Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Krista Kirspuu ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.07.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-14-16397
Kohtuasi
Westcargo Group OÜ hagi OÜ DOLANEST ja Osaühing ZILAIR-K vastu solidaarselt kahju hüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.04.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Westcargo Group apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
19 999,93 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ Westcargo Group (registrikood 11561977, asukoht Ahtri 6A, korpus B1, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): OÜ DOLANEST (registrikood 11313185, asukoht Asunduse 15-76, 11416 Tallinn ), lepinguline esindaja Jelena Lehter Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): OÜ ZILAIR-K (registrikood 11435054, asukoht Oru 17-30, 20205 Narva), lepinguline esindaja Aleksander Pahmurko
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 06.04.2015 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Westcargo Group OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.OÜ Westcargo Group (hageja) esitas 16.04.2014 Harju Maakohtule hagi OÜ DOLANEST (kostja I) ja OÜ ZILAIR-K (kostja II) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 15 458,46 eurot, viivis 355,75 eurot ja viivis protsendina põhinõudest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ja § 94 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis Vene äriühing OOO Konfes 17.10.2013 hagejalt kaubaveo Eestist Venemaale. Hageja sõlmis 17.10.2013 omakorda veolepingu kostjaga I. Tegelikuks vedajaks oli kostja II. Kauba laadimine toimus 21.10.2013 Eestis ja selle kohta koostati CMR. 25.10.2013 kauba kohaletoimetamisel sihtpunkti avastati, et osa kaupa on puudu ja selle kohta koostati akt. Hageja hinnangul on kauba kadumise asjaolud ebaselged. Autojuht selgitas, et peatus Pustoška linnas kaupluse juures 10 minutiks, mis näitab, et ta ei olnud piisavalt hoolikas temale antud kauba suhtes.
3.30.10.2013 esitas hageja kostjale I pretensiooni, millele viimane vastas 23.01.2014, et rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 23 lg 3 alusel kuulub kahju hüvitamisele 721,21 euro ulatuses, kuid arvestades seda, et hageja ei ole veotasu 1850 eurot maksnud, ei hüvita kostja I hagejale midagi. Hageja ei vaidle, et tal oli kohustus tasuda kostjale I veotasu 1850 eurot.
4.Hageja on kaubavedaja, kes hüvitas tekitatud kahju ja sellest tulenevalt on tal kostjate suhtes CMR art 37 alusel nõudeõigus. Hageja on kandnud kahju summas 17 308,46 eurot, mis koosneb OÜ-le Westcargo hüvitatud kauba väärtusest summas 12 420,46 eurot, kauba tollimaksetest summas 1028 eurot, kauba transportimisega seotud kuludest Itaaliast Eestisse summas 210 eurot ja Eestist Venemaale summas 1800 eurot. ООО Konfes jättis hagejale hüvitamata transpordikulud, mis on seotud 21.10.2013-25.10.2013 toimunud kaubaveoga. Hageja kannab kahju summas 1850 eurot, mis on tekkinud kostjaga I sõlmitud lepingu alusel. Hageja asendas kaotsiläinud kauba, mille väärtuseks oli 12 420,46 eurot. OÜ Westcargo soetas hageja palvel uue kauba kaotsiläinud kauba asendamiseks, mis on tarnitud Venemaale. Kauba väärtus on tõendatud Med Automotive 28.10.2013 arvega nr 1500021101, maksekorraldusega arve tasumise kohta ja hageja võlatunnistusega OÜ-le Westcargo, kes tasus hageja eest kauba maksumuse. 29.11.2014 DSV Transport AS arve nr CD129139 ja selle tasumist tõendava maksekorraldusega on tõendatud, et seoses kauba täiendava tarnimisega Itaaliast Eestisse tekkis hagejal kahju summas 210 eurot. 30.12.2013 OÜ Negotium arve nr 62/13 ja selle tasumist tõendava maksekorraldusega on tõendatud, et seoses kauba täiendava tarnimisega Eestist Venemaale kandis hageja kahju 1800 eurot.
5.Kostja II vastutuse osas viitab hageja CMR art-le 4. Hageja hinnangul tõendab lepingut kostjate vahel CMR saatekiri. Kui kostja II kasutas vedamiseks teisi isikuid, siis CMR art 3 kohaselt vastutab vedaja nii oma tegevuse, kui ka oma agentide ja teiste isikute, kelle teenuseid ta kasutab, eest. Kostja II kui vedaja vastutab kauba osalise kaotsimineku eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni CMR art 17 lg 1 kohaselt. Vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2 alusel vastutusest ja kahju hüvitamise kohustusest, kui kahju tekkis asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Selle tõestamine tulenevalt CMR art-st 18 lasub vedajal. Kostja II ei ole nimetatud asjaolusid tõendanud. Kostjad vastutavad solidaarselt. Isegi kui eeldada, et kaup oli varastatud, ei ole see asjaolu, mis vabastaks kostjaid vastutusest. Kostja II ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis välistaksid tema kui vedaja vastutust CMR art 18 alusel. Kostja II vedajana näitas kauba vedamisel üles ükskõiksust ja jättis täitmata vedajal lasuva käibes vajaliku hoolsuskohustuse ja ta põhjustas sellega hagejale kahju. Tegemist on vedaja raske hooletusega, mis on võrdsustatud sihiliku kohustuste mittenõuetekohase täitmisega CMR art 29 p 1 mõttes. Kostja II poolt viidatud kauba varastamist liikuvast veoautost ei ole tõendatud.
6.Hagejal on kohustus tasuda kostjale I kaubaveo eest 1850 euro. Antud summa on ООО Konfes poolt hagejale hüvitamata. Hageja tasaarvestab oma nõude summas 1850 euro kostja I nõudega summas 1850 euro. Pärast tasaarvestamist jääb nõude suuruseks kostjate vastu 15 458,46 eurot. Kostja I vastuväited
7.Kostja I hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Kauba vedamiseks Eestist Venemaale sõlmiti eraldi vähemalt neli veolepingut. 11.10.2013 pöördus hageja kostja I poole transpordi leidmiseks kauba vedamiseks. 16.10.2013 sõlmisid kostja I ja OÜ Expo Trans veolepingu. 17.10.2014 sõlmiti hageja ja OOO Konfes vahel maanteeveo leping. 17.10.2014 sõlmisid hageja ja kostja I veolepingu. OÜ Expo Trans sõlmis veolepingu kostjaga II, kes oli kauba tegelik vedaja.
9.Veo käigus varastati osa koormast. Kauba mahalaadimisel fikseeriti kauba puudujääk 200 autosignalisatsiooni süsteemi osa, brutokaaluga 76,77 kg. Kuna tegeliku vedaja tsiviilvastutus oli kindlustatud, siis kostjale teadaolevalt pöördus vedaja kindlustusandja poole, kes maksis kauba omanikule välja kindlustushüvitise summas 721,21 eurot, kohaldades hüvitise tasumäära piirangut CMR art 23 lg 3 alusel. 30.10.2013 pretensiooniga nõuab OOO Konfes hagejalt kaotsiläinud kauba maksumuse 17 890 euro hüvitamist.
10.Hageja, kostjad ja OÜ Expo Trans ei olnud järjestikused vedajad CMR art 34 mõttes. Kuna tegemist ei ole järjestikku vedajatega, ei kohaldu ka CMR art 37. Seega ei oma antud juhul tähendust, kas ja millises ulatuses hageja on hüvitanud või kavatseb hüvitada tellijale OOO-le Konfes kahju, kuna see ei tekita hagejal regressinõuet kostjate vastu hageja ja tellija vahelisest kahju hüvitamise kokkuleppest tulenevas ulatuses.
11.Hageja ja kostja I vahelised suhted, sh vastutus lepingu rikkumise eest, on reguleeritud poolte vahel sõlmitud lepinguga ning vastutuse ulatus ning tekkimise alused tulenevad samuti CMR-ist. Kostja I vastutab hageja ees lepingu alusel kui vedaja CMR art 3 alusel. Hageja soovib kahju hüvitamist. Seega CMR art 23 kohaldamiseks tuleb eelnevalt tuvastada, kas vedajal on kohustus hüvitada nõudeõigusega isikule veolepingu rikkumisega tekitatud kahju ning kas ei esine vedaja vastutusest
vabastamise või vastutust piiravaid asjaolusid (CMR art 17, 18). CMR art 23 p 3 sätestab, et hüvitise suurus ei või siiski ületada 8,33 SDR puuduoleva kauba brutokaalu kilogrammi eest. Antud juhul läks kaotsi osa autosignalisatsiooni süsteemi osade saadetisest koguses 200 tükki. Vastavalt hageja poolt esitatud dokumentidele anti vedajale 21.10.2013 üle autosignalisatsiooni süsteemi osade saadetis, mis sisaldas 230 tükki brutokaaluga kokku 88,29 kg. Järelikult moodustab kauba kaotsiläinud osa 88,29/230 x 200 = 76,77 kg. Sellest tulenevalt on vedaja vastutuse maksimaalne suurus CMR art 23 lg 3 alusel 76,77 x 8,33 = 639,49 SRD = 721,21 eurot. Vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi andmetele oli SDR väärtus 21.10.2013 seisuga 1,2778 eurot.
12.Asjakohased ei ole hageja viited CMR art 29 p-le 1. Kostja I poolt hüvitamisele kuuluva kahju suurus tuleb kindlaks määrata kooskõlas CMR art-ga 23. Kostjale teadaolevalt on antud summa makstud kauba omanikule välja tegeliku vedaja kostja II kindlustusandja poolt.
13.Isegi kui kostjal I puudub õigus viidata CMR art 23 lg-le 3, ei ole hageja nõue siiski põhjendatud. Hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel (CMR art 23 lg 1). CMRil nr 1021-972 on kauba saatjaks märgitud Data Creations LLP ning saajaks OOO Konfes. Saatelehe lahtri 5 kohaselt olid saatelehele lisatud alljärgnevad dokumendid: Invoice nr 08 dd.21.10.2013 4 ja spetsifikatsioon nr 08. Data Creations LLP 21.10.2013 arvest nr 08 tulenevalt Data Creations LLP müüs ja OOO Konfes ostis 21.10.2013 saatelehes märgitud kaupu. Kusjuures kõnesolevate autosignalisatsiooni süsteemi osade (kokku 230 tk) ostuhinnaks on 4289,50 USD. Antud tehing toimus samal päeval, millal veos anti vedamiseks, seega tulenevat CMR art 23 ja VÕS § 794 lg 4 sätestatust tuleb kauba saatja poolt määratud kauba müügihinda pidada veose väärtuseks, mille hüvitamist proportsionaalselt kaotsi läinud veose kogusele on hagejal õigus nõuda, juhul kui ei kohaldu CMR art 23 lg 3.
14.Kuna kostja I ei tunnista hageja põhinõuet, siis ei tunnista ta ka viivisenõuet. Juhul kui kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, siis viivise suuruse määramisel tuleks lähtuda CMR art 27 lg-st 1. Kostja II vastuväited
15.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
16.Kaup varastati Venemaal liikuvast sõidukist. Avaldus varguse kohta oli esitatud ja registreeritud 24.10.2013 Venemaa Siseministeeriumi “Zapodnodvinski” Kohalike Omavalitsustevahelise Osakonna kuritegude teadete registreerimise raamatus numbri 1845 all. Seega on täidetud eeldused vedaja vastutusest vabanemiseks CMR art 17 lg 2 alusel, sest tegemist on asjaoluga, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Kostja II on täitnud oma kohustust mõistliku hoolsusega ning on teinud kõik endast sõltuva, et kohustust nõuetekohaselt täita.
17.Hageja nõuab kahju hüvitamist, mis tekkis kolmandal isikul. Tõendeid selle kohta, et hagejal oleks kahju tekkinud ei ole esitatud. 30.10.2013 sai hageja tellijalt OOO-lt Konfes pretensiooni kauba puudujäägi kohta. Pretensiooni aluseks oli OOO-le Konfes kaubasaajast OOO-lt Interlain esitanud pretensioon, mille järgi ei ole kohale toimetatud kaup olnud komplektsuses. OOO Konfes on nõudnud hagejalt kahju hüvitamist summas 17 890 eurot. Hageja nõustus tellija pretensiooniga, kuid hagiavalduses ei ole märgitud, kas hageja on hüvitanud tellijale tekitatud kahju ja sellest oleks hagejale tekkinud kahju.
18.Kooskõlas kindlustuslepinguga nr 727221 on kindlustatud kindlustusvõtja tsiviilvastutus seoses tasuliste kaubaveo lepingutega, mis on sõlmitud kliendiga
vastavalt rahvusvaheliste vedude raames teostavate saadetiste rahvusvaheliste maanteevedude lepinguid käsitleva konventsiooni kehtiva redaktsiooniga. Esimese astme kohtu otsus
19.Harju Maakohtu 06.04.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja mentluskulud hageja kanda.
20.Maakohus märkis, et hageja poolt esiletoodud asjaolud on menetluses olnud väga ebaselged. Samuti on hageja esitatud asjaolusid mitmel korral muutnud. Kohus on andnud kolmel korral hagejale võimaluse esitada konkreetsed põhjendused ja selged asjaolud. Kohus on ette heitnud hageja esindajale, et viimane ei suuda konkreetselt kohtu küsimustele vastata, samuti on kohus teinud hagejale ettepaneku kaaluda esindaja vahetust, kuna antud juhul võivad hageja huvid jääda kaitseta. Vaatamata kohtu selgitustele ja hagejale antud võimalustele hagi asjaolude ja põhjenduste täpsustamiseks, on hageja hagi jäänud ebaülevaatlikuks ning hageja esindaja ei ole suutnud välja tuua selgeid asjaolusid ning nõude põhjendusi.
21.Pooltel on vaidlus selles, kas menetlusosaliste puhul on tegemist järjestikuste vedajatega, kas kahju tekkimine ja selle suurus on tõendatud, kas hageja on hüvitanud tekkinud kahju Vene äriühingule OOO Konfes, kas hagejal on sellest tulenevalt regressiõigus CMR art 37 alusel.
22.Maakohus leidis, et praeguses asjas ei ole tegemist järjestikuse veoga. Vedu ei ole toimunud ühe saatekirja alusel. CMR art 34 reguleerib üht vedu ühe lepingu alusel järjestikku vedavate isikute suhteid. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et hageja ja kostjad olid järjestikused vedajad CMR art 34 mõttes. Kuna tegemist ei ole järjestikuste vedajatega, ei kohaldu ka CMR art 37, sest viimati nimetatud säte asub konventsiooni viiendas peatükis, mis käsitleb järjestikku mitme vedaja korraldatavaid vedusid puudutavaid õigussuhteid. Ka Riigikohus on 10. mail 2002 tsiviilasjas nr 3-2-1-59-02 tehtud otsuse p-s 12 leidnud, et CMR art 37 kohaldamise eelduseks on, et ühe lepinguga kindlaksmääratud tingimustel veavad mitu vedajat järgemööda. Antud juhul tellis Vene äriühing OOO Konfes hagejalt kaubaveo. Hageja sõlmis omakorda lepingu kostjaga I, kes tellis selle omakorda Expo Trans OÜ-lt, kes sõlmis lepingu tegeliku vedajaga, see on kostjaga II. Hageja ja kostja II vahel lepinguid sõlmitud ei ole ja hageja suhtes ei olnud vedajaks kostja II.
23.Maakohus leidis, et hagi kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata. Hageja on tuginenud sellele, et kostja II oli kauba kaotsimineku ajal tegelik vedaja. Hageja ja kostja II vahel leping puudus, ka ei ole kostja II muutunud hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu pooleks. Riigikohus on 19.04.2010 otsuses nr 3-2-1-25-10 selgitanud, et juhul kui hagejal lepingut kostjaga II ei olnud, võib tema nõue olla lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja II teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja II põhjustas talle õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja II vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise.
24.Hageja selgitas 27.08.2014 istungil, et tal on kostja II vastu lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Maakohus ei tuvastanud, et kostja II oleks põhjustanud hagejale õigusvastaselt kahju. Hageja tugineb oma nõudes 30.10.2013 OOO Konfes pretensioonile, milles on loetletud kaubad, mida ei olnud kohale toimetatud ja mille hageja on enda kinnitusel viimasele hüvitanud. Samas on hageja menetluses kinnitanud, et kaotsi läks 200 tk signalisatsiooniseadmeid. OOO Konfes pretensioonis esitatud kauba koosseis erineb sellest nii koguseliselt kui nimetustelt. Asjaolusid,
millest tulenevalt on kostja II hagejale tekitanud õigusvastaselt kahju OOO Konfes pretensiooni toodud kaupade osas, kohus ei tuvastanud. Ka ei olnud kostjale II sellise kahju tekkimine ettenähtav.
25.Maakohus märkis, et hageja ja kostja I vahelised suhted on reguleeritud poolte vahel sõlmitud lepinguga, mille kohaselt oli hageja veo tellija (saatja) ja kostja I vedaja. Kuna täidetud on CMR art 1 p-s 1 sätestatud konventsiooni kohaldamise tingimused, tuleb asi lahendada CMR art 17 alusel. Veo käigus toimus vargus. Kostja I leidis, et ta vabaneb vastutusest, kuna kaup kadus ära asjaoludel, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida (CMR art 17 p 2). Maakohus märkis, et selle tõestamine, et kauba kaotsiminek oli esile kutsutud CMR art 17 p-s 2 toodud asjaolude tõttu, lasub CMR art 18 p 1 järgi vedajal. Kauba rööv ei ole iseenesest selline asjaolu, mis vabastaks vedaja igal juhul vastutusest CMR art 17 lg 2 järgi. Vedaja vabaneb vastutusest vaid juhul, kui vedaja, vaatamata rakendatud kõrgendatud hoolsusele, ei suutnud röövi toimumist ära hoida ja kahju tekkimist vältida.
26.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-127-05 leidnud, et vaidluse lahendamisel tuleb selgitada, kas vedaja käitus kõrgendatud hoolsusega, et kahju tekkimist ära hoida. Selleks, et selgitada, kas vedaja rakendas kõrgendatud hoolsust, tuleb vedaja käitumist võrrelda kompetentse professionaalse vedaja hüpoteetilise käitumistega samadel asjaoludel. Seega määrab kõrgendatud hoolsuse ulatuse kindlaks hüpoteetilise professionaalse vedaja äärmiselt hoolas käitumine samasuguses situatsioonis ja vedajal lasub CMR art 18 lg 1 järgi kohustus tõendada, et ta rakendas kõrgendatud hoolsust röövi ärahoidmiseks.
27.Maakohus luges Venemaa Siseministeeriumi tõendiga tõendatuks, et 23.10.2013 kella 22 ja 23 vahel teekonnal Pustoška linnast Pihkva oblastis OÜ-sse “Zagorodnõi dom”, mis asub Tveri oblasti Zapadnodvinski rajooni territooriumi läbiva M-9 “Baltija” maantee 372 kilomeetril, varastati sõidukist Mersedes Benz (reg.nr XXX XXX)/ poolhaagis Krone (reg.nr XXX XXX) teadmata isiku poolt 22 karpi sõidukite signalisatsiooniga. Avaldus varguse kohta oli esitatud ja registreeritud 24.10.2013 Venemaa Siseministeeriumi “Zapodnodvinski” Kohalike Omavalitsustevahelise Osakonna kuritegude teadete registreerimise raamatus numbri 1845 all. Samuti nähtub kostja II autojuhi ütlustest, et vargus toimus liikuvast autost. Muid tõendeid varguse toimumise asjaolude kohta esitatud pole. Samuti ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et vedaja, vaatamata rakendatud kõrgendatud hoolsusele, ei suutnud röövi toimumist ära hoida ja kahju tekkimist vältida.
28.Hageja ja kostja I lepingujärgseks veetavaks kaubaks oli 2158 kg autovaruosasid. Hageja kinnitusel puudutab vaidlus kaotsi läks
komplekti signalisatsiooniseadmeid. Kostja I arvestusel moodustab kaotsiläinud osa 76,77 kg. Maakohus leidis, et kuna hageja ei ole avaldanud ega näidanud 21.10.2013 saatekirjas kauba maksumust, mis ületab CMR artikli 23 p-s 3 näidatud piiri ega määranud kindlaks kohaletoimetamise erihuvi kauba kaotsimineku korral, ei ole tal õigus saada kahju hüvitamist suuremas summas, kui näeb ette CMR art 23 p 3, s.o summas 721,21 eurot (CMR art 24, art 26 p-d 1 ja 2). Sellele arvestusele ei esitanud hageja ka vastuväiteid.
29.Ei ole tõendatud, et kaup oleks läinud kaotsi vedaja raske hooletuse tõttu, mistõttu CMR art 29 kohaldamisele ei kuulu. Seda, et kaup läks veol kaduma vedaja tahtluse või raskelt hooletu tegevuse tõttu, peab tõendama kahjunõude esitaja. Seega jättis maakohus hageja nõue kostja I vastu rahuldamata.
30.Hageja viivisenõude kohta märkis maakohus, et hagejal on CMR art 27 lg 1 alusel õigus nõuda hüvitatavalt summalt viivist 5% aastas. Hageja esitas 30.10.2013 kostjale I pretensiooni. Seega tuleb viivist arvestada alates 31.10.2013 kuni kohtuotsuse
tegemiseni 06.04.2015 (523 päeva) põhinõudelt 721,21 eurolt, määras 5% aastas, mis teeb viivise summaks 51,67 eurot.
31.Maakohus tuvastas, et hagejal on kostja I vastu 721,21 euro suurune kahjunõue ja 51,67 euro suurune viivisenõue. Vaidlust ei ole selles, et hageja kohustus tasuma lepingu järgi kostjale I veotasu 1850 eurot ja et see summa on tasumata. Seega on kostjal I hageja vastu 1850 euro suurune veotasu nõue, mille kostja I on tasaarvestanud. Hageja tasaarvestusele vastuväiteid ei esitanud. Pooltel on seega tasaarvestatavad nõuded, mis on tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses lõppenud. Apellatsioonkaebus
32.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
33.Hageja hinnangul oli hageja ja kostja I vahel ekspedeerimisleping. Maakohus ei põhjendanud, miks ta hageja sellise väitega ei nõustu. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, millised asjaolud võimaldavad järeldada, et hageja ja kostja I vahel oli veoleping.
34.Juhul kui hageja ja kostja I vahelised suhted tuleb kvalifitseerida veolepinguna, jättis maakohus analüüsimata kostja I vastutuse alused.
35.Kostja II ei ole tõendatud, et näitas oma kohustuste täitmisel üles kõrgendatud hoolsust (VÕS § 620 lg-d 1 ja 2). Kostja II jättis täitmata vedajal lasuva käibes vajaliku hoolsuskohustuse ning tegemist on vedaja raske hooletusega, mis on võrdsustatud sihiliku õigusvastase tegevusega. Nimetatud põhjustel tekkis hagejal varaline kahju, kuna hageja hüvitas tellijale tekkinud kahju. Kohus ei ole antud asjaoluga arvestanud. Tunnistaja (autojuhi) ütlustest nähtuvalt oli vedaja raskelt hooletu. Hagejale on ebaselge, mis põhjusel autojuht peatas oma auto linnas kaupluse juures. Auto peatamist linnas valvamata kohas ei saa lugeda hooleks kauba üle. Eluliselt ei ole usutav, et kaup varastati liikuvast autost märkamatult.
36.Põhjendamatu on maakohtu väide, et õigusvastane kahju tekitamine kostja II poolt ei ole tõendatud. Kostja II oli tegelik vedaja, kes võttis hageja kauba vastu vedamiseks ning laadis selle oma veokile. Kaup läks veo käigus autost kaotsi. Kauba kaotsiminekuga tekitati kaubaomanikule kahju. Kostja II tegu, mille tulemusel kahju tekitati, väljendub tegevusetus, s.o kostja II ei kaitsnud veost vedamisel tekkida võiva kahju eest, sh kaotsimineku eest.
37.Maakohtu otsus ei ole põhjendatud ka kostja II vastutuse osas. Maakohus jättis kvalifitseerimata hageja ja kostja II ning kostja I ja kostja II vahelised õigussuhted. Maakohus jättis analüüsimata hageja väite selle kohta, et kostja II vastutus võib põhineda VÕS § 800 lg 1 alusel.
38.Maakohtul ei olnud õigust viidata CMR IV peatükis märgitud vedaja vastutuse piirangutele. Kahju hüvitamisega kostjate poolt on tagatud kahju hüvitamise üldine eesmärk – asetada kahjustatud isik võimalikult samasse olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud.
39.Maakohus leidis, et kostja I vastutab kauba kaotsimineku eest, kuid CMR art 23 lg-s 3 sätestatud piirides. Maakohus on põhjendamatult jätnud kohaldamata CMR art 23 lg 4, mille järgi peale CMR art 23 lg-s 3 sätestatud hüvitise suuruse kuuluvad täielikult hüvitamisele veomaksed, tollimaksud ja lõivud kogu kauba kaotsimineku korral ja proportsionaalselt kahju suurusele osalise kaotsimineku korral. Seega pidi maakohus tuvastama, millises proportsioonis läks kaup kaotsi ning välja mõistma kostjalt I vastavad summad.
Vastustajate seisukohad
40.Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
41.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
42.Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ja kostja I vahel sõlmiti veoleping. Hageja tugines ise veolepingule kogu kohtumenetluse vältel, seda ka 12.12.2014 kohtule esitatud hagiavalduse terviktekstis, kus ta muuhulgas märgib ka, et kostja I võttis kauba saatja veotellimuse täitmiseks, kuid ei asunud ise vedu teostama, vaid tellis omakorda veo tegelikult vedajalt, mis vastab sisuliselt ekspedeerija tegevusele VÕS § 854 kohaselt. Asjaolu, et kostja I tellis omakorda veo kelleltki teiselt, ei tähenda, et hageja ja kostja I sõlmitud veolepingut tuleks pidada ekspedeerimislepinguks. Muid asjaolusid, mille tõttu hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingut tuleks käsitleda ekspedeerimislepinguna, hageja esile toonud ei ole. Hageja esitas kohtule kirjaliku transpordi tellimuse (I kd, lk 12), mille alusel veoleping sõlmiti. Tellimuse kohaselt on hageja tellijana tellinud kostjalt I kui vedajalt konkreetse veo. Seega on alusetu hageja etteheide, et maakohus ei põhjendanud, millised asjaolud võimaldavad järeldada, et hageja ja kostja I vahel oli veoleping.
43.Maakohus ei ole jätnud analüüsimata kostja I vastutuse aluseid. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja I vahelised suhted on reguleeritud poolte vahel sõlmitud lepinguga, mille kohaselt oli hageja veo tellija (saatja) ja kostja I vedaja. Kuna täidetud on CMR art 1 p-s 1 sätestatud konventsiooni kohaldamise tingimused, tuleb asi lahendada CMR art 17 alusel. Maakohus analüüsis ka vedaja vastutusest vabanemise aluseid CMR järgi ja leidis, et need antud juhul puuduvad. Kuna hageja ei ole avaldanud ega näidanud 21.10.2013 saatekirjas kauba maksumust, mis ületab CMR artikli 23 p-s 3 näidatud piiri ega määranud kindlaks kohaletoimetamise erihuvi kauba kaotsimineku korral, ei ole tal õigus saada kahju hüvitamist suuremas summas, kui näeb ette CMR art 23 p 3, s.o antud juhul summas 721,21 eurot. CMR § 23 lg 4 kohaselt kuuluvad lisaks hüvitamisele veomaksed, tollimaksud ja lõivud kogu kauba kaotsimineku korral ja proportsionaalselt kahju suurusele osalise kaotsimineku korral. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole tasunud pooltevahelisest veolepingust tulenevat veotasu ega ole ka välja toonud kaotsiläinud kaubaga seotud tollimaksude suurust, mistõttu ei saa maakohtule ette heita CMR § 23 lg 4 kohaldamata jätmist.
44.Seda, et kaup läks veol kaduma vedaja tahtluse või raskelt hooletu tegevuse tõttu, peab tõendama kahjunõude esitaja. Hageja ei ole tõendatud, et kaup oleks läinud kaotsi vedaja raske hooletuse tõttu, mistõttu CMR art 29 kohaldamisele ei kuulu. Kauba kadumise fakti iseenesest ei saa käsitleda vedaja raske hooletusena.
45.Maakohus on põhjendanud kostja II osas hagi rahuldamata jätmist. Maakohus tuvastas, et praeguses asjas ei ole tegemist järjestikuse veoga. Hageja ja kostja II vahel leping puudus, ka ei ole kostja II muutunud hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu
pooleks. Kostja II ei saa vastutada VÕS § 800 lg 1 alusel, kuna lepingulise vastutuse osas tuleb kohaldada CMR-i, siis ei ole kohaldatav VÕS § 800. Seega võib hageja nõue kostja II vastu olla üksnes lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja II teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Hageja ei ole tõendanud kostja II õigusvastast tegu või tegevusetust, mis põhjustas hagejale kahju. Asjakohatu on hageja viide VÕS § 1045 lg 1 p-le 5, kuna hageja ei tugine nõude alusena oma omandi või valduse rikkumisele. Menetluskulude jaotus ja selgitus
46.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
47.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
48.Kuna maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 177 lgle 2.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.