Asjaõigus › Omandiasjad

Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused U. N. esitas 10.02.2014.a kohtusse hagiavalduse H. N. , A. N. ja S. N. vastu omandi kaitseks valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral. 02.02.2015 on kohtusse saabunud hageja avaldus hagist loobumiseks, kuna hageja leiab, et kohtulahend ei anna talle soovitud tulemust. Hageja on kinnitanud, et ta on teadlik TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 järgi peab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist teatama kostjale avalduse esitamisest, määrates talle vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus on hagist loobumise avalduse kostjate esindajale kätte toimetanud (tl 62) ja palunud sellele vastata. 09.02.2015.a on kostjate esindaja esitanud kohtule vastuse, mille kohaselt ei vaidle kostjad vastu hagist loobumisele ja on nõus tsiviilasjas nr 2-14-6378 menetluse lõpetamisega. Kohus leiab, et hagist loobumises ei ole midagi seadusevastast ja selle võib vastu võtta. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja, tulenevalt TsMS § 432 uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, vastavalt osundatud 2 (5)

paragrahvi 2. lõikele tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna käesolevas asjas ei ole hageja toetunud hagist loobumise avalduse esitamisel asjaolule, et kostjad on tema nõude rahuldanud, tuleb kostjate menetluskulud jätta hageja kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostjad on 09.02.2015.a. esitanud kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning menetluskulude nimekirja, milles on näidatud kulude koosseis (tl 63). Taotluse kohaselt kandsid kostjad menetluskulusid lepingulise esindaja kulude näol kokku summas 282 eurot. Kohus on edastanud kostjate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks hagejale ning hageja on 10.02.2015.a esitanud sellele oma vastuväited (tl 67). Kohus, tutvunud kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega, hageja vastuväidetega ning tsiviilasja toimikuga, leiab, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt teostas kostjate lepinguline esindaja järgmised toimingud: - konsultatsioon 0,5 tundi tunnihinnaga 50 eurot – kulu kokku 25 eurot; - vastuse koostamine hagiavaldusele 2,5 tundi tunnihinnaga 50 eurot – kulu kokku 125 eurot; - kohtuistungist osavõtt 45 minutit tunnihinnaga 80 eurot – kulu kokku 60 eurot; - 09.02.2015.a avalduse koostamine 0,5 tundi tunnihinnaga 60 eurot – kulu kokku 30 eurot. Eelnimetatud nimekirjast punktides 1-3 nimetatud hindadele lisandub käibemaks, seega on kostjate lepingulise esindaja kulud kokku 282 eurot. Kohtule 31.03.2014.a esitatud volikirjade (tl 37-42) alusel esindas kostjaid menetluses jurist Piret Kägo. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sealjuures on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 174 lõikest 10 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 176 lõike 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostjad on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses nimetatud kinnitused andnud (tl 63 pöördel). Esiteks võtab kohus seisukoha hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuse osas. Kostjate esindaja tunnihind on jäänud vahemikku 60-80 eurot. Hageja on kostjate menetluskulude kohta esitatud seisukohas leidnud, et kostjate lepingulise esindaja teenustasu 3 (5)

tundub mõistlikust kõrgem. Kohus, arvestades asjaoluga, et õigusabiteenuse tunnitasu keskmine hind jääb vahemikku 100-120 eurot/tund kas koos või ilma käibemaksuta, mida kinnitab ka Riigikohtu 09.12.2013.a. tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13 tehtud kohtumääruse punkt 14, leiab, et tunnihind 60-80 eurot kas koos või ilma käibemaksuta on põhjendatud ja mõistlik tasu. Järgnevalt võtab kohus seisukoha kostjate lepingulise esindaja iga teostatud toimingu ja toimingu peale kulutatud aja vajalikkuse ja põhjendatuse kohta eraldi. Sealjuures arvestab kohus kostjate esindaja menetlustoimingute hindamisel kohtupraktikas väljakujunenud seisukohta, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus ei pea põhjendatud menetluskuluks kulu konsultatsiooni eest - ajakulu 0,5 tundi, tunnihind 50 eurot, arvestades, et kostjate esindaja on eraldi arvestanud ajakulu 2,5 tundi, tunnihinnaga 50 hagiavaldusele vastuse koostamise eest. Kohtu hinnangul hõlmab hagiavaldusele vastuse koostamise ajakulu ka esmast kliendiga kohtumist ja materjalidega tutvumist, ilma milleta ei ole võimalik hagile vastust koostada. Hagile vastuseks esitatud kostjate seisukohas (tl 32-35) on sisulist mahtu 2 lehekülge. Sellele on lisatud vaid kostjate volikirjad, seega pole ka lisade komplekteerimine või kogumine olnud ajamahukas toiming. Seega peab kohus ajakulu 2,5 tundi kokku konsultatsiooni ja hagiavaldusele vastuse koostamise eest põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks. Tulenevalt eeltoodust kuulub nimetatud toimingute eest hageja poolt kostjatele hüvitamisele kokku 150 eurot (sealhulgas käibemaks). Kostjate esindaja on osalenud kohtuistungil – ajakulu 45 minutit, tunnihind 80 eurot. Kuivõrd kohtuistungi protokolli kohaselt kestis 09.12.2014.a istung 45 minutit, peab kohus nimetatud ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks. Seega tuleb hagejalt menetluskuluna välja mõista 72 eurot (sealhulgas käibemaks). Kostjate esindaja koostas seisukoha hagist loobumise avalduse kohta ja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks – ajakulu 0,5 tundi, tunnihind 50 eurot. Riigikohus on oma 11.11.2014 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-77-14 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kuivõrd 09.02.2015.a kohtusse esitatud dokumendist moodustab menetluskulude kindlaksmääramise avaldus mahult poole, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks hagist loobumise avalduse kohta seisukoha koostamisel 0,25 tundi. Seega mõistab kohus hagejalt välja kostjate lepingulise esindaja kulud summas 15 eurot (käibemaksu ei lisandu). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Arvestades menetluskulude jaotust kohtuotsuses, mille kohaselt kostjate menetluskulud jäid hageja kanda, tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista 237 eurot. Kohus jätab rahuldamata kostjate taotluse menetluskulude summas 45 eurot väljamõistmiseks, nimetatud kulud jäävad kostjate endi kanda. Kostjad paluvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud summas 237 eurot kanda A. N. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-is. 4 (5)

Vastavalt TsMS §-le 150 lg 2 p 2 ja lg 4 tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja U. N. on menetluse lõpetamise avalduses taotlenud poole tema poolt tasutud riigilõivust tagastamist. Käesolevas asjas on U. N. 10.03.2014 tasunud tsiviilasjas nr 2-146378 riigilõivu 275 eurot. Seega kuulub seoses hagist loobumisega tagastamisele 137,50 eurot, mis tuleb kanda riigilõivu tasunud isiku

U. N.

arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.