Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
27. juuli 2015. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-11065
Tsiviilasi
Imatra Elekter AS hagi Nadežda Koritkina vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Imatra Elekter AS, registrikood 10224137, asukoht Tööstuse 2 Haapsalu 90506, e-post * Hageja lepinguline esindaja Andrus Post, isikukood *, asukoht Tööstuse 2 Haapsalu 90506, e-post * Kostja Nadežda Koritkina, isikukood *, elukoht *
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Imatra Elekter AS esitas 24.07.2015. a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse Nadežda Koritkina vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.05.2008. a tähtajatu elektri- ja võrguteenuste lepingu nr *. Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud ja hagi esitamise seisuga on täies ulatuses või osaliselt tasumata nelja arve eest kogusummas 263,06 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 263,06 eurot. Ühtlasi palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskuludena hagilt tasutud riigilõiv summas 75 eurot.
Hageja ja kostja vahel 19.05.2008. a sõlmitud lepingu kohaselt lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused poolt kokkuleppel ning selle mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused lahendamisele Pärnu Maakohtus. Kohtumääruse põhjendus Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavalduse ning selle lisadega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagiavaldust ei saa menetlusse võtta, kuna hagi ei allu Eesti kohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus on 24.07.2015. a teinud kostja Nadežda Koritkina elukoha kohta päringu rahvastikuregistrist, mille andmete kohaselt on kostja elukoht alates 26. juulist 2013. a *. lg 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) jagu 4 artikkel 17 p 1 c kohaselt asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, kui tegemist on lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega. Käesoleva jao artikkel 18 p 2 kohaselt teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Artikkel 19 p 3 sätestab, et käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. lg 1 kohaselt, mis käsitleb kohtualluvuse kokkulepet, võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. lg 3 kohaselt sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui selles on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist või kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Käesolevas asjas on hageja ja kostja sõlminud lepingu, milles kostja on tarbija, 2008ndal aastal, mil kostja alaline elukoht oli Eesti Vabariigis. Hageja ja kostja on leppinud kokku, et lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Pärnu Maakohtus. Alates 2013. nda aasta juulist on kostja alaline elukoht *. Käesoleva tsiviilasja vaidluse puhul ei ole vaidlus seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega, ega leping ei ole seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega nii, et teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikõiguslik juriidiline isik ega mõlemaks pooleks ei ole avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohtualluvuse kokkulepe on sõlmitud enne käesoleva vaidluse tekkimist ning puuduvad tõendid selle kohta, et kohtualluvuse kokkulepe oleks sõlmitud juhuks, kui kostja asub pärast
kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Seega on poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe ühine. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Tuginedes eelpool väljatoodud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele keeldub kohus hagi menetlusse võtmast. TsMS § 372 lg 5 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 järgi lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.