, tuli hageja esindajal siiski ka kohtuistungiks ette valmistuda, seega on eelnimetatud toimingud põhjendatud ja vajalikud 4,5 tunni ulatuses.
40.Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal arve nr 44 alusel ekspertiisiaktiga tutvumiseks 20 minutit, arvamuse esitamiseks 12.03.2015 2,5 tundi, kostja II seisukoha ja taotluse analüüsiks 20 minutit ning arvamuse koostamiseks kostja II taotlusele 2 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on 26.02.2015 esitatud kohtule ekspertarvamus (II kd, lk 73-76), millele hageja on 12.03.2015 koostanud 5-leheküljelise seisukoha ja taotluse tõendite asja juurde võtmiseks (II kd, lk 92-96). Kostja II on 12.03.2015 esitanud 4-leheküljelise seisukoha ekspertarvamuse osas (II kd, lk 87-90), millele hageja on 14.03.2015 koostanud 3-leheküljelise seisukoha (II kd, lk 114-117). Kohtu hinnangul on arvel nr 44 kajastatud toimingud ja nendeks kulunud ajaline kulu 5 tunni ja 10 minuti ulatuses põhjendatud, arvestades esitatud dokumentide mahtu ja sisukust.
41.Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal arve nr 65 alusel kostja II 07.04.2015 vastuse analüüsiks 30 minutit ja hageja arvamuse kostja II seisukohale koostamiseks 2 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on 07.04.2015 kostja II esitanud taotluse ekspertide ülekuulamiseks (II kd, lk 128-136), millele hageja on koostanud 3leheküljelise seisukoha (II kd, lk 138-140). Kohtu hinnangul on arvel nr 65 kajastatud toimingud ja nendeks kulunud ajaline kulu 2,5 tunni ulatuses põhjendatud, lähtudes esitatud dokumendi mahus ja selles sisalduvatest õiguslikest probleemidest.
42.Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal arve nr 97 alusel 29.06.2015 kohtuistungiks ettevalmistamiseks, kohtuistungil osalemiseks ja kohtukõne teeside ettevalmistamiseks 3 tundi ja 40 minutit. Toimiku materjalidest nähtuvalt toimus 29.06.2015 kohtuistung, mis kestis 40 minutit (II kd, lk 177-179). Kohus leiab, et kuna istungil kuulati üle ka eksperdid, tuli hageja esindajal kohtuistungiks ette valmistuda, samuti on hageja kohtule esitanud kohtukõne teesid (II kd, lk 180-186). Kuigi istungi toimumise ajaks oli pooltele vaidluse sisu teada ning küsimus taandus esitatud tõendite usaldusvääruse väljaselgitamisele, tuli hageja esindajal esitada kohtule kokkuvõtlik seisukoht esitatud hagi ja asjas kogutud tõendite osas. Kohus peab eelnimetatud toiminguid põhjendatuks ja vajalikuks 3 tunni ja 40 minuti ulatuses, arvestades istungi kestvust ning kohtule esitatud kohtukõne teeside mahtu ja sisu.
43.Kokku on hageja esindaja töötunnid põhjendatud 25 tunni ja 20 minuti osas. Hageja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-165-13 p 16). Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
44.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja töötunnihind 64 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 25 tundi ja 20 minutit ning töötunni hind 64 (ilma käibemaksuta) eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga kokku 1 939,20 eurot.
45.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab hagejat hüvitama kostjate menetluskulud 2 252,60 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 1 945,60 eurot, riigilõivust 25 eurot ja eksperdikulust 282 eurot. Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel kostjatelt vaidluse asjaolusid, sh hagihinda, menetluse aega, asjas toimund istungeid, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente.
46.Kohus on käesolevas asjas andnud hagejale 12.05.2014 määrusega menetlusabi ning vabastanud hageja riigilõivu tasumise kohustusest 375 euro ulatuses. TsMS § 190 lõike 3 kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kostjatel võrdsetes osades Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 375 eurot. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 179 lg-st 5 tulenevalt tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest. Kristi Rickberg /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.