Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
09. juuli 2015 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-22448
Tsiviilasi
Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) pankrotihalduri hagi Nikolai Reismani vastu 891 023,42 euro (13 941 487 EEK-i) kasumi jaotamisega väljavõetud dividendide tagasi nõudes Eksperditasu suuruse väljamaksmine
määramine,
väljamõistmine
ja
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 02. märtsi 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nikolai Reismani määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Nikolai Reisman (isikukood: XXX); esindajad vandeadvokaat Elmer Muna, advokaat Priit Lember;
esindajad
Vastustaja: OÜ Select OIL NV (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael; esindaja vandeadvokaat Katrina Juhkami Riiklikult tunnustatud ekspert: Toivo Rattasepp (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 02. märtsi 2015 määrus tühistada Finatsplaneerimise Osaühingu maksenõude tasumise (määruse p 1), ekspert T. Rattasepale määratud tasu suuruse (määruse p 2) ja kostjalt N. Reismanilt eksperditasu riigituludesse väljamõistmise osas (määruse p-d 3-6).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrab ekspert T. Rattasepale eksperditasuks 11. veebruaril 2015 kohtuistungil osalemise eest 3, 83 töötunni ulatuses 344,70 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb välja mõista riigilt Finantsplaneerimise Osaühingu kasuks.
3.Lugeda Viru Maakohtu 02. märtsi 2015 määrus sõnastatuks järgmiselt: 3.1.Määrata ekspert Toivo Rattaseppale eksperditasu suuruseks 11. veebruaril 2015 kohutuistungil osalemise eest 3,83 töötunni ulatuses 344,70 (kolmsada nelikümmend neli eurot ja 70 senti) eurot (koos käibemaksuga). 3.2.Eksperditasu välja mõista Eesti Vabariigilt ja maksta välja Finantsplaneerimise Osaühingule (reg nr 10304362, a/a nr EE922200221011417720 Swedbank). 3.3.Määrus teha teatavaks menetlusosalistele, eksperdile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.
1.Viru Maakohtu menetluses oli OÜ Select Oil NV (pankrotis) pankrotihalduri hagi Nikolai Reismani (kostja) vastu dividendide tagasivõitmiseks summas 891 023,42 eurot (13 941 487 krooni).
26.märtsil 2014 esitas hageja kohtule taotluse ekspertiisi määramiseks, et hinnata OÜ Select Oil NV (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise hetke lähtudes hoonestusõiguse tuvastatud investeeringuväärtusest (3 834 698,91 eurot) ja hageja väidetud turuväärtusest (310 000 eurot). Eksperdiks palus hageja määrata Toivo Rattaseppa ja Riho Lubi või Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI). Hageja tasus 03. juunil 2014 maakohtu 16. mai 2014 määruse alusel ekspertiisikulude ettemaksu summas 2 694 eurot. Viru Maakohus rahuldas ekspertiisi taotluse 05. juuni 2014 määrusega. Eksperdid T. Rattasepp ja R. Lubi esitasid ekspertiisiakti 09. detsembril 2014. 04. veebruaril 2015 rahuldas maakohus kostja 03. veebruari 2015 taotluse ekspertide T. Rattasepp ja R. Lubi kohtuistungil ülekuulamiseks kostja kulul ning kutsus eksperdid 11. veebruari 2015 kohtuistungile. Ekspert T. Rattasepp esitas 12. veebruaril 2015 tasunõude 11. veebruaril 2015 kohtuistungil osalemise eest. Tasunõude kohaselt kuulub tasumisele 847,68 eurot (8,83 tund x 80 eurot ja käibemaks 20 % summas 141,28 eurot).
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus rahuldas eksperdi 12. veebruari 2015 tasunõude ning määras välja maksta riigieelarvest ekspert T. Rattaseppale 11. veebruaril 2015 toimunud kohtuistungil osalemise ning
09.detsembri 2014 ekspertarvamuse nr TR1725/2014 kohta menetlusosaliste küsimustele vastamise eest tasu summas 847,68 eurot.
Maakohus tuginedes TsMS § 148 lg-le 1, § 151 lg-le 3 ja § 179 lg-le 1 leidis, et eksperdile riigieelarvest välja makstud tasu tuleb riigituludesse välja mõista kostjalt, kes eksperdi küsitlemist taotles.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Kostja N. Reisman esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 02. märtsi 2015 kohtumäärus täies ulatuses või alternatiivselt, kui kohus leiab, et vastava määruse tegemine oli menetlusõiguslikult lubatav, tühistada kohtumäärus ja teha uus määrus, millega määrata eksperdile tasutava tasu mõistlik suurus, mis ei ületa 247,95 eurot (käibemaksuga) ning mõista tasu välja võrdsetes osades N. Reismanilt ja Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taelalt. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei olnud menetluskulude kindlaksmääramist puudutava kohtumääruse tegemine menetluse vältel lubatud. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise summa kindlaks ning mõistab kulud isikult välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise aluseks on menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt, mis on samuti võimalik vaid kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses pärast asja sisulist lahendamist. Maakohus ei ole kohtuasja sisuliselt lahendanud, mistõttu ei ole kindlaks määratud menetluskulude jaotuse alusel kulude kandmiseks kohustatud isik; 2) on tasu maksmiseks kohustatud isik määratud ebaõigesti. Eksperdid kutsuti TsMS § 303 lg 2 alusel välja kohtuistungile, et anda selgitusi nende koostatud eksperdiarvamuse kohta. Eksperte küsitlesid mõlemad pooled, ekspertide poolt selgituste andmine oli mõlema poole huvides. Tegemist on TsMS § 148 lg 1 teise lause teise alternatiiviga, mille kohaselt ekspertide väljakutsumisel tasuvad pooled vastavad kulud võrdselt. TsMS § 148 lg 1 teine lause on erisäte esimese lause suhtes, st ekspertide kohtuistungile kutsumise korral ei ole kulude tasumiseks kohustatud isiku määramisel oluline vastava taotluse esitanud isik; 3) on eksperdi tasu suurus määratud ebaõigesti. TsMS § 303 lg 5 kohaselt ei tasuta kohtuistungil selgitusi andnud eksperdile mitte täiendavat eksperditasu vaid tasu vastavalt tunnistajatasu sätetele. TsMS § 152 lg 3 kohaselt määrab kohus tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005 määrusega nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Määruse § 7 lg 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Vabariigi Valitsuse
28.novembri 2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on alates
01.jaanuarist 2015 tunnitasu alammääraks 2,34 eurot tunnis. Seega saab eksperdile kohtuistungil selgituste andmise eest tasumisele kuuluv tunnitasu olla maksimaalselt 23,4 eurot tunnis (10-kordne tunnitasu alammäär) ning ekspert T. Rattasepale 8,83 tunni eest tasutav tasu koos käibemaksuga ei saa ületada 247,95 eurot (8,83 * 23,4 * 1,2); 4) ei saa tasu maksmine seisneda pelgalt eksperdi taotluse kohtupoolses kinnitamises. TsMS § 153 lg 2 alusel peab kohus ka eksperditasu tunnihinda määrates tegema kaalutlusotsuse ning esitama kohtumääruses vastavad põhjendused. Kohtuistungil tehtud töö ei olnud keerukas, vaid seisnes juba eksperdiarvamuses tehtud järelduste selgitamises. Uut sisulist analüüsi ekspert läbi viima ei pidanud, mistõttu isegi täiendava eksperditasu tasumise lubatavuse korral ei saa mõistlik tasu ületada 247,95 eurot (käibemaksuga).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuse kohaselt: 1) ei ole maakohus otsustanud menetluskulude lõplikku jaotust poolte vahel. Seadus võimaldab nõuda nii ekspertiisi teostamise, ekspertide kohtuistungil osalemise kui ka muude toimingute puhul, millega kaasnevad kulud, ette tasumist. TsMS § 146 lg-test 2 ja 3 tuleneb, et sõltumata menetluskulude ette tasumisest vastutab menetluskulude kandmiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes menetluskulude kandmise eest isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Asjaolu, et asjas ei ole kohtulahendit ega ole teada, kes peab lõppkokkuvõttes kulud kandma, ei välista eksperdi istungil osalemisega seonduvate kulude nõudmist isikult, kes taotles vastava toimingu tegemist; 2) ei ole taotlust ekspertide kutsumiseks kohtuistungile esitanud mõlemad pooled, mistõttu ei pea vastustaja kandma vastavaid kulusid; 3) on ebaõige kaebaja väide, et eksperdile tasu määrates tuleb lähtuda tunnistajatasu piirmääradest. TsMS § 153 sätestab, et eksperdile ja tõlgile makstakse nende ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides. Eksperdile ja tõlgile makstav tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt. Kaebaja väide, et nimetatud tasumäär kohaldub üksnes ekspertiisi koostamise ajale, ei põhine seadusel.
EKSPERDI SEISUKOHT
5.Ekspert T. Rattasepp vaidles määruskaebusele vastu ning palus maksta välja eksperditasu 847,68 eurot vastavalt 12. veebruari 2015 tasunõudele. Vastuse kohaselt: 1) on eksperdile makstava tasu ülempiir 50 x 2,34 eurot/tund = 117 eurot tunnis. TsMS § 153 lg 1 kohaselt makstakse eksperdile ja tõlgile nende ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides. Eksperdile ja tõlgile makstav tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt. Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2015 tunnitasu alammääraks 2,34 eurot; 2) makstakse TsMS § 160 lg 1 kohaselt tunnistajale, eksperdile ja tõlgile tasu üksnes nõudmisel. Ekspert T. Rattasepp saatis 12. veebruaril 2015 kohtule tehtud ekspertarvamuse kohta selgituste andmisele kulunud aja eest tasunõude summas 847,68 eurot; 3) esitasid eksperdid 06. veebruaril 2015 taotluse kirjalike küsimuste saamiseks ekspertarvamuse kohta. Eksperdid selgitasid, et kuna määruskaebuse esitaja 03. veebruari 2015 taotluses kutsuda kohtuistungile ekspertidena R. Lubi ja T. Rattasepp ei olnud formuleeritud ekspertidele esitatavaid küsimusi, puuduks ekspertidel kohtuistungil eelnimetatud tegevusteks ajaliselt võimalus, mistõttu ei oleks finants- ja kinnisvaraekspertiisis ekspertidele istungil teatavaks saadavatele küsimustele suuline vastamine protsessiökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik. Kohus ekspertarvamuse kohta kirjalike küsimuste saamise taotlust ei rahuldanud; 4) ei ole määruskaebuse esitaja väited eksperdile tema töö eest makstava ebamõistliku summa suuruse kohta kohased.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada Finatsplaneerimise Osaühingu maksenõude tasumise (määruse p 1), ekspert T. Rattasepale määratud tasu suuruse (määruse p 2) ja kostjalt N. Reismanilt eksperditasu väljamõistmise osas riigituludesse (määruse p-d 3-6). Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue määruse, millega vähendab eksperdile määratud ja Eesti Vabariigilt Finantsplaneerimise Osaühingu kasuks välja mõistetud tasu ning jätab eksperditasu N. Reismanilt riigituludesse välja mõistmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Ekspert T. Rattasepp osales eksperdina 12. veebruaril 2015 kohtuistungil Narva kohtumajas, mille eest esitas eksperditasu nõude 8, 83 tunni eest summas 847, 68 eurot (koos käibemaksuga). Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud nii eksperdile kohtuistungil osalemise eest määratud eksperditasu suuruse kui ka selle väljamõistmise kostjalt riigituludesse. Eksperditasu õigusnormid:
määramisel ja väljamõistmisel menetlusosaliselt on asjakohased järgnevad
TsMS § 303 lg 3 kohaselt võib kohus kirjalikus vormis eksperdiarvamuse andnud eksperdi küsitlemiseks kohtuistungile kutsuda. Kohus kutsub eksperdiarvamuse andnud eksperdi kohtuistungile, kui seda taotleb pool. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt peab ekspert kohtu kutsel kohtusse ilmuma ja andma talle esitatud küsimustes õige ja põhjendatud arvamuse. TsMS § 148 lg 1 kohaselt tasub asja läbivaatamise kulud kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitab taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui ekspert kutsutakse välja kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt, kui pool, kes pidi maksma kulu ette, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei tee, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata. TsMS § 151 lg 3 kohaselt kui ekspert on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle tasu välja sellest sõltumata, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosalistelt sisse nõutud. TsMS 153 lg 1 kohaselt makstakse eksperdile tema ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides. Eksperdile makstav tasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50 kordselt. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt tunnitasu määrates arvestab kohus eksperdi kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi asjaolusid, mille tingimustes tuli ekspertiis teha. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt võib tasu eksperdi soovi korral maksta eksperdi tööandjale või muule isikule, kellega ekspert on lepingulises suhtes, viimas esitatud arve alusel. TsMS § 156 lg 1 kohaselt hüvitatakse eksperdile menetlusega seotud sõidukulud mõistlikus ulatuses. TsMS § 159 lg 1 kohaselt eksperdile makstava tasu ja hüvitatavad kulud määrab kindlaks kohus, kes on eksperdi kaasanud. Väljamakset võib teha õigustatud isiku tööandjale ning kui maksuseadus ei sätesta teisiti, siis kannab kohtumäärust täitev asutus üle kogu määrusega ettenähtud summa. TsMS § 160 lg 1 kohaselt makstakse eksperdile tasu üksnes nõudmisel. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005 määrusega nr 322 kinnitatud Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (edaspidi Kord) § 4
lg 1 kohaselt makstakse eksperdile ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10–40-kordne «Töölepingu seaduse» § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnipalga alammäär, välja arvatud juhul, kui sama määrusega on vastavale ekspertiisiliigile kehtestatud teistsugune tasu.
8.Ekspert on oma vastuses määruskaebusele asunud ekslikule seisukohale, et eksperdile makstav tunnitasu ei või ületada töösuhtes olevale isikule minimaalselt makstavat tunnitasu rohkem kui 50kordselt. Seadusandja on TsMS § 153 lg-s 1 määranud kindlaks täidesaatava võimu diskretsiooni ulatuse, mis seisneb eksperditasu võimaliku ülemmäära (50 kordne töösuhtes isikule makstav minimaalne tunnitasu) sätestamises seadusega (vt selles osas kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja). Vabariigi Valitsus on seadusega talle antud diskretsiooni piires Korra § 4 lg-s 1 sätestanud, et eksperdi tunnitasu ülemmäär on 40 kordne tunnipalga alammäär, mis mahub seadusega sätestatud piiridesse. Seega saab eksperdile määrata tunnitasu Korra § 4 lg-st 1 tulenevalt kuni 40 kordse tunnipalga alammäära ulatuses. Kuna käesoleval ajal on töösuhtes olevale isikule minimaalselt makstavat tunnitasu 2,34 eurot, siis on eksperdi tunnitasu lubatav ülemmäär 93, 60 eurot. Ekspert taotleb tasu määramist 80 eurot tund, millele peaks lisanduma käibemaks, seega kokku 96 eurot tund. TsMS §-s 159 lg 1 sätestab, et eksperdile makstav tasu sisaldab ka maksuseadustega sätestatud makse. Seega, kui eksperdi soovil makstakse tema tasu muule isikule, kellega ekspert on lepingulises suhtes, siis tuleb arvestada, et Vabariigi Valitsuse määrusega määratud tasud on brutotasud, st tasu ülemmäärale ei saa lisada riiklikke makse. Eksperdi poolt kohtule esitatud Finantsplaneerimise Osaühingu maksenõudest, mille on allkirjastanud juhatajana ekspert ise, ei nähtu tunnitasu arvestust ega selgu, miks taotleb ekspert tasu just 8, 83 töötunni eest. 12. veebruari 2015 kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung kestis 3, 83 tundi (kella 13-st-16.50-ni). Protokollist ei nähtu, et kohus oleks lubanud eksperdil istungilt varem lahkuda. Seega saab kohtuistungi kestvust arvestades lugeda põhjendatuks eksperdi tasunõuet 3,83 töötunni eest. Maakohus ei ole eksperdile 8, 83 töötunni ulatuses tasu määramist mitte kuidagi põhjendanud, millega on rikkunud kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Kaebaja seisukoht, et kohus peab eksperdi tasu määrates tegema kaalutlusotsuse ja esitama määruses vastavad põhjendused, on õige. Samuti on maakohus tasu määramisel ületanud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tasu ülempiiri. Arvestades ekspertiisi liiki (finants- ja kinnisvara ekspertiis), ekspertiisi mahtu (ekspertiisi akti maht on 69 lk) ja asjaolu, et tasu taotleja on riiklikult tunnustatud ekspert, leiab ringkonnakohus TsMS § 153 lg 2 sätestatut arvestades, et põhjendatud on määrata eksperdile tunnitasu suuruseks 90 eurot ja see hind sisaldab ka käibemaksu. Arvestades töötundide arvu tuleb eksperdile määrata tasuks 3,83*90= 344,70 eurot.
9.Finantsplaneerimise Osaühingu maksunõudest kohtule võib eeldada, et ekspert taotleb tasu määramist ka aja eest, mis tal kulus kohtuistungile Narva linna ja tagasi sõitmiseks. Seadusandja ei ole ette näinud, et eksperdil on õigus saada tasu ka aja eest, mis kulub kohtuistungile jõudmiseks. TsMS § 156 lg 1 järgi hüvitatakse eksperdile sõidukulud mõistlikus ulatuses, kuid sõidukulude hüvitamist ei ole ekspert maakohtult taotlenud.
10.Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et TsMS § 303 lg 5 kohaselt ei tasuta kohtuistungil selgitusi andnud eksperdile mitte täiendavat eksperditasu, vaid tasu vastavalt tunnistajatasu sätetele. TsMS
§ 153 lg 1 kohaselt makstakse eksperdile tasu tema ülesannete täitmise eest ja TsMS § 303 lg 5 kohaselt on eksperdi ülesandeks ka ilmuda küsitlemiseks kohtuistungile. Seega on menetlusosaliste ja kohtu küsimustele vastamine kohtuistungil eksperdi ülesannete täitmine, mille eest eksperdil on õigus saada tasu eksperdina, mitte tunnistajana. Kaebaja viidatud TsMS § 303 lg 5 esimene lause reguleerib eksperdi ülekuulamise korda kohtuistungil, mitte aga eksperdi tasustamist.
11.TsMS § 153 lg 4 lubab eksperdi soovil tasu maksta ka eksperdi tööandjale või muule isikule, kellega ekspert on lepingulises suhtes. Kuna ekspert on avaldanud, et ta soovib tasu maksmist Finantsplaneerimise Osaühingule ja kohtule on esitatud asjakohane maksenõue, mida ringkonnakohus käsitleb arvena, siis tuleb eksperditasu välja maksta nimetatud äriühingule. Selliselt toimides ei ole tegemist arve esitanud isiku maksenõude rahuldamisega, nagu on ekslikult leidnud maakohus vaidlustatud määruse p-s 1.
12.Kuna asjas ei ole menetlusosalistelt nõutud TsMS § 148 lg 1 alusel ettemaksu eksperdi kohtuistungile ilmumisega seotud kulude katteks, oli maakohus kohustatud eksperditasu välja maksma riigi arvel. Samas on maakohus põhjendamatult samas määruses mõistnud TsMS § 179 lg 1 alusel eksperditasu riigituludesse välja kostjalt. Maakohtu määrus tuleb nimetatud osas tühistada. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et TsMS § 179, millist sätet kohus kohaldas kostjalt eksperditasu riigituludesse väljamõistmisel, asetseb tsiviilkohtumenetluse seadustiku 18. peatüki 5. jaos, mis reguleerib menetluskulude kindlaksmääramist. Nimetatud jao sätted reguleerivad menetluskulude jaotuse ja menetluskulude kindlaksmääramist asjas lõpplahendi tegemisel. TsMS § 179 reguleerib menetluskulude väljamõistmist ja sissenõudmist Eesti Vabariigi kasuks ja kohus saab viidatud sättest tulenevalt teha sellise otsustuse alles pärast seda, kui kohus on lõpplahendis menetluskulude jaotuse kindlaks määranud. Käesoleval juhul on maakohus jätnud eksperditasu kostja kanda ennatlikult, st enne asjas menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist. Maakohus on asjas teinud 15. aprillil 2015 lõpplahendi, milles on jätnud kõik menetluskulud Nikolai Reismani, st kaebaja kanda. Lahend ei ole jõustunud. Maakohus ei ole nimetatud lõpplahendis määranud kindlaks menetluskulude suurust, mistõttu toimub menetluskulude suuruse kindlaksmääramine pärast nimetatud kohtuotsuse jõustumist TsMS § 174 lg 4 sätestatud korras ja sama määrusega saab maakohus otsustada ka eksperditasu sissenõudmise riigituludesse menetlusosalistelt vastavalt jõustunud kohtuotsuses esitatud menetluskulude jaotisele. Asjaolu, et TsMS § 148 võimaldab kohtul nõuda menetlusosaliselt asja läbivaatamise kulude ettetasumist, ei anna kohtule olukorras, kus kohus ei ole seda võimalust kasutanud, kohustada sama menetlusosalist tasuma eksperditasu riigile enne asjas lõpplahendiga menetluskulude jaotuse määramist.
13.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohus ei ole eksperdi kohtuistungile kutsumisega seotud kulude käsitlemisel käitunud menetlusosalisi ja eksperti säästvaimal viisil. TsMS § 148 lg 1 kohaselt on kohtul õigus nõuda poolelt, kes eksperdi kutsumist kohtuistungile taotleb, eksperditasu ja kulude ettemaksu kohtu määratud ulatuses. Ettemaksu suuruse määramiseks saab kohus küsida eksperdi arvamust. Selliselt oleks eksperditasu ja kulude eeldatav suurus taotluse esitanud menetlusosalisele teada juba enne menetlustoimingu tegemist, samuti välistaks selline kohtu poolne toimimine vajaduse koormata eraõigusliku kohtuasja menetluskulude väljamaksetega riigieelarvet. Eksperdi kohtuistungile ilmumise tasu on võimalik planeerida ka juba algselt ettemakstava eksperditasu hulka enne kohtuliku ekspertiisi määramist. Kui eksperdi kohtuistungile kutsumiseks vajadus puudub, siis saab ettemaksu selles osas makse teinud menetlusosalisele
tagastada. Selliselt toimides tagab kohus nii menetluse efektiivsuse kui ka eksperdi ja menetlusosaliste õiguste parema kaitse.
14.TsMS 159 lg 1 ja 179 lg 1 järgi ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust Riigikohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.